Keelesäuts eesti keele sõnamoodustus on üsna paindlik. Meil on palju liiteid, mille abil moodustada teise sõnaliiki kuuluv sõna näiteks nimisõnast sõber, värsablik liite abil omadussõna sõbralik, loomulik on need tavalised liited, on produktiivsemad ja osalt ka samatähenduslikud, näiteks määrsena liited LT ja STI kaunilt ja kaunisti. Ilmselt tunnetate värvingut stiili erinevust. Sõna- moodustusega saab suuri asju teha, näiteks käigult uusi sõnu, kui mingi valdkonna sõna kohta head tabavat sõna pole, räägi või ei tule see huulile näiteks perearstindus või minu pärast. Sügisene muusindus, nagu on paljude nähtustega keeles, ei teadvusta keele kõneleja igapäevaelus sedalaadi loomulikke mehhanisme. Vahel on aga huvitav proovida mõnd sõna sel moel lahti harutada. Et näha, kas on ka mõttekalt kokku pandud. Näiteks võiks proovida nende sõnadega, mis pole kirjakeeles soositud. Võtame kantseliitlikud, same tähenduslikult tõusetuma ja tõstatuma sõna tõusma veel on. Õieti pole verbi tõusetuma samast tüvest vaja moodustada lisaks ka hulk sünonüüme, nagu kerkima, tekkima, tõstatuma, sõna tõstma, dainfinitiivi le tõsta lisame ta silbi, millega saame põhjustavat tegevust väljendava verbi tõstatama millele omakorda liidame ise eneslikust märkival muu liite ja saamegi verbi tõstatuma. Eks olnud ju keeruline. Kahtlane, kas selle sõnamoodustus on otstarbekas. Kui meil on juba olemas samatähenduslik tõusma.