September hakkab läbi saama ja kuigi suve sel aastal enam ei ole, on ees kindla peale palju põnevat kultuuri. Näiteks Von Krahli teater tähistab oktoobris oma kahekümnendat tegevusaastat ja toob õige pea välja kolm uuslavastust. Neist tuleb juttu tulevates saadetes. Samas on sügisesed kalamaja tänavad nagu loodud luuletuste kirjutamiseks ja muusika kuulamiseks oma debüütkogust kõik kalamaja tänavad ehk Kolmeteistkümnes kääne, kõneleb Hanno Kangro. Ilusat laupäeva ja head kultuurikaja kuulamist. Peatselt oma kahekümnendat tegutsemisaastat tähistavas Von Krahlis kutsusin üleüldisest melust pisut eemale Peeter Jalaka ja küsisin tema muljeid möödunud teatridekaadidel. Kui vaadata tagasi sellele 20-le aastale, siis milliseid etappe sa oskad eristada mitte isegi niivõrd nagu ütleme koosseis olisi vaid, et kuidas on teatrieluiga 20 aasta jooksul? No see keeruline küsimus, kõige lihtsam oleks jagada niiviisi nagu kolmeks perioodiks, eks ole, et oli see aeg, kui meil vallatusi trupi, kus olid siis külalised, kes küll tihtilugu olid samad, aga ikkagi nad olid palgaks teistes teatrites siis oli ta esimene oma trupi perioodiks ja nüüd on siis nii-öelda meie endi kasvandikud, kes on lisandunud sel moel võiks nagu kolmeks jagada. Aga iseenesest vist tänases eesti teatris ei ole nähtust, mida siin ei oleks proovitud või mis oleksid alguse saanud, need on raske sinna nagu üles lugeda, et need on ka otsapidi nagu periooditi olnud, et selline selline alateadvusest erinevate kujundite välja võnkumine, see, kust kõik algas, kratovskija barba õpetusest lähtuv, no natukene sinnakanti nii-öelda tagasi juurte juurde on ka see lavastus, mis nüüd kohe-kohe esietendub, siis oleme siin kunagi varastanud sellist asja, mida võiks kutsuda näiteks laadateatriks ehk siis suuri, sellise tuhandetele inimestele tehtud vabaõhushow sid. Kunagi sai alguse siit ta Volvuri traditsioon, mingil hetkel me olime isegi ainsad Eestis, kellel oli luba osta, müüa ja toota pürotehnikat ja kõik, mis sinna juurde käis, seal kargud, trummid, suured nukud ja nii edasi, siis on meil olnud mingi periood, kus me oleme tegelenud hästi väikse publikuga, mille siis kulminatsioon oli, võib-olla siis Viru hotellis mängitud hotellitubades lood, kus kuhu mahtus, kui ma ei mäleta, kas viis või seitse inimest vaatama, siis me oleme siin, eks harrastanud sellist multimediaalsust juba olles tollal üldse kogu Euroopas mõnes mõttes pioneerid, et see oli esimene arvuti, see, mis lubas videot monteerida kohe, seal sai ka käiku võetud. Ja seegi, eks ole, on miskis mõttes seal kuskil üheksanda lõpuga nädala alguses nagu enam-vähem kuskile äärmusesse aetud siis noh, võiks seda kutsuda autoriteatriks, kuna ta niiviisi on siin ka kogu aeg olnud, ehk siis autoripositsioonilt on lähtutud. Autorlus reeglina on, on ikkagi laienenud kogu trupile ehk siis seal nii-öelda interpreet ainult esitajaid pole iial olnud siis niisugune kihiti asetamine või ütleme, selline Bosmodonismile omane lapsena meelsus on tegelikult vist olnud enam-vähem kogu aeg, see, mis, mis on neile neile omane olnud. Mingi periood on võib-olla võimalik välja tuua, kus on niisugune muusikalavastust ka tegeletud innukamalt võib-olla Tormise triloogia on nagu äkki selle perioodi nagu üks selline märksa. No ma ei oskagi neid täpsemalt lahterdada aastast, see kuni aastani, see toimus niisugune asi aastast, too aastani, too too asi, me oleme tegelenud nende erinevate lähtenurkadega ikkagi selleks, et ennast selgemalt väljendada, et seda miskit, mis kraabib ja kuidagi magada ei lase, kui elada ei lase võimalikult selgelt esitada, mitte siis niiviisi, nagu meile on omistatud, et ahah, et see on see koht, kus tehakse teistmoodi, et see oleks, see oleks täiesti naeruväärne, kui hakata teistmoodi tegema just seepärast, et teha teistmoodi. Pigem on küsimus selles, et see on olnud üks või teine laad või üks või teine lähtekoht on tollel ajahetkel olnud, on tundunud nagu kõige adekvaatsema. 20 aastat on siiski küllalt pikk aeg, kas kõik need saavutused erinevad, lavastused, eksperimendid, kas nende tõukejõuks on siis peamiselt suur geniaalsuse ja raske töö või milliste kriisidega teater peab 20 aasta jooksul põrkuma? No loomulikult, eks ole, ilma selleta ei saa, aga meil on hästi palju õnne olnud, erinevad ettevõtmised on kuidagi täitsa ootamatult järsku olnud edukad lasknud nyyd järgmise asja teha, aga selline oma oma eksistentsi eest võitlemine või ütleme, selline pidev põhjendamine, miks olemasolu on oluline või mida sa üldse öelda tahad või mis milles on asja mõte, see on käinud kaasas kogu aeg ja selline ebakindlus ja teadmatus, mis järgmine aasta juhtub, kas me oleme veel kuidagipidi nii-öelda sellel teatrite real, ehk siis, et kas riik me ettevõtmist toetab või mitte, on olnud ka praktiliselt kogu aeg mingi periood, ütleme seal nii-öelda nullindate keskpaik oli see, kus, kus tundus, et äkki järsku ongi nii, et, et ka meie ellu nagu miskis miskis stabiilsus tekkinud, siis see siin eelmise ministri ajal küll üsna kiiresti lagunes tänaseks olevana siis sisuliselt samas seisus, kus üheksa kümnendatel nädala nagu otsast peale hakata, aga noh, jällegi, sellel on ka omad plussid, et ma olen sellest ka rääkinud, et mulle tundub, et selline olukord, kus sul on ideid, unistusi ja soove rohkem kui nende teostamiseks võimalusi on igal juhul parem kui vastupidine olukord väga tihti olen näinud ja, ja mis on tegelikult täiesti kriminaalne. Sest seal ju jumala hästi läinud sellist kummalist kummalist asja, mis me siin teeme, see ei ole nagu enesestmõistetav, et see niiviisi nagu elus püsib loomulikult kõike teha, kuidagi jälle nagu midagi välja mõelda, aga nas kuidagi hoiab sind kikkis ja ei lase magama jääda, uimaseks muutuda mõneti nagu ka noorusliku ja ütleme sellise lapsemeelsena, mis ma arvan, et on kunstis hästi oluline. 20 aasta juubelikuu mõjub paratamatult kuidagi nostalgiliselt, paneb mõtlema. Ma arvan, et nii publikut läinud lavastustele kindlasti ka vennast, milliseid saavutusi sa selle 20 aasta jooksul nagu kuidagi eriti rõõmsa meelega meenutad või, või mis meile helgeks muudab, kui sa mõtled tagasi? No kõik iseenesest ega see fakt, nagu ma ütlesin, et me oleme elus ja me mida ainult elus, et neid hindu vaid, et meil on hästi palju plaane ja unistusi ja mulle tundub, et ka mõningast oskust neid teoks teha. Ja et selline rõõmsameelne ja sugune elus õhustik on majas, ma arvan, et see, see kõik kokku on see, mille üle on hea meel ja, ja siis ka ütleme, mõningane lootused ära ei kao. Et ma ei ole üldse niisugune väga vanades fotodes ja, ja kuidagi noh, sellist nostalgialaksu ma nagu väga igatsed, pigem mind huvitab see, mis edasi juhtub igatepidi, nii, nii nii elus kui kunstis ja, ja ma ei tea küll ei oska nagu miskit asja kahetseda, mis on tehtud võib-olla mõnes kohaseks kuskil radikaalsem olla, mõnes asjas ollakse leplikum olla, aga see on siuke tühi-tähi kõik, et et ega ka oluliselt teistmoodi ei teekski midagi ja otsapidi see on su enda elu, et mismoodi sa seda samamoodi nagu oma kehast kuidagi pidada vasakut kätt armsamaks kui kuidagi paremat kops on nagu täitsa okei, aga maksaga ei ole rahul. See ei ole mõistlik lähenemine, ma arvan, aga kui sa nüüd küsiksid, et mis siis homme või mis, mis siis nagu ees seisab, siis ma küsiks samamoodi vastu 19 täna mulle tundub, tundub, kuidagi nagu viskama läinud plaat Toast korrutan seda, et täna on tänane olukord on muutunud ja kunstnik on hoopis teistsugune asetus ühiskonnas ja nii edasi ja mulle tundub, et see kajastub ka selles, kuidas me oma asju siin teeme, nagu tänagi siin kuulda oli, meil tegelikult ei ole üldse omavahel seda niiviisi läbi arutanud. Näiteks nendest kolmest uuslavastusest, mis meil nüüd kohe-kohe tulevad, siis me ei ole neid niiviisi lahanud, et okei, et see seal nüüd tegeleb poeesiaga ja et siis ma võtaksin siis ka äkki mingisuguse luuletuse, et need on olnud täiesti nagu iseenesest kuidagi välja kasvanud otsused, kuidas ühe või teise teemaga tegeleda ja omamoodi kõik need lood, 11 täiendavad ja räägivad sellest samast asjast. Mulle tundubki, et see niisugune vastutustundlik kunstiga tegelemine, kunstniku positsioonilt maailma vaatamine ja siis oma oma ande, oskuste ja võimaluste kohaselt sele peegeldamine on see, mis on, on täna kunstniku asi, mitte käia kuskil tänaval laamendamas, ratsemas või, või kellelegi nina alla hõõruda, et miks talle suur telekas on, see ei ole oluline tühi-tähi. Oluline on see, et olulised asjad oleksid olulised ja need olulised asjad on mõistagi armastus ja headus. Oma kommentaari Von Krahli Leiste laiemast teatripildis andis ka Madis Kolk. Kui rääkida Von Krahli teatri tähtsusest eesti teatripildis, siis noh, ma olen nagu mitmes erinevas seoses mõelnud selle peale, et, et see, mis positsioonilt nad nagu 20 aastat tagasi alustasid noh, tegelikult natuke rohkem, kui me ikkagi Ruto killakonda ka sinna alla ja et vahepeal on küll ühiskond ja rebilt teinud läbi palju muutumisi, Von Krahli teater ise ju samuti, aga see positsioon ise on ikkagi nagu võrreldav, et kui ma lugesin viimast just nimelt Von Krahli teatri sünnipäev kajastust Eesti päevalehest, siis Peeter Jalakas toob seal välja selle, et teatri olukord on praeguseks sedavõrd muutunud, et kunstipildis on peavoolu ja ääremaid raske eristada. Piirid on nagu hajusad ja, ja segunevad, sellega see on võib-olla ma olen praegu natuke väsivad, on aga, aga siiski, mulle meenub natuke üks, üle 10 aasta vanune Peeter Jalaka artikkel kui Peeter Jalakas, kas oli siiski üks üks jõulisemaid reljeefse maid eesti teatripostmodernismi, nii praktikuid kui ka teoreetikuid? Praeguseks on ta siis just nimelt sellest nagu distantseerunud ja pigem nagu matab postmodernismi. Aga tollal ta just nimelt nagu põhjendas ja mõtestas seda ja seal ta rääkis just sellest samast asjast, ehk siis Eesti pildist sellisena, nagu ta on ja nagu negatiivses mõttes, et see on halb, et Eesti teatripildis on tinglikult kõik kõigiga tuttavad, et ühesõnaga mainstream'i avangardi mängud mängitakse ära ühe ja sama mängu Soomes ja ühtede ja samade inimeste poolt ehk siis võrreldes mõne laiema või mastaapse maa kultuurikeskkonnaga oleks loogiline see, et igasugused off ja fresh nähtused sünnivad äärtest ja hakkavad siis omakorda seda peavooluteed rikastama ja võib olla voolust kukub keegi siis sinna sinna kõrval hoovustesse, meil on nagu praktiliselt kõik kogu aeg peadpidi ja, ja käsipidi kohus, et noh, ma ei arvanud, et siin on mingi väga suur vastu rääkivusete, eks. Peeter Jalakas ongi oma oma missiooni ajanud ju kogu aeg selles kontekstis ja, ja selles mõttes ongi nagu ühelt poolt meeldiv tõdeda, et see midagi Jalakas, aga mitte ainult jalakas fon kraal ei sündinud ju tühja koha pealt. Me räägime Ruto kylla. Samamoodi me saame rääkida sellest pere heitmisest, vot teatriga sellele järgnenud pere heitmistest kogu see nii-öelda Pedast välja kasvanud koolkond või, või teistsugune mõtlemine, mis on siin jõudnud raamini ja, ja miks mitte ka Kanuti Gildi saali, nii Priit raud näol Baltoscandali, nii et ühelt poolt Peeter Jalakas on nagu pidevalt võidelnud selle eest, et see eesti teatripilt oma homogeensuses ja, ja selles, et kõik tunnevad kõiki, kõik on välja kasvanud kuidagi sellest Voldemar Panso hinge ja mõttekaaslasest, et see oleks kuidagi rikastatud, et sellel oleks mingisugunegi vastukaal. Ma ei tea, kas see on, kas see on kokkusattumus, juhus või seaduspära, aga ma juba nagu mainisin, et, et Jalakas on olnud oma oma tegemisteni teoreetiline mõtestaja kui ka noh, selline esipraktik jällegi selline väikese Eesti eripära. Ja teinekord on niimoodi, et Jalaka säravamad teoreetilised konstruktsioonid ei kattu tema noh, tugevam mate kunstiliste saavutustega. Näiteks kui me võtame siit hilisemast või uuemast ajast kasvõi sellist postmodernismijärgset ühiskonda ja neid uusi energiavarusid nii vaimses kui materiaalses plaanis. Manifesteerin lavastus, unistuste vabariik oli suurepärane illustratsioon jalakateooriale selles kontekstis küll, aga noh, mitte nii tugev lavastus samas Gilgahes, mis, mis pälvis hulgaliselt preemiaid, mis puhul jalakas lausa preemia, et vastu võttes pidi tõdema, et et midagi on juhtunud, et kas on vangardismi mõiste nihkunud või on avangardist saanud klassikute tõenäoliselt lõi paljuski just selliste väärtustega, mida me otsime ka sellisest klassikalises psühholoogilises teadest. Et Jalakas ei ole kunagi vaatamata oma küllaltki atraktiivsena ja hästi sõnastatud teoreetilisele kontseptsioonile. Et ega ta ei ole kunagi ju nii-öelda nendest põhiväärtustest või nendest traditsioonidest eemaldunud väikses Eestis kus seda avangardi ja eristumist on alati raske olnud leida ja seda õnnetut postmodernismi oleme ju tikutulega taga otsinud eelmiste eelmiste kümnendite jooksul ja leidnud võib-olla paar-kolm rahuldavat nime, noh, teatrimaailmast rääkides siis jalakas. Ühtpidi ju on kõike seda esindanud ja pakkunud, aga samas pakkunud ka alati sellist sisemist vastukaalu sellistele pimesi taga kiitjatele või, või ummisjalu kaasa jooksjatele, et meenutame, et oma oma tegemiste alguses kasvõi need Ruto killa Gunnar visuaalselt väljapaistvad ja ja mastaapsed jõulised, vaba vaatemängud kasvõi ise Pirita kloostri pööre või, või miks mitte ka see libahunt, millega medateerime nüüd seda päristab Von Krahli teatri algust. Et seal me võime siiski tajuda seda, seda Eugenia barba maaletoojat on jalakas siiski siiski barba maaletooja Eesti Eesti kontekstis kõigi nende kaastähenduste ja traditsioonidega, mis sellega nagu nagu kaasa kaasa loksuvad. Et kui, kui tol ajal need ütleme, mingisugune uus paradigma Jalaka ja Von Krahli tegemistes tõi kaasa ka mingisuguse teatava uue retseptsiooni keele hakkasime taas rääkima arhed tüüpidest ja püsiväärtustest, harmooniast ilust, headusest, et needsamad asjad on ju tegelikult olnud nagu teatriajaloos juba sealt nendest 60.-te aastate ärkamisest alates jalakas läbi varba on olnud Eesti prisse nende nende integreerija kaatri kontseptsioon, kuigi ta on üks, üks väheseid esimesi jõulisi ja ainukesi tõelisi postmodernist Eesti teatrikultuuris ei tekkinud see postmodernism siiski mitte mitte sellisele nagu pragmenteerunud teadvusele ja ja olemasoleva kultuuritraditsiooni rusudele, vaid lähtus ikkagi noh, küllaltki küllaltki sellistest tugev vanadest juurtest ja selles mõttes tema ringiga jõudmine sinna postmodernismi matile võitjate hulka ei ole minu jaoks üldsegi mitte nagu üllatuslik vaid täiesti loogiline asjade kulg, et see võib olla noh lihtsalt teatriajaloo seisukohast aitab ka meenutada, mõtestada abiliteerida seda seisundit, mis tegelikult Von Krahli teatri oli ju ka aga 90.-te alguses koos Tallinna linnateatriga see küllaltki mugav ja mustvalge sildistamine, et Tallinna Linnateater esindab praegu mingisugust, ma ei tea, mis heakodanliku või väikekodanliku, sellist turvalisuse kantsi ja Von Krahli teater avangardistlike otsinguid. Et selles mõttes on ikkagi üsna üsna pinnapealne sildistamine, 90.-te alguses esindasid üks mõlemat maja üsna lähestikku veel pealegi, vanalinnas esindasid mõlemad väga elavaid otsinguid. Mõlemas võeti luubi alla mingisugune teatud nähtus. Linnateatris hakati võib-olla siis jah, rehabiliteerinud Ma seda paljukirutud psühholoogilist realismi või noh, mitte realismi, vaid üleüldse seda psühholoogilist näitlejaloomet, mis ju samuti selleks ajaks oli, oli võib-olla mõnevõrra kapseldunud või mõnevõrra kinnistunud mingisugusesse retseptsioonilisse käibemärksõnade maailma ja eks samamoodi ka see avangard, see palju taganutetud 60.-te teatriuuendus, millega ju vaene jalakaski on pidevalt pidanud silmitsi seisma. See, see pidev võrdlus, et aga, aga Tooming ja Hermaküla tegid juba sedasama, et mida sina siis need asemele pakkuda, et mõlemad hakkasid ju väga elusalt ja väga sellisel laboratoorse töömeetodil lahkama mingisuguseid lähtealuseid, et just nimelt elustada seda teatrit ja selles mõttes võiks öelda, et pigem oli tegemist mõttega sakslasega või et mõlemad esindasid sellist sellist uut teatrimõtet. Et ega seda ka nüüd 20 aastat hiljem ei saa päriselt ära unustada. Aga see on rohkem meeldetuletuseks nagu retseptsiooni maailma esindajatele, mitte tegijatele endile. Nemad teavad isegi, mida nad teevad. Aga jah, et me ei saa mitte mingil juhul, nagu eitada Peeter Jalaka ja Von Krahli teatri suurt maaletooja rolli, puudutagu see erinevaid märksõnu, erinevaid võtteid, erinevaid koostööprojekte juba kasvõi, et kui palju on, on Von Krahli teater kaasanud Eesti teatripilti neid avangard-seid välisteatripraktikuid. Aga teisalt alustame sealtsamast libahundist ja, ja Pirita kloostri projektist. Jalaka enda lavastaja käekirjas on alati olnud esindatud ka seal mingi teatav koduootus. Olgu see siis irooniline, olgu see eneseirooniline, olgu see olgu see lihtsalt seda etnokultuuri esindav võib-olla see ka natukene nagu, nagu seletab seda, et miks, miks tema kõige tugevamad kunstilised õnnestumised ei ole võib-olla alati olnud seotud nende kõige teoreetiliselt manifesteeritumate seisukohavõttudega. Küll aga see interkultuurilisuse kaudu ugri juurte avastamine ja selle kaudu võib-olla mingisuguste uute kultuuriliste väljundite Abdualiseerimine on osutunud sellisteks noh mõnes mõttes kulla aukudeks, mis siis lepitavad nii traditsioonilisemad, teatri austajad, muusikateatri austajad, tantsuteatri austajad, kurjad kriitikud kui ka avangardist Peeter Jalaka enda. Jumaliku ilmutuse kirjastuses ilmus juba käesoleva aasta varasuvel Hanna Kangro debüütkogu kõik kalamaja tänavad ehk Kolmeteistkümnes kääne. Raamatu toimetaja on Jürgen Rooste. Tallinnast kalamajast elust ja raamatust vestlesin Hanno Kangroga, värsket lugeja pilku palusin kirjandusuurijat pärit Cashanilt. Tekstinäiteid loeb näitleja Roland Laas. Kui päevad hakkavad umbe jooksma igatsusest läbi nõrguma siis lõpuks ometi pole enam vaja kirjutada. Ongi ainult hirm. Sest keegi ei karda surma. Nagu ütleb Charan. Vaid seda, mis sel juhul tegemata jääb. Mille järgi sa selle kirjastuse valisid? See oli ka Jürgeni idee, et ta olevat Sven Kivisildnik kunagi maininud mind ja Sven oli nõus seda kirjastama ja siis ma rohkem nagu väga ei otsinudki kuskil. Mis sinu enda suhe just selle kirjastusega, see on nüüd viimasel ajal kuidagi paljus jututeemaks tulnud erinevate raamatutega, mis siin on ilmunud ja ta on päris produktiivne kirjastuses. Mulle tundub, et kuidas sa ise selle kirjastusega suhestuda. No ma ise alguses mõtlesin, et, et ma ei tea, kas ma nagu võib-olla sobin sinna ritta nende teiste autoritega, et kus on ikkagi nagu sari, et siis kõik autorid on küll erinevad, aga ikkagi seal on nagu üks mingi allhoovus äkki ja kuidas ma sinna nagu sobib? On selliseid naisautoreid on seal väga vähe, eks ole, et kui need naised ongi, siis on seal väga jõulised sellised kirjutajad, et ma ise nagu ennast selliseks jõuliseks. Jaa, aga samas ma mõtlesin, et võib-olla ongi siis midagi erinevat sinna sinna ritta, et natuke selline jah, ma ei taha öelda, et šovinistlik, aga selline niuke väga maskuliinne on minu meeles Sari sellist lüürilist luulet seal nagu väga ei ole. Aga ei, mulle meeldib see sarja. Kas see pealkiri kalamaja tänavad või luuletused, mis keskenduvad kalamajale, kalamaja ümbruskonnale? Kas see oli algne mõte või oli see siis läbi? Toimetaja käe kuidagi niimoodi kontsentreeritud algselt küll minul ei olnud mingit sellist mõtet, et see võiks olla nagu selline linnaluule on, ma ei tea, kogumik et see oli nagu Jürgeni idee, et see siis võiks keskenduda nagu sellele kohale ja linnaruumile. Ma nagu nägin, et ta võttis selle nagu endal motiiviks kohakesksus see ei olnud nagu minul omaette eesmärk, aga sa oled palju kalamajas elanud tegelikult elama Pelgulinnas, aga jah, ma olen elanud nüüd siin juba mingi neli aastat või. Mul oli suur rõõm avastada ühe luuletuse algus, Kopli 38, korter 10, sest see on see maja, kus olen ise elanud, kus on mitmed mu sõbrad elanud, elavad siiamaani, et mõeldes sellele, et kuidas kalamaja on viimastel aastatel muutunud selliseks natuke nagu uhkemaks rajooniks mõni aasta tagasi, see oli selline vaeste tudengite ja, ja virelevate loomeinimeste koht nüüd raske korterit leida. Kuidas sa ise tajud praegu näiteks seda, mis toimub kalamajas Pelgulinnas või mis inimesed seal liiguvad või mis suhesusele linna? Jaogal jah, siis, kui ma sinna Kopli 38 kolisin, siis hästi palju on tõesti muutunud nagu selle ajaga, et kalamajast on küll saanud selliste edukate, aga kultuurilembesed, inimeste selline pelgupaik, niuke kuul Bliss nagu alguses oli küll ta niuke, kus oli isegi vahest mõtlesin, et tuli nagu hirmus liikuda öösel, aga nüüd nüüd on see ka nagu täiesti muutunud, see on nagu niuke tore, turvaline koht. Mingit hirmu ei tunne ja ta kogu aeg areneb ja, ja see kontingent läheb selliseks aina edumeelsemaks. Selline vaeste kunstnike rajoon ta vaevalt et tänaval. Millise mulje see raamat sulle nüüd, kui ta on trükist ilmunud ja nüüd on sellest ka, ütleme pool aastat juba möödas? Ehk siis on olnud sellist reflektsiooni aega ja järelemõtlemisaega, et millise, millisena see raamat sulle endale praegu tagantjärele tundub? Tundub nii, et ma olen mõelnud, et tore, et ta ilmus, tore, et on, aga midagi sarnast ma kindlasti enam kirjutada ei taha, et mõnda teksti tagantjärgi lugedes on ikka natukene piinlik ka. Ja mõned inimesed on öelnud tuttavad, et see on kuidagi nii sünge ja see on tegelikult ma ei taha, jäta sellist niisugust maailma valus vaevleva noore naise kujutlust endast, aga võib-olla see tekstivalik ka kokku, et nad natuke, et kõik need luuletused on nagu viht auku või niiviisi? Jah, et ma kindlasti tahaks mingisuguse paradigma muutuse teha, et mingit mingeid uusi impulsse oleks vaja kuskilt saada, et see oli nagu see oligi nagu mingi üks Ast viie aasta jooksul. Et nüüd tahaks, kõik võiks muutuda nagu natuke mu eluga, tundub, et nagu mingi tsükkel hakkab otsakorrale saama ja on vaja midagi uut ja luulega on ka selline lugu, et see oleks küll väga nukker, kui ma samamoodi jätkaks, et tahaks midagi uut kogeda ja siis ka sellest kirjutada. Miks mul on tunne, et olen reetur, kui lähen? Tallinn, rõske, õhk kolletanud sügis, väsinud sadamalinn, oma räpase turu perrooni ees kaubitsevate muttidega viiekroonise WC-ga balti jaama ootepaviljonis. Siia jääks maha peotäis elatud elu. Üks mees, keda tahaks päästa, tirida päikese kätte ja panna naeratama. Raatsi minna ega oska aidata. Puudub väljaõpe ja lootus, et miski muutub ka siis. Ma tean, et oma raamatutest või oma luuletustest on väga raske rääkida. Aga kas sa oskad nendest tekstidest esile tuua mõne, mille üle sul on kuidagi eriti hea meel või millega sa oled tabanud midagi sellist, mida sa ei oleks arvanud, et see sinus on luuletekstina. Võib-olla ma nende tekstide üle olen nagu rohkem õnnelik, mis mis räägivad võib-olla mitte nii konkreetselt millestki, kus ma nagu ise olen ka natuke segaduses olnud, ma ei ole suutnud nagu seal nagu midagi nii täpselt paika panna et seal on nagu mingeid selliseid hämaramaid kohti. Seal on mul ju konkreetselt mingisugused nagu lood, mida ma tegelikult ju jutustan, et võib-olla jah, need luuletused mulle endale nagu meeldivad, kus ma olen nagu mingit seda hetke tabanud lihtsalt mingit kulgemist. Räägi midagi ära, vaid, ma nagu lihtsalt kirjeldan seda hetke, mis korralija ja nagu enam tõenäoliselt kunagi ei tule. Ma eeldan, et sa tunne, et päris hästi Eesti kaasaegset luulet, milliseid autoreid sa ise loed, imetled või kas sul on mingeid nii-öelda luulealaseid eeskujusid, kas siis Eestist või välismaalt? Eeskujud on niuke halb nagu sõna. Ma Eesti kaasaegseid luuletajaid küll loen kõiki, üsna palju üritan kursis olla. Kunagi kui ma alustasin, siis, siis mulle meeldis väga, Jan Kaus, ma mäletan FPS. Aga sellega on küll nii, et ükskõik, keda ma loen, keegi ei ole nagu konkreetselt eeskuju, aga ma hakkan kirjutama tavaliselt tänu sellele, kui ma just kedagi olen lugenud. Ükskõik siis keda, et see nägu kuidagi motiveerib kirjutama, et ju siis midagi ma sealt ikka saan. Aga jah, ma ei tahaks nagu nii-öelda konkreetselt kedagi nimetada, see on, kindlasti on neid hästi palju. Kas sa oled elupõline tallinlane? Ma olen tegelikult Viimsist pärit, nii et ma käisin eluaeg bussiga mööda Pirita teed linna kooli. Ja siis ma tulin linna elama alles siis, kui ülikooli tuli. Võib-olla sellepärast ja mind nii hirmsasti, nagu inspireeris see Tallinn, et ma nagu tulin iseseisvalt siia elama ja see oli kõik kuidagi uus ja huvitav. Millisena sulle tunduvad need muutused, mis praegu Tallinnas toimuvad, et milline on Tallinn praegu võrreldes näiteks 10 aasta tagusega? Ma arvan, et deka muutub paremuse suunas, mulle meeldivad need muutused, mis siin sellisel kogukonna nagu tasandil toimub, vaadake, meil on oma mingit Telliskiviseltsid ja uue maailma tegemised. Et sellist kogukondlikku teemat. Ta on nagu palju, et inimesed teevad midagi koos ja ta võiks sinna suuna suunda muutuda ka, et seda ju enne ei olnud 10 aastat tagasi inimesed ei ole vast enam nii omandihimulised kui alguses. Need tahetakse ka midagi nagu ühiskonna hüvanguks teha. See on tore. Mitmest korterisse siis kalamajast, Pelgulinnas, šokolaad elanud. Olmest ja kõik on sellised üksteisele üsna lähedal ka vaest Ma jalutan lihtsalt ringi ja vaatan neid oma vanu kortereid, et kas seal on remonti tehtud, ühele on pakettaknad ette kantud, sellest peaks kunagi pikemalt kirjutama, sest nendes korterites on igast huvitavaid lugusi juhtunud. Kõik need omanikud, elanikud seal ja kuidas omavahel üldse, ma ei tea, kas seal mingi üüri üürikorterid teema, aga inimesed üldse koridoris ei räägi omavahel ja, ja ma ei tea siiamaani oma naabrite nimesi lihtsalt ütlema nii arglikult tere ja siis head aega ja nagu mingis mõttes sa elad nagu mingis majas, kus on teised. Teistpidi sa oled ikka täiesti üksi seal. Rääkisin, kui tore on, et mingi kogukonnad siin omavahel aitavad ja teevad talgusi, eks kõik, mis asju siis samas mulle tundub küll, et ka see on, ega ma olen ju ise samamoodi nagu teinud selle valiku, et ma elan niiviisi isolatsioonis, ega ma ise ka nagu väga ei taha teistega suhelda. Võib-olla, kui keegi otsa lahti teeks, ma läheks sellega kaasa, aga kohati on küll tunne, nagu ma elaks kuskil urus niiviisi. Mis su plaanid tulevikuks lähitulevikuks ütleme? Mul on väga vähe plaane tulevikuks. Elu on näidanud, et ei tasu teha nagu mingeid suuri plaane. Mul on väga väiksed soovid, tahaks, et ma saaks nagu kuidagi mingi stabiilse elu endale lõpuks regi stabiilselt jala. Mul nagu olnud viimased viis aastat, et ma olen võib-olla natuke väsinud olemast see vaene kultuurihuvidega noor, natuke isegi igatsen sellist tavalise inimese rutiinset elu. Eks ma natuke mures olen ka, et suur inimene juba ja nagu tahaks ilusti kenasti endaga hakkama saada. Aga see on nagu päris päris raske. Mul on endal selline tunne, et mida aasta edasi ja võib-olla see on Tallinna-keskne või Eesti-keskne et kuidagi järjest raskemaks muutub mingi rahu leidma, need kogu aeg on mingi selline rabelemine või pingutamine, kuidas sa tajud praegu seda elu Eestis või väljavaadet selles maailmas elada sellist rahulikku elu? Ma arvan, et Tallinn on selleks tegelikult väga hea koht. Et muidugi kõik läheb segasemaks ja kiiremaks ja mitme kihilisemaks. Aga samas Eesti on nii väike, et siin on nagu siin on just niiviisi. Ja elada stressivabalt, ma arvan, ma nagu täitsa olen mõelnud, et mul ei olegi nagu ma ei tea, Niukest ambitsiooni kuhugi maailma vallutama minna või, või üldse kuhugi suurlinna nagu anonüümselt ära kaduda, et täitsa meeldib see mõte, et ma nagu jäängi siia. Tallinn ja Eesti on nii arenev kogu aeg, linn, siin, muu, Euroopa on ikka meiega võrreldes täiesti nagu valmis peaaegu. Aga me oleme ikka kuskil seal väga all veel ja see on nagu elada sellises keskkonnas, mis on alles nagu väga algusjärgus. Et siin on küll raskem ja palgad on väiksed ja nii edasi, aga samas on sinikad. Hästi huvitav? Kõik kalamaja tänavad viivad mere äärde, seal asuvad heidikute telklaagrid. Kaldal vedelevad purunenud betoontahvlid Linnahalli ja vangla vahel. Preesi tänava maja jääb mere poolt vaadatuna diagonaalis paremale. Elasime seal vähem kui aasta. Ärklikorteris oli vähe valgust ja palju prussakaid. Ei tea, mis juhtus. Aga mingi hetk, kui rahutused kesklinnas liikluse katkestasid, helikopter haigla kohal tiire tegi ja lapsed peatusest tulutult trolli ootasid, lakkas mehaanika töötamast ning maailm lagunes kaheks tükiks mille vahel ei osanud valida. Esimene mõte, mis mul pärast selle luulekogu läbilugemist tekkis või iseloomustav sõna, mis mulle pähe tuli, oli, oli sümpaatne ja omakorda see pani mind mõtlema selle peale, et, et sümpaatne on, on sõna, mida me tavaliselt kasutame juhul kui miski on meeldiv, aga, aga seda veel väga hästi ei tunne ja sealt siis omakorda edasi läksid need mõtted ka, see on hästi selline mahe ja ka kuna siin räägitakse palju külmast, siis võiks öelda ka kohati jahe luulekogu, aga ta on selline võrdlemisi introvertne tegelikult. Et need olid nagu esimesed esimesed muljed, ta ei anna nagu kõike välja, võib-olla ta laseb paljudes tekstides aimata sellist väga tugevat pinnaalust pinget tegelikult ja kohati tekkis ootus, et ta võiks nüüd laheneda see pinge mingisuguseks tõeliselt jõuliseks emotsiooniks, aga tundus ikkagi aitäh, et ta jäi sinna niimoodi vaikselt ei olnud nagu ühtegi sellist karjet, vaid pigem nagu need emotsioonid võib-olla neelatati Allawi neelati alla. Võib-olla selline Urbolistlik, intro virtsus või, või see anonüümsus püügise linna teema peale või selle puhul ma mõtlesin, et see on tõesti siin, on mõned omadused või, või sellised jõujooned on niivõrd hästi kaardistatud. Et kindlasti mõjutab ka see, et ma ise elan samas piirkonnas ja näen neid samu asju suuresti ka iga päev ja see pani mind mõtlema, et huvitav, mis mida mõtleks inimene, kes loeks näiteks seda luulekogu võib-olla 100 aasta pärast vist pildid ja annab sellest Tallinnast või sellest põhja Tallinnast siis nii-öelda sellisena, nagu ta täna tänasel päeval on. Et see autorisilm, et ta tõepoolest märkab neid väga iseloomulikke asju või neid kontraste, mis valitsevad selles rajoonis, kus on, on õhus palju ootust ja ja nüüd siis toimumas kogu aeg midagi uut, aga samas see vana on, on seal samamoodi olemas ja pakub selliseid isegi üsna järske momente tegelikult. Et, et kui niimoodi jalutaja pilguga Ki vaadelda. Aga jah, et tulles intro Virtsuse juurde tagasi, et võib-olla tõesti, aga eks seda teab, seda teeb autor, et mina minu peas, nad kohe isegi koos nagu helisema hakanud see linnainimese intro virtsus. Ma lugesin selle raamatu järelsõnaga ära mis on siis Jürgen Rooste kirjutatud ja seal ta asetab ta juba Hanna Kangro Sis võrdlusesse praegu selliste esil olevate noorte luuletajatega naisluuletajat, aga siis kuigi see termin mulle iseenesest sümpaatne ei ole, aga minul tekkisid, et neid tekste lugedes seos, et võib-olla kõige enam Liisi ojamaa loominguga just Tallinn ja see elav Tallinn tema tekstides seal seal oli, küll seal tekkis nagu paralleele, tead, midagi sarnast seal on, et oyama tekstid on ka nagu selles suhtes need on, mis on nagu rohkem sellist ei teagi jah, sellise võib-olla otsesemalt sellist jõulist nagu väljendust, aga, aga selle linnatemaatika puule tekkisid seosed sele. Mootoriga võib-olla kõige tugevam? Täna õhtul esietendub Salme keskuses Von Krahli nibud ehk hetk mäe elude katkematus reas. On, mida põnevusega oodata ja kindlasti räägime järgmistes saadetes, täpsemalt ka teistest uuslavastustest. Sügis tungib peale ja soosib õhtuseid, raamatulugemisi klassikute meeldetuletamist ja uut autorit avastamist. Kuulake mõnusat muusikat, kütke toad hubaseks ning kohtumiseni raadioeetri vahendusel juba oktoobris. Tänase saate tegid Maria Lee Liivak ja Viivika ludid ja päevikut pidas Joonas Hellerma. Ootan hiiul puid. Juba mitu päeva on puude toomist edasi lükatud. Viimastel päevadel on sadanud hulga vihma ja auto oli kusagil Pärnus kinni jäänud. Aga täna on jälle ootamise aeg üle lubatud, kella ja läinud. Ongi hea hetk päevikusse mõned harjutused üles kirjutada. Ja see päevik on teistsugune kui tavaliselt. Sest ma tegelikult tean, et loen seda pärast ette. Kas ma ikka kirjutan seda, mida ma tegelikult kirjutaks? Seda enam ei tea. Kuigi päevikuid kirjutatakse, isegi kui see on kõige intiimsem salajasem ikka natuke ka selle eeldusega, et kirja saanud sõnadel on lugeja kui mitte kohe, siis kunagi hiljem keegi teine, isegi kui see sa ise oled. Aga ta on ikkagi lugemiseks. Ma võin siia oma mõtted ja tähelepanekud üsna valimatult kõik kirja panna. Mingisugune olek, mida kirjeldada, valitseb ju kogu aeg. Selles valimatus, kirjapanekus on väikene lootus, et ehk üle lugedes avastan kõige selle vahelt veel midagi uut paremat kui need olekud ja mõtted ise mida võib ka alati mööda lasta kirjutamata jätta. Aga nüüd köögis akna all seistes, kui õu on läinud kollaseks värskelt sinna sadanud männiokastest ja tuba on päris jahe, ma siis kirjutan. Ongi telefonikõnepuud? Ei tule, ikka veel. Lubati õhtul. 21. september keskpäev. Sügis on hingematvalt pime. Olin Põlva lähedal tuttavatel külas, kus istusin meestega suitsusaunas. Pimeduse tulekuga kadus maja ümber tõu koos metsa ja taevaga. Valgussfäärist välja astudes oli nii pime, et tasakaal lõi kõikuma. Auto sõidutas mu tagasi Tartusse. Kõrvus salongi vestlus waldorfkoolist loovast õppimisest ja enesetunnetuse olulisusest. Aknast välja ei näinud peaaegu midagi. Täna alanud sügis on pimeduse täiesti mustaks värvinud. See pimedus on võõras üldse mitte selline nagu pimedus suus enda sees. Millega oled ju tegelikult harjunud iseenda pimeduse sees sa oled kogu aeg. Temasse saab alati pöörduda. Aga tänane pimedus õues pole selline. See on palju mustem ja suurem. Kõik tuttava on ta kuhugi neelanud isegi päevased sündmused meelest kadunud. Õhtul istusin veel tunnikese Tartu Ülikooli kohvikus, kus on nüüd jazz klubi. Täna oli siin Frank Sinatra päev. See kohta on üsna hiljuti uuesti avatud. Hea ja lahe õhtune istumine siin. 22. september hilise. Täna sõitsime Tartust tagasi. Rongile enam ei jõudnud, tuli võtta buss, ekraanid, bussidel näitavad ETV vanu arhiivisaateid, filme ja muud. Silmanurgast nähtud vanad saated tõid meelde lapsepõlve. Nüüd, kui neid arhiivisaateid uutele lastele näidatakse, tekib kummaline tunne. Sina mäletad neid saateid omamoodi, neil on oma koht kusagil sügavas lapse eas. Aga praegu uuesti vaadates näivad nad teistmoodi sugugi mitte nii maagiliste ja meelde jäävatena. Mihhail Lotman ütles pärast hiljutist saate salvestust, et mälu on selline hoiukapp, kust ei saa midagi kätte, nii nagu sa selle sinna tallele panid. Vastu antakse alati midagi muud. Neid vanu, laste saatedki uuesti vaadates näed, et mälus on hoopis midagi muud. Ja et sellel kõigel reaalsusega vähe pistmist siis arhiivi kordus isegi tühistab, kustutab su isikliku mälu. Minevik jääb alles, aga mälestused muutuvad viirastuslikumaks ebatõenäolisemaks. Õhtul käisin rabas jooksmas. Selges ja avaras taevas seisis poolkuu nagu taevatunnimees. Üle maja ladiseb nõudlik vihm. Puud, mis üleeile ära toodi, on veel ladumate õues hunnikus. Miks just nüüd peab seda vihmani palju tulema, sest puud saavad ju läbimärjaks. 23. september hilise. Täna olid nii võtted. Linnar Priimägi käis Göte Faustist rääkimas. Prepareerisime klaverit ja mängiti Jaan koha muusikat. Saate üks teema on John case. Seepärast oli juttu Keitsilikust, juhusest, kunstiteose ja looja pöördumisest juhuse poole ületamaks ette antud vorme, ajaloolist mugavust. Juhus on nagu parem metafoor elule. Kui kord programmilisus üks idee või tähendus. Aga siis tulin telemajast välja ja õues oli hoopis pime ja vihmane. Kadus Keith Faust ja filosoofilised vaidlused. Fausti üle lugeda oli ka veidi naljakas. Ei saanud kõiki neid suuri küsimusi nii tõsiselt võtta kui kunagi üheteistkümnendas klassis. Kui arutasime õpetajaga, kumb oli enne, kas mõte või tegu. Koju tulen päris hilja. Maja on juba pime. Külmkapp uriseb köögis seesama, mida eile sulatasime, kuna ta oli jääd nii paksult täis. Korraks tundus isegi, et külmik on katki läinud sest ta ei teinud enam häält. Aga nüüd töötab. Ööpimeduses lippasin veel aeda mõõta riita laotud puid, neli ruumi, aga tellisin viis. Loen korraks üle oma päevikut eelmistest päevadest. Kuigi päeva kirjeldada on lihtne ja päeval on ka väga selged piirid hommiku ja õhtuga. Siis jääb üles kirjutatust mulje, nagu oleks ühes päevas ainult üks päev. Aga ei ole ju, kui palju mälestusi, hetke pilte ja seoseid ilmub igasse päeva kusagilt kaugelt. Hoopis kaugemalt. Ja päevik oleks nagu minu päevik. Aga iga kohtumine selles päevas teeb natuke teistsuguseks inimeseks muudab üheks teiseks Minaks kes saan olla ainult selle erilise Sinaga, kes teine sellel hetkel on minu jaoks. Lõppeb see hetk, kaob ka side. See, mis tegi meist sellel hetkel minu ja sinu. See võib olla ainult üks viibe tänaval juhuslik episood bussis. Nüüd õhtul on need kõik liialt ühtemoodi meeles. 24. september hilise. Lugesin eile postimehest intervjuud Marju Lauristiniga. Ta toonitas dialoogi tähtsust tõe väljaselgitamisel. Dialoogi väärtuslikkust pole sugugi lihtne mõista ilma et sellest tõelist kogemust omatakse. Viimaste päevade tööd on toonud palju vaidlusi, kuidas ühte või teist asja teha tuleks. Selles on korraga palju valu ja kahtlusi. Mõned asjad võivad kildudeni puruneda aga vahel õnnestub midagi ka tervislikumaks kindlamaks saada. Õues on mitmendat päeva samamoodi hall. Linnud istuvad maja ümber ja keksivatumalt puu võrades. Puud riidas tahenevad eelmiste päevade vihmadest. Kõik see sügisene loodus ümberringi ei lase ennast üksindusega kuidagi ära petta. Suhtlus on katkematu. 26. september.