Tiiu Raju lõi kolm korda kell. Kuna aga on tegu muuseumiga Kundas ja ajalooliste eksponaatidega, siis kuluvad seletus sõnad kohe juurde. Kunda on tsemendilinn ja nii on ta aegade algusest peale olnud see asula, mis praegu kannab linna nime. Need kellalöögid alustasid ja lõpetasid varem tsemendivabrikutööliste tööpäeva. Need märkisid aega, mil inimestel oli aega lõunast süüa. Tsementi toodeti Kunda mail 1870.-st aastast peale. Ja toorainet selle tegemiseks jätkub siin veel pikaks ajaks. Linn ise on tekkinud töölisa sulada. Ja kui ei ole tsementi, ei ole siin linnas elu. Lubage üks kõrvalpõige, muuseum asub endises juhtkonna majas. Kõrged ruumid, värskelt remonditud, väga hele, väga puhas. Ja lausa imestama paneb, et akna peal ei ole paksu tolmukorda ja ruumides sama puhas kui haiglas. Kuigi teha, kus on siinsamas kõrval? Minu arust siiski vaatamata kõigele, mis Kundast ja tema Atandlikus tolmust on räägitud, on ka see tähelepanek kõnekas fakt. Kuna aga meie keskust elude rea kirjaks on oma toode siis, kui teie muuseumi perenaisena nüüd seda märksõna silmades hoiate, siis mida te kõigepealt tahaksite mulle näidata või selgitada? No kõigepealt hakkaksime siis pihta teda oma toodet ei saa raisata. See, mida teie nimetate tolmuks, on tegelikult ju tsement see tulepoolega kokku korjata. Ja kui nüüd võtta neid vanemaid aegu, siis ega meil kogu aeg ei ole nii meeletult tolmune olnud. Ja nagu teie nüüd märkate, et meil on suhteliselt puhas siis üks põhjus, praegu on talv. Lumi on üksjagu välist tolmu kinni pidanud ja teine põhjus et meie suured korstnad on natuke vähem tolmu hakanud andma. Tähendab tsementi tuleb rohkem, kui tolmu on vähem. Ja tsement on olnud, on ja tõenäoliselt jääb kujundaja aga terve Eesti jaoks oma tooteks edasi. Aga selle sõna alla mahub palju muudki, mis on Kunda eluaegade jooksul muutnud või täiustanud. Ja siin ühel stendil on pilt sadamast. Jah, Kunda kandi mehed, ütleme nii, et Kunda mõisnikud, Kunda mõisaomanikud on olnud niisugused eakad mehed, kes püüdsid läbi aegade tööga rikkusi luua. Nii et omatoodang ei ole meie jaoks olnud varasematel aegadel mitte ainult tsement. Esimene omatoodang oli meil teravili, oli meil piiritus. Ja oli ka kohalike metsade palkidest tehtud saematerjal, mis Londonisse läks alles hiljem 1870 tülitsement. Ja päris sajandi lõpul tuli jällegi omatoodang kartul Virumaal ju kartulimaa. Enne jutuajamise algust Tiiu Raju keetis väga hea kohvi ja seal ma kuulsin, et teie olete seitsmendat põlve täpselt siinkandi inimene jätkuna ikkagi oli see ümbrus üleni metsa all. Olete ikka kindel, et siin ainult siis metsale? No nii kindel kui vanad kaardid näitavad, sellepärast et kõigepealt, kui 1000-ga 905. aastal oli ehitatud sadam siis hakati kohe kiiresti tegema saeveskit. Veskit ei tehta ju sinna, kus ei ole metsa- ja saeveskid töötasid senikaua, kuni jätkus Kunda jõe ümbruskonnas sobivaid lahke talvel langetada, kevadel parvetada ja siis juba saagida. Ja kui nüüd vaatleme neid vanu kaarte, ütleme siin muuseumis on koopia 1857. aasta kaardist, mis näitab just täpselt seda Kunda praeguse Kunda linna territooriumi siis seal on selgelt lugeda, kus on Kolga mets, kus on raudkatku ja kus on ülejäänud metsad. Nii et siin on olnud nii paksud ja suured metsad, et lapsi ei julgetud toad eriti kaugele lasta, sest seal olid näiteks hundisauna lage. See oli siis üks lagedam koht metsa sees, praegu on seal selle hundisauna lageda lähedal Kunda koolimaja mitte küll esimese keskkooli hoone, vaid teise keskkooli hoone, see on vene õppekeelega kool. Kuigi külaskäigu ilm ei ole päikesega, aga ometi näe merele päris kaugele ja silm seletab hästi, et üks suur kaubalaev on võtnud nõuks tulla Kunda sadamas. Ja siin laevad tulevad, näevad ja põhiliselt onlastiks sedasama Kunda toodang, tsement. Veel pisut meenutada. Lähiajalugu siis. Kunda sadam sündis uuesti ju väga kiirest. Natuke üle aasta, korralikud teed, kai vajalik tehnika. Ja mina nüüd kapten Aadu Nurmsalu, sihin teie kabineti väga selgest puhtast aknast välja ja vaatan, et ei näe kuskil, et lossimise või laadimisajasin tsemenditolmu lendaks. Taevaserv sinnapoole vaadates on täiesti puhas, on see alati nii? Jah, me oleme nüüd ikkagi oma tehnoloogiaga saavutanud seda ja tehnikaga, et me siin ei tolma ega ei tolmuta, sest meie oma mered ikkagi peavad puhtaks jääma ja, ja see on ju meie oma. Randlase peenramaa ja leib ja, ja siia ei tohi, lihtsalt ei tohi mitte midagi sattuda. Liigselt ma vaatan, Fransportööride otsas on siin niisugused kotid või hoidjad, et kui jah see lükata nüüd kas sinna konteinerisse või trummipõhja, siis sealt nagu ei saagi midagi eriti lendu minna. Eks siin on teisigi abinõusid kuhu viimasel ajal Kaupol lant. Noh, kui me alustame niimoodi sellest esimesest poolest, et rääkisite praegult transportöörist, siis transporttööl on meie jaoks ka juba eilne päev. See oli meil alguses olid nad kasutusel, kui me tegime siin proovi laadimisi laevadele, aga praegult on meil mobiiltehnika mobiilkraanad, sega, töötame ja me võime öelda, et see on praktiliselt tõesti tüüd tolmuvaba. Aga ladungid lähevad meil päris mitmesse kanti. Alustame naabrimeestest Soome, soomlastest, Soome, Rootsi, Norra, Nonii, Poolas, Saksamaa, Belgia, Hollandi ja edasi ka sihime Aafrika Aafrika mandrile. Nii et meil on päris vilgas ja laialdane laialdane klatuur. Kui nüüd vaadata, palju siin peanuppe näeb õues, siis seal sadama tipus maine ühtki, nii et kes on masina juures ja. Üldiselt on tõesti kogu meie meeskond siin sadamas koos sadamavalvega minuga kaasa arvatud on meil 18 inimest tööl, 18 inimest on tööl ja, ja, ja rohkem meil ei olegi vaja, sest tõesti meil on väga kaasaegne tehnika ja siin on praktiliselt mehed, on täiesti nuppude taga. Ja kui vahetuste peale ära jagada, siis korraga on inimesi ju veel mitu korda. Ja noh, korraga on tööl, kui me niimoodi võtame siis Stiviidor laadijat, kraanamees need on siis päris, kes, kes on seal taimele laadimise juures. Aga nuh pluss siin sadamavalve ja kai madrused ja siiski meeskond on ikka kuskil kümmekond kümmekond jah, tosina ringis mehi on korraga väljas. Kõrvalseisja jaoks ei ole see väga oluline, aga ma ikkagi küsin. Kui suure süvisega laevad teil mahuvad Kaialt? No meil on võetud niimoodi, et kai ääres Meil on üheksa ja pool meetrit, sadama akvatooriumi merekanal on 10 ja pool meetrit, sügavlaevad, võtame vabalt. Võtame vastu kaheksa pool kaheksa, pool meetrit süvisega. Ja võib-olla veel kõnekam on see, kui palju säärased laevad korraga võivad kaupa peale võtta, see võib-olla ütleb isegi inimestele rohkem. Noh, täna seks päevaks on meil suuremad laevad, mis olid läinud, on 6200 võtab lahtist tsementi peale, need aga keskmised laevad käivad, siin on kolme tuhandesed ja natuke alla natuke üle. Praegu on vesi kahel poolkaid ilusti lahti. Natukene pisut pisut ainult lainetab. Aga kui tulevad rängad külmad, mis isad? Noh, eks see külm on muidugi see, mis meile peavalu nüüd tekitab ja ta juba siin jaanuari esimesel poolel ta ikkagi panigi juba meie kannatuse proovile. Noh, meil on varuks siiski niisugune variant, et me võtame endale jäälespo tüüpi puksiiri, võtame endale abiks, sel juhul, kui jääolud väga raskeks lähevad, tuleb sadam ju puhas hoida ja, ja Farvatel vaat välja viia laevateeni. Aga möödunud aastal pääsesime puhtalt, vaatame, kui, kui heatahtlik tahad meil ja ilmataat meile jälle tänavasta. Oda heatahtlik, kolme vastu, aga loodame, et võlugi siit lõunakaarte tuuled jäävad püsima. Näete, ta viis meil ilusti täitsa puhtaks ja me juba nädal aega olema, just nagu, nagu suvise merega, teeme tööd, need ainult peame pöialt, et see jätkuks. Ette nüüd juttu ja keskustelu Kundast ja Kunda tsemendist oma tootest jätkata. Tasub vist lühidalt selgitada, kes on praegu tsemenditootmise juures osanikud ja ka omanikud sest vahel ostetakse, kui tuleb väliskapital, see võtab võimu enda kätte ja kasumit pistab taskusse. Momendil on mikrofoni ümber neli meest, aga nende nimed ja ametitiitlid selginevad siis järgemööda. Aadu Kana, riikliku aktsiaseltsi Kunda tehased, juhatuse esimees. Kui nüüd rääkida seda omanike poolt võiks raadiokuulajatele kõigepealt selgeks teha, mis on siis riiklik aktsiaselts, Kunda tehased ja kes on tänane tsemenditootja. Aastaid tagasi 90.-te aastate algul, kui oli selge, et tänane Kunda tsemenditööstus on täielikult amortiseerunud, siis rahvusvahelise konkursi korras otsiti üle kogu Euroopa ja maailmainvestoreid ja kaasalööjaid Kunda uues projektis. Ja 92 aprill oli siis see daatum, kui moodustati uus rahvusvahelise kapitali kaasamisega aktsiaselts Kunda Nordic tsement. Lähtehetkel oli riigi osalus Läbi Kunda tehaste 65 protsenti ja väliskapital oli koondunud nõndanimetatud atlas Nordic kuhu oli koondunud põhimõtteliselt Skandinaavia tsemendi tootjad, Euroopa suurim tsemenditootja või maailma suurim tänaseks soldel pank, Šveitsi päritoluga firma. Kui pärast pikki otsinguid sai selgeks, et ainukene rahastamisviis ja finantspaketi kokkupanijaks saab olla meile sobivalt maailmapanga Rahvusvaheline Finantskorporatsioon siis tema eestvedamisel pantigise finantspakett kokku, kuid nende põhikirjast lähtudes oli oli võimalik rahastada ainult erakapitalile suunatud virmad ehk kus riigi osalus peab olema vähem kui 50 protsenti. Aprill 94 võeti Ki firmasse Kunda Nordic tsement uued aktsionärid ja tänaseks on riigi osalus aktsiad ja kontroll nende üle läbi Kunda tehaste siis 49,9 protsenti. Eesti riigi osa 30 protsenti on renditootjad Põhjamaadest ja Euroopast, 20 protsenti Sis Panga pangandusstruktuurid, juba ülalpool nimetatud Rahvusvaheline Finantskorporatsioon, Põhjamaade keskkonnakaitseline finantskork, innovatsioon ja samuti kolmandana siis Soome tööstuse arengufond. Sellise kirju seltskonnaga täna Kunda Nordic tsement lõpetab oma renoveerimis ehk investeerimisprogrammi ja mille lõpp on nüüd tänaseks juba üsna lähedal. Muutustele pannakse lootusi, kuid ka muutused toovad just tööliste hulgast esile ärevust. Teie olete Rain Välbagunda tehaste direktor, millised lainetused nendel viimastel aastatel kollektiivis on olnud? Kas on olnud ootust rohkem või hirmu rohkem või, või lihtsalt oodatakse, et kuidas on läinud ja läheb? No ma arvan, õigem oleks öelda niimoodi, et rahvas on läbi hirmu ootanud ja ikkagi optimistlik olnud ja oodanud ikka kõige paremat. Seoses. Väljastpoolt tulnud kapitali kaasamisega Kunda projekti on toimunud ka struktuursed muutused. On tekkinud uus tsemenditootja Kunda Nordic tsement ja kõik Need struktuurid, mis varem teenindasid tsemenditootmist võtmis kuulusid ühe firma alla. Oli ta siis Eesti tsement või Kunda tsement on nüüd jagunenud ja teenindav pool osa sellest on erastatud ja osa on jäänud siis Kunda tehaste hallata ja vallata. Kunda tehastes töötab praegust 150 inimest ja põhimine on spetsiaalne teenindamine tsemenditootmisele. See on siis raudtee veod. Me teostame raudteevedu lubjakivi karjäärist. Tsemenditehasesse ja põlevkivi vedu põlevkivi kaevandustest tehasesse kahjuks seoses turusituatsiooni ja tootmise kallinemisega oleme olnud sunnitud lõpetama eterniidi võtmise ja neid suuri tootmispindu, praegust kasutame laopindadena ja seoses sadama valmimisega Kundas on suur nõudlus transiitkaupade laopindadele, mida ka meie praegust teeme. Üht võib arvestada aja märke silmas pidades, et ega teil seal abi teenistustes neid töökohti enam nii palju ei ole, kui omal ajal oli ja neid töökohti tõesti ei ole ja me oleme sunnitud olnud koondama inimesi tõsise, siiani üsna valutusest. Tegelikult nendest teenindusstruktuurides on inimeste iga olnud üsna kõrge juba nad on noh, seal kaua töötanud ja me oleme, oleme saanud seoses pensioni saabumisega siis neid töökohti koondada. Momendil siiski see 150 inimest pakendatud ja, ja momendil enam mingit koondamist ees nagu Kunda tehaste poole ette nähtud ei ole. Stabiilsus on olemas, härra Turetski on siinolijatest kõige kauem Kundas ametil olnuks kui teie vaatate läinud aegadele ja tänasele päevale, siis kas te jagate minu meelt, et et see, et ikkagi tsemendi toodetakse ja Kunda silti ja märk on seal küljes, see on kõige tähtsam. Jah, loomulikult ma olen väga kaua tehases töötanud, siis veel praegune tehas, nimetatud neljas tsemendivabrik ei olnud veel ehitatud. 57. aastal töötas kolmas vabrik, see oli veel taanlaste poolt ehitatud ja see niinimetatud Eesti, see tehas kuulus ka väliskapitalile. Kui tähtis on see, et Eestis areneks praegu ehitustegevus ja tsemendi tarvidus vabariigis endas kasvaks? Praegu ta on ligi neli korda langenud võrreldes sellega, mis ennem oli, kui ta tõuseks kaks korda võrreldes sellega, mis praegu on, see oleks normaalne Eesti jaoks? Minu arvamus ilmselt ei ole kõige tähtsam, aga ma arvan, kasvab kas just kaks korda, aga ta kasvab, see tarvidus, vajadus koha peal, kunagistest küladest Kundas sai asula, asulast on saanud linn, kõik see on seotud tsemendi tootmisega. Aga kas üldse on olnud aega, kus Kunda tsemenditootmine on täielikult absoluutselt olnud eestlaste käes nii kapitali, raha kasumijuhtimise poolest või on siin olnud pidevalt välisosa sees? Ma kahtlen, ma arvan, et pidevalt on olnud ikka väliskapital. Jah, no kas ida poolt või lääne poolt või põhja poolt, nii et tuleb arengulooliselt suhtuda muutustesse küllalt mõistvalt ja, ja siin on ka oma järjepidevus, et see momendil jälle nii on kui tohiks ma ühe täpsusse toad, vot just Alter Turetski rääkis sellest koduturu suurusest. Majanduses kogu maailma majanduses on üks näitaja, tsemendi tarbimine ühe elaniku kohta toodetakse palju inimene keskeltläbi alkoholi tarbijad või midagi muud, aga vot tsemendi tarbimine oleks, näitab selle riigi majandusliku seisu tema arengut, tema võimsust. Ja täna, kus me oleme kodutarbimisega langenud alla 100 kilogrammi tsemendi inimese peale, on see näitaja ikka väga, väga madal. Muidugi omal ajal, kui see näitaja oli üle 500 ja ligi 600 kilo inimese peale, oli see tohutu raiskamine, ste tsemenditonn maksis sama palju kui pudel viina. Ja me arvame, et jälgides praegust majandusarengut, normaalne oleks jõuda selle sajandivahetusel 200 kiloni inimese kohta Eestis. Kes ütleb ausalt, milline on Kunda tsemendikvaliteet võrreldes teiste tootjatega kaugemal? Ja võib-olla sellele, kui vastata tähendab kui rääkida üldse, mis täna on Kunda Nordic tsement ehk Kunda tsemenditööstus saavutanud. Ja kaks esimest prioriteeti on number üks kindlasti kvaliteet. Täna, kus Kunda tsemenditööstus omab sertifikaati kvaliteedisertifikaati müügiks Saksamaale, Belgiasse, Hollandisse, see tähendab seda, et Kunda tsement on Euroopa kvaliteeditasandil ja vastab sellele kõigi oma omadustega. Ja teine aga see on selle esimesega seotud, on see, et me oleme saavutanud oma koha. Euroop Ma selle regiooni tsemenditööstuses. Kunda potentsiaal on niivõrd hea. See on kohalikud toormaterjalid, infrastruktuur, linn, kohalik odav energia põlevkivi näol, sadam, väljund Euroopasse. See kõik annab Kundale sellised eelised, et tulevikku vaadates kõik naabertehased võib ju sulgeda, aga Kunda on üks neist kolmest, mis selles regioonis on nagu supp pikema perspektiiviga. Üks nendest on veel Rootsis ja üks Põhja-Norras. Seda on väga meeldiv kuulda. Nüüd me oleme järjega põlise Kunda tehaste inimese siin 40 aastat ühtejärge töötanud EDI ploomil külas. Esimene mulje on, et perenaine on väga rõõmus ja Graps. Ja küsiks kohe kõigepealt, et kuidas tervisega lood on. Kui nii pikalt on töötatud ja ema elas üle 90 aasta, siis. Ei olnud enam seal ei ole ega? Täitsa noh, peale operatsiooni ma ei saa ka midagi ütelda. Kõik on korras. Arvatakse, et see tolm mõjub hingamisele ja kopsudele, aga see operatsioon ei olnud teil üldse sellega seotud. Ei olnud, ei olnud. Mina ei ole saanud aru, jah, minu kopsud on küll terved. Nii et õhk kõlbab hingamiseks küll. Ja ema oli ka põline. Ja ema oli põline Kunda inimene. Ja kas see on õige, et temal oli üks vigur ka veel küljes kuni viimase minutini tõmbas suitsu? Ja suitsetas viimase minutini. Nii et tolm ja suits ei tähendanud midagi. Me ei taha muidugi selle jutuga öelda, et mõni inimene on tundlikum. Talle võib ka see tolm kõvasti mõjuda, see on ka selge. Aga teie ja teie ema näide ütleb, et Kunda kõlbab pikaks elamiseks ka. Nüüd ei ole mitu aastat juba enam tööl olnud. Kas vana töökoht vahel tuletab meelde ka, et teie oma parimad aastat olete tehase heaks andnud? Mäletab teid? No nüüd oli, kui oli tehasesse juubel, siis mäletas. Ja minu enda osakond, turustusosakond, seal ma käin kaunis tihti nende juures ja nemad käivad mulle ka siin õnnes. Kui mul sünnipäev on, nende kohta ma ei saa midagi öelda. No teile on tehase andnud tööd, pikalt teenistust, olemist-elamist, elamise mõte mida teised Kundalased praegu räägivad, kes enam tööl ei ole, kes on eakamad? No kellega mina olen läbi käinud, need küll ei seonanud nii seda tehast. Aga eks neid inimesi võib-olla ka, kes jõunavad. Ja kes on tõesti, võib-olla lapsed jäävad haigeks. Sellest tolmust võib kõik olla. Kas teie usute, et järgmise aasta lõpuks korstnast enam tolmu ei tule? Ei tea, aga no võib-olla tõesti ei tule. Ma igatahes loodan seda, et minu silmad näevad seda, et enam ei ole nii tolmune. Kunda tehastes on töölisi praegu 150. Kunda Nordic tsemendis. Kui palju personalidirektor Arvo Vaidla? Kunda Nordic tsemendis on praegusel hetkel meil kuus ja poolsada inimest ümmarguselt, et ja noh, see arv on olnud enam-vähem stabiilne. Viimasel aastal on küll ta mõningal määral vähenenud, kuid nagu Kunda tehaste poolelgi Kunda Nordic tsemendipoolel on see vähenemine suuremalt jaolt toimunud just pensioniealiste inimeste töölt eemalejäämisel. Nii teie rida pidi olema ka keskkonnakaitse ja sellepärast võib-olla jätkamegi selle teema otsast. No mis siin rääkida, tolvan Kundas säärane kaasnähtus, et kas sa tahad või ei taha sa seda näed. Ja kui ma vaatasin teie pabereid programme, siis ma tegin ühe väikese rehkenduse, et 93. aastal kõige tolmurikamal kuul tuli ühe Kunda elaniku kohta ligi 2000 tonni tolmu. Ka nüüd sama aja jooksul kuu aja jooksul on see 180 kilo, võib-olla ma interpreteeriksin ka neid suuri arve natukene ümardatult. Aga teie neid tendentse teate väga täpselt. Alanemine on ju siiski ikkagi väga märgata. Ja selge see alanemine on väga märgatav, see peabki nii olema, sellepärast et siin on räägitud palju Kunda Kunda tsemendikvaliteedist ja see on väga hea, et Kundas tsementi toodetakse, kuid samal ajal ei ole kellelegi saladus, et kui kui omal ajal räägiti Kundast, räägitakse ka praegult, siis inimestel, nii meil Kundas kui ka kui ka mujal Eestis, assotsieerub see eelkõige nende suurte korsten ja selle suure tolmuhulgaga, mis sealt välja tuleb. Ja praegune renoveerimisprogramm, mis nüüd esimene etapp, mille lõpeb käesoleva aasta lõpus, peaks siis tagama sellise olukorra. Et noh, kui me ütleme piltlikult võib-olla kui raaduga kannab, võrdles ehitustegevusest tsemenditoodangut elaniku kohta, siis võrdleme aastas. See ei ole küll kõige parem võrdlus, ütleme Kunda Kunda elanike on kuskil 4000 5000 ümmarguselt siis ühe elaniku kohta aastal 91, võib-olla tuleb kuskil 15 kuni 20 tonni tolmu siis järgmisel aastal peaks see number Me oleme kuskil 30 40 kilo piires. Nii et see, see tendents on ikka ikka väga märgatav. Ja me tahaks, vaata kõige rohkem muidugi seda, et et see usk sellesse, et Kundas see tolm vähenema hakkab. Et usk on ka Kunda enda inimestesse nüüd vähehaaval süvenema hakanud ja inimesed ka usuvad seda, sellepärast omal ajal on väga palju lubatud ja väga palju lubadusi täitmata jäetud, siis need lubadused, mis tolmu osas eriti on antud, peaksid olema küll 97.-ks aastaks täiesti reaalselt täidetavad. Ja siia tuleks ilmselt lisada veel üks arv rahaline näitaja sest eks varasematel aegadel Geon mehed tahtnud teha, aga see vahendite hulk ei ole teps mitte väike, et minna 30 kilo peale aastas. Jah, see rahaline hulk on väga suur, kui nüüd kogu sellest investeeringuprogrammist moodustab kuskil peaaegu 30 protsenti rahalises väljenduses oleks ta kaheksa kaheksa, poole miljoni Ameerika dollari piires. Meil on üle 100 miljoni Eesti krooni. Nii vana ja suur tehas ja küllalt väike lint. Siin on kujunenud aastate jooksul oma kindlad sidemed ja niidid mis sobivad, mis peavad olema. Kuid alati saab midagi paremaks sättida. Ja kui nüüd meie palvel linnapea Anne tasu ja vaatab sinna korstnate pool sellele toodangu poole, mis annab tööd ja annab kahjuks tolmu veel, annab küll vähem kui varem, aga ikkagi annab siis. Millist seostasin kõigepealt näete? Mõtlen plussmärgiga seost. Ma ütlen nii, et tehas on olnud vist Kunda linnale kogu aeg nii õnn kui õnnetus, rikkus ja vaesus. Ja, ja ma pean ütlema, et kõige suurem pluss on ikkagi see, et tehas on andnud meie inimesele tööd Kunda linnas töötuse probleem praktiliselt puudub. Ja, ja võrreldes teisi linnu väikeseid linnutööstuslinnu, siis Kunda on kun, tal on see ikka väga suureks plussiks, see tähendab, et meil on ikka omatulu kogu aeg olemas tänu üksikisiku tulumaksule. Ja, ja see on suur pluss. Ja, ja teine suur pluss on see, et, et ma ütlen nüüd sellisuse lauset tehas on olnud nagu hunt metsas, et järgi on ikkagi jäänud terviselt väga tugevad inimesed siia, kes on jäänud. Need on ka püsivalt jäänud perekonniti ja mitu sugupõlve järjest. Tehas oli ikkagi, ütleme, kuni 90. aastani põhiliselt see, kes linna üldse püsti hoidis. Tema tegeles kõigega, tema kasvatas lapsi lasteaias, aitas kuule, korrastas linna, andis inimestele kortereid, nii et, et need on olnud siiamaani suured plussid. Ja ma ikkagi mõned miinused paneksin gaasia juurde. Miinuseks on see tolm, mida kõik teavad ja, ja kõigil on lootuseta ikkagi ära kaob. Ja näha on, seda vähemaks on läinud siiani. Ja aga miinus on nüüd ka see, et, et Kunda linn on ausalt öeldes minu meelest supernäide sotsialismi ehitamisest Eestis seepärast, et see linna ilma on just tänu sellele niisugune, nagu ta on, et meil on palju kõrgeid elamute tähendab viiekordseid, elamuid, individuaalelamuid on rajatud vähe ja, ja, ja see, see, selle võrra, see linn tundub nagu rohkem korrast ära lihtsalt. Ja juba need tüüpmajad on sünnilt olnud hallid. Ja kui seda halli juurde tuleb, nad on eriti hallid näiteks teie linnavalitsus, mis, kui ma nüüd õigesti mäletan asub kohendatud kunagises Monaco majas või moonakate hoones on ju arhitektuuril lihtne, aga ilus. Meeldiv on siia tulla. Tema aknakujud, tema müürid, tema katus, nüüd uksed, sisustus ja seest on kõik tänane. Niisugune maja, kust mõnus on olla. Ja tähendab nisukesed majad ikkagi praegu Kunda linna ilmet imestavad ja teevad huvitavamaks ka ja, ja seda seda enam on, kahju just, et, et tõesti linnas on kõik need kartma, nad peaaegu ja nad viivad selle linna nii tillukeseks, olgugi et elanikkond 4000 ja kui oleks ikkagi need kõik või enamik vähemast individuaalmajades, siis linna ilm oleks hoopis teine ja oleks ka rohkem pärast, seepärast omanik ka oma ja oma majaesine on alati puhas, aga suure majaesist puhtaks tihtipeale ei saa. See on nüüd see miinuspool ja, ja eks need miinus ei tule võib-olla veel teisigi. Aga need lähevad rutem meelest ära ja meeldejäävad just ikkagi, mis meie linna teevad? Normaalseks ja toredad inimesed ja inimesed on meil sama toredad kui mujal, kui mitte veel toredamad. Enne kui me istusime teie kabinetti siia antiimsemasse nurka tulite suure laua tagant korraks välja, siis te jõudsite öelda täna minu tuju pandi juba paika. Ei tule seda raha nii palju, kui me vajaksime. Siia otsa, ma kordaksin, et isiku tulumaksust saab linn raha. Aga kas kuidagi veel see suur tehas noh, kas otseses või kaudses mõttes annab linale vahendeid? Annab ikka kaudses mõttes, annab kindlasti, ja annab ka otseses, tähendab möödunud aastal nad maksid meile ühe miljoni krooni volikogu otsuse põhjal. Ja tänu sellele me saime oma tänavate augud lapitud ja heakorrale rohkem raha pandud ja see oli ka põhjendatud, sellepärast et eks reostaja ikkagi on suuresti praeguseni veel tehas linna reostaja. Samamoodi on aidanud tehas kuuli, kuna sealt peaks temale tulema ikkagi tulevane kaader. Ta on aidanud sisustada õppeklassi, koolitas Soomes välja elektroonika, õpetajad, abi on tehasest linnal olnud küll. Ausalt öeldes, ega ei tahakski väga see paluja rulli tagasi kukkuda, sellepärast et kui viis aastat tagasi minema õigemini kuus aastat tagasi ja tulin, siis kogu kogu nõndanimetatud võim oli tehase käes ja et need linnavalitsus on ikkagi see, kes selle sotsiaalse arenguga linnas peaks tegelema ja tegeleb siis ma leian, et, et tehaselt saada mingeid muid rahasid peale tõesti üksikute sponsorrahade oleks võib-olla patustamine nende vastu, seepärast nende asi on ikka tõega toota ja kui need mingeid rahasid peaks linn saama, siis need peaksid olema seadustega paika pandud. Maile just kuulasin, kui härra Vilosius ütles televisioonis, et et seal riikides niisugused tehased on kinni pandud või kui on tervistkahjustav töö, siis ta maksab väga suuri makse ja need tulevad kohapeale tagasi inimese tervise kaitseks. Aga need peavad olema ka siis tõesti seadustatud ja seda enam ma leian, et esialgu tuleb mitte pigistada tehast, kui väga rikast ettevõtet tuleb saada toime sellega, mis sul olemas on, tähendab ka linnavalitsusel rahaga, mis olemas on elada kasvõi natukene vaesemaks, seepärast et tolm on olnud ikka aastaid meie probleem ja lootus, et sellest lahti saame. Ja me, me kõik teame, et sinna lähevad väga suured raad, seda enam ei julge minna küsima veel lisaraha teie takerduksite võib-olla sellepärast oma plaanides natukene ja, ja mõistusega seda asja lihtsalt võtta. Suhetes peab olema ja tarkust, mõistlikkust, paindlikkust ja usku ka. Kes usub, sellel see aeg läheb kiiremini, kui see päev tuleb, et ainult valge Soojuse suits tuleb korstnast. Kuidagi olete Kundast välja seasatute seltskonda kas kooliõdede või vendade hulka ja hakkab see tolmujutt. Kas te sellele vastukaaluks ajata kuidagi ennast sirgemaks, ütlete ka, aga meil on 125 aastane tsemendi tootmine. See on ikkagi Eesti jaoks traditsioon, seal kaup, mis läheb maailma, mis endast kõneleb. Kas kuidagi panete neid, kaalusid paikaga vahel, kui tekivad? Loogiliselt võttes, mis paneb iga Kunda inimene niimoodi paika, et, et kõigepealt õigusta seda, et siin tolmu, siis ta on elanud üks asi ja teine asi on see, et et millegipärast ta Kundat peetaks niukseks toredaks kohaks ja siis arvatakse, et siin elavad ka niisugused inimesed, kes ei ole võib-olla võrdväärsed teiste linnaelanikega, aga tegelikult on asi ikkagi põhiliselt inimestes see keskkond, kui läheb ilusaks, seda enam hakkame välja paistma ja, ja minu meelest kõik Kunda inimesed seisavad Kunda eest. Ja nüüd Kunda Arctic tsemendi tegevdirektor Jan Ovren. Meie külaskäik Kundas hakkab lõppema. Mida teie tahate toonitada? Või lõpetuseks öelda? Tänasest võib-olla ka homsesse? Kunnas on toorained, Kunnas, saal on On sadam tehas ja Kundas, Sombik, tööstuse traditsioon ja head inimesed. Tehas praegu investeerid raha palgaraha. Mida see tähendab? See tähendab seda, et asja number üks on, et ta Kunnessaa tolmu ei ole. Me usume seened, järgmise aasta algusest, nen tolmu, ei tule naerda tehase korstna jänest. Ja see on loomulikult väga suur asja paremini, kulla suur tehas. Sina juba toodeti Pääle miljona tonni aastas aga tulevikus nii on. USA on, et tehas on väiksem. See on turu küsimus ja see on küsimus syyda, et et. Kuidas ehitada on Eestis tulevikus? Balti riikides ja, ja eksportturul. Sadam ehitati pooldast aastasiteni ja see seal on oma arengukava. See on tehase oma, aga siin on ka muud kaubad ja sana usume, kasvab ja pakku tulevikus ka lisatöökohti ja ja loomulikult, kui on selline suur tehas, transporti, toorained, muud niin, Seppol Pole kasvada ja siin korra soi remont, asjad voivad. Hea koostöö linnainimeste kanssa ja ministeeriumini ja Lääne-Virumaa kassa jätkub, nii on. Ma usun küll, et tulevikus on, aga elus Kunnas sel vajutu teise elatega Kundas? Nojaa, mina elan Kunnas nädalat, aga minu pere on Soomes ja te ei köhi üldse. Nii et tolmu enam nii palju ei ole köhima. Tooma on tunduvalt väiksem ja nüüd ja järgmise aasta algusest seda palun üldse. See asja parandanud. Kunda on andnud ainest ka anekdootide, eks ja ühe neist tuletab meeldemuuseumi direktor Tiiu Raju. Nojah, see on nüüd nendest varasematest aegadest, kui tõesti Kundas ei olnud lootagi, et midagi paremaks läheb, sellepärast et mõtlesime gaasiküttele minekust, siis see tähendas kohalikus keelepruugis lihtsalt, et vabrik jäi seisma. Siis ei olnud näha, et suitsu tuleb. Aga see anekdoot, niisugune anekdootlik lugu on, et kunagi mitte väga kauges minevikus arvati, et surmanuhtluse täideviimine on ühekülgne ainult kas mahalaskmine või ülespoomine, et oleks vaja midagi vaheldust. Et aga proovime, kuidas mõjub, kui inimene panna, ütleme, pooleks tunniks tsemendi silasse, tsemendihoidlasse mõeldud, tehtud oli seal kolm meest, kellel oli surmanuhtlus määratud ja pandi Kennet siis tsemendihoidlasse tsemendi silasse. Poole tunni pärast tehti silla uksed lahti, vaadati kaks meest, surnud, kolmas elus. Sinult siis viga on. Aga ma olen jo Kundast. Nii nagu Kundas on ajalooliselt kombeks olnud, et töö algab kellaga ja töö lõpeb ja ka meie jutt lõpeb nüüd selle vana vana kellaga.