Milline on teie lemmiklill? Ma mõtlen sellepärast, et vaat, kui te nüüd saate varsti sajaseks jama, tulen uuesti ja lille tahan tuua Adma õige lille, tooks. Ma valge karikakar sealis tõesti, sadam saab lill. Vanaema ongi sündinud lill. Nii et neiupõlve nimi on siis lill. Ja eriti suvel, kui oma all olin, olidki seal, mis lihtsalt kasvasid, seal iseenesest oli väga arvasleid nähe. Ainult et andsite nüüd reporterile ränkraske ülesande. 21. aprillil karikakar tega tulla sünnipäevale. Niimoodi me siis naersime ja rõõmsameelselt Liisa lindperega lahku läksime naistepäeva eel siis, kui ma tal külas käisin ja tema suurel suguvõsal. Ja nagu nüüd kuulaja kursis on. Peaks olema õnnitlemis ajal karikakrad. Aga kuidas ma neid ka ei otsinud, ei leidnud vara veel. Küll aga meeldisid mulle väga head Sindid, neil on niisugune kevadine hõrk lõhn juures aia ja, ja asjatundja ütles, et just see sort annab Pariisi parimatele lõhnaõlidele oma algain ees, nii et palun võtke siis pisut küll kiidu jutuga pooleks need lilled vastu. Jah, ma panin talt kõik seisavad ilusti. Ja saidki lilled vaasi kohe neid väga. Kas tookord jäi äkki midagi olulist, rääkimata, kui me siin oli? Ja, ja siin küll. Küsisid niisugune laul mulle meeldib, mul oli uisa kahike viiulimees natukene küll lihtne talupoeg, aga noorest peast või seda ka ühe teise niisukeseid samase käest õppis. Ta mängis veel iga pühapäeva hommikul viiulit ja kõik need viisid, mis siis olid tarvitusel. Nii et mõlemalt poolt nagu vanaema ja tema abikaasa poolt mõlemilt poolt on see muusikaanne nagu kaasa antud, sest esimene Vanemuise orkestri juht oli Saamuel lindpere vanalell vanaema poja vanalell. Noorem meessuguvõsast, kuidas tundus, tagantjärele, kas me tabasime tookordses jutuajamises olulisema vanaemast? Nojah, minu meelest oli seal kõik niimoodi ilusti välja öeldud, kui elurõõmus ja, ja tragi inimene ta on ja ja kuidas ta nii vanaks on üldse elanud? Ja ma arvangi, et võib-olla ei ole mõtet täna, kus päev on ju nii erakordne 100 aastat sünnist kus kell 16 algas Liisa lindpere väike austamiskontsert Tallinna raekojas neid jutte uuesti rääkima, vaid lihtsalt meil on see võimalus. Kordame ja kuulame veel kord. Vanaema pidevalt tahtis ikka olümpiasaateid vaadata ja ütles, et kas te ei teegi lahti, et kas juba ei käi mõned mängud. Nii tore on vaadata, aga teinekord on tõesti päris kahju nendest kohe nendest ilusatest noormeestest, kes peavad seal niigi hirmsast enda ilmse jõu välja panema. Mulle räägiti, et olite veel läinud suvel ujumas käinud. No mis ujumas? Ujumine oli nii, et Lähed seda verd sisse ja enne oled kõhuli ja pärast oled siis eliiti sisse jääks. Aga mul tuli enda praegu enda lapsepõlvest meelde, kui ma veel maal elasime. Ma olin, ilmus ronija olnud ema ütlesi kitsale Tondinaka riided selga. Õigupoolest, kuidas me üldse teie suguvõssa sattusin, oli see, et ma kuulsin külas olles, et on olemas üks vanavanaema, kes mängis oma 90 90. sünnipäeval lastel lastelastega, vaat siin võib isegi ka minna. Neid põlvkondi on nii palju peitust. Kas on see jutt õige? Tegite seda? Mängusid? Tegime kyll õnnestus, minul ka peitja. Vahest vana väitis nii ära, et mina teda üles ei leidnudki. Mille vastu huvi tunneb, kui sa jälle tuled siit üle läve kuskilt? Rõõmundas. Mina käisin vastas koolis kahekümnendas keskkoolis, Winjastel. No vaat nüüd siis võin ka nii küsida. Mida teie peategelase poja elukaaslane, ütlete, ütlete Liisa lindpere kohta, kui ämmakohti? No eks nende ämmade kohta on ikka niipaljugi öeldud, aga mina ei saa muidugi midagi paha öelda, sest ta on väga palju aitanud mind kasvatamisel. Mul on neli last, kolm poega ja, ja üks tütar ja need sündisid kõik nelja aasta jooksul. Öeldakse, et iga aasta lapsi ja mõni aasta kaks ja nii meil ongi. Esimesed lapsed on ühel aastal sündinud üks jaanuaris, teine detsembris. Nii et kuu aega ja neli päeva on nad ühe vanad. Ja muidugi vanaema oli meile väga suureks abiks ja, ja kuna ta on väga intelligentne ja erudeeritud inimene, siis ta mõjus kõige selle oma olemisega ka laste arenemisele väga soodsalt. Ja ta üldse armastab väga väikeseid lapsi. Ja selle tõttu sain ka väga palju reisimas käia. Töötasin Õpetajate majas ja õpetajate maja korraldas ekskursioone üle vabariigi ja siis ma sain väga tihti kaasa minna. Ja sain ka Lääne-Saksamaal käia Jugoslaavias ja Bulgaarias ja, ja Californias ja tänu kõik vanaemale. Tema võttis siis selle pere töö ja koormaga enda peale ja varsti istume kohvilauda, sööme, joome ja ma olen 100 protsenti kindel, et kui me üles tõuseme, siis vanaema koristab laua ja peseb nõud. Tuba on järeltulijaid täis, teie suhe nüüd vanaemaga või kellega, kuidas mina olen vanaema, pojapoeg? Andrus ommunini. Ja mind omal ajal hämmastas kõige rohkem see et kui ma siin hakkasin popmuusikat lindistama ja siis vanemad muidugi hoidsid sellest kõrvale. Aga vanaema, tema oli alati huvitatud, selle kuulamisest. Mõistis rohkem üks noor neiusid. Kes nüüd ma lähen, Piret ja ma olen lapselapselaps. Siis ta ikka alati palub, et ma läheksin ka välja ja siis sõbrannade juurde. No mina olen viinud vanaema pakikesi laiali, tema ikka korjab lohusallu kibuvitsamarju iga sügise ja veel seeni ka. Tihtipeale teeb oma sõbrannadele ja sugulastele kingitusteks. Kas tuleb meelde, kes teile omal ajal eluks andis niisugusega, said näpunäiteid või, või suunas või? Nojah see oli minu vanaonupoeg Juhan Kalm, kes omal ajal luunjas seal seemnevilja ühisuse Arsutas ja siis kartuliarendamise ja puukooli asutas Riias omal ajal õppis. Siin on ka, ma vaatan väga palju raamatuid, seal sarju ja pakse raamatuid ja mõni ongi niisugune, et ei tunne nagu äragi, mis raamat see on? Kuda, ma ütle, mulle meeldis nüüd väga, ma hiljuti lugesin, tähendab, Petritski see valgus dzunglis ja mulle see väga meeldis ja ma tahaksin ehku, lapsed kah seda ja lapselapsed ka seda loeksid. Aga möödunud aastal lugesid sa veel sõda ja rahu. Sina Julia USD, tahtsin teda veel kord lugeda, sellepärast kuidagi noores eas ma lugesin ja siis ja möödunud aastal lugesin ma seda küll veel ja. Ja seda, et memm on ikka väga suure lugemusega inimene ja kuna tal silmad on juba viletsaks jäänud, siis tal suur luup ja läbi luubi, siis loeb tema võõrkeelseid asju ka inglise keelt ja, ja. Suhteliselt islajad saksa keel on tal täiesti vabalt. Käe käega mul on vahest tulnud komandeeringusse siin kolleege ja ja hakkab kohe vene keeles rääkima nendega. Nonii tragi ja tubli inimest annab ikka otsida. Ta on täis elujõudu, ma tean, ta käib ise linnasaunas juuksuri juures ja vaevalt et mõni teine 99 aastane naisterahvas selleks võimeline. Jah, et naine jääb naiseks, see meenus praegu kohe, üle oli üle 210.-st 210, viie kuueaastane, kui ta ikka igav. No ühesõnaga, kui uus sessioon oli ja mina seal vaatasin moeajakirju ja tema tuli ja Vanjaga oma uuema riide selga ja siis ütles, et Liis, vaata, palun kuidas mul selle kleidi pikkusega, et noh, kas lühemaks või pikemaks või nii, et tema pidi oma eaga käima kah moega kaasas ja väga toredad Ta ei ole kunagi liialdanud ega üle pakkunud, vaid ühesõnaga väga mõõduka ja intelligentsel tasemel. Eile vanaema jalutas ka siin õue peal tund aega ja ta ei tahtnudki tuppa tulla, siis poeg ütles, et mine too vanaema ära ja siis ma läksin järgi. Et õues meeldib? Jah, küll, oli hea olla. Kuidas see juhtus, et oma elus vahepeal Inglismaale sattusite? Võtsin kätte ja läksin. Ühesõnaga mul oli, käisin kursustel ja oli seal üks tuttav ees. Kalts tartlane. Ja siis. Martin, see kaubanduskursused tähendab kaheaastased kaubanduskursused ja seal õppisin inglise keelt. Ja see poiss õppis seal kah inglise keelt ja sõitis siis oli Inglismaal ja ma siis kirjutasin, kuidas läheks, kas enda ja kui kalliks võib minna see elu seal ja niiviisi. Ja kui ma seda siis teada sain ja võtsingi kätte ja sõitsin. Õppisin seal juurde uuesti, käisin seal veel inglise keele kursustel. Kaubanduskursustel. Pean ütlema, et ma ei ole sel alal väga vähe, olen töötanud. Elusaatus on mind ühest kohast teise paisanud ja ei ole saanud sealt veidi midagi teha, kui ma Inglismaalt tagasi tulin ja siis ma hakkasin endale kohta taotlema. Kirja ühes kirjutasid vastaja Moskvas on tarvis niisuguse niisugust ja, ja siis ma siis sõitsingi sinna. Mis koht see oli, sisemist tööd tuli teha. See oli nii-ütelda üks Inglismaaagentuur ja need oma Inglismaa vabrikantide kaupa, seal siis müüsid muidugi masinaid ja niisugusi asju, seal see oli. 11. aastal vist sõitsid ja 12. oli seal. Nii et tsaariajal ja need jäid ja meil on nüüd poeg jutust välja jäänud. Kõik teised on siin väga rõõmsad ja krõpsud, aga poja tervis on niisugune, tuleb voodis olla ja mida teie oma ema kohta ütlete? Mis ma mõistan ütelda, kena ema on mulle. Igatpidi. Vanaemal endal on olnud ju palju viis õde ja üks vend vist, kui ma ei eksi ja tema on nendest kõige vanem ja tema on ainus ka, kes nendest elusam. Vaat seda võib veel öelda. Kuidas teie suhe siis nüüd on Liisal imper? Mina olen tema poja Volli teine laps, helgist järgmine, kes Eiki kahel aastal sündinud on ja mina eriti tahaks vanema kohta öelda, miks temaga nii, tal on see eluvaim ja elutahe ikka väga suur sees ja eriti peata lugu rahvameditsiinist. Meie keegi nii ei, ei tunne huvi. Rahvameditsiini vasted on päris raamatute kaudu nagu hoiab ennast kursis ikka rahvameditsiini võimalustega ja mis mul meenus ka 60 aastaselt. Kuskilt raamatust sai tema teada, et inimese organismile tuleb ainult kasuks, kui ta magab kõvema põhjaga voodis ja 60 aastaselt vahetas ta voodi. Kui hästi kasuks tuli ja siis mis veel, et oma lapselapselapselapsele ta paar aastat tagasi veel päris keerulise mustriga beebi sussikesed kodus ja, ja kampsunid ja vaatasin, et uskumatu, et mina olen 38 ja mina ei suudaks, ei oskaks ja tema oma kõrges vanuses, et kuidas ta küll suudab ja näete. Perekonnasokikuduja on ta kogu aeg olnud. Jõuludeks oleme alati saanud kõik lapselapsed villased sokid, vanaemalt. Siin nüüd üks näitsik, hoiab noor daam nagu kõrvale. Saan mina olen noh, nagu kõige kaugem siit, kuidas ma nüüd ütlen, ma olen kahjuks veniates, aga nendel volli valiminiatesse seks, jaagu, jaagu abikaasa ja mis ma ütleksin memme kohta, et tema, selle suure vanuse ja edu saladus on üks väga tähtis, mida ei olegi, on tervislik toitumine. Teema sööb tervislikult, majanduslikult ei puudu temal need raviteed ja ja väga nõgesed on tal peaaegu igapäevane ja kohupiimad ja toorsalat ja kõik ja kasvõi isesüsteem peabki aitama teda. Ei, teda aitab, ma küll ei pea tema, mulle tundub, et isegi teadlikum meis kõigis, kuidas neid kasutada ja milline idee ja milline toit, kuhu mõjub. Põhjalikkuse kohta tahaks veel öelda siin kolm aastat tagasi. Läksime temaga suvel vihtu tegema, tema ise tuli kaaslasest, ta ei usaldanud seda sellist vastutusrikast tööd. Ja, ja siis, kui ma neid osakesi murdsin, siis ta näitas täpselt näpuga ettevõtmisoksast, sa pead nüüd sealt võtma et ta kange saunas käia. Ja muidugi kui inimene on nii kaua elada ja teadlikult maailma vaadanud ja reisinud ja oskab keeli pluss kõik need oma kogemuse tähelepanekud, ilmselt tegu on niisukese, elava entsüklopeediaga, siis ta võib igaks elujuhtumiks leida ju retsepti omast kähku. 20. aastal ta läks välisministeeriumisse tööle. Paneb imestama küll, et räägime inimesega, kes on sündinud 1888. Mis veel, tuleb vanaemast meelde, et ta käis ja kuskil 70 80 aasta vahel veel oma õega doktor lillega käis Sotšis puhkamas, lennukiga individuaalturistidena. Ei olnud midagi neil broneeritud, seal. Matkasid mägedes ja saatis meile kaarte sealt, et kõik on hästi ja ärge muretsege ja ja jäi väga rahule selle reisiga. Nii et hakka, vist on tal eluaeg siis olnud ikkagi, et kui üks plaan on hea oma arvates, siis tuleb ta realiseerida. Ja yldiselt, nendel inimestel ongi maailma avaram ja suurem. Kes ei karda, kes tahavad avastada teks, tahavad käia. Kui ta midagi ikka ette võtab, siis ta sellega kindlasti läbi viib. Meil on kangustav vanaemal, kangust on, mitte üle 30 ja seda, see on selge. Kas see on ka huvitav, et näiteks 99 aastaselt hakkas ta nüüd saama toetust, kuna ta ei ole vist kunagi pensioni saanud on elanud alati väga tagasihoidlikult mõõdukalt, võib-olla see on ka üks selle kaua elamise põhjust. Et ei ole saanud lihtsalt oma organismi igasuguste suurt raha nõudvate hüvede ja pahede ega rikkuda. Aga jah, nüüd ta saab 30 rubla kuus täitevkomiteelt ja see on talle heaks toetuseks. Varem ei võetud üldse noh, kõne alla, poeg mitu korda helistas, et teie saate maksimumpensioni 120 rubla. Ja ei, emal ei ole midagi juurde anda. Aga nüüd on aeg siiski muutunud. Tänu nende Prillitoosi saadetele on hakatud vanematest inimestest lugu pidama ja ülemnõukogu saadik koostas kirja. Pensioni 30 rubla iga kuu. No vanaemal on õnne olnud koos minuga ka mõnes mõttes. Tallinn-Pärnu maanteel oleme elanud kogu aeg ja siin oli meil keskkütte enne oktoobripühi katlakütja unustas vee katlasse lasteaia siis, kui märkas, siis purjus oli ja siis katel plahvatas. Ja ükskord järsku käibeks hiigla plahvatus. Ja, ja, ja ma tunnen, et ma olen kõrgel kohe tõstis mind üles voodisse lae alla kõige kõige diivaniga. Ja siis sealt ma siis hakkasin alla kukkuma. Allakukkumine oli koos selle voodiga väga pikaldane, pikkamööda läks. Nii et teil on siis ikka õnnega olnud Ja üllatav oli see, et vanavanaema mängis peitust aasta tagasi lastelastega, aga nüüd tuleb välja, et on käinud voodiga lae all ära. Võib-olla on õunapuu otsas ka käinud? Üks niisugune lugu on olemas. Vanaema oli 80 viieaastane ja seal lohusalu tipus on üks noh mahajäetud õunapuu ja vanaema ronis siis sinna õunapuuotsaga, mina ikka kookisin sealt alt, mis ma kätte sain. Tema tahtis ilusamaid õunu saada ja jäi muidugi oma pükstega sinna ühe oksa külge kinni ja ütles, et tule aita mind nüüd alla. Mina ütlesin, et kuule, et kui sina juba ise sinna õunapuu otsa said, siis saad sa ise alla ka ja tuligi alla ja püksid jäid ka terveks. Vanaemale tuli juba õnnesoov ka Tartust Eesti vabariigi pea keri vaatleja poolt Artemi Vapra poolt ja soovib talle palju-palju õnne, tervist ja jõudu edaspidisele elude sammumisel. Ja tema tahab koostada Eesti vanurite eest ühe väikese raamatu ja siis tahab kindlasti ka vanaema andmed ja fotosinna sisse panna. Ja palju lilli, palju külalisi, laule laste muusikakooli õpilaste esituses, jaga oma suguvõsa kõige nooremate poolt. Täna Liisa lindperele Tallinna auväärses kohas raekojas. Oli ilus hetk. See oli ilus tund-poolteist, mida Tallinna üks vanemaid kodanikke üle elas, mis kõik tema auks oli. Ja võib-olla päris lõpetuseks loeksin kutse pealt. Kolm rida. Aastat tulevad aastad lähevad, aeg ei iial seisata.