Phenomena torm palju pidanud ja ma tean, et isased on alati hoopis teistsugused ja väga ilusad ja nii edasi tema seda küllalt tuimad nagu linnuriigis ka. Mille järgi saab hästi aru? Üks kala, millel on enam-vähem alati aru, saabun linaske. Linaskil on kõhu Kuime esimene kiirhästi jäme? Jah, isasel just nimelt. Aga suuruse vahet ei ole, aga siis latikal seinale joo särjel kogrele ja särjele nendel on isastel, tuleb helmeskate peale ja see on niisugune kare käega katsuda. Selle järgem tund. Ahven muutub veidike selliseks keramaks, Need vöödid tulevad paremini välja, uimed lähevad punasemaks, särg on ka natuke nagu, aga suuri muutusi Neil ei ole nii nagu juba kuuldan küsimistest vastustest jaga kõne kõminast toimub täna esimene Eestimaa saade iludusvõistlus. Võib-olla see sõna on siin mitte kõige õigem, kuid kalade hindamine on see kindlasti. Sest kui elus aga on tegemist, siis me ikkagi vaatame alati vastaspoolele silma tema pea peale ja mingi mulje meil tekki ennaga, kui me juttudega avalikuks läheme, kes hindab, millist kalada peab kuidagi võib-olla kõige meeldivamaks enda jaoks ja ka põhjendab seda. Võib-olla anname võimaluse siiski, et üks kala, milline veetis tänase öö akvaariumis, kui ilusti liigutab siin lõpuseid, see on nagu suur labakinnas kuldset ja punast värvi selja poolt tõmmu Roger, et üks žürii liige Ain Järvalt viib selle järve tagasi, sest ta on nii elu januline ja ja kole on, kui me praegu siin õilsale eesmärgil temalt nüüd elu võtaksime. Teised kalad aga on juba vaikinud. Žüriiliikmed. Ainga kirjanik, tõlkija teada-tuntud mees. Ma vaatan, et olete päris kummargil siin selle leti ees, kus värsked kalad teie suunas ritta pandud. Milline tundub nagu kõige rohkem kala moodi või teie maitsemood. Esialgu tundub, et kõik on ilusad, sellepärast et noh, looduses mu meelest ei olegi vorme, mis ei olegi ilusalt inimese meelest inimese meelest, kes loodust armastab. Kõik on funktsionaalne, järelikult ilus. Aga ma pean selle asja üle veel veel mõtlema. Inimlikust aspektist vaatlused muidugi nii natüürmorti, et noh, millised värvid, millised värvi kooskõlad, aga praegu ma ei oskagi selle puhul ka midagi öelda, et kõik need värvi kooskõlad, vaatame siin kas või seda kuldset lutsu või, või vaatamisel latikat või siis nende punasega kaunistatud ahvenat või siis seda sihvakad haugi. Kuidas eelistad üht ja solvad teist raske adis? Nii me anname teile veel pisut aega hinnangu sättimiseks ja räägime edasi teiste žüriiliikmetega Rannu kaheksa klassilise kooli neiu mitmendast klassist iganes kassist ja mulle öeldi, et sa oled Helen ja perekonnanimi. Tammert kõige rohkem meeldib mulle roosärg. Sellepärast, et tal on ilusad silmad. Ütleme neid silmi lähemalt tõepoolest tema silmad hakkavad kuidagi? Jah, kuidas tuleb öelda, hakkavad silma, sinna natuke punast siin silma ja keskel on hästi tumepruuni täpp. Ja ümber on siis kollast ja punast. Punakuldne, võiks öelda. Kas ma nüüd antud situatsioonis järgmist žüriiliiget tutvustan, noh, ütleme hästi lihtsalt, kes teid ei tunne. Ülo Vilimaa ballettmeister, noh, teie silmimised kuju hindamiseks on eriline või mille järgi te näiteks kaladel? Puhul tahaksite nüüd otsustas üldse teha, mul on praegu raske, ma pean natukene toibuma Tuljonist tolmusest proovisaalist, ma olen seal hommikust õhtuni selles jubedas keskkonnas, ma olen nii harjunud, et kui mind tuua loodusesse momendikski siis midagi julma ja jubedalt, mida ma seal sisse hingan, hakkab minus kaasa mängima. Ja kui praegu oli just Merist juurtega tegemist ja me teame, et tal pea võeti maha, balletis mul küll ei võeta millegipärast agavad, et niisugune emotsionaalne laeng on mul analoogiline, mis ma näen praegu siin laua peal nii palju surmareas, ma ei oska nendele elu juurde mõelda, ma pean natuke toibuma, kui ma mõtlen nendele elu juurde, siis ma oskan hinnata, mul on niisugune natukene niisugune. Pidine reaktsioon praegu selja. Ihtüoloog Ain Järvalt, teie sümpaatia žürii liikmena sellest välja pandud kaladest. Minu sümpaatia kuulub Augile, sest tal on siukene, sümpaatne röövli nägu ja nendes, et sellise selline ilus sihvakas kehakuju ja värvi poolest on ta ka selline teistest peajagu Elena öelda. Haug on röövkala ja teada, kui ta saaki jahib, siis on ta kiire, äge ja kompromissitu. Aga kui ta ise on kinni püütud, mismoodi Augsis käitub? Auto käitub ka kinni püütud küllaltki nii oma näole vastavalt agressiivselt, sest on küllaltki palju juhuseid, et ta isegi analüüsi laual hüppab sulle veel hammastega näppu kinni. On juhtunud, on juhtunud ohtlik. Ervin Pihu, kes mitte ainult säärases asendis kalu pole näinud, vaid on jälginud neid vees. Isegi tean, et talvel jaanuaris enne oli pilk nagu just selle kala peal, kes siis tegusid teeb. Kas sümpaatia on ka? Lutsu poole peal, nojah, sümpaatiaidon on õieti mitu, mis liikumisse puutub, siis tõepoolest, ma olen näinud teda akvaariumisse, muidu ka Lutsoniga erakordselt plastiline ja ma olen kindel, et kui kui Ülo Vilimaa oleks näinud teda akvaariumis, siis ta annaks kindlasti oma hääle liikumise ja selle graatsia Poolast Lutsule. Aga muidu mulle meeldib väga koha, tema on üsna ilusa kujuga, kui ta veel väga suur ei ole niisugune keskmine. Ja üsna kiire kah üsna hea ujuja. Aga noh, kuna ma olen Võrtsjärve patrioot, siis kohanka Võrtsjärve üks paremaid kalu ja seni kuni Võrtsjärves rohkesti kohal on Järvisega hea. See võib-olla on jah, noh, kahtlemata iga hinnang on subjektiivne, nii et ärge pange pahaks, kui ma nüüd neist neid momente siin ka arvesse olen võtnud. Ma küsiksin siiski tagasi Lutsu juurde, sest ega inimesed ei ole teda ju uju vana noh, 99,99 protsenti näinud, milles tema see graatsia või iluliikumisel seisneb, mismoodi ta siis üldse liigub? Ta on ju küllalt niisukene, jämeda peaga ja, ja ülakehalt tugev kala. Ta on jube paindlik, tähendab, ta võib ennast keerata täiesti praktiliselt peaaegu nagu sõlme ja teha niisugust uskumatult osavaid manöövreid. Ma suureks paariumis nägin, mismoodi talaveeris Tüügaste ja kivide vahel teised kalad ei ole selleks lihtsalt võimelised, neil ei ole sellist paindlikkust, tal on suhteliselt lühike kere ja siis pikk saba. Ikka jah, väga painduv, väga ilus. No ma ei tea, Nendest imetajatest loomadest ei oskagi kedagi võrrelda temaga ehk võib-olla pantrid või noh, meie kodu, pantrid kassi mingil määral. Huvitav võrdlus. Mina annan oma hääle Lutsule maaga, kahtlesin natuke Lutsu ja haue vahel, haue pool võlus mind see, et tema on aastatuhanded teetega jõudnud orjaseisusest aristokraat. Praegu hindame teda väga, aga vanas Roomas sõitjad ainult orjad. Üks tõesti endast lugupidav roomlane, Israel orjatoit. Aga, aga vot Lutsuse kuldne kool ja kõik see ja see kassilikus, mida tema juures ka aimata võib, seda niisugune omapärane graatsia, see niisugune eriskummalisi sinna juurde. See võlus muga ära just see eelnev selgitus sinna juurde, mina lähen. Nüüd Maida Ain Kaalepi arvamust kuidagimoodi panna kahtluse alla, see on kahtlemata väga kena. Ja mis puutub praegu haugi hinnangusse, siis näiteks Soomes hinnatakse teda kõrgemalt kui siiga just sellepärast, et tal on lahja liha. Nüüd on inimesed läinud selle peale, et nad ei taha enam rasvast liha, noh peavad kaladieettoiduks ja Prantsusmaal, samuti on haug väga kõrges hinnas. Hennaaberman vaatas väljapanekut saali nurgast kõige kaugemalt, kas oli juba enne selge, kelle poolt hääl anda? Ei, ma kuulasin kõike ekspert kolleege ja, aga minu sümpaatiate kohta keegi midagi head ei ütelnud. Minu sümpaatiat on tuleviku kallal. Üks on see koger, mis sai järve tagasi lastud ja teine on siin puuduse linaske. No need on selle poolest tulevikukalad, et nad võivad niisugusesse hästi hapnikuvaeses ja reostatud vees elada, aga nad on ka väga filosoofilise meelelaadiga, sellepärast eile, kui ma selle kogre panin suurde basseini, siis ta tegi paar sööstu põrkas vastu seina, järvestaja ei olnud niisuguse asjaga harjunud, otsustas väga kiiresti, et ei ole siin mõtet rabeleda, läks nurka, heidis sinna külili magama, noh vaadates, et mis homme võiks tulla, võib-olla homme on parem päev ja no tõepoolest temale see parem päev ka tuli. Kas Vanemuise lavatolm on nüüd väljahingatud, siin kalu vaadates teisi kuule vist küll sarnalkama juba. Aga ei oska tõesti midagi veel konkreetselt öelda, ikka natukene tahan veel süveneda. Ei taha ka teiste sabas sörkida, tahaks oma meelt ise avaldada, kagu nei kontra ei taha veel inimestega minna. Nii Ain Kaalep küll ütles oma otsustuse ära, aga teie head tuttavad räägivad, et kui te suvel Elvast aastaid tagasi põgenesid Võrumaa vaikse järve äärde siis teie ämm ja abikaasa olid kõvasti kala püüdnud, aga teie kohta andmeid ei ole. Ka natuke hakkas kaladest kahju, niipea, kui ta veest väljas tehtemaga sipleb, vaenake ja nii edasi, lihtsalt kuidagi liiga isiklik vahekord tekkis nendega, nii et ma parema meelega vaatan, kuidas nad vees ujuvad. Aga kui keegi teine on välja püüdnud, siis söön muidugi teid kõiki väga hea meelega. Seda peab küll tähendama. Arutama, et minu sümpaatiast ei räägita siin mitte midagi, noh, üldiselt ma pean küll ütlema, et minu lemmik kala on räim, seda siin laua peal ei ole, aga kui neid siin reas vaadata, siis see meeldib mulle väga koha. Ja võiks ütelda sel põhjusel. Esiteks mulle meeldib välimus, see on selline elegantne ja kui koha võrrelda mõne rahvaga, siis ma võrreldakse teda hea meelega rootslasega. Ka rootslastele kuulub mu sümpaatia selline rikas, rahuarmastav ja elegantne rahvas. Ja kuna täna on meil siin kalu hindamas ka Ülo Vilimaa ja see tekitab ja viib mõtted balletile, siis kui ma koha le annaksin mõne osa mõnes balletis, siis ma arvan, et ta võiks tantsida klassikalises balletis mõlemat luike, Shelli ja nii edasi. Aga koha meeldib mul ka lähtudes hoopis madalamates instintidest ja kaalutlustest. Sest Essteedi kõrval. Ma olen ka perenaine ja kui külalisele tahad rõõmu valmistada, siis on päris hea, kui koha on käepärast. Sest kohast saab nii mitut suupärast toitu teha ja Ta ei tappa oma liigse rasvasusega, nagu see taga aetud angerjas, kellel tegelikult mitte mingisugust väärtust ei ole. Angerja kohta võiks veel lisada seda, et ta on tore kala küll, aga ei ole natuke nagu igandlik mu meelest angerjas ja valge viil käivad kokku. Aga kui me nüüd kõik suured kaslased oleme, siis meil tõesti angerjat nii, eriti vajavastele. Nii. Enda arvamuse, kuidas kalad balletiseisukohalt võiksid olla, aga kahjuks ainult mees balletitantsijat hinnangukriteeriumi aluseks võttes. Nad peavad ka ju tegema suuri hüppeid ja selle koha pealt peaks olema meie kaladest kõige võimekam säinas seinas on siin laua peal olemas, keegi ei ole temast midagi öelnud. Ja säinas oleks nagu balletisolist võiks sel juhul olla ja viidikas, see on niisugune pisikene kala, keda kõik teavad tema massistseenides. Need on palju ka. Ja kui veel lisada seoses balletiga kuigi me ei ole päris õiged balletihindajad, siis latika paneks tantsima näiteks Kalevipojapoega või midagi mõnda osalist selles balletis Kalevipoeg. Arktikas on kuidagi selline sümpaatselt soomeugrilane, selline paks ja tugev. Balletikoha peal veel üks märkus, kalad, kellest veel üldse räägitud ei ole, tiidid, vot need Ülo Vilimaale soovitaksin ma neid väikeste luikede tantsuks. Miks just siis mul on kogu aeg, oli kiusatus. Ma vaatan ainult intidena, millegipärast seepärast, et igasugused kalduvused neid suuri kalu maitsvaks teha enda jaoks mul mul täna puuduvad. Ja kaldus sümpaatia ka sinna lutsu poolel libeda kala pole, aga mina jääksin tänadendi juurde. Ta on nii kaitset, on nii väike ja alles massina tõusu tahavad midagi saavutada. Nii et mina ütlen tänu oma hääle. Ja teie arvamus? Mina lähtun nüüd Kalade iludusvõistlusel küll ainult sellest, et, et teda mitte panni peale panna ja minu sümpaatia kuulub igati ja kõigiti sägale. Vaat niisugune ilus mustakene küljed, oliivrohelised kõhukene on tal valkjas, peas on tal poised ja niisugune stoiline rahulik galakene ja pealegi on tema sattunud nendest kaladest punase raamatu lehekülgedele. Ja ka siin täna meil teda väljas ei olnud. Nojah, teda on üldse Võrtsjärves harva, kalurid on vahest meile teda siia näha ja mõõta ja kaaluda toonud ja ta on alati järve tagasi lastud. Tänu sellele korraldatud ja läbi viidud Kalade iludusvõistlusele saime me inimeste maitsetest mingi pildi züriiliikmete hoiakutest ja võib-olla kõige tähtsam see, et me saime vaata kohta küllalt palju huvitavat teada. Mida ka nüüd tõsi, ihtüoloogid ütlevad külalisžüriiliikmete kohta, kas nendel oli silm terav ja, ja märkasid nad ikka kee niisugust iseloomulikku. Kalade suhtes igal inimesel on paratamatult erinev seisukoht nii selles mõttes, kuidas kala maitseb ja milline ta ka esteetiliselt on, kuidas ta välja näeb. Ma arvan, et sellised tuntud kunstiinimesed pealegi, kes on hella hingega, need annavad igasugusele hindamisele palju juurde. Ain Järvalt, kuidas oma inimesed tundusid ka niisuguses uues poosis, et nad pidid nüüd nagu kalu ja nende väljanägemist hinda? Mulle tundub need, need inimesed, kellel kaladega tihedamini pistmist on. Üldse, kes kalal armastavad käia, neile ikka sümpatiseerib rohkem suuremad kalad. Niisugune väikene enda kasu on seal mängus. Kes kala püüab, see tahab ikka suuremat kala. Huvitav oli see ja tore oli see, et ei olnud niisugust absoluutset võitjat või, või et oleks üks liik saanud väga palju hääli. Ma arvan isegi, et Luts võib-olla poleks sattunud nii tugevasti tähelepanu alla, kui Ervin Pihu ei oleks selgitanud Lutsu liikumise ilu ja graatsiat. Aga tore pärast, et loodus on mitmekesine ja kui inimesed igaüks enda, aga kas sellest mitmekesisusest midagi välja võtta saavad saavad väikese kontakti, tekib kahekõne, kuulevad juurde, see näitab, et jah, seda looduse rikkust meil on. Tahaks ainult, et inimesed siin edaspidi rohkem meie veekogusid hoiaks, siis on kaladel ruumi elada ja kasvada ja mitmesugust rõõmu meil, kes me siis elame järve kusjuures või ka kaugemal linnades, nendest samadest kaladest, kellest täna nii omamoodi nurga all juttu oli.