Tere õhtust, kell on saanud kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku kolmapäeva kolmanda oktoobri sündmused. Mina olen toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti Haiglate Liidu erakorralisel juhatuse koosolekul otsustati kutsuda Eesti arstide liit homseks läbi rääkimiste laua taha, et arutada läbi tervishoiutöötajate töökoormused. Arstide liit võttis pakkumise vastu, streik kestab siiski esialgu edasi. Riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna sõnul ei saa meedikut streikida aga küsimustes, milles ei ole seni läbinud räägitud. Meedikud on esitanud mitmeid küsimusi, mis ei ole tööandja pädevuses. Eesti konjunktuuriinstituudi hinnangul kasvab Eesti majandus tänavu 2,9 protsendi võrra. Hinnakasvuks ennustab instituut 3,8 protsenti ja reaalpalga kasvuks 2,3 protsenti. Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul võiks elektrooniliste liiklusmärkide kasutusele võtmisel lubada kaks pluss kaks teedel talvel hea ilma korral autodel sõita kuni 100 kilomeetrit tunnis. Enne on aga vaja teha põhjalik uuring. Rahvastikuregister peab Eestile omanikeks ka neid lapsi, kes juba ammu koos vanematega välismaale on kolinud. See aga tekitab segadust haridusvaldkonna planeerimisel ning sunnib omavalitsusi kadunud laste otsingutele asjatult aega raiskama. Leedu esitav Stockholmi Arvitraažile hagi Vene gaasifirma Gazprom vastuni teatab Leedu energeetikaministeerium. Küpros lükkas tagasi rahvusvaheliste laenuandjate abipaketi praegustel tingimustel. Tartu teerajajate alleel saab täienduste seekord tunnustatakse edukaid kopsu siirdajaid Tanel Laisaar ja Marget savisaart ning mänguasjamuuseumi rajab Tiia Toometit. Rahvusooper Estonia alustas programmi operatsioon Fox, mille eesmärk on oktoobrikuu jooksul kuulata üle Eestimaa noori lauljaid, kellest võiks koolitada tulevasi ooperistaare ja mitu uut nimisponsorit otsinud Tartu võrkpalliklubi allkirjastas kolme vastase lepingu BIG pangaga. Valitseva Eesti võrkpalli meistrihooaja eelarve ületas tänu lepingule 200000 euro piiri ja uuel hooajal hakkab klubi mängima Bigbank Tartu nime. Allilm on öösel pilves, homme päeval pilves selgimistega, kuid juba homme õhtul jõuab Lääne-Eestisse uus sajuala. Puhub lõuna ja kagutuul kolm kuni kaheksa, saartel ja läänerannikul edelatuul viis kuni 11, puhanguti 15, õhtul kuni 18 meetrit sekundis ja sooja tuleb 13 kuni 16 kraadi. Haiglate liidu juhatus arutas täna streikivate meditsiinitöötajate ettepanekuid ja Mall Mälberg rääkis haiglate liidu juhi Urmas Sule ka. Nagu liidu juht Urmas Sule ütles, on ettepanekud väga ulatuslikud ja haiglate liidu juhatuse ülesanne on leida osapooltele vastuvõetavad konkreetsed lahendused, milleni siis jõuti? Me siis kordasime oma ettepanekud miinimumpalkade tõusu osas, mis on 6,6 protsenti ja baseerub siis sellel, et haigekassa nõukogu kinnitaks järgmise aasta eelarves meie poolt ette pandud numbrid ja see saaks fikseeritud haigekassahindades. Saatsime lepingu välja siis ametiühingute poolt soovitud vormis, et ei oleks seatud ohtu streigiseaduslikkus. Ja kolmandaks tegime väga konkreetse ettepaneku saada homme kell 11 kokku, siis arsti liitis Haiglate Liit ja võtta fookuses üks teema, see on siis tervisetöötajate koormused. See teema on hästi-hästi lai, üksinda juba, et loodame, et meil homsel kokkusaamisel õnnestub kuidagi see ühine seisukoht sellisena lausa kirja panna või vähemalt formuleerida, mis oleks võimalik ka siis nii haigekassa juhatusel kui ka nõukogul praktilisel moel realiseerida. Millised need ettepanekud haiglate poolt on, Urmas Sule enne ei räägi, kui need on töötüli osapooltega läbi arutatud. Eestis on sule sõnul välja kujunenud väga hästi toimiv hinnakujunduse mudel, mille alusel haigekassa hindu kokku pannakse ning kõik teemad arutatakse, olgu need siis meditsiinitöötajate miinimumtunnitasud või töökoormus või teised hinna sisendid. Teemad või ettepanekud tuleks sõnastada selliselt, et haigekassa saaks kajastada seda hindades. Homme ongi eesmärk selles, et formuleerida kogu jutt nii, et haigekassa saaks ettepanekutest ka üheselt aru. Ja Liisu Lass küsis arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaalt vastust haiglate liidu kutsele. Kohtumisele läbirääkimistel on nüüd ametlikult kutsutud ja kindlasti me läheme läbirääkimistele koos kutseliidu esindajatega. Homme on haiglate liidu esimehe sõnul fookuses töökoormused, millise pakkumise Haiglate Liit töökoormuste osas on teinud arstidele. Igasuguste pakkumiste sisu või, või meie võimalikke vastuseid praegu ei saa kommenteerida sellest, meil ei ole olnud piisavalt aega neid arutada seeläbirääkimiste sisu ja see, mis seal toimuma hakkab, see selgub ikkagi homme. Aga milles on nagu arstide poolset töökoormuste nõudmised? No meie oleme oma ettepanekud esitanud juba varem ja need puudutavad just nimelt seda 1,0 ametikoha kohta kui palju haigeid maksimaalselt. Ta võib arstilt nõuda nii ambulatoorselt kui statsionaaris. Ja kui ta teeb veel lisaks valvetööd, siis, siis loomulikult tuleb seda vastavalt arvestada. Nii et põhimõtteliselt selline töö intensiivsust ja mahtu puudutavad numbrid Teine ettepanek puudutas miinimumpalgatõusu 6,6 protsenti haiglate liidu poolt. Pakkumise sisu ja võimalikke vastuseid ma praegu ei kommenteeri. Kas tänane kutse läbirääkimiste laua taha ja ettepanek, et arutada töökoormuste osas annab alust loota, et streiki võib katkestada, sellest on veel vara rääkida. Pärast homset on rohkem selgust ja ma usun küll. Meditsiinitöötajate streik algas esmaspäeval. Tööandjate keskliidu teatel ei saa streikis osaleda tervishoiutöötajad, kes töötavad kehtiva kollektiivlepinguga haiglates, nagu näiteks Lääne-Tallinna haiglas. Kollektiivlepingute sõlmimine on poolte vaba tahte küsimus. Korda antud lubadusi ka töörahu kohta tuleb täita. Mall Mälberg palus kommentaari riikliku lepitaja kohusetäitjalt. Henn Pärnat. Me käime, lähtume Eesti põhiseadusest ja selle põhjal välja antud moondust õigusaktidest ja seal on selgelt sõnastatud, et kui tööandja ja töövõtja vahel on lahkarvamused kollektiivlepingu sõlmimisel, mis puudutavad enamasti töötasu ja töö ja puhkeaega, kui nendes küsimustes ei jõuta kokkuleppele, pöördutakse riikliku lepitaja poole, kui riikliku lepitaja juures ei ole leidnud lahendust, on osapooled vaba. Ei saa streikida minu meelest nende küsimuste osas, mida ei ole läbi räägitud. Antud juhul meedikud on esitanud lisa muid küsimusi, mis ei ole tööandja pädevuses ja mille osas ei olegi võimalik tööandjaga läbi rääkida. Sellistel puhkudel ma ütleks, et see streik, mida praegu välja kuulutatakse, ei ole kooskõlas meie seadusandlusega. Tööandja seisukoha pealt on jumala õige, et senimaani olid tööandjad kindlad, et kui on kollektiivleping sõlmitud, siis on ettevõttes töörahu. Praegu seda põhimõtet on rikutud ja sellest on mul väga kahju. Me räägime nüüd nendest naljadest, kellel on Konkreetne kollektiiv, kollektiivleping minu arusaamise järgi. Nad võivad teha toetusstreiki, avaldada toetust, aga nad ei saa minna oma tööandja vastu, tekitades temale kahju. Eesti konjunktuuriinstituudi hinnangul kasvab Eesti majandus tänavu 2,9 protsendi võrra. Hinnakasvuks ennustab instituut 3,8 protsenti, reaalpalga kasvuks 2,3 protsenti. Keskmine kuupalk peaks tänavu küündima 890 euroni, töötuse määr kahanema 10-le protsendile. Eesti majandus on kriisist päris hästi toibunud ja seda tänu sellele, et meie peamiste kaubanduspartnerite majandus on muu Euroopaga võrreldes hästi vastu pidanud, ütleb konjunktuuriinstituut. Tänavu kevadel otsustas liikluskomisjon. Sel suvel ei tõsteta piirkiirust mitmetel teelõikudel 100 kilomeetrini tunnis. Indrek Kiisler uuris, kas see otsus oli õigustatud. Liiklejate seas tekitas liikluskomisjoni toonane otsus tuliseid vaidlusi. Komisjon viitas, et liikluskultuur on Eestis paigast ära ning liiklussurmade arv on taas kasvama hakanud. Uurisin maanteeametinõunikult Villu vanelt, kas sellel otsusel oli ka reaalseid positiivseid tulemusi. Pigem oli see otsus seotud sellega, et mitte tekitada teedele lisa pingendi, vaid püüda hoida liiklust ühtses rahulikus liiklusvoos. Üldine pilt, igaüks, kes autoroolis on, ju ise näed, mis see on, et ega mingeid suuri kardinaalseid muutusi ei ole, halb on see, et hukkunuid on noh, tsirka 10 võrra rohkem tänase päeva seisuga küll, pluss kaheksa, aga noh, ta on kõikunud sellest kaheksast kuni 12-ni. Vane pani suuri lootusi uutele lektroonilistele liiklusmärkidele, mis võimaldavad kiirust reguleerida selle järgi, milline on parajasti ilm. Eriti hea on neid kasutada kaks pluss kaks teedel. Kui on tihe paduvihm, tee on vaetud veega või on talvel tuisk, tihe lumesadu, tee on kaetud soolalume seguga. Et siis me nendel lõikudel oleme võimelised muutuvate märkidega selle kiiruse alla viima ja kui tee on kuiv ja korralik, saab sõita kiiresti, siis võime sõita seal ju kiiresti talvekas need 110-ga, miks mitte 100-ga, eks ole, kui on talvel meil ikkagi mingi stabiilne ilm, miinus viis kraadi, asfalt on ju kuiv, paljas miks mitte? Villu Vane sõnul pole maha maetud ka ideed piirata talvel sõidukiirust kuni 80 kilomeetrini tunnis kuid kõik on veel alles arutelu tasandil ning see otsus vajaks ka põhjalikke uuringuid. Aga ma ei välistaks seda, et tulevikus võib-olla me ei ei tuleks minna seda teed pidi siis tegelikult on mitmeid aspekte, mida tuleks vaadata meil nagu kiirus teel, ei sõltu ju sellest, milline see tee on. Tegelikult võib-olla peaks ka nüüd sõltuvalt sellest teest olema meil paar või kolm sellist kiiruse klassi, et noh, näiteks kaks pluss kaks teed, seal on nagu normaalkiirusest 110 põhiteed, son nagu paremad kui kõrvaldajad ja vastavad teatud nõuetele, et seal on siis kiiruse 90 väiksemad Tal endal 80. Seda ei saa nagu ilma põhjalike uuringute ta paika panna. Rahvastikuregister peab Eesti elanikeks ka neid lapsi, kes juba ammu koos vanematega välismaale on kolinud. See aga tekitab segadust haridusvaldkonna planeerimisel ja sunnib omavalitsusi kadunud laste otsingutele asjatult aega raiskama. Jüri Nikolajev. Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merika Mändla sõnul on Eestis umbes 3000 last, kes rahvastikuregistri järgi peaks praegu koolipingis istuma, kuid kes tegelikult pole kunagi kooli jõudnud. Nõndanimetatud kadunud laste otsingutele kulutavad aega ja vahendeid omavalitsused ja mõnikord politseigi, kuid tavaliselt selgub, et lapsed on hoopis vanematega välismaale kolinud. Samas kui rahvastikuregister jätkuvalt neid eesti elanikeks peab. See aga tekitab haridusvaldkonna planeerimisel parajat segadust, jätkab Merike Mändla. See tähendab, et meie peame valmis olema selle 3000 lapse koolivõtuks, kes on tegelikult kadunud, see tähendab kümmet keskmist koolitäit, lapsi ja me peame hoidma nende jaoks oli kohtasid, nii on väga raske kohalikel omavalitsustel planeerida, lasteaiakohtasid, planeerida, koolikohtasid, võib-olla isegi töökohtasid. Kui ikkagi sinu valla nimekirjas on seal 50 inimest, aga tegelikult neid ei ela, siis see on natuke raske ka vallaelule. Haridusministeeriumi andmeil on suurimateks laste kaotajateks Tallinn ning Narva. Ainuüksi Narvas on puudu 261 õpilast. Näiteks tänavu jättis piirilinna koolidesse tulemata 40 esimese klassi last. Narva haridusteenistuse juhataja Larissa deegeli sõnul on põhjus lihtne. Välismaale kolivad pered ei soovi end arvelt maha võtta ning kohaliku omavalitsus peabki oma töös arvestama ka, et rahvastikuregister valetan. Me arvestame juba mingi protsendiga siis, kui me armastame neid kohti koolidesse, et keegi kindlasti ei tule, kes on registris, sest laste arv ei muutu aastast aastasse, et see on juba mingi selline stabiilne protsent, millega peaks arvestama. Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merika Mändla sõnul jäävad ministeeriumi käed rahvastikuregistri andmete parandamisel lühikeseks. Mingit abi on laste asukoha kohta saadud välisministeeriumilt, kuid see info vaid teadmiseks, mitte enamat. Merika Mändla. Aga selles ongi see kurioosum, et meie saame küll seda teadmiseks võtta, meil ei ole nagu dokumenti, kirjaliku alus selle kohta. Meie teadmine rahvastikuregistri andmeid ei muuda ja meie peame ikkagi valmis olema nende laste koolitamiseks. Iseasi kas nad kunagi siia kooli jõuavad või jõua. Nõndanimetatud kadunud laste probleemist räägitakse aastaid, kuid olukord püsib muutuseta, kuna seni pole leiutatud tõhusat moodust, kuidas veenda inimesi rahvastikuregistrisse tõsiselt suhtuma Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Esimesel novembril alustab Tallinnas tööd Euroopa Liidu IT-agentuuri peadirektor kroom karkov, seni täidab agentuuri juhi kohuseid Euroopa komisjoni peadirektoraadi siseküsimuste üksuse juht Jon Kragostuda. Rakem. IT-agentuur alustab tegevust ajutises asukohas Tallinna kesklinnas Euroopa Liidu majas ja sinna jääb agentuur näoliselt kaheks kuni kolmeks aastaks, kuni sellele leitakse alaline asukoht. IT-agentuuris hakkab kava järgi tänavu tööle 75 inimest, kelle värbamisega tegeleb Euroopa Liidu personalivalikubüroo Epso. Nüüd aga edasi välissõnumeid ja Kristi Sobak, palun. Leedu esitab Stockholmi arbitraaži-le hagi Vene gaasifirma Gazprom vastu, teatas Leedu energeetikaministeerium täna. Vaidlus on seotud viie miljardi liti ehk ligi pooleteist miljardi euro suuruse väidetavalt ülemakstud summaga gaasi eest, mille Gazprom on Leedule tarninud. Küpros lükkab tagasi rahvusvaheliste laenuandjate abipaketi praegustel tingimustel, teatas saareriigi president. Tema sõnul ei kirjutada kunagi Pelemis, nõuab kasumlikke riigiettevõtete erastamist või lõpetaks inflatsiooniga seotud palgakorrektsioonid. See on esimene kord, kuigi Prose president abipaketi tingimused tagasi lükkab. Seega võib see tähendada arvatust raskemaid läbirääkimisi rahvusvaheliste laenuandjatega. President ütles Kreeka televisioonile antud usutluses, et tema seisukohta seisukoht tähendab seda, et Küpros on valmis esitama omapoolseid ettepanekuid eelarve tasakaalustamiseks. Abipalve Euroopa Komisjonil Euroopa keskpangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile esitas Küpros juunis, kui kaks riigi suuremas Panka sattusid Kreeka võlakriisi tõttu raskustesse. Gruusia üldvalimised võitnud opositsiooniühenduse gruusia unistuse liider pitsiinaiwanis šviili ütles, et tema üleskutse president Mihheil Saakašvili ametist lahkuda polnud ultimaatum Ivanis viili sõnul on opositsioon valmis konstruktiivseteks suheteks. Tema sõnul püüdistama eilse avaldusega pöörata tähelepanu sellele, et vaid ühe isiku jaoks kohandatud gruusia põhiseadus tekitab palju raskusi praeguses poliitilises olukorras ning tõenäoliselt oleks tagasiastumine presidendi jaoks parim lahendus ivani. Šviili sõnul on Gruusia unistus moodustanud ka kolme erakonna esindajatest töörühma, mis hakkab pidama konsultatsioone praeguste võimudega. Ja uuesti Eestisse säästva Eesti instituut andis esimest korda välja auhinnad Eesti rohemajanduse edendajatele. Eraettevõtete kategoorias sai rohemajanduse edendamise auhinna aktsiaselts ABB väikeettevõtete kategoorias pajumäe talu ja riigi osalusega ettevõtetega kategoorias riigimetsa majandamise instituut. Tegu on uue auhinnaga, mis tunnustab neid ettevõtteid, kes rakendavad nii tootmistegevuses kui ärijuht. Ütleme selles keskkonnahoidlike põhimõtteid. Juba kolmandat aastat tunnustav too välja valitud linlasi, kui nende jalajäljed lisatakse teerajajate alleele. Lisaks žüriile on ka inimestel võimalus enda seast kedagi esile tõsta. Triin Ilves jätkab. Kuigi Eesti ühiskonnas võivad praegu arstidega seostuda vaid streigi mõtted, tunnustas Tartu linn täna kahte doktorit. Tanel Laisaar ja Marget Savisaar on need ära teeninud eduka kopsusiirdamise eest. Laisaar sõnas, et meditsiin on meeskonnatöö ja seegi on märkimisväärne, et arste juba teist aastat järjest esile tõsteti. Ka Savisaar lisab, et tunnustus võiks olla tulevikku suunatud. Tartu õigel ajal ikkagi tunda uhkust selle üle, et, et siin on võimalik saada kõrgemat meditsiinilist haridust ja noh, sellepärast käimisel arstide konsentratsioon proportsioon emotsionaalsed elanikkonnale on suhteliselt suur ja võimlame domineerimine seeleni. Ka Tartu linnapea Urmas Kruuse leiab, et linna tugevusi tuleb esile tõsta. Nii võibki osaliselt Tartut ka meditsiinilinnaga võrdsustada. Kui me räägime Tartu linnuses, haruldus sõda, Tartus on Ülikool, meditsiinilinnak, kliinikum, siis me saame öelda ainult üldse, et kui Tartus tunnustatakse arste, siis kus veel siis Tartu on kindlasti õnnelik sellele, et meil on haiglad nii lähedal, meil kõrgekvaliteediline arste, teenindus lähedal ja me võime kindlad olla seda, et iga arst, kes Tartus töötab, panustab maksimaalselt selles, et aidata ja päästa inimesi. Kui kopsusiirdamine aitab patsiendil täisväärtuslikult edasi elada, siis teerajajate allee kolmandate uute jalajälgede omanik Tiia Toomet leiab, et lisaks talle väärtustatakse ka seda tegevust, mida Tartu mänguasjamuuseum on aastate jooksul eesti kultuuriellu jätnud. Võib-olla et see tähendab seda, et need jäljed, mis ma koos paljude teistega aastaid tagasi seal laial tänaval ja Lutsu tänaval nägid, Praeguseni nähtaval ja see tähendab omakorda seda ette, et seda rada pidi on palju ja tublisti edasi mindud. Teerajajate allee esimesed jäljed kuuluvad Tartu vaimule, osaliselt on need suuna andnud ka teistele jalajälgede omanikele. Igaüks kannab neist Tartu vaimu omal moel. Nii ongi esindatud teadusteater ja meditsiin. Urmas Kruuse. Tartu vaim on see, kellest kõik räägivad, aga keegi ei ole kunagi näinud, et see ongi see sotsiaalne keskkond. Ongi need inimesed seal akadeemiline väärtus, see inimlik väärtus selles väikeses linnas, kus elab koos 100000 inimest Triin Ilves Tartu. Rahvusooper Estonia alustas programmiga operatsioon fox, mille eesmärk on oktoobrikuu jooksul kuulata Eestimaa maakondades noori lauljaid. Väljavalitutele pakutakse talve jooksul koolitust Estonia teatris ja miks mitte tulevikus ei võiks neist saada ooperilauljad. Valimistega tehti algust Viljandis ja diretaiv rist käis ka kohal. Estonia ooperijuht Mart Mikk selgitas, et see pole mingi superstaari võistlus ja sellepärast tehaksegi koostajad muusikaõpetajatega. Laul, millega ennast näitama tullakse, aga ei pea olema ooperiaaria. Veel märkis ta sedagi, et noor inimene ei peaks konkurssi kartma. Eelkõige oleks ju hea, kui nad peaksid viis, siis nad peavad lihtsalt tulema ja laulma ühe või kaks laulu, meil on siin ka nii-öelda žürii, mis koosneb ka lauljatest, et siis kui tekib nagu selline suurem huvi, siis laseme noortel mäel harjutusi teha, siis näeme, aga milline nende hääleulatus on need, kes nii-öelda Nendest eelvoorudest edasi pääsenud, need tulevad siis Rahvusooper Estonia lavale nii-öelda lõppvooru. Ja seal siis valime välja kümmekond noort, kes siis hakkavad käima nädalavahetustel, rahvusooperis Nad ööbivad meie külalistemajas. Nathan, vaadata meie etendusi, nad käivad nendel kursustel kestavad hommikust õhtuni ja, ja selle finantseerimine, mees. Siis oli oma oskusi näitama tulnud kaks tüdrukut, Estonia teatrijuht Neeme kuningas kiitis tüdrukute hääleulatust. Väga huvitav selles mõttes, et isegi nagu erutunud, kuidas nad laulavad, mida nad oskavad, aga piigad olid, olid, olid väga julged noh, näha on, et nad on väga musikaalsed, ootame suure põnevusega ka, mis mujal Eestis hakkab juhtuma. Lisaks laulmisele tuli tüdrukutel teha kaid, tööde ning hääleharjutusi. Estonia teatri ooperisolistid Mart Madiste ja René Soom keskaga noori kuulasid, aitavad tulevikus noortest žüriil valikut teha. Et ega neid lauljaid sealt töötajate uksest väga palju sisse viimastel aastatel ei vastanud, et Uusima mõtlen, et väga tore oleks, kui leiaks need kaduma minevad anded ennem üles, kui nad päris ära kaovad. Füüsiline vorm peab olema väga head. Loota küll jah, et oleks ikka uusi noorituseks peale. Jaa, Valtri Pihl on nüüd valmis spordisõnumitega. Mitu kuud nimisponsorit otsinud Tartu võrkpalliklubi allkirjastas kolmeaastase lepingu BIG bankiga. Valitseva Eesti võrkpalli meistrihooaja eelarve ületas tänu lepingule 200000 euro piiri ning uuel hooajal hakkab klubi mängima Bigbank Tartu nime all. Peatreener Rainer Vassiljev. No selge see, et lõppkokkuvõtteks võiks siis öelda lõpp hea, kõik hea, et ega nüüd meie siin treeningul nii mängijad kui kreeni, et pole nagu väga palju lasknud ennast sellest häirida, et mis seis siis meie selle nimega on, et ega meie asi on ikkagi trenni teha ja ja mängudeks valmis olla ja eks loomulikult tegemaks see olukord vee peal nüüd on, siis meil on asi lihtne, jätkame oma tegevusega. No kindlasti on ikkagi vaja täiendust siin esimese tempoosakonda ja kes ja millal siis see lõpuks selgub, tuleb, see on iseasi, võtab natuke aega, aga kas siis veel kedagi juurde vaja? Sõltub siis hooaja käigus, et kuda meel hakkab minema ja kuidas siis noored oma võistkonda värbamisõigustavad. Eesmärgid selles mõttes, et on ikkagi samadetega ikkagi kolmes finaalis tahaks olla ja lõpuks midagi võiks endale koju saada. Jalgpalli Euroopa meistrite liigas sai tuul suurüllatusega hakkama Valgevene klubi Borissov paate, alistades koduväljakul Saksamaa tippklubi Müncheni Bayerni kolm. Üks. Pärast kahte vooru on seejuures valgevene klubil täisedu kuus punkti, samas grupis on kolm punkti kogunud Valencia ja Müncheni Bayern. Teised suurklubid eile õhtul ei vääratanud. Esimese võidu sai valitsev meister Londoni Charlesi, võõrsil alistati itaallaste Nordsi Alland neli. Null, kaks väravat lõi Huan maata. Meistrite liiga üks favoriite Barcelona lõpetas mängu kümnekesi, kuid alistas võõrsil Lissaboni Benfica kaks. Null. Raskes seisus tuli välja Manchester United, kes võõrsil jäi Rumeenia klubi klusch vastu kaotusseisu, kuid hollandlase Robin pampersi kaks väravad tõid võidu siiski Unitedile. Rakvere tarvas kaotas korvpalli eurosarja eelringi korduskohtumise võõrsil Türgi meeskonnale pursastophas 76 79. Avakohtumise kodus 30 punktiga kaotanud tarvas langes eurosarjas konkurentsist. Kordusmängus võõrsil oli tarva parim seitsmeteistkümne punktiga juurisumbrasco Reimo Tamm ja maris Laksa toetasid teda 13 punktiga. Ja ongi veel jäänud rääkida lähiaja ilmast, sünoptik Sirje Vilms, palun. Tänane päev oli sombune ja siin-seal 100. uduvihma. Parem ei tule ka eelolev öö. Ilm on pilves selgimistega ja olulise sajuta. Vaid tihedamad vihmapilved võivad levida öö jooksul üle Kagu-Eestist kirdesse. Paljudes kohtades tekib udu. Tuul puhub idast ja kagust kiiruseks üks kuni seitse meetrit sekundis, sooja on kuus kuni 11 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, hommikul püsib paiguti udu. Oh ja kohati sajab vähest vihma. Õhtul jõuab Lääne-Eestisse juba uus sajuala, mis sealt edasi Soome poole liigub. Kesk ja Ida-Eestisse ei pruugi see sadu jõudagi. Tuul puhub lõunast ja kagust kolm kuni kaheksa, saartel ja läänerannikul pöördub tuul edelasse ning tugevneb viie kuni 11, puhanguti 15, õhtul kuni 18 meetrini sekundis. Sooja on 13 kuni 16 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.