Tere õhtust, kell sai kuus eetris neljanda oktoobri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Arstide liidu ja haiglate liidule rääkimistel kokkuleppele ei jõutud, esmaspäeval kohtutakse uuesti. Arstide streik aga jätkub ja levib uuest nädalast ka maakondadesse. Eesti Energia avastana Läti Valkas oma esimese elektri ja soojuse koostootmisjaama väljaspool Eestit. See kasutab kohalikku biokütust. Eesti toetab Euroopa pangaliidu loomist ja soovitab käivitada kõigepealt pangandusjärele valvesüsteemi. Valitsus saatis Riigikogusse ka eelnõu, millega muudetakse tehingud looduskaitse all olevate maadega läbipaistvamaks. Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis on nüüd kättesaadavad laulupidude noodid. Ühe tellija Vello Salo sõnul saab tänu sellele laulupidude ajalugu põhjalikumalt uurida ja kummutada ka mõnedki arusaamad. USA presidendikandidaatide esimese teledebati võitjaks peetakse Pariiklast Mitt Romneyt. Süüria tunnistas end täna ÜRO vahendusel süüdi mürsurünnakus, mis tappis Türgis viis tsiviilisikut. Reutersi allikate teatel on euroriigi tasunud Hispaania abistamiseks kavandama tagatissüsteemi investoritele, kes on valmis ostma mania võlakirju ja spordist. Seitsmekordne vormel üks maailmameister, sakslane Michael Schumacher teatas täna, et lõpetab tänavuse hooaja järel karjääri. Ja ilmast. Homme päeval sajab vihma, mõnel pool võib äikest olla. Puhub loode ja läänetuul ja sooja on 10 kuni 12 kraadi. Haiglate liidu ja arstide liidu läbirääkimistel jäi pikale arutelule vaatamata kokkulepe saavutamata. Tõnu Karjatse vahendab. Haiglate liidu ja arstide liidu esindajate tänane kohtumine venis tundide pikkuseks. Kokkusaamise eesmärk oli saavutada üksmeel arstide töökoormuse palkade küsimuses, mis oleks olnud sõnum homme kogunevale haigekassa nõukogule. Pärast viis tundi kestnud läbimine rääkimisi väljusid haiglate liidu juht Urmas Sule ja arstide liidu president Andres Kork ajakirjanike ette järgmise sõnumiga. Urmas Sule. Katsusime täna arutada seda üleval olevat kollektiivlepingu projekti, eriti tervikmahus, mille maht on väga suur, leppisime kokku. Katsume keskenduda ühele teemale, on siis arstide, õdede ültse, tervishoiutöötajate töökoormus ja arutelu käigus jõudsime arusaamisele, et tegelikult töökoormus ja palganumber, et ei ole iseenesest lahutatavad teemad. Käisime üle nii palju, kui on võimalik lepingu ka teised punktid. Aga lühidalt kokkuvõttes julgen öelda, et vaatame, vaatame praegu haigekassa eelarveperspektiivi ja ka riigieelarveperspektiivi tegelikult siis meie leppe sõlmimiseks hetkel eeldused puuduvad. See tähendab seda, et täna me ühisele seisukohale, mida oleks võimalik allkirjaga kinnitada, ei jõudnud homseks haigekassa nõukogu koosolekuks. Meil Momboolset ühist ettepanekut teha ei ole võimalik ja see tähendab tegelikult seda, et Andres kutsus meid siis vastu järgmisele nõupidamisele, mis saab toimuma esmaspäeval. Andres Kork ütles, et eeldus täna kutseliidu arstide liidu ja haiglate liidu vahel kokkulepet saavutada polnudki, sest siin on mitu punkti, mis polegi haiglate liidu pädevuse piires nägu. Residentide tööaja ja kiirabitöötajate küsimused. Andres Kork. Me katkestame streigi siis, kui on lepitud kokku põhilistes punktides ja lepitud kokku selles, millal ja milliste tähtaegade piires arutatakse neid küsimusi, mis on tervishoiu põletavad ja mis meie arvates vajavad tingimata arutamist. Suurim probleem on praegu noorarstide lahkumine. Ja kui me oleme ikka situatsioonid, noor arstile, maksame palka ka neli päeva viiest, siis ma ei arva, et neid lepingust välja jätta, siis oleks olnud see lahkumise probleem lahendust residentide otsas. Kiirabitöötajate otsas, see on riigitaseme, see ole haiglate liidul kahjuks võimalik. Kuigi ma pean tunnustama haiglate liitujat, et tänavad ilusasti head tahet ja minu meelest meil oli mõlemapoolseid konstruktiivne ja väga sisuline labidas, kuna me saime paljud asjad selgemaks. See, et me jõudnud kokkuleppele võib tunduda, nagu oleks suured eriarvamused tegelikult väga paljudes asjades, meie seisukohad langevad üsna lähedaselt kokku. Seega arstide streik jätkub ja laieneb järgmisel nädalal ka maakondadesse. Streigiga liitumisest on teatanud Pärnu, Narva, Kuressaare ja Viljandi haigla polikliinikud. Homme otsustavad arstid, kas streik laieneb ka Tallinna ja Tartu haiglates, statsionaari? Valitsus saatis Riigikogus eelnõu, millega muudetakse tehingud looduskaitse all olevate maadega läbipaistvamaks. Kabinetiistungil arutati ka Eesti suhtumist Euroopa pangaliidu loomisse. Kai Vare teeb ülevaate. Eesti toetab Euroopa pangaliidu loomist peaminister Andrus Ansipi sõnul on oluline pangandusjärelevalve rajamine. Me oleme huvitatud sellest, et tekiks väga efektiivne üleeuroopaline panganduse järelevalve ja selle institutsiooni peaks olema väga tugevad volitused. Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas, et ühiste reeglite järgi peaks toimuma nii järelevalvekriisi, haldus kui ka hoiuste tagamine. Kriisihalduse puhul on valitsuses küll üksjagu seda meeleolu, et ei tohi tekitada vale mulje, et pangad igal juhul Eesti jõupingutustega välja aidatakse ja hoiuste tagamise puhul mõistagi oleme ka ettevaatlikud, et me ei lähe siis pakkuma kelle iganes hoiuste ühist. Kõik see panganduse liitumine peab toimuma eelkõige tugevnema järelevalve pinnalt. Eesti hinnangul võiks ühtne järelevalvekihtide kõigile nii suurtele kui väikestele pankadele ja kaasata tuleb ka need, kes tegutsevad väljaspool euroala. Meil siin on mitte eurotsooni pangad, kui järelevalveinstituut on siis keskpank, siis kaotab 10 riiki siin sõnaõiguse, arvatavasti on pangaliidul ja järelevalve on tulevikus rohkem järgijaid ja lahendatakse ikkagi asi selliselt, et ka meie kohalikud pangad igal juhul süsteemi sisse lähevad. Mis iganes see lahendus siis ka ei oleks. Valitsus kiitis täna heaks ka looduskaitse ja riigivara seadusemuudatused. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul peaks muutma looduskaitse all olevate maadega tehingute tegemise läbipaistvamaks. Edaspidi ei ole võimalik siis looduskaitseliste maadega enampakkumistel tasaarveldada ja riik teeb maatehinguid edaspidi ainult ostu ja müügi näol. Teine muudatus puudutab seda, et edaspidi on riigil kohustus tagasi osta ainult selliseid looduskaitselisi maid, kus piirangud on peale pandud pärast seda, kuidas ettevõte või eraomanik on selle maatüki omandanud ehk siis, kui ettevõte või eraisik on ostnud endale juba kaitsealuse maa. Siin ei ole edaspidi maksumaksja kohustatud seda maatükki enam välja ostma. Täna Tartus alanud õigusteadlaste päevadele juhtis riigikohtu esimees Märt Rask kolleegide tähelepanu sellele, et ehkki põhiseadust on muudetud 20 aasta jooksul vaid neljal korral ning vormiliselt on muudatused olnud väikesed, on põhiseadus olemuselt läbivalt muutunud. Ehkki Rask kutsub juriste põhiseaduse muutunud tähendusele arutlema, leiab ta, et eeldused ja vajadused uue põhiseaduse väljatöötamiseks puuduvad. Möödunud 20 aastat on veenvalt tõestanud, et meil on energeetiline põhiseadus, mis elab, areneb ja töötab, sest sellesse on kätketud nii mineviku kogemus kui ka vaade tulevikku, ütles Rask. Jätkame sõnumitega välismaalt. Liisu Lass. Türgi asepeaministri sõnul tunnistas Süüria täna ÜRO vahendusel süüdi mürsurünnakus, mis tappis Türgis viis tsiviilisikud ja palus vabandust, öeldes, et midagi sellist enam ei kordu. Türgi parlament andis Aga loa sõjalisteks operatsioonideks naaberriigi Süüria sihtmärkide vastu. Otsust toetas 320 rahvasaadikut ja vastu oli 129. Eilse Süüria suurtükirünnaku käigus hukkus Türgi kaguosas viis inimest, seejärel palus Türgi valitsus parlamendil arutada Süüria territooriumi ründamise küsimust. Vastu võetud eelnõu annab Türgi valitsusele üheks aastaks võimaluse saata oma väed Süüriasse, et anda seal vastulööke. Samas on valitsusallikad teatanud, et Türgi ei kavatse Süüriale sõda kuulutada ehkki lääneriigid kiirustasid Türgit toetama. Süürias tehtud mürsurünnaku järel on analüütikute sõnul vähetõenäoline, et NATO ja USA eelistaks sellele sõjaliste vastuste andmist. Londoni Chatham House'i analüütik nadiimse haadi ütles, et eelmised vahejuhtumid ei viinud kuhugi ja on selge, et NATO ei taha või ei ole valmis sekkuma. Tema sõnul piisaks NATOle ka väiksemast aiandist kui mürsurünnak. Analüütikute hinnangul on Washingtoni esmaseks mureks novembrikuised, presidendivalimised ja ameeriklastel on veel liiga hästi meeles Iraak ja Afganistan, kus oodati kiiret võitu. Reutersi allikate teatel on euroreeglid asunud Hispaania abistamiseks kavandama süsteemi investoritele, kes on valmis ostma Hispaania võlakirju. See süsteem läheks aastas maksma umbes 50 miljardit eurot ning võimaldaks Hispaaniale pääsu finantsturule ja ühtlasi säästaks euroala maksumaksjaid lisakuludest. Euroopa kriisifond tagaks 20 kuni 30 protsenti igast Hispaania võlakirjaemissioonist. Nii jäidühjendaks Hispaania finantseerimisvajadused kriisifondi täielikult, kui investorite huvi Hispaania võlakirjade ostmise vastu kasvab. See oleks esimene kord, kui euroala kasutaks eelmisel aastal loodud süsteemi riigi toetamiseks juba enne, kui riik on abi palunud. Enam kui 200 Kreeka laevatehase töölist tungis täna kaitseministeeriumi hoone sisehoovi, protestides oma palkade maksmata jätmise vastu. Nad murdsid maha tõkked sissepääsu ees ning pool tundi hiljem saadeti kohale märulipolitseinikud, kes asusid kumminuiad ja pisargaasiga neid minema ajama. Kui töölised lahkumisest keeldusid, peeti neid massiliselt kinni. Pireuse laevatehase töölised teatasid, et neil ei ole mitu kuud palka makstud ja nende tööandjat ähvardab pankrot. USA presidendikandidaatide esimese teledebati võitjaks peetakse vabariiklased Mitt Romneyt. Romney mõjus teleekraanil paremini ettevalmistatud ja veenvam ana kui tagasivalimist taotlev president Barack Obama. Neeme Raualt kuuleme lähemalt. Kuigi USA presidendikandidaatide esimese teledebati eel tehtud arvamusuuringutes ennustati, president Barack Obama on oma vastasest Mitt Romney selgelt üle läks, vastupidi. Mitt Romney jättis teleekraanil parema mulje. 90 minutit kestnud debati keskseks teemaks oli majandus. Romney sõnul ei ole presidendil selget plaani, kuidas USA majanduskriisist välja tuua. Mul ei ole kahtlust, et kui president tagasi valitakse, ei suuda ta keskklassi olukorda muuta. Sissetulekud langevad ja hinnad samas tõusevad. Kui mina presidendiks saaksin, teeksin kõik, et palgad taas tõusma hakkaksid, ütles Mitt. Romney. Barack Obama vastas, et ta ei ole olnud perfektne president. Neli aastat tagasi ütlesin, et ma ei ole perfektne inimene ja minu arust ei saa ka perfektset presidenti. Kuid ma lubasin sedagi, et võitlen iga päev Ameerika keskklassi ja sinna pürgivat inimeste eest ning seda lubadust olen ka täitnud ning kui minu poolt hääletate, siis jätkan selle täitmist ka teisel ametiajal, ütles president Obama. Kuigi viimastes USA-s tehtud arvamusküsitlustes on Barack Obama, Mitt Romney Stapilt ees, usuvad siinsed vaatlejad, et Romney esinemine esimesel debatil võib toetust talle tõsta. Arvamusuuringuid vaadates juhib Barack Obama selgelt naisvalijate seas, olles Mitt Romney ees 18 punktiga. Samas on Mitt Romney selge edumaa mees valijate seas Barack Obamal ja Mitt Romney on ees veel kaks televäitlust. Debatt on ees ka asepresidendikandidaatidel Joseph Biden il ja pool Ryanairil rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, New York. Ja uuesti Eestist. Eesti Energia avastana Läti Valkas oma esimese elektri ja soojuse koostootmisjaama väljaspool Eestit elektri ja soojuse tootmiseks kasutatakse kohalikku biokütust. Kohal käis Ragnar Kond. Äsja Valkas avatud elektri ja soojuse koostootmisjaam on Eesti energia esimene tootmisüksus väljaspool Eestit. Lätis tegutseb Eesti Energia tütarfirma Enefit juba 2006.-st aastast ning lisaks elektri müümisele on Enefit nüüd ka elektrit. Läti president Andris pelsiniš ütles äsja palkas koostootmisjaama avades, et energiavaldkond on Baltimaade üks edukamaid. Koostöö näiteid kõneleb Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Eesti Energia investeering Lätti antud juhul Valka on kindlasti majanduslikult mõistlik, et siin on Läti riigi poolt väga hea toetusskeem investeeringu mõttes investeeringutoetus kui ka siis elektritoetusskeem. Meile eestlastele kindlasti on see, et, et see on hea investeering Eesti Energia kindlasti selle investeeringuga oma kohalolekut Läti turul. Tähendab, kuna elektriturg on regionaalne, et ei ole olemas enam Eesti elektriturgu, on Eesti, Läti, Leedu ja Baltimaad ja tegelikult ka juba Põhjamaade ühine elektriturg siis on täiesti loomulik, et jaeturul firmad laienevad ja sellele järgneb ka siis tootmise laienemine, nagu ka siis Eesti energia samm, kus uus elektrijaam palkas, on valmis, kas nüüd ainsaks investeeringuks Läti või mis plaanid teil veel on, et see on ju mahu poolest, ei ole see ju Lätti mastaapi võrreldes eriti suur. Aga tõepoolest see kogu invest Veering ligi 10 miljonit eurot on ka Eesti Energia mastaape arvestades väga väike naastus, investeerime sel aastal 550 miljonit eurot, nii et enamus raha, kõik investeerimine Eestisse, kuid me vaatame ringi Lätis. Kas on mõningaid teisi majanduslikult tasuvaid projekte, kui me leiame, siis meil tegemist? Kindlasti kaalume, kui täna koheselt mõnest uuest praktilist raporteerida mul küll ei ela. Elektri ja soojuse koostootmine on efektiivne tanner, kiine moodus elektriline energiat toota ja loomulikult siis ka kohalikus kütuses antud juhul biomassist maksimaalne energia kätte saada. Ja ta on mõistlik, kuid tõsi on see, et need väikesed koostootmisjaamad nagu võsa, Valkama, nad, nad vajavad päris korraliku toetusskeemi. Praegu annab Valka uus jaam soojust Valka linnale ja elekter suunatakse Latvenergo võrku. Kui tulevikus õnnestub Valka ja Valga linna soojatrassid ühendada, võiks jaama hakata kütma ka Valga linnamaju. Aga Eestis on Eesti Energial ehitamisel veel kolm elektri- ja soojatootmisjaama. Rahvusraamatukogus tutvustati täna Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu lähemalt Kai Vare vahendusel. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv tiga sisaldab 25 üldlaulupeo koori noote ajavahemikust 1869 kuni 2009. Nootide digiteerimise tellisid ja seda rahastasid Vello Salo ja Laine Randjärv. Vello Salo ütles, et idee tekkis vajadusest ja digitaalkogu sündis tema loengusarja kõrvalproduktina. Mul läks väga kaua aega, et leida kätte laulupidude repertuaari, et mida seal täpselt lauldi, seda ei olnud siiamaani olemas, nii et kõige parem lahendus ja kõige odavam on praegu, et sellest tehakse digitaalväljaanne ja see on samas ka kõigile kättesaadav. Seoses laulupeoga on siiski veel selliseid valgeid laike ja. Müüte me ei saanud lihtsalt, mida te kindlaks teha, sest igaüks rääkida mida tahes, kuskilt kontrollida. Üks asi oli siis, mis seisis hiljuti isegi veel Riigikantselei koduleheküljel. Tartu esimesel laulupeol olevat lauldud saksakeelsete laulude kõrval ka kolm eestikeelsed laulud. Ühtegi saksakeelset laulu. Kogu Eesti vabariigi ajal ei kutsutud ühtegi saksa vene koori külla. Teisi oli küll Rootsist, Taanist, Soomest. Ise koorijuhina tegutsenud endine kultuuriminister Laine Randjärv usub, et kollektsioon pakub huvitavat uurimismaterjali nii asjatundjatele kui ka kõigile koorilauluhuvilistele. See annab võimaluse teha uurimistööd, see annab võimaluse võrrelda ühte ja sama laulu väljaandmist ka erinevatel aastatel, sest samad laulud olid repertuaaris läbi erinevate laulupidude ja mõnikord nad ka muutusid, kui üks või kaks nooti muutuvad. Noh, see on ka oluline, sellepärast kui mõni laulja on endale midagi sisse harjutanud ja selgub, et kuidagi helilooja võib-olla midagi parandanud, täpsustanud või on olnud noodist trükiviga. Aga olulisem sellest on sõnade muutus, sellepärast et näiteks nõukogude annektsiooniaegsete laulupidude ajaloo ja said mõned laulud endale hoopis teised sõnad. Ma võin tuua näiteks Mart Saare leelo, mida viimasel ajal teati leelol on mis on tegelikult, mis need ohjad Meida hoidsid, aga on ka olnud pealkirja all ihkasime ikkest lahti, kogu see digikogu annab meile ikkagi palju rohkem infot kui lihtsalt see, et missuguse noodiga või helistikuga on üks või teine laul kirjutatud. Vanemad materjalid on Tigaris vabalt saada, uuemat noodid on aga autorikaitse all ja neid tuleb uudistamas käia Rahvusraamatukogu muusikasaali arvutist. Digitaalarhiivi täiendatakse pidevalt ja muudetakse kasutajasõbralikumaks. Ja nüüd päeva Spart ja Alvar Tiisler. Seitsmekordne vormel ühe maailmameister Michael Schumacher teatas täna, et lõpetab tänavuse hooaja järel oma F1-karjääri. Vormel üks maailma endine valitseja tegi pärast 2006. aasta hooaja lõpuvormeliradadelt tagasitõmbumist Kambeki 2010. aastal kudu Mercedese meeskonnas saavutanud viimase kolme hooajaga vaid ühe poodiumikoha. Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli kutsus järgmisteks maailmameistrivõistluste valikmängudeks vigastatud Kaimar saagi asemele ründeliini asenduseks Nõmme Kalju ründajat. Neemelo peatreener Rüütli põhjendab valikut. Valmis olla ei ole taastunud vigast sellest, et siis oli vaja nuputada, mis edasi ja põhiliselt kaalumine käis nagu kahe mehe vahel, et kas Voskoboinikov või neemele. Ja kuidagi nagu kaldusid, vaekausid Neemelo kasuks mitte et nüüd laskub õige oleks olnud kehv või et ta mullegi millegipärast ei meeldi, aga, aga jah, et. Eesti koondis mängib 12. oktoobril kodus Ungariga ning neli päeva hiljem võõrsil Andorra. Ka autoralli maailmameistrivõistluste etapil Prantsusmaal sai ott Tänak testikatsel 10. koha. Kiirem oli hispaanlane Dani Sordo. Järgnesid soomlane Jari-Matti Latvalat nulli koma kolme ja norralane Petter Solberg 0,9 sekundilise kaotusega Tänak ja Sordo alla 5,9 sekundiga. Eesti viimaste aastate parim naisjalgrattur Grete Treier otsustas, et jätkab tippspordis veel vähemalt neli aastat ehk kuni 2016. aasta Riia olümpiamängudeni. Otsustavaks sai hiljutine maanteesõidu MM Hollandis, kus Treier sai Michele Faniini klubiga naiskondlikus temposõidus seitsmenda koha. Selgus, et vastavalt Eesti olümpiakomitee reeglitele tagama MMil esikaheksasse tulek kaheks aastaks sportlase C-kategooria palga 512 eurot kuus puhtalt kätte pluss 533 eurot treeningtoetust. Korvpalli Balti liigas teeb täna oma avalöögi Tartu Ülikool rock, kes võõrsil vastamisi Jelgava. Ka kohtumine algab kell seitse. Pool tundi hiljem pannakse pall mängu Liepajas, kus kohalik Liepajas lauas võõrustab Valga meeskonda. Missuguseks kujuneb homne ja nädalavahetuse ilm, räägib sünoptik Ele Pedassaar. Eeloleval ööpäeval kujundab meie ilma aktiivne tsüklon, mis üle Lääne-Eesti-Soome kohale liigub ning meie ilma vihmaseks tuuliseks ja ühtlasi ka jahedamaks muudab. Öösel pilvkate tiheneb ja vihmasadu levib hommikuks üle terve Eesti. Tuul puhub lõunast ja kagust kuus kuni 12, puhanguti 14, saartel kuni 16 meetrit sekundis. Hommikuks pöördub tuul saartel läände ja loodesse ning tugevneb kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 20 meetrini sekundis. Sooja on üheksa kuni 13 kraadi. Päev tuleb pilves selgimistega, sajab vihma, mõnel pool võib jahedama õhusaabumise tõttu ka äikest olla. Sadu on kohati tugev. Pöördub kõikjal loodesse ja läände, puhudes kiirusega seitse kuni 12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 12 kraadi. Laupäev olen eemaldub, üks tsüklon Eestist, Soome ja Läänemere lõunaosa kohal areneb järgmine, mille edasine liikumist doktor tõenäoliselt meist lõuna poole jääb ja tiheda vihmaga vaid Eesti lõunapoolse osa üle kastab. Pühapäeval lõunapoolne sadu taandub ning õhtuks jõuab loode poolt siia kaarega tagasi sama pööris, mis homme üle Eesti kihutab. Eesti ilm on siis pilves selgimistega ja vihmahoogudega. Öised miinimumid langevad nädalavahetusel sisemaal alla viie kraadi, rannikul on soojakümnega raadioringis. Päevased maksimumid tõusevad kõikjal veidi üle 10 kraadi. Aitäh. Ele Pedassaar. Te kuulsite, Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.