Ja metsanädal aega oli nii palju kohtumisi ja erineva temaatikaga seminare et kui seda helilindistuste kogupikkusega mõõta, siis tuleb üle 10 tunni. Ja päris arusaadavalt ei tasu pärasest mõtestatud sõna- saagist teha vaid üht pooletunnilist kokkuvõttet. Kuuldu väärib suuremat kõlapinda. Näiteks metsakorraldus ja metsade mitmekesisus Saaremaal, mis vägagi läbi mõeldud tõuke sai juba 200 aastat tagasi. Aga laskem Salme vallavanemal Kalmar popul alustada. Mul on hea meel teid tervitada Salme vallavalitsuse nimel et metsanädala raames toimub just selline üritus täna siin Salmel selle metsaga avaldusega, mida te täna siin arutate on nüüd tegelenud siin 200 aastat. Põlist riigimetsa, mis on Sõrve poolsaarel, on kusagil kaks ja pool 1000 hektarit. Aga olid ka kunagi ja nüüd tulevad omanikele tagasi ka talumetsad. Kuna Saaremaa on oma loodusega teatud suhteliselt haruldane, siis Sõrve poolsaarel on seoses biosfääri kaitsealaga väga palju kaitsealasid, kus on kehtestatud erirežiim. Ja praegusel juhul on Salme vallavolikogu seisukoht see, et, Siin õigustatud subjektidele maade tagastamisel. Tuleks arvestada seda ka, et üks asi on eraomand, teine on riigi omand, aga üks omandanud kõik. Järelikult kui maid tagastatakse omanikele järelikult kaitsealadel, tuleks neile kehtestada samad reeglid mis on ka riigimetsade haldamisel. Riigi metsaameti juhtkonda esindas Saaremaa konverentsil peadirektori esimene asetäitja Aleksander Leemet, kes piltlikkuse mõttes ütles nii. Kui ma nüüd ütleksin siin kaks äärmuspoolt, on olemas ringkondi, kes näevad metsas ainult puitu, ainult raha, ka ainult kasu. Teine äärmus on need, kes ronivad puu otsa ja ütlevad, ühtegi puud ei tohi maha saagida. Me peame leidma mingisuguse tasakaalu seal keskel. Nii et ma. Ma tahan, et meie head traditsioonid säiluvad. Ja kindlasti säilub see tore metsanädala traditsioon, kus me peame tõesti järjest rohkem ja rohkem selgitama tõde Eesti metsanduses. Järjest rohkem ja rohkem on meil vaja aidata erametsaomanikke. Me saame vähemalt poole vabariigimetsast siis korralike omanike kätesse, kes oleksid informeeritud ja teadlikud metsade majandamisest ja loodushoiust. Ja tähelepanuväärne on ka see, et siin Saaremaal mitte, ta ei ole probleem remix aga kuna siin on biosfääri kaitseala, siis väga oluline on see, et me siin paremal mingit rumalust ei teeks ja selle tõttu on ka see üritus võib-olla, et teatud avalöök selleks et hakata paremini mõistma metsade majandamise ja loodushoiu tasakaaluprobleeme ja neid ka lahendama. Kõik hea algab kuskilt ja kellegist Saaremaa jaoks on see seotud, on Campen hauseni nime ja tegudega rohkem kui 200 aastat tagasi. Kui aga metsakorraldust silmas pidada, siis on kaks sajandit täpne aja mõõt. Metsandusajaloolase Toivo Meikari sõnavõtust siinkohal vaid valitud kohad. Kuulus omal ajal suures osas siin maaavaldus kuulus riigile. Riik oli see organ ja kes sellises ebamäärases olukorras andis sellele Saaremaa metsasuse Arekule kindla suuna. Ja eesmärgi, milleni eravaldused, eraomanikud, ma pean silmas mõisnike jõudsid alles 1850.-te aastate paiku ja siis ka tänu sellele, mida oli juba riigimetsades saavutatud. 1781 saabus Saaremaale Balthasar von kambas. Hausen tegi oma esimese reisi Stahli sel ajal Liivimaa peamajandusvalitsuse direktor või majandusvalitsuse peadirektor. Kuidas kellelegi meeldib ta uuesti 1780 maksin. Pani ametisse esimese metsaülema sörsleri. Loodi esimene metskond. Ja 1780 Katerina teise korraldusele kindralkuberneri soovitusel sai ta siis nende maa reguleerimistöödejuhatajaks tegelikuks Saaremaa peremeheks. Sellest tuleb kunagi palju juttu kindlasti, mida ta siin Saaremaal tegi. Ma tahaksin öelda seda, et sedasama Balthasar Kambe hausen, see metsakorraldus, mis ta siin Sõrves läbi viis, see ei olnud üldse tema ülesanne, seda mitte keegi temalt ei nõudnud. Võib olla isegi ei soovitud või ei osatud sellest aru saada. Ja ta oli meie mõned aastad õppinud kolmest Saksamaaülikoolis lennanud ringi Inglismaal, Prantsusmaal, Madalmaadel. Võtnud naise reisima, natuke rännanud ringis Schleswig-Holstein-is ja tutvunud ja näinud sealse metsamajanduse taset. Ta tuli siia tagasi veendunud metsamehena. Ja ainult aasta hiljem ta saabus tagasi oma kodumaale 1777, siis järgmisena sel aastal juba ta lõi mahuka metsaolude korraldamise instruktsiooni projekti, see on käsikirja jäänud siiamaani, kus ta siis fikseeris esmakordselt oma küpsed metsanduslikus, teadmised mille Sis tegelikuks väljundiks ja praktikasse viimiseks saigi siis Sõrvest 1795 alustatu ja 96. Jaanuaris-veebruaris lõpetata, mil ta oma käsikirja viseeris allkirjaga. Selle sammuga pandi alus meie metsakorralduse praktilisele arengule riigimetsades. Sõrve abimetsaülem Silvi Filippov viib meid veel rohkem sisse metsakorraldus edusammudesse omal ajal mis ka meie tänaseid samme suunanud ja siiani lugupidamist väärt. Tänase ürituse idee on alguse saanud juba tegelikult viis aastat tagasi, kui Eesti looduses ilmus Toivo Meikari artikkel Campenhausinist Kuimetsakorraldajast. Tänu temale sain arhiivist materjalid küll kotist ristis ja baltisaksa keeles, kuid Saaremaal leidub inimene, kes seal isegi pähkli katki põleb. Tahan siinkohal tänada austatud õpetaja, mina suudlat, sest tema ongi materjali tõlkija ja suure vaeva nägija. Lugenud Need läbi, tundsin end päris õpilasena ja leidsin, et temalt on õppida õigemini õpitut meelde tuletada. Nii praktikul, professoril kui kõrgel ametnikul Ki. Juba protokolli sissejuhatavas osas kirjutab ta järgmist. Praeguse harjumuse järgi otsib igaüks, kellel tekib vajadus kogu metsa läbi ja raiub esimese ettejuhtuva puu, mida ta sobivaks peab maha jätab, sageli kasutamata lebama ei hakka tunnema. Siiski ei ole senini võimalik olnud ses suhtes enne korda luua Jon korraldatud krono omandi piiritlemine, eraomandist ja senine äärmiselt kahjulik ühiskasutamine omandikindlate piiride äramärkimisega lõpetatud. Sobib, et suurem osa järve metsast ja isegi üksikud tükid palu metsast varem küla maad, kus talupojad võisid ise oma tarbeks ilma käte näitamiseta puid võtta. Sellise ebakorrapärase ja kahjuliku kogukondliku kasutamise tõttu olid need metsad äärmiselt röövinud, meeritud ja viidud hävingu äärele. Ja nüüd Campenhausel kirjutab. Ma tsiteeriksin, tal on väga huvitavat lauset, veidi võib-olla keerulised aga see on siiski ajalooline. Tavapäraseks metsakasutuseks on kõrvale kaldumatult hädavajalik, et igal aastal ainult üks osa metsast ära tarvitatakse ja seejuures seda muutumata korra kohaselt aasta-aastalt jätkatakse raiutud alal mitte enne tarvitusele ei võeta, kui esimene osa uuesti kõlbliku metsaga on asendunud ja mõne aja pärast kindlasti vähemalt samasugust toodangut võib lubada. Pole vaja rääkida, et mets peab korraliku majandamise juures andma teisel kasutusel rohkem kui esimesel. Et seda eesmärki saavutada, tuleb mets jaotad aastalankideks. See on niisugusteks tükkideks, millest alati vaid ühte jooksva aasta vajaduseks kasutataks. Kusjuures aga kõik ülejäänud täiesti puutumata jäävad langid pidid olema üksteisest eraldatud, niiet metsnik, metsavaht kui ka töömehed ja talupojad teaksid, kui kaugele lank ulatub. Selleks jaotati iga vahtkond kardinaal ehk peasihtide ka osadeks, need omakorda enam vähem ühesuuruse metsamaaga laukkideks. Sopi ja palumetsas oli langi suuruseks keskmiselt kaheksa hektarit. Ma neid teenuseid ei loe ette, sest umbes on ümber rehkendatud hektaritesse ja sihid raiuti sülla. See on 2,13 meetri laiused. Need tasandati juuriti ning pehmed kohad tädid okste ning lamava puiduga. See oli mõeldud puidu väljaveoteedeks ja Campenhausen ei lubanud teisi teid sisse raiuda kuna tormioht oli suur ja tema arvas, et nendest peab piisama. Milliseid teadusi pidi kroonu mets rahuldama? Kõigepealt vajalik ehitust puu mõisa ja kogu Sõrve talu poekonnale. Teiseks kogu ülejäänud tarbed talupoegadele, need olid peerupuuaiateibad puuvankrite ja regede valmistamiseks ja muudkui küladel ei olnud seda oma piiridest võtta sedapidi siis kindlasti kroonumetsast saama. Siis kolmandaks küttepuu Torgu talupojad Kuressaare kroonule võlgnevad. Kuna Sõrve talupoegadel ei olnud võimalik põlludest viletsa saagi tõttu elatuda pidid nad juba ammustest aegadest ülalpidamist ka teistest elatusallikatest hankima, näiteks kalapüügist, hülgepüügist ja suures osas ka küttepuude müügist. Eriti sõltusid sellest müügist Torgu talupojad, kuna nad peale üksikute erandite jahti pidada vaid selle asemel oma andamit sularahas tasusid. Sellepärast pärast võisid nad müügiks minema puu ilma rahata kroonumetsast raiuda. Nii et ka tol ajal juba mõned regionaalpoliitika peale ja vaadati, kuidas, kuidas ikka oma inimesed ära toita. Kuidas on talupoegade suhe metsaga täna selle kohta jagas mitte eriti paljulubavaid andmeid. Saaremaa metsaameti peametsaülem Toivo Vahar. 1993. aastal oli talumetsi üks protsent. Tänaseks on märtsi alguse andmetel 244 metsaomaniku maakatastris lisaks 169 taluseaduse alusel tehtud talu. Keskmine metsamaa suurus on 6,8 hektarit. Erametsade pindala moodustab maakonna metsamaast antud hetkel 2,2 protsenti. Seega enamus metsamaast ootab omanike valdadega. Koos peaksid metskonnad välja selgitama nende vabade maade tulevikku, kus praegu avaldusi antud ei ole ja, ja võib ütelda, et siin nädal aega tagasi seisuga oli neid ligi 12000 hektari. Ja tõenäoliselt need n edasine kulg on selline, et ilma avaldused ta metsamaa tulevik läheb läbivaatamisele Eesti riigi maa-ametisse ja sealt siis juba keskkonnaministri kinnitusega saab see fikseeritud ja, ja võib-olla sellisena tõesti meie maareform hakkab kiiremini liikuma. Metsakorraldusest ehk metsade majandamiskavadest tänaste tehniliste võimaluste juures räägib vabariikliku metsakorralduskeskuse asejuhataja Veiko Eltherman. Tänapäeval, kus iga Eesti elaniku kohta tuleb 1,26 hektarit metsa kuid Eesti metsatarbijaid on märksa rohkem kui poolteist miljonit. Siia hulka tuleb arvata kõik need puidutarbijad, kes tarbivad seda puitu väljaspool Eestit ja kõiki neid turiste kes jalutavad metsas ja kes ei ela Eestis. Sellistes tingimustes on metsakorraldus möödapääsmatu. Ja nagu kõigis eluvaldkondades niga metsanduses, sealhulgas metsakorralduses on viimastel aastatel tohutult avardunud andmetöötluse võimalused ning neid võimalusi on ka ohtralt kasutatud. Kuid alustame sellest, mis on enne töötlust andmete kogumisest. Siiamaani on seda tehtud välitöödel vahetult metsas viibides ning seda metsa kas silma mõõduliselt või instrumentaalse hinnates. Ja ma arvan, et nii jääb see ka pikka aega edaspidi. Eesti mets on liialt mitmekesine ning metsaomanike arv liialt suur, et riskida konkreetset eraldust puudutava majandusliku otsuse langetamisega kaudsete vahendite abil. Praegu töötab Eesti metsakorralduskeskuses 40 kakstaksaatorit salga olemad kes teevad otseselt metsakorralduse välitöid. Riigimetsa Taksaatori aastane töömaht on kuus kuni 8000 hektarit talu metsataksaatoril 2000 hektarit ja salga olemad takseerivad pooles mahus. Kui maareform Eestis lõpule peaks jõudma ning kõik metsad endale lõpuks omaniku leiavad, läheks terve Eesti jaoks vaja kümneaastase töötsükli korral 60 kuni seitse kentaxaatorit. Suuremad ratturite aru vajadus tuleneb väikeste maaüksuste arvu pidevast kasvust. Kuid on veel teine andmete tasand, kui metskonda talu. Meid huvitab, palju on metsa Saaremaal või palju tervikuna Eestis sõltumata sellest, on see riigi-era- või lihtsalt mets. Raimo oli lihtne kokku liita 22 metsamajandi ja 15 rajooni kolhooside sovhooside andmed. Nüüd, kus maade liitmine, lahutamine täies hoos ja see ei peatu tõenäoliselt niipea ega ei pea ta üldse tõenäoliselt ja metsaomanikke kasvab, on suurte piirkondade metsavarude hindamine muutunud keerukaks, kui mitte võimatuks. Eesti metsanduses arenduskeskusel on käesoleval aastal käimas leping Rootsi kosmosekorporatsiooniga satelliit Bild mille käigus me püüame selgitada välja metsavarude hindamise võimalused eesti tingimustes kosmosefotode abil. Katsetada algavad Ida-Viru maakonnas kus mets piisavalt keeruline, nii et see test peaks andma ka piisava vastuse terve Eesti metsade kohta. Jooned kosmosefotod ei vaheta niipea välja aerofotosid, mis on stereoskoobi abil parimaks eralduste piiritlemise algmaterjaliks ja sellise metsa juures, nagu see Eestis on. Ma arvan, et kosmosefoto ei vaheta kunagi aerofotot välja. 1993. aastal tekkisid meil sidemed Soome Tartuga, lase firma FM Kardo ööga. Alustuseks pildistati nende poolt Aegna, Prangli, Naissaar, möödunud aastal Valgamaa ning Ida-Virumaalt Alutaguse tudumetsad. Ja tänavu suvel saavad esmakordselt metsakorralduse ajaloos pildistatud Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Abruka ja Ruhnu. Need omaette praostkonda tekkinud talu metsakorralduse näol. Ja süsteem taksidki tekkis talumetsa majanduskava kaudu. 90 Ta kevadel tekkisid sidemed Soome metsakeskusega Tapio kelle pikaajalisi kogemusi arvestades oli lihtsam käivitada ka talumetsakorraldust Eestis. Ja Saaremaal on juba sellest kevadest saab juba kolmandat suve olema oma erametsataksaator. Mõlema maareformiga sammu pidada ja jääb nagu töömahust muidugi. Käesoleva aasta kevadel valmib taksikus 7000. talu metsa majanduskava. No nagu juba öeldud, Saaremaal talumetsi kordadel vastad riigimetsakorraldus tuleb järgmisel suvel ja mida ma julgen selleks ajaks siis nagu lubada ennustada. Kindlasti saab selleks ajaks terve Saaremaa kaetud aerofotodega. Ja kes neid fotost vajab peale metsakorralduse, siis, siis vabalt võib neid juurde tellida ja osta. Kogu pakett, tere, toodang tuleb arvutist alates seletuskirja, tiitellehest ja lõpetades blankettidega. Kõik andmed saavad olema ka kindlasti metskondade arvutites ja arvan, et selleks ajaks on nii mõndagi asja kergem vaadata arvutiekraanilt, kui hakata raamatut lappama. Nii võib ekraanile lasta värvida näiteks eraldused, kuhu on kavandatud lageraied esimeses järjekorras, mille poniteet on vähemalt 300 koosseisus vähemalt 30 protsenti mändi. Noh, see on lihtsalt üks näide. Kõiki neid asju saad ringi mängida vastavalt vajadusele. Arvestades, et lõplikult valmivad materjalid alles 97. aasta suveks Aja jooksul juhtuda ka märksa enamat, sest andmetöötluse areng on tõesti praegu ennustamatult kiire. Ja kuigi see töö tuleb alles järgmisel suvel, vahel soovin juba ette meeldivat koostööd saarerahvaga. Loodan, et, et metsakorraldus teenib jätkuvalt metsanduse üldisi huve tõesti metsaks järjest paremaks ja selle kasutamine otstarbekamaks. Kuidas on kõige targem oma metsi kasutada? See oleneb eraldi võttes paljudest asjaoludest. Metsateadlane Ivar Värk selgitas metsade juhtfunktsiooni mõistet ja sisu. Millist kasu inimene metsast soovib see määrabki selle niinimetatud juhtfunktsiooni. See võib olla puitkeskkonnakaitsemarjad, seened, tervistavad matkad, esteetiline nauding, ürgmetsasus ja nii edasi. Saare maavalitsuse peaspetsialist Leo Filippov nägi siin nii probleemi kui lahendusi. Maakonna arengu huvides on loodusliku mitmekesisuse ja omanäolisus säilitamine lausa hädavajalik. See võimaldab ka pikemas perspektiivis arendada turismi tagada järjev kestev huvi saarte vastu ning meelitada tagasi külastama Saaremaad. Seda enam, et maailmas on järjest enam levimas ökoturism. Tuleb tõsiselt mõelda ja kaaluda, kuidas kaitsta ja säilitada seda, mis meil on. Oleme ju inimestevaheliste suhete ja ka väärtushinnangute murrangut ajajärgus. Oleme teel sellisesse mõtte- ja tegutsemismaailma, kus kõik on müügiks ja hakkab sõltuma saarlaste endi tarkusest ja oskustest, mida müüakse ja kuidas müüakse. Kaasa arvatud ka seda looduslikku mitmekesisust, mis on ajalugu meile parandanud. Noh, rääkimata jätta ka Saaremaale äärmiselt olulise loodusliku koosluse kadastike ja kadakaga seonduvast järjest ilmsemaks papp, kadastiku, majandamise ja kaitsevajadus. Oleme seisukohal, et kadastik saab kaitsta ainult läbi õige majandamise. Milline see õige majandamine võiks olla, sellel alles otsitakse lahendust. Meie lähenemise aluseks on seisukoht, et kadakas puidutootjana ei ole kuigi oluline. Igatahes näiteks kadakamarjade turuhinda maailmas ja sellel aastal ka Eestis võime juba öelda, et kasulikum on kadakad kasvatada. Marjatootjana või metsamehed saavad aru, et tegelikult käbitootjana Et seen tulusam harakas, kasvatab väärtusliku puidu 40 50 aasta jooksul. Aastad korduvad kadakal aga nelja-viie aasta tagant. Ja see selle summa, mis me praegus kadakamüügi eest saame. Ükskord 45 10 aasta jooksul me saaksime juba kätte 10 aasta jooksul. Kuna areenil on tulnud ja ilmselt veel arvukamalt tulemas uued metsaomanikud, kel ajaloo keerdkäikude tõttu ei ole järjepidevuse katkemise tõttu endal kogemusi ega isa käest enam küsida, kuidas uuenenud olukorras käituda. Mis suhetes metsaga kõige targem tegeleda siis on riik siin lünga täitmiseks ette näinud metsade nõuandeteenistuse. Ja nagu metsaameti peaspetsialist Ants Varblane kohe selgitab, lubab seda metsaseaduse 19. paragrahvi viies punkt. Ja seadus lisab veel, et metsaomanikule on see tasuta ja vabariigi valitsus korraldab seda maakonniti. Metsanduse mõiste lahtimõtestamise ümber on viimasel ajal mitmeid eriarvamusi üles kerkinud. Ja sageli on tahetud metsandust poliitikaga siduda. Arvan, et on üsna ohtlik tõmmata nii püsivat asja nagu metsandus. Nii ebapüsiva asja siis nagu poliitika ja poliitikud, kes soovivad stabiilsust, peaksid vältima aktiivset sekkumist metsandusse, sest viimase puhul on tegemist elulaadiga, mis on omane ainult nendele rahvastele, kellel metsa üldse on. Seepärast peaksime jätma kõrvale mõtte metsanduse riiklikust nõustamisest ja, ja piirduma metsade majandamise riikliku nõustamisega. Ja siit järeldub, et nõustuda saab ainult metsaomanikke. Ja seaduse järgi saavad nendeks olla riik, kohalik omavalitsus ja isikud. Seega on omanikul õigus tulla ja küsida, kuidas ma saaksin oma kohustusi täita. Riikliku nõuandeteenistuse korraldamine on alles välja kujunemas ja seepärast on ka viimasel ajal toimunud erinevate riiklike ja poolriiklike instantside vahel halastamatu võitlus koha eest siin päikese all. Seni toimunut ei saa kuidagi hukka mõista, kuid mind isiklikult paneb imestama erinevate poolte kompromissitu võitlus, mille tulemusena on tugevasti kannatanud mõlema poole autoriteet. Eriarvamuste väljaselgitamine on tavaliselt kõikide arutelude tulemus. Huvigrupid lähtuvad ainult enda seisukohast, selle asemel, et mõista riiklikke huvisid mis peaksid olema ülim mõlemale ja teenima kogu metsanduse head käekäiku. Olemasolevate seadustega loodud kõik võimalused riikliku nõuandeteenistuse tööks. Kuid mõnel pool on seda mõistetud metsaomanike ahistamisena riigimetsaametnike poolt, kes pidavat olema konkurendid. Igas mõttes. Tahaksin meelde tuletada, et riigimetsaametnik võib samal ajal olla ju ka metsaomanik. Valitsusele antud võimalust kehtestada metsamajanduse finantseerimise kord, millega on võimalik akumuleerida vahendeid nii riigi kohustuste täitmiseks teiste metsaomanike ees. Riigikogu menetluses olev metsakapitali seadus. See eelnõu näeb ette veel täpsemalt metsade majandamise riikliku nõuandeteenistuse korraldamist. Esimesed metsaomanik ühistud on meil tekkinud metsarikkamates piirkondades välja arvatud muidugi muhuma. Ühistute liikmed loodavad ühinemisest kasu saada. Kuid paraku maksuseadus ja maksuameti nõrk kontroll on tekitanud olukorra, kus ebaseaduslik metsamaterjalide müük annab rohkem tulu kui seaduslikust ühinemisest saadud kasu. Ainuke pääsetee on metsamaade kiire tagastamine omanikele. Siis on üks ohtlik tendents, mis on viimasel ajal märgata. Et kohalikud omavalitsused, kes on pandud maareformi läbi viima teevad siiski tihti ka takistusi, et õigusjärgsed omanikud oma maid tagasi saavad. Väites, et kui teed koguma, tagasi võtta, siis metsamaad ka ei saa. Ja kui metsaomanik muidugi võtab selle maa kõik tagasi, siis siis surutakse ta maamaksuga üsna kiiresti sellisesse olukorda, et ta sellest maast loobub. Ja nende mitmetele maade tagasi daat taotlejatele on pandud külge halb linnamehe kuulsus, kes ainult kasu oma metsast tahab saada. Samas küsiksin, et kas siis need kohalikud omavalitsused või kohalikud inimesed seal metsas siis ainult lilli noppimas käivad või linnulaulu kuulamas, küll nemad ka ikka kasu tahavad saada. Talum metsamaade majandamise kohta on eelmise aasta üsna korralikud andmed need kokku võetud ja siin siin juhtida tähelepanu, et üsna ohtlik tendents on talumetsad majandamises näiteks vabariigis kokku. On varutud 1,9 tihumeetrit hektari kohta, aga talumetsades on neli tihumeetrit hektari kohta. Ja see tähendab protsendi ka üldtagavarast, see tähendab, et vabariigis tervikuna raiutud 1,24 ja talumetsades 2,44. Me oleme normaalse metsade majandamise juures arvestanud ikkagi kuskil kahe protsendi väljaraiega, nii et on tegemist ikkagi üsna intensiivsete raietega. Tahaksin toonitada seda, et tagavara jooksvast juurdekasvust on talumetsades raiutud eelmine aasta juba 75 protsenti vabariigis keskmisena 38 protsenti ja mõnedes piirkondades nagu põlva Põlvamaal 97 protsenti tagavara jooksvast juurdekasvust, Raplamaal 130, Tartumaal 90, Viljandimaal 82 Saaremaal ma ei teagi, kas heaks või halvaks, aga ainult 10 protsenti. Nii et need on eelmise aasta metsa raiumise analüüs. On, annab mõtlemisainet. Mõtlemisainet on. Ja kui te soovite siin raadioabile toetuda, siis täpselt nädala pärast samal ajal me jätkame ikka metsast, kuid täpsem piiritlus tuleb looduslähedane metsakasutus. Kuulmiseni, ütleb toimetaja Toivo Makk.