Jätkame maailmapildi saatega MINA OLEN Terje Soots ja täna on mul stuudios külaline, kelleni nii kõlab küll väga võõrapäraselt, aga kes on tegelikult puhas eestlanna? Külliki bosoa, tere tulemast. Tere. Me oleme ikka aeg-ajalt siin maailmapildi saates kõnelenud inimestega, kes on teinud hästi pikk Gireise kes on midagi põnevat näinud ja tahavad oma kogemusi ja muljeid jagada. Ja vähem nende inimestega, kes on lausa elupaika muutnud. Ja võib-olla ei tulegi kunagi enam Eestimaale tagasi. Teie olete üks nendest inimestest, kes on valinud saatuse tahtel oma elupaigaks Ameerika Ühendriigid ja ühe väga probleemse ja väga raske paikkonna sealt. Üks ajakirjanik muide ütles selle paiga kohta, et tema sinna üksinda valge mees, nagu ta on minna igal juhul ei julge, sest see on üks raskemaid kante Ameerikas üldse. Nii et siis Indiana osariigis elatide. Ja, ja see kõik, mis te räägite, on täiesti õige ja ma arvan, et ma olen küllalt julge kui ma selle sammu tegin. Väga paljud ütlesid mulle, et kas ma olen läbi mõelnud ja võttes kaasa kõik oma kolm last. Ja ma olen täiesti kindel, et kõik on õige, aga ma kõiki asju ei suutnud ette näha ega mõelda, vaatamata nendele inimestele, kes on käinud ja vaatamata sellele, et mu abikaasa on nagu sealt pärit. Aga ka temal ei tulnud selle peale, et kõike mulle seletada või kõike mulle õpetada või, või kõiges mind hoiatada. Ja võib-olla ma ei tundnud ka ise selle peale, mida kõike küsida, nii et kui ma ikka kohale jõudsin, eelmine aasta esimene aprill ootas mind ees küllaltki suursoo. Aga selle pooleteist aastaga ma olen nagu püüdnud mõelda ja vaadata ja arutada, miks on nii või miks naa ja ma olen harjunud nüüd seal elama. Erinev on kõik erinev on kõik alates võib-olla kliimast. Me elame täiesti subtroopika. Kui ma siin olles ainult ladiseni ja minu põhiprobleem on külm, siis meid oli hirmutatud selle tohutu kuuma eest. Ka praegu meil 40 ja 45 kraadi. Niiskuse protsent on osa päevadel 98 protsenti, mis toob kohe kaasa automaatselt nagu 10 kraadi juurde temperatuurile. Ja selle kuumusega me oleme küll üllatavalt hästi harjunud, et ma isegi igatsen seda siin taga. Ja see on siis aastaringselt. No kõige külmem aeg oli meil jõulude ajal nagu teil on praegu. Nii et paljasääri ja, ja ei mingeid sooje riideid, selliseid ühikuid ostsin küll lohed, sügissaapad, need ei ole kordagi jalga saanudki, ent see on nagu võõras probleem. Me elame ka sellises piirkonnas, kus on vesi nagu maapinna all. Ja, ja orkaanid on meie suured sõbrad. See tähendab, et arhitektuur on kõik madal arhitektuur ühe ja kahekordne. Orkaane, mina ei ole nüüd ise veel tunda saanud, aga eelmine aasta üks läks nagu väga-väga lähedalt mööda ja meile anti kogu aeg hoiatuse ja olime valmis evakueeruma. Aga õnneks nii hulluks ei läinud, mina ei ole näinud, ma ei oska, Knight Ta, aga kohalik rahvas on ikka hirmul. Võrdsus valitseb orkaanide nimedel, üks on mehe nimi, teine naise nimi, et kõik oleks ikka võrdne. Mehhiko lahe ääres peaaegu ja, ja väga niiske. No linn on linna nimel Tibeda väga väike linnakene 35000 koos tudengitega väga tugev ülikonna linnas. Ja linnast voolab läbi jõgi. Jõgi on küll hirmus musta veega, nad ütlevad, et sa Mississippi üks niisugune reostatumaid paiku, aga ikkagi ajavad sees alligaatorid. Ja üks selline sõikaligaatoritega juhtus ennem kui ma süüa tulin. Alligaator jalutas jõest välja, jalutas poodi, uksed avanevad ju iseenesest. Õnneks oli väga rahumeelne isend, jalutas tagurpidi välja ennem kui jõudsid. Spetsialistid kohale ja on ka meie kandis on haruldus valge alligaator. Et need on nagu seal putukalisi ja kõike on palju, mina olen väga hirmul neist ja ma ei olnud elades näinud lendavat prussakat mis on palju suurem kui meie oma väga kõva kestaga. Ja kui mina läksin teda kärbsepiitsaga selle plastmassist, nagu lähenesin talle, siis minu mehele tegi rohkem kui nalja. See andis ainult hoogu juurde, tuleb ikka minna täismehe saapaga, teda tapmata on väga tugevalt. Palju on igasugu sisalikulisi ja kõike, aga nad ei ole nagu ründavad ja nad ei ole mürgised. Selle koha pealt on meie kõrvalosariik. Texas on muidugi kurikuulus, et meil nagu seda probleemi nii hullult ei ole. No meil on kirjanduses teada ju ja ajaloost eks lõuna kanti eriti just Louisiana osariik on olnud mustade ja valgete alaline sõja tapper, maa ju. Ja ja see varjatud rassism on ikka siiani väga tugevalt, on neil nagu olemas, nad püüavad küll vältida neid teemasid, ütleme, agaaga peredes hotell või liikudes ringi niimoodi olema, seda kuulnud. Ja võib-olla kõikides oma pahedest süüdistavad Nana just nimelt mustanahalist elanikkonda. Need on elanikkonnas kuskil veerand ja. Ma arvan, et nooremate hulgas rohkem, kuna nende iive on märksa suurem, kui on valgel elanikkonnal. Veel on sealkandis, on probleem, on latiinode sissetungimine ja aastaks 2005 prognoositakse latiinode suuremat arvu kui mustanahaliste. Mustanahalistega on muidugi kui sõna neeger on täielik tabu, seda, mida meid hoiatati igati kohe, mitte mingil väel ka mitte eesti keeles kasutada, kuna ta sarnaneb, see võib lausa siis eluohtlikuks, tundus küll nii, nagu öeldi meile ja tuleb öelda Kaled või bläkk Pihl või, või hai, ela või atra American mida iganes. Mul oli ka mustanahaline kolleeg, kui ma töötasin ja tema küsis mu käest, Külliki, paljudel on nagu värvilisi inimesi, mina ütlesin või mustanahalisi, mina ütlesin, ma ei oska sulle öelda, viis või seitse, ta ütleb mulle selle peale. No see protsent on küll üliväike. Ma pidin talle siis seletama, et see ei ole mitte protsent, vaid inimeste arv ja see tundus neile täiesti nagu Arusaamatu, täiesti võimatuna. Aga kas neid konflikte tuleb igapäevaelus palju ette või kus on just ütleme, musti valge vastamisi? Ma arvan, et neid tuleb nagu vähem kui, kui on nagu hoiatatud kirjeldatud, kuna ütleme, selline liikumistrajektoor on siiski erinev, et nendel on oma rajoonid, kus nad elavad oma oma kirik. Ja mina tahtsin küll huvi pärast minna vaatama nende kirikute, nende ütleme sellist tseremooniat ja, ja, ja koori esinemist, aga minu pere keelas mul kategooriliselt ära selle, et ma oleksin ilusat ainus valge, kes seal on ja nad pidasid seda minu jaoks ohtlikuks, ei lubatud mul minna. Aga ütleme ka kuritegevus on ikkagi, kui kuuled, on ikka noh, tugev 90 protsenti mustanahaliste arvel. Et võib-olla sealt on tulnud ka see arvamus, kuigi nad tegutsevad oma rajoonis ja ütleme, väga turvaline on, ma ei pea kuskil kartmega hirmu tundma, aga ma pean vältima oma keelt. Võib-olla ma pilku. Aga see toimubki, valgenahaliste puhul see ahistamine ja diskrimineerimine ei ole ainult mustanahaliste puhul. See tehti mul kohe hoolega selgeks ja ennem kui ma siia tulin, võeti vastu seadus ka samasoolist ahistamise puhul. Nii et kui ikka mu kolleegile mopilt või kellelegi vastu tulel, mu pilk ei meeldi või, või veel, ma ei oskagi öelda, mis olen ma omadega ikka probleemi. Kuidas valged lapsed seal kohanevad? Sest täiskasvanu võib ju paljus endale korraldusi anda, laps? Ma läksin ka sinna kolme lapsega, kellest kaks olid nagu kooliealised, minu keskmine poeg Sven läks keskkooli viimasesse klassi. Ja seal on, ütleme, tegu isiksusega ja võib-olla ei olnud see probleem nii terav. Siim läks kooli viiendasse klassi ja kuna ta on erakordselt pikk ja tal on haruldane inglise keel ja täiesti aktsendivabasid õpetajad, olid üllatunud temaga tekkinud nagu probleeme, et üldjoontes uutega ikka üritatakse, mingit võib-olla tüli või, või, või midagi, aga, aga tema puhul nagu on see kuidagi läinud väga rahulikult. Aga Siimu käest. Ma nagu kuulen, et ikka nimelt mustanahalised kuuljas kaklevad ja, ja probleemid ja ka väga palju tüdrukud mis oli temale nagu šokke tüdrukud kisuvad ja kaklevad ja, ja meetodeid ei vali. Ikka juuksed, küüned, kõik, mis vähegi lähevad mängu. Aga ma olen püüdnud seda probleemi kodus nagu rahulikult talle seletada, et nendel tuleb nendega elada ja, ja, ja ta nagu ise ei ole konfliktne tüüp, et võib-olla see on ka minu õnn. Aga probleeme on muidugi. Aga lapsed elavad lootuses ikka tagasi pöörduda. Minu 20 aastane poeg tuli peale kuut kuud tagasi Eestimaale ja ta ei suutnud harjuda ei kliima, ei toidu ja võib-olla ka rutiiniga. Ma arvan, ka kultuurivaegus võib-olla või ligipääs sellele sealkandis on väike ja ka see oli tema jaoks määrav. Minu keskmine poeg astus üliedukalt ülikooli. No neli aastat on ta kindlalt nüüd Ameerikas aga eriala valistaga panganduse ja ütles, et iial ei tea, mis elu toob, ma jätan endale ikkagi tagasitee. See kõige väiksem on nüüd küll nii paha kui öelda, nakkab unustama eesti keelt, vaatamata sellele, et ma eesti keeles koga kodus räägin. Aga suhtlete ainult ju, ütleme inglise keeles koolis sõpradega ja ka mu abikaasa inglisekeelne. Nii et temaga on ikka probleem, et meie kodus kostuvad ikka sellised väljendid, mida võib-olla eesti keel ei ole enne kuulnud. Camera meetiline, kui ma püüdsin aru saada, mis see tähendas, oli see fotogeeniline või komplimenteerima, Nad tegid mulle selgeks, selline sanan täiesti olemas, komplimente tegema ja ja noh, selliseid on veel, aga ilmselt ei olnud tema keel veel kinnistunud niimoodi, kui me läksime. Aga inglise keel on tal perfektne, mis on mulle küll suur üllatus ja hea meel. Ja ega vist seda eesti keelt harrastada ei olegi, eriti võimalikest eestlasi, seal ei ole käia. Kuule, kui ma läksin sinna, mu abikaasa ütles, et meil on proua Linda Lepik, kes on väga kuulus silmatohter, aga selle peale, kui mina sinna jõudsin, oma paberiajamiste kaudu asjaajamiste kaudu oli ta juba lahkunud Floridasse oma pensionipõlve veetma. Mul on väga hea eksabikaasa ja laste isa, kes saadab meile eestikeelset ajakirjandust ja veebruarikuustiilist. Ma lugesin ühe eestlanna artiklit elust Lõuna-Ameerikas ja mulle tundus see kohe nii minu mõtted ja kui ma stiili toimetusse helistasin, leidsin ma veel teise eestlanna ja saatusekaaslase Maria-Helena oksi. Ja rohkem neid ei olegi ja me oleme püüdnud leida ja öeldi, et rohkem sealkandis ei ole. Nii et ütleme, sellist Eesti maja või eesti rühma või sellist meil ei ole. Suhtleme kahekesi. Kui on rasked hetked, helistame, mõtleme ühtemoodi ja kui ma pean võib-olla oma abikaasale mitmeid asju seletama ja ta siiski ei saa aru, siis Marie muidugi mõistab. Mul on probleeme ja, ja, ja kõike võib-olla poolelt sõnalt, et see on tohutu tugi. Kogu selle seal elamise juures ongi võib-olla. Võõras keeles rääkimine hommikust õhtuni tegelikult tekitab stressi ja vaatamata sellele, et ma väga hästi inglise keelt räägin, mõni nüansse ei tule meelde, kui ma eesti keeles olen võimeline seletama 10 sõnaga, siis mul ärritab mind, kui ma ei suuda nii põhjendada või seletada, mida, nagu ma tahan. Aga mõtlen maid eesti keeles ja aktsenti ka ei ole juurde tulnud. Ja lugemine annab palju juurde. Ma loen eestikeelset ajakirjandust ja raamatuid mõlemaid. Et see on nagu võib-olla mis hoiab nagu kursis kõigega puudus tunnemegi just nimelt. Võib-olla teater ja kontserdid ja kino seal küll sellisel tasemel, et, et ma ei ole elades võib-olla nii palju filme vaadanud, kui ma seal olen vaadanud. Ja kuna ma töötasin ka videogaleriis ja siis ma nägin ka väga huvitavaid filme sellest ajast, kui meile neid veel ikka ei tulnud, nagu aga on see rohkem Ameerika oma toodang, siis seal ja ühtegi Euroopa filmi ei ole võimalik seal küll kinodes näha. Ma ühest videogaleriist mitte küll meie omast olen leidnud paar prantsuse filmi. Ja see on kohe Forintsekson ja aga üldjoontes need isegi ei huvita. Ja filmi vaatamine oli minule küll üllatav, kui ma töötasin videogaleriis, kui ta võeti 10 ja 12 kaupa filme aga võib olla on see tingitud sellest, ega midagi eriti teha ei ole väljas olla ei kannata, on kuum. Ja need tavernid ja Paabid ja mis seal kõik on, ega igaüks ei lähe võib-olla. Ja filme vaadatakse küll küll küll enneolematus koguses, et see on nagu kohe täiesti päeva osa. Üllatav oli see, et väga palju vaadatakse õudusfilme ja väga noorelt. Klassikasektsioon ma nägin, töötades just sõjal puudutati, kui koolis oli mingi raamat või ettekanne, muidu seda sealt eriti puudutatud. Action on ikka kohe hästi in noorte sõjasega vanemate meeste ja kui tuli mingi vähe tõsisem film, siis öeldi. No Külliki, see on sinu Euroopa maitsele. Kui vähegi mõtlema pidid või psühholoogiline oli siis või draama kanti, siis öeldi seal sulle. Nad ei armasta mõelda, võib-olla nende ühiskond nii palju muretum, et nad ei pea mõtlema, meie oleme, võib olla sunnitud mõtlema paljude asjade üle, nad on ka palju saamatumad. Et kui tekib mingi probleemiga neile tõrge, siis on nad kohe kätketud jalutud. Ja kui meie oleme harjunud mõtlema, mis nüüd edasi saab, kuidas edasi minna, nad jäävad seisma ja noh, meil on ka suur probleem, mis on täiesti lahendamatu. See on mulle nagu üllata, kannatamatud on ka lõunamaine gara. No igas ühiskonnas on ikka oma koorekiht olemas, selline elitaarse seltskond, on see seal. On olemas ja sinna kuuluvad arstid, sinna kuuluvad advokaadid. Nii üht kui teist on lõpmatu arv, minu meelest. Ja Nendel on oma linnajaod, kus nad nagu elavad ja see nagu kus sa elad, on juba üks näitaja nagu sinu liigitamisel, kuhu klassi sa kuulud. Ja meil on küll korter, aga me elame linna parimas rajoonis ja see annab nagu meie Näitab ära, kuhu meie kuulume. Korteriga valisime lihtsal põhjusel, kuna Ameerikasse minnes ei olnud ma kunagi autoga sõitnud. Minu ebameeldivaks üllatuseks ei ole, ei, kõnniteid ei ole ülekäigukohti. Ja ainus liiklusvahend on auto. Ja midagi ei olnud teha, tuli ka minus auto sõitnud vanast peast veel ära õppida. Liiklus on muidugi rahulikum, kui on Tallinnas, seda küll, aga probleemiks on, et kuna 15 aastased saavad juba load siis on nendel muidugi uljust, riski on rohkem. Väga suur probleem on kindlustuseta inimesed, vaesem kiht, kellel ei ole, ja kolmas probleem on vanurid kes ei suuda enam reageerida ja ütleme, et nad jäävad nagu hätta ja väga paljudes suurlinnades on juba tehtud neile nagu mikrobussid, mis viivad ühe piirkonna vanureid nagu šopingule, et nad ei peaks liiklema, kuna on väga ränki õnnetusi nendega juhtunud. Nad elavad kuidagi väga täisverelist elu päris kohe kõrge kõrge eani ja mu enda Ämgi on kaheksakümneaastane. Kui ma vaatan nende sõbrannade veiniklubiõhtuid ja sünnipäevi, siis need on nagu tore vaadata ja tõesti, kuna natuke võidavad, on neile kõike kättesaadav ja Nad ei ole võib-olla nii murest murtud, kui on siinsed meie vanainimesed, et see on kohe kindel, et ma nii palju halle ja, ja mures nägusid ei ole küll tükil ajal näinud, kui ma nägin Tallinnasse tulles Selle sünnitamisega nüüd niisugune probleem olnud, nii palju ma loen ja näen mida haritum, mida jõukam, seda hiljem sünnivad lapsed ja seda vähem. Mustanahalise l elanikkonnal sellist probleemi ei ole, neid sünnib ikka igas aastas laps. Ja sellega ongi ka seotud probleem, mis minul oli jälle üllatab, et. Puuduvad igasugu dekreet, toetused ja dekreetpuhkused ja naine käib tööl nii kaua, kui ta suudab. Kui enam ei suuda, jääb ilma rahata koju kui ta ära sünnitab, järgmine laev saadetakse haiglast koju. Ja kuus nädalat võib ta olla ilma rahata kodus ja siis tuleb kas tööle minna või loobuda töökohast. Üldjoontes lähevad tööle ja antakse laps nagu lapsehoidjatele. Ja siin on seadus kõikide jaoks ühte nagu mõnelgi ja, ja ma, kui ma olen just küsinud nad ütlevadki mulle, et Külliki valged sünnitavad ja mustanahalised sigivad ja sellepärast on meil selline seadus. Ja mis on veel, on silmatorkav, kui ütleme, Mehhikost tulnud ja need latiinod töötavad väga hoolega ja, ja tõesti oma ja elatamiseks ja ka oma pere elatamiseks Mehhikos ei vali vahendeid ja rabavad hommikust õhtuni siis väga paljud mustanahalised elavad ikka Velfeerivai või ütleme, toetuste peal ja see tekitab muidugi paksu verd. Ja nendel on kohe oma niinimetatud puudus tämbs või ka eraldi raha, millega nad opereerivad. Ja kui ma vaatan nende toidukorvi, siis On palju asju, selliseid, mida mina pean kalliks või mittevajalikuks, nad ei taha jäänud alkoholi ja sigarette osta, kõik muu on lubatud. Et ka mulle vahetevahel tundub see natuke ebaõiglane või võib-olla ei ole ma kõigest aru saanud, aga, aga kui saab lubada endale selliseid asju, siis midagi on nagu viltu. Kas ühiskonna analüütikud või ühiskonnateadlased on nagu püüdnud ka seda mõtestada, miks sellised lepitamatuid vastuolud ikka püsivad ajast aega selles riigis? Ma olen väga hoolega jälginud kõikvõimalikke uudiseid ja probleemsaateid, et kuna mul on huvi selle poliitikaga mu vastu tegelikult oli juba siin Kuidagi seda probleemi võetakse, et see on alati nii olnud ja José nii peab olema ja sama on ka Mississippis, ütleme seal on ta võib-olla veel võimendunuma. Ja täiesti minu jaoks hirmus, on näiteks Kuu, Klux klann ja nende põhimõte, et ma ei ole võib-olla näinud nii palju inimesi, kes on nii palju täis vihkamist. Et need on nende jaoks kõik probleemid ja ennem kui ma siia tulin, oli ju Texase osariigis järjekordne selline väga ebameeldiv juhtum, mis tekitas suuri probleeme selle vihkamise rassismiga. Et seda kuidagi võetakse, et noh, nii ta on olnud ja ju ta siis nii peab olema. Ma arvan, et põhjaosariikides võib Floridas või ütleme sealkandis, see on nagu väiksem probleem. Aga lõunas on ta muidugi tõesti totaalne probleem. Ja ega ükski ema ega isa ei taha endale mustanahalist miniat ega väimeest. Ma olen ka vaadanud, palju tooks, ujusid ja püütakse neile nagu ikka öelda, et seletada, et kõik on ühte värvi ja kõik on ühe maamuna peal elavad. Aga tundub, et see ikka väga ei toimi. See on ikka suhtumine, on juba kaasa antud neile millised on seal haridusolud. Olles nüüd õpetajate laps ise ja minnes ameeriklasel kooli lastega, see oli tõesti minu jaoks ka rohkem kui sokk ja Sven läks keskkooli viimasesse klassi ja keskkoolis õpib tema koolis õppis 1500 õpilast. Sealses koolis ju ei ole, ütleme, kindlaid klassikollektiive on igal õpilasel oma tunniplaan. Ja õpilased valivad ise endale ained, mida õpivad teatud asjad ja teatud tundide arv peab olema nagu inglise keel või matemaatika või Ameerika ajalugu. Ma ei arva, et see on õige, kuna kui juba vanemad ei ole päris võib-olla kompetentsed, mida valida ja ka laps suurelt osalt selles eas valib, mis seal kergem. Siis meie olime probleemi ees, et peale kahte kuud koolis õppimist helistas mulle kooli direktor ja ütles, et ma küll väga vabandan. Aga sellel lapsel ei ole veel midagi õpetada. Ta tegi ära testi, milles oli vaja saada 40 punkti, ta sai 57, kuul oli tema jaoks lõpetatud. Siim läks nüüd viiendasse klassi ja Kui mulle õpetaja helistas paari päeva pärast, ütleb, et teie laps luiskab natukene ja kui ma küsisin, mida ta tuiskab. Ta näitas meile gloobuse pealt, kust ta pärit on. Ja ma olin siis sunnitud talle vastama teise lapse luiska, me oleme sealt pärit, ütleb ei ole võimalik, et tal on nii inglise keel. Ja nüüd ongi siin. Siimu koolis õpib 700 õpilast, neljandast kuni seitsmenda klassiline kooli parim inglise keel. Taheti paari kuu pärast kohe üle viia kõrgemasse klassi, aga Siim ei olnud nõus. Ilmselt oli ühe aasta peale muudatusi nii palju, et ta või muutusi ta ei olnud nagu selle asjaga nõus, aga probleeme küll ei ole. Koolipäevad on pikemad. Õppida peaaegu ei anta, see on väga haruldane juhus, mina ikka veel vanadest aegadest mäletatuna ikka küsin, kas on õpitud ja selle peale tuleb mulle küll väga niisugune mõistmatu pilk ja kommentaar. Ema Ameerikas ei anta õppida. Koolipäevad algavad selles, et iga maja eest võtab peale õpilase koolibuss ja koolibuss toob koju kooli ümber kuulani kollane jutt, millest üle minna ei tohi ta nii kui täiesti impeerium omaette, see on keelatud. Koolikotid peavad olema väga sellisest tugevast kilest, läbipaistev või võrgutaoline materjal. Ja sellega kontrollitakse, et sul ei ole Einarkootikume ega relvi. Nende väga kurbade sündmustega, mis eelmisel aastal olid, ma arvan, et neid oli viis, need koolides tulistamisi. Järjest rohkem pannakse koolidesse ka metallidetektorid. See on nagu kohaliku omapära seal. Ma olen ka mõelnud, miks selline probleem on, aga seal on lapsele tehtud maast madalast selgeks, kui ema tutistab, tähenab laksu, see on telefoninumber, kuhu võib helistada. Ja tõesti ema saab karistatud ka koolis ei ole õpetajal võimu. Ja kui laps nüüd selle ära kasutab, siis tekibki see probleem, et ta teebki kõik, mida ta tahab ja tema peale nagu ei ole kellelgi õigust. Midagi ette võtta sinnamaani, kuni juhtunud midagi traagilist ei ole, mingeid ruudulise vihikuid ei ole. Ei ole üldse mingeid ruudulisi asju, ei ole ka valgeid asju, vihikuid ei ole üldse õpilaspäevikuid ei ole. Ja on joonelised kontoriraamatud ja on veel igasugu niisugused kaaned, millele ma isegi ei oska eestikeelset nime leida, kui päris aus olla. Koolilõuna igapäevane koolilõuna on üks dollar. Igal lapsel on oma kooliga, et väga palju päevi ei pea laps oma suure koolikotiga nagu käima. Ameerika seadus näeb ka ette, et kuni neljateistaastane laps ei tohi üksinda kodus olla tal peab olema kas ema, vanavanemad või hoidja. Ja see on nüüd küll ikka väga üllatav, kui koolibussi vastasmaja nurga juures on eakad hoidjad, kes ootavad siis 13 aastasi täis mehi minu meelest. Ja Ma arvan ka, see on üks põhjus, miks nad on võib-olla elus võib-olla natukene saamatu maad ja ja seda iseseisvust ei ole. Mul on see kuidagi üllatav ja harjumatu, meie lapsed, ma arvan, et ei ole emadel võimalus kõigil hoida kolmeteistaastast veel lapsehoidjaid vana vanaemaga me ikka võib-olla paar päeva saadame kooli, nad tulevad ise. Et need on kõik erinevused. Nii et suhteliselt iseseisva setod on siis ja ja, ja ma arvan, et see tuleb maast madalast, kuigi kooli lähevad viie aastasena, selles ma olen, aga küll aru ei saa, mul on kohe kahju vaadata neid väikseid pampe hommikul ja seal on mäng ja niisugune ja kokkuvõttes on ikkagi nende haridus, ütleme keskkooli nii välja on palju, palju nõrgem. Ei tea nad muusika ajaloost, ei tea nad kunstiajaloost. Ja Nad arvavad, milleks meile seda vaja on. Nii haridus ei ole nagu eriti väärtus omaette kooliajal veel ei ole, kui lähed juba kolledžisse ülikooli, seal toimub kohe totaalne muutus ja seal tuleb tohutut tööd teha, et ikka püsida pinnal ja jõuda edasi. Käärid on mulle hästi suured, mis mind veel üllatas, et ma mäletan, no lapsepõlves kui ema tuli koju tohutu hulga kontrolltööde vihikutega ja parandas poole ööni, seal on enamuses kõik testid, on multijoys valikuvõimalus. See annab nendel õpilastele veel lastele, kellel on väga hea loogiline mõtlemine või ütleme ka väga hea mälu annab ju eelise. Et see, ma ei arva ka, et on kõige õigem, aga õpetajatel on ta muidugi kõige mugavam. Ja ka seal riigis on probleeme, et õpetada väga halvasti tasustatud ja ütleme, et ei ole võimalik võimalus võib-olla valida väga häid õpetajaid nii nii kergesti kui seesama probleem, mis meilgi on väga lihtne näide, kui oli Ameerika televisioonis oli intervjuu dalai-laamaga. Ei teadnud keegi meie ümberkaudsetest, kes ta on ja kui minu kõige noorem poeg neile seletad siis vastus oli. Me oleme budistid ja miks meile seda vaja on teada, et väga paljudele asjadele on just nimelt see suhtumine, et milleks meile vaja. Ja Meidi, meid ei huvita see. Ja ma arvan, et see on ka. Ma olen jälginud seda, et see tuleb ka meediast ja sulle surutakse peale asju väga, väga, ainult ameerikakeskne. Ja tõesti uudistes ma vaatan väga hoolega CNNi embetsiid, iga päev ei kostu sealt küll midagi muud kui ainult ikka Ameerika, Ameerika, Ameerika ja veel kord Ameerika. Ja Ma kuulan itaalia nimega, Itaalias on maavärin või Poolas, üleujutus, Indoneesias, lennuõnnetus Mehhikos, Tornado. Ta peab olema ainult seotud mingi tõesti mingi. Õnnetuse või mingi sensotsiooniga, muidu ei kosta küll kumbki kooli direktor ei olnud kuulnud ka Eesti riigi olemasolust, see oli ka mulle üllatus, ainult aja lokata, teadis. Millist rolli selle ajakirjandus üldse mängib? Mis teemadega tegeleb kirjutav ja näitav ajakirjandus? Mina olen püüdnud lugeda nii palju kui võimalik nende poliitilise aja kirjum, nende a'la favoriit mis läheb nagu sügavuti, mis ei ole nagu kollane, et poliitilised on muidugi huvitavad ja ütleme, et on meie poliitikal oma mängud ja on ka seal poliitikale ma mängud ja ma kõiki tagamaid võib-olla ei mõista veel ja ei oska nagu aru saada. Need alafavoriit on küll huvitavad. Ma huviga loengaga keele pärast ja ütleme, kui ta, nemad, millist aspekt inimesest, nemad nagu püüavad näidata. Ja siis kui vähegi on inimese nagu sisu peale ütleme materiaalsete väärtuste püütakse nagu seda esile tuua. Et kui meil Ma hirmuga vaatan, kuidas seda materiaalset poolt püütakse eksponeerida ja rikkust ja siis seal nagu seda ei ole, võib-olla kollane ajakirjandus küll ja milline maja või aga muidu tema hobisid, tema võib-olla kunstilembelisest või tema kunstikogu või või ka tema huvi poliitika vastu või ütleme, mis on vähegi nagu sügavam, et ta ei ole niuke pinna peale. Seda peetaksegi küllalt haruldaseks küllalt mugavad ja huvideta, et kõige lihtsam on ikka istuda teleka taha ja vaadata plaksutada kanaleid, kust midagi tuleb. Aga ajakirjanduses on siis nagu selline diferents olemas, et ta on, ütleme, kollaseid. Ja, ja on küll ja need kollased on nagu National eksamine või vennasonalik vajale. Või staar klõb ja Nendel on turg on muidugi tohutult, sa ei pea seal mõtlema. Aga muidugi seal on ka teine asi, seda ei midagi uskuda. Tõsisemalt võetavamad on juba Aas ja Peep ja, ja noh, kõik, mis sellega kaasneb taim ja ja ma olen püüdnud neid lugeda ja tõesti nad on huvitavad. Aga selleks läks mul aega, et leida sealt, mis nagu nagu minu mõttemallile või minu tasemele on nagu sobib. See kõik võtab aega, harjumine selle maaga. Maailmapilt. New Orleans on muidugi selline rahvaste paabel ja ma käisin džässifestivalil, mis oli täiesti omalaadne elamus. Ma ei ole küll eriline džässifänn aga kui ühte asja tehakse hästi, ma naudin tõesti üdini, see oli omamoodi elamus. Kas ei ole illusiana, ostsin pluusi ja jõusaali, õli ja jussi, sõnnik. Ja ütleme, New Orleans nagu täisvälikohvikuid ja muusikakohvikuid, kus sa kuuled lõputult seda muusikat ja, ja sealt tuleb nii palju neid nimesid peale nii palju talente peale, et see on küll omamoodi elamus, aga väikelinnad on väga-väga rahulikult. Ma olen ikkagi öelnud, et need on nagu pensionäridele mõeldud. Kõik kohad on üheksast viieni lahti, kaasa arvatud post, con, tor, arstid, juuksur, ja pärast seda nagu elu sureb välja, kuigi toidu- ja tööstuskaupades maaketi kummalisel kombel 24 tundi lahti. Et noh, ma nagu nendest asjadest päris aru ei saa. Üks valdkond on meil ainult korra põgusalt puudutatud, see on religioon. Ma arvan, et Ameerika on üldse väga väga usklik maa ja kui siin ka need kooli need tulistamised on olnud, on ikka kohe esimene asi on öelnud, et see on väga usklik linnake või väga usklik piirkond, et kuidas selline võib juhtuda. Piirkonnas, kus mina elan, on nagu ka ikka 90 ja rohkem protsenti inimesed on usklikud ja kui ma täitsin ka paberit, kooli küsiti, üks küsimus oli lasteusk. Eraldi on ka katoliku koolid, mille haridus on parem, aga seal sa pead kuulama katoliku kiriku alla, nagu kõige suurem ongi katoliku usk, järgnevad võib-olla artistid ja siis tuleb ridamisi kõikvõimalikke väikseid ususekt. Päev ma ei olegi kõigest päris teadlik, mis seal nagu on, aga katolik on kohe kindlalt kõige võimukam. Ka minu pere läbi ka nädalavahetus kindlalt kirikus. Ja mina olen nagu ühe korra käinud. Minu jaoks oli katoliku jumalateenistus esmakordne ja see oli mulle ka väga üllatav, kuigi ma siin olen, ütleme, käinud luteriteenistustel ja, ja ta on omamoodi. Ta oli väga ütleme, peale surub. Ja ja ma olen täiesti kindlalt arvamusel, et kirik peab olema iivne ja vana, et mul tekiks sellise väikse täpitunne, aga kui ta on ikka väga uus kahekordne punastest tellistest hoone. Ja võimendus on niisugune, nagu meil võib olla dekolteed, ta jäta, sellist mõju võib olla. Võib-olla oligi probleem selles, et on meil ikkagi võõras ja aga nemad nad kindlad, kui usuvad. Ja kindlasti on teatud liik inimesi kellele on see seltskondliku ajaveetmise viis ja kellel on probleeme, et ta peab olema sõjal ja peab näitama tema kirikusse, minnakse sülelastest kuni Raukkadeni välja. Et see oli harjumatu ka kindlasti kohe lapsed nutavad ja ja väsivad ära ja kõik, aga kindlalt võetakse kaasa niinik. Niine Modenico kasvatatakse maast madalast. Mis mul veel ei, ennem kui ma siia tulin, jäi mulle silma arv, et kogu Ameerikas ootab kaks miljonit inimest siiamaani Ameerika kodakondsust. Ja viimased avaldused või kõige viimased on 92.-st aastast ja, ja oli just juttu. President nagu tegi ka, et see ettepanekut, see probleem tuleb nagu lahendada. Ja ütleme ka niisuguseid võlts rohelisi kaarte ja selliseid probleeme on seal väga-väga palju. Kuna mina elan seal Mehhiko lahe ääres, siis mehhiklaste sissetung legaalselt ja illegaalselt on muidugi tuntav. Ja tänu selle aasta või, või selle aasta kuumalainele on see eriti probleem, kuna nad varjavad ennast seal ja surmajuhtumite arv on olnud väga-väga kõrge. Ma olen alati mõelnud, kui meie muulased siin on hädas, et ei anta neile kergelt kodakondsust, minul tuli oodata kolm ja pool aastat, et saada oma abikaasa juurde lastega elama, täita tohutuid paberi. Paberimajandus oli küll enneolematu, kuni minu vanaema sünni nimedeni välja ka meditsiiniline kontroll tuli läbi teha. Ja nüüd on mul tõesti alalise elamise luba. Kui ma tahan Ameerika kodakondsus, tuleb mul teha Ameerika ajaloo eksam ja inglise keele eksam. Ja seda ma tohin teha, kui ma olen viis aastat olnud abielus ja seal elanud selle rohelise niinimetatud rohelise kaardiga mul on kõik õigused, välja arvatud Ameerika presidenti valida. Võib-olla probleem tekib ainult reisimisel, et kui ma tahan minna abikaasa reisima, tema pääseb igalt poolt probleemideta, minul on vaja viisasid, et see võib olla ainus probleem, Moosma, nagu küll, nagu puudust ei tunne. Ja mis puudutab Ameerika presidendivalimiste, siis ma arvan, et ei juhtu midagi, kui ma seda ei vali. Ma valiksin paremini. Kui tuliselt või jahedalt elas Josiana kaasa Clintoni afäärile Nad on tüdinud ja ütleme, lihtinimesed nad enam eriti kuulagi ja ma pean ka ütlema, et ma esialgu jälgisin, mis nagu toimub aga siis ta kui hommikust õhtuni tuleb ainult hommik, hakkab pealinn, meeste käitumine, presidenti, uuride, selle presidenti. 10 analüütikud, õigusteaduste professorid, advokaadid, valge maja, reporterid ja kõik arutavad ja sa enam ei näe nagu teed välja või sa, sa ei saa enam aru, miks toimub ja sa ei leia enam loogilisi põhjuseid. Ja seda tuleb tõesti iga nurga alt igast kanalist. Et ma arvan, et rahvas on juba tükk aega sealmaal, et lõpetage ometigi ära ja Clintoni poolehoidjate arv on väga, väga suur ja ma arvan ka, milles on veel üks probleem. Ameerika seadus on nii seatud, et naisel on õigus. Ja vähegi mõtlev inimene saab aru, et sellega nagu liiale mindud. Ja kui naine tunnetab, et ta võib sellise probleemiga tulla turule ja öelda, et keegi mind on ahistanud aastal see ja see. Ja kui mehe sõna naise vastu ja peale naise sõna siis tihtipeale ta on ainult rahaline mäng või poliitiline mäng. Et ma arvan ka, see on üks selline punkt, miks inimesed on tüdinud. Igal juhul ei saa apoliitilisuses süüdistada. Ei ei, ta ei. Kas võib niimoodi öelda, et kes ei ole Louisianas käinud, seal Ameerikat näinud? Ma arvan küll nii kombed kui toit ja meid nimetatakse seal, keetsin Staylan kõik. Et see on erinev ja selline püha nagu Maarigra, mis on meie vastlapäevaga ühel ajal on ju täiesti ainult sealt pärit kõigi oma rongkäikude ja pidutsemist ja butafooriga, mis sinna juurde kuulub. See oli omaette elamus. Ma olin küll kuulnud, aga sinnamaani, kui ei ole näinud ei kujuta päris ettegi. Ja nad üldse tähistavad oma pühasid võib-olla tohutu lustimisega. Kui ütleme, meie tunneme rõõmuga sünnipäevadest ja pere kokkusaamises, neil on, on natuke teistmoodi. Võib olla sünnipäeval hetke, millal ma tunnen puudust oma kodust ja lilli ei tooda ja tullakse ikka ainult kaardiga siis pühade puhul nemad nagu just nimelt, elavad välja kõiki oma emotsioone ja tundeid. Iseseisvuspäev on üks selline jõulud, lihavõtted, Jasemadi kraan, nagu põhilised ka tänupüha. Need on nagu, mis pere kokku saab ja perekond on üldiselt ikka väga-väga püha. Mis mulle tohutut rõõmu teeb võrreldes Eestiga, et kui on näiteks lastel koolivõistlused, mingid või lasteaiavõistlused staadion on täis vanemaid vanavanemaid, õed-vennad, onud, tädid, sõbrad ja see publik ei ole sugugi feminiinne. Et kõik isad leiavad kama töö ja kõige muu kõrvalt aja ja nad tulevad vaatama, kuigi see ei olegi võib-olla niivõrd tõsine võistlus, võib-olla rohkem on seal fan või nalja, aga nad on kõik kohal. Et minu abi kaasa ei ole jätnud küll ühtegi spordivõistlust, lastel ja ka oma eelmisest abielust tütardel külastamata, et see kuidagi neil on kohe kasvatus, selline, et tuleb nagu minna. Mis mulle veel meeldib, ja sellesama spordiga seoses, et ma käisin ühe tantsu kooli kevadkava nagu vaatamas aasta jooksul õpitut. Ja minu jaoks oli ennekuulmatu üllatus, kui ma vaatasin lavale neid täiesti ülekaalulisi noori daame, kellel oli ka ütleme, seal lillekese kleit või, või mingi muu koostöö ja nad teevad kaasa, et ei ole ära võetud nendelt lastelt seda esinemisrõõmu ja kaasategemisrõõmu, kes ei ole võib-olla modellivaima näkkini figuuriga. See oli küll väga-väga tore vaadata, mis nüüd puudutab neid ülekaalulisi üldse, see, see oli teine, niisugune šokk võib-olla on seal nende toitumisharjumusest ja nende mugavusest ma ei ole nii suuri Liibakse inimesi elades näinud, ma ei ole ka nii suuri riideid elades müügil näinud. Kui minu meelest lõpes riiete numbreid XXL siis Ameerikas seatavatest numbrid hakkavad, sealt järgnevad üks iks kaks, iks, kolm iks ja nii edasi. Aga nagu ma teie jutust ka juba enne saadet aru sain, olete te siiski otsuse teinud, et teie kodu saab olema seal. Ja, ja ma arvan, võib-olla see koduskäik praeguse kolm nädalat andis mulle ikkagi nagu parema tunde tagasi minna, sinna kindlalt on osas paremad, aga väga kaua aega ei olnud ma suuteline midagi mõtlema, mis on halvem, mis on parem, kõik oli teistmoodi. Kunagi läks mu üks laps ülikooli. Siis olen ma täiesti kindlalt seal elaja, võib-olla ma arvan, et ma muudan kunagi osariiki, see võib küll olla. Aga ma arvan, et ma jään elama Ameerikasse ja kodus käima. Ma tänan teid Kelligi Božoa selle huvitava kolmveerand tunni eest ja ma usun, et me kohtume veel.