Tere, toredat laupäeva pärastlõunat ja see on raadio kaks ja kuri karjas ja mina olen Kaur Kender. Tervist, raadiokuulaja, mina olen omal Ruitlane ja tegelikult oled sa. Eilse seisuga olen ma legend, räägib sellest üleeilse seisuga öösel autot oodates, kuidas minuga väike seik oli pime, ma punastasin. Aga öö jooksul ma leppisin selle uue staatusega ja hommikul ma postitasin oma Facebooki seinale minu tuhandeil Facebooki sõbrad juba teavad. Aga kes ei ole veel minu sõbrad seal? Need kuulevad seda lühikokkuvõtet. Eile öösel oma maja ees autot oodates seisatasid minu juures viuks hallipäine isa ja ta sirge selja line verisulis poeg. Tead, poekesse mees on, küsis hallpea pojalt käega minule viibates. Hey, naeratas poeg häbelikult. Vaatasin ehmunult mehele otsa, ta pilk oli eemal suunatud üle minu õla kaugusesse ja ma nägin ta kesiste silmade peeglis metsikute hobuste kappidest üles paisatud tolmu silmapiirist sukelduvad klint ist voodi selga. Siis disautomaa minema. Tra peaksid palka juurde küsima, mõtlesin eile hommikul. Bravo, ja see on siis raadio kahe oma luulesaade kuri karjas ja, ja meil on siis täna plaanis mitu teemat, üks neist on kindlasti lapsed. Ja meil on peale legend Olavi Ruitlane, mis täna on olemas ka üks päris legend saadetesse külla ja hea on see, et ma saan olla nagu legend tund aega ja ja legendidega on niisugune asi, ulatub tuppa nagu suurem legend, siis väiksem legend nagu taandab ennast äärmer ära märku, jah, ja et täna meie teises tunnis on meil külas leelo tungal, millele me oleme juba väga rõõmsad absoluutselt, ja siis alustame siis nüüd selle teemaga, millest ilmselt kalleelaga juttu tuleb, et lapsed on jalus olevat. Vaata, see on nii valus. Ei ole just kõige uuem uudis, aga ei ole ka mingisugust lahendit lugeda olnud kuskil ajakirjanduses mõnda aega tagasi Õhtuleht kirjutas pealkirja hirmust laste Kilget ees jäi Tartus avamata 140 kohanevate aeg. 140 last. Aktsiid rõõmsalt uues lasteaias, aga kohalikud inimesed nagu ei kannata seda müra välja. Et kohe sellele uudisele otsa tuli. Teine uudisest teisest lehest elanikud protesteerivad kultuuriküla rajamise vastu. Ja seal on jälle Kärt Anvelt Eesti Päevalehes kirjutas seda, et ehitage kontserdimaja ainult, mitte minu õue lähedale, et lapsed ei sobi. Kontsert ei sobi, et mis seal Eestis toimub? Tähendab sobivat seal tagajärjel pragula noorte kogunemiskoht on põhimõtteliselt kuskil nagu kaubanduskeskuse parklas auto uksed lahti tümakas energiajook, pluss siis long drink ja nii ta läbi. Meil on mida, ma saan aru, et põhiline, mis neid inimesi ikkagi häirib, on müra, eks ju ära, et meil on, meil on selline ettepanek, et meil on selline pakkumine, tehke palun sellised väiksed tiigid sinna kohtadesse, kus te, kus teil oli mõeldud lasteaiad ja ja kontserdikülad ja kõik asjad, et las need asjad kõik olla linnas, aga tehke sinna eksist tiigid ja siis meil on siin linnas üleüldse Evelyn Sepp. Et me võime saata teile Evelyn Seppa, kes tuleb ilusalt graatsiliselt Luige kombel ujub vaikselt. Siin on üks aga nagunii tegelikult kui need tiigid saad kaevata sinna konnad on ja ja konnad koos, Evelyn Sepaga. Võigas kooslus, sellepärast et need hakkavad kudema. Muide Evelynist midagi, aga konnad hakkavad kevadeti meeletult krohv, tõeline, nii väärikasite suudab vaikides ujuda, aga ta ei suuda neid miljoneid konn konni vaikima panna. Ma arvan, et 140 last oleks nagu nendega rääkida, aga miljonikonnaga Evelyn Sepaga ei ole võimalik rääkida. Tantsu- ja lõbus olema, legend. Aitäh. Niimoodi on, et selliseid toredaid uudiseid. Ma ei tea, võib-olla see asi ei ole nii hull, aga tundub, et neid toodetakse üha juurde. Et ma küsiks, et tsiteerides luuleõhtul kõlavad ühe tüdruku huuled, parafraseerisin, mis teil viga on? Et mis see eesmärk siis on, et kas eesmärk on elada või eesmärk on kuidagi hääletult ja vaikselt välja surra, et mida need lapsed ja mida need kultuurikeskuses täpselt segavat telekavaatamist. Ja see protest ja võitlus selle kultuuri rajamise vastu on kestnud juba aastaid ja aastaid ja aastaid jätma. Ei paista nagu mingit lõpp, et tegemist on ääretult modernse ja kaasaegse nagu kompleksiga, kus saks rakendust. Nagu laialdane grupp. Vanuselt ma mõtlen niimoodi ja me kunagi arutasime sinuga seda, et üldse, et mismoodi Eestis elu jätkuma peaks, et mina sihukesele sellise tulisid Tallinna patriootiline, arvasin üldse, et võib-olla ei peakski, et võib-olla Eesti peakski olema selline vaikuse ja rahutsoon, et selline nagu rahula kus saavadki elada inimesed, kes näiteks suudad ära tõestada, et neil on Tallinnas kindel püsiv töökoht. Meil on kindel sissetulek ja sead võivad Eestis elada. Ja ülejäänud Eestis elavad Tallinnas lähevad Tallinnas ja ülejäänud territoorium on nagu võsa rahula rahula rahule kääbas käppade just et seal on kõik väga vaikne, väga rahulik, väiksed kultuurid, noh käpad võru. Ei no see sinna võib ikka, ma arvan, et võru ja setu sinna võib mõelda, ikkagi võib me ikkagi mõelda sette separatismi peale, et seal kohaliku omavalitsus korraldab ise aga igal pool mujal, et eriti, mis Tallinna ümber see peaks olema niimoodi. Teos ei ole nagu ütle, aga mõtlemapanev. Kui lapsi nagu tarvis ei lähe ja kultuuri, kultuuri siis, et mida siis tarvis läheb? Osa ei ole, võsa kasvab ise. Aga see on siis kuri karjas on meie kolmas saade eetris, teine, et esimene on järelkuulamiseks niuke, teine järelkuulamiseks olemas raadio kahe kodulehel. Ja võib-olla räägime siis ka kohe saate alguseks natuke tagasisides, mis me oleme saanud, et me oleme saanud väga-väga toredad ja väga sisulist tagasisidet ja mis on selle resultaat, kolmanda saate alguses võime tunnistada, et kõige olulisemaks teemaks, mille puhul ma tagasi saan, on see, et kaur oskab driftida ja tuleb välja. See on olnud kõige sisulisem ja kõige emotsionaalsem tagasiside, mis tuli siis esimese saate peale, kus Olavi küsis mult, et kas oskand ristida ja ma ütlesin, et maa must. Ja nüüd ma nüüd ma ei saa, ma ei saa ka ise enam vaikida. Ma pean ikkagi, nagu tähendab minema saate tempoga kaasa. Tunnistame üles, et ka mina olen elus tekkinud väga edukalt ristinud ja ma siin hommikul nagu mõtlesin, et ma võib-olla olen isegi nagu kahurist natukene parem trihtija. Et kui kaur nagu Trisid suurte autodega, millega nagu suhteliselt kerge driftida, siis mina nagu ma pakun välja viimane drift oli kuskil 10 12 aastat tagasi ühe diiselautoga, mille kilovatid arv oli umbes 51, no see on sama nagu puuküttega auto ja ta laiuva koha pealtki nagu ära minna, aga seda sa oled riskima niimoodi, et nagu kumm viliseb, eks ole, ja ja ma sain sellega hakkama. Ja tegelikult ma, kuna meil täna lastest laste teema, ma võin üles tunnistada, et tegelikult juhtus see ühe koolimaja hoovi peal. Aga, aga see juhtus südaöösel, mitte ükski laps ei näinud seda minu käitumist. Selge nii, et need on noored kuulajad Olavi Ruitlane, oskaks, Kaur Kenderi oleks driftida ja see on raadio kaks, siis on meie luulesaade kuri karjas ja siis tuleb Indrek rüütle luuletus. Tabas akent ning raadiumist seletas Bosnias ja Hertsegoviinas tänaval joodik, mind viipega teretas, mõtlesin Kerstist Riinast. Mõtlesin sellest, kas mööduv aeg täidab mu suurima soovi. Aastaid saab juba, kui sellega lahkusin, kunagi kasarmukoolist. Kõik minu tuttavad rikkaks on läinud või suurde kultuuriringi, kõik ammugi paigas on mina vaid käin siin tolane ringi. Mõtlesin sellest, et enam ei mängita meistrit ja Margaritat enam ei kakelda, suurema gängita asjata aega, vaid viidad. Mõtlesin sellest, et vahest nüüd võin katki lõigata kogu idülli suvises Tartus, kord algas see kõik teetähiseks, Helve ja Külli lõug ammul karvas ning kõrtsis ja viinapoes enam ei küsita, vanust enam ei kiusata, koledal moel kasu ka vastupanust kaugemal peatus suur lõõtsaga buss. Aknalt möödus paks tädi, see salm on sinule Kädi, ütlen ja olen nüüd, kus. Tule meile külla. Tulid meile külla? Edgar Savisaar Mida arvab rahvas, tere tulemast Euroopaga, Doora pealinna. Palume teostab meie asuhärra kuld. Edgar Savisaar, see on raadiokõks ja kuri karjas, mina olen Kaur Kender, jätkuvalt Olavi Ruitlane, legend, legend Olavi Ruitlane on järgmine uudis. Hiljaaegu ajalehed kirjutasid, et inimesed ei taha tööd teha, et pakutakse head palka isegi kuni tuhandeeurosest palgast inimesed keelduvad, inimesed ei tule tööle. See oli eile hommikul, kui ma saate peale mõtlesin sinu uudise tuhandeeurost, palka teenib vaid üks tippsportlasest kojamees. Mind intrigeerib see, et tippsportlase nime ei olnud nagu pojale seal kirjas, kas vajadus on tippsportlane, reamees selle väikse tähega või suure tähega, see on väikese tähega, siis? Ei ole, see ei ole, see vaevas, teinud palju rohkem palka animakindel, nii, aga, aga on jäetud ütlemata, missugune tippsportlased on tegu ja ja intrigeeriv minu jaoks, ma mõtlen nagu esimene mõte. Kas Värnik on ikkagi Soomes, nagu räägitakse? Tahan, tahan tõsiselt füüsiliselt nagu väga korras mees, tippsportlane, tema jõuab küll luua, luua või asjaga nagu endale tonni kukub, eks. Aga, aga see ei ole kindel, ma ikkagi arvan, et on Soomes. Mida teeb Andrus Värnik? Sõerdi Andruse? No selge, on kõik natuke ühtemoodi, ma mõtlesin. Mõtlesin veer paut hetkel, et mis, mis, mis nagu veerpalu, kas oled sa Veerpalust midagi kuulnud viimasel ajal? No ma arvan, et 1000 eurose palgaga selliseid advokaat endale võtta, et ma ei usu, et sööjad paluvad. See peab olema natukene kõige rohkem maha käinud ja see peab olema ikka keegi muu pärnik järelikult ikkagi võib-olla. Aga sportlaste palkadest võib-olla, et ainus sport, mida ma natukenegi pean peale tõstmise, mis mind väga huvitab, on, on vormel üks ja seal on täiesti teistmoodi palgad. Ja Meil ei ole nagu sellist adekvaatset vormi nimelt panna praegu luua taha, eks ole, isegi minevikust mitte ei ole. Aga ma arvan, et ma loen vahele siia sinu luuletuse, mis on üldse olla elus, arvaste sobib siia, ma ei tea, ma tahan, Olavi Ruitlane, mis on üldse olla elus? Tassi endas kannan seal rahuloluriik, kodu, seda mulle ei anna. Ega Kirjanike liit. Mis mu minuks üldse määrab, on see esiplaan või foon, on see sisemus või hoopis hommikune erektsioon? Mis on üldse olla elus, ma ei tea, ei küsi, kas üks on hea, et minust koosneb halblat tooniline mass? Mind kütkestab Barnassid, mul on rahuloluriik seda vahel minut, vahel seda vahel sisse tassib, minut taustatud eliit. Koperdasin siis legendile. Sunnib lugema teise luuletuse. Ja see on siis loodetasid, mida peavad lugema ette kõik, kes kooperdavat legendide luulet lugedes. Suitsiid. Ja juba lennuk aplalt võtab kõrgust, nii tilluke on aknast Isamaa. Ma olen lõpuks pääsenud sellest põrgust, kuid üht-teist on veel tarvis lisada. Mul langevarjukottides on miinid ja ümber keha seotud süütenöör veel veidi ja mul pole enam piinlik, et olin selles elus amatöör. Well leian suitsu süütamiseks mahti ja nööri süütan teise tikuga. Siis tõukan ennast monoplaanist lahti ja maa mulgi hakkab kippuma. Pea kohal, lennuk järsult lisab gaasi enam jumalaga jäteta. Endast kaugel allpool naiste plaasi ja sinnapoole tüürin kätega. Silm seletab, nii rindasid kui põlvi. See asemel neid võinuks katsuda, kuid graatsiliselt läbi taevavõlvi ja liiva peale sajand matsuga. Sellest luuletusest me jõuame varsti sedasi meie järgmise teema juurde, mis on lapsed ja, ja ma arvan, et seda teemat sobiks sisse juhatama reisija laul. Sel nädalal on siis ka kuri karjas ja siis minu Kaur Kenderi legend Olavi Ruitlane huvi tekitanud üks väga loll inimene või võib-olla isegi väga veel inimene üsna lolliks. Ma ei oskagi öelda seda juttu nagu lolluse tarkusevaheliselt. Imelik jutt, okei, alustame sellest, et tegu on ikkagi Evelyn Seppa kolleegiga, et küll jah, Evelyn Seppa kolleeg, selle meil on veel veel palju kolleege ja aga Evelyn Seppa kolleeg Peeter võsa tuli siis välja saatelõiguga saatelõiguga pruunid lapsed suunitaksess kuidagimoodi nagu sündivat teemal laiem ja me oleme seda Olavikaga väga palju arutanud, et Peeter võsa meenutab sellist toredat tavalist tühmann meest, kes ütleb, et mina olen olnud suur lesbi kogukonna toeta juba VHS-i aegadest peale, et vaadake, kui palju mul teie filme Osa Peeter on üks kahe näoga mees, et ühelt poolt. Ühelt poolt on nagu, aitab, on ju siis ta teiselt poolt nagu kuidagi lükkab kannaga nagu vanaga nagu selle abisaanu nagu nagu sügavamale ma olen ka võsa Võsa-Peeter läbi aegade juhtunud mõnikord jälgima ja me oleme näinud tema heategusid, aga ma olen käinud ka tema FB kontol, kus ta, kus ta on, sisuliselt mängib jumalat, eks ole, niimoodi ülevalt alla. Toon on ka selline, eks ole, ma olen võitmivat maitsnud neid ainult ainult küsige mida iganes, eks ole. Samas siis jumala alla tulemine nagu selles mõttes, nagu selle saate puhul see ei ole muidugi ainuke näide, neid on läbi aegade olnud rohkem, neid näiteid on siis. Nojah, aga, aga ega me seda vist seda möla, mis ta saatis, kirjutas seda nagu rääkima üle kordama ei hakka, et seda kuulnud või kuulnud, aga aga see haakub üldse laiema diskussiooniga, mis on? Ma ei tea, kas ühiskonnas, aga vähemalt meedias olnud, et kas tuleks lubada geiabielusid? Minu kategooriline seisukoht on, on selline, et neid tuleks lubada. Põhjuseid on mitu, esiteks on see, et, et kõigil peab olema võrdne võimalus õnnetu olla. Kuidas ma saan keelata inimestel midagi nagu, mis ei ole nagu vägivaldne või ei ole halb, ei ole ohtlik? Ei kahjusta minule ka, mismoodi ühiskonda, mis on, mis on kurb, mis on ebameeldiv, mis on õudne, noh, ma mõtlen, mis lahutas teda õigusega abielluda, käib kaasas ka õiguse lahutada jagamine absoluutselt kogu see kisma, et, et, et see, see õnnetu olemise võimalust kõigile lubatud olema. Ja, ja ei, mul ei ole ka midagi selle vastu. Kuidas sina suhtud sellesse juttu, mida öeldakse, et abielu on püha liit mehe ja naise vahel, mis on ja nii edasi. Ma olen võtnud seda vabamalt, aga, aga samas ma ei saa öelda, kui inimestele, kes võtavad seda tõsiselt, eks ole, neid ei oleks, kui meil on vaba ühiskond, inimesed peavad saama iseendi eest otsustada ja kusjuures võiks ikkagi teha niimoodi, teeks niimoodi, et geiabielud ei ole kohustuslikud selles mõttes, et need, kes tahavad ikka need mehed, kes tahavad naise võtad, need võivad edasi naise võtta, teeks nii, tuleks vastu. Et need naised, kes tahavad mehele nii, et need võivad ikkagi mehele minna, et ei oleks nagu üleüldine geiabielukohustus, ma arvan, et inimesed on valesti aru saanud, et nad kardavad nagu kõik peavad. Ei, aga tegelikult noh, siin on veel uudiseid ka, eks ole. Et tegelikult inimesed, inimesed on juba juba nagu tähendab ikkagi nagu mingisugune homo, ütleme, geisõbralikkus on tekkinud tegelikult. Jumal tänatud, et inimesed nagu üldiselt ei taha neid loopida, taluvad neil mingid väiksed piirid, on jäänud nagu et uudis oli niisugune eestlane kardab homost, õpetajad. Eestlased on vägi oli, kirjastage sees. Ei olnud kirjas, aga lühike jupp on, Turu-uuringute AS avaldas uuringu, millest selgus, et Eesti inimesi ei häiri enam eriti see, kui arst või müügimees on homosuper miga heri munne, kunagine tantsuõpetaja oli homo üldse häirinud, mind häiriks, kui ei oleks sellepärast kuidas distantsidel. Ega ta ikkagi niimoodi, et noh, selles mõttes ikkagi. Et kui sa ikkagi sammu ei läinud, eks ole, siis ta võttis sult kätega kõvasti kinni. Geimeestel on jõudu, ta panin lõigest sammu, eks ole, läksid nii nagu pidi, eks ole, ja nüüd mul on, polnud ka ses mõttes ka kihiga füüsiline kontakt. Täitsa okei, tulin koju, okei. Raadio kaks ja kuri karjas ja Kaur Kender ja Olavi Ruitlane ja me ütleme, on ok. Ei, ei, ei. Aga lähme edasi, et kõlla kardetakse homost, õpetajat, enim kardetakse just seda homost, õpetaja, järgmine samm ja järgmine samm on laste ahistamine. Ja see on küll, ma arvan, üks kõige suuremaid ja kõige kõige nomiseks rumalalt võib-olla niisugune lihtsalt müüt ja sellepärast, et see on vägagi erinevad, et uuringud ja kõik asjad, mida, mida on avaldatud, ju näitavad seda, et tegelikult geid on üldse ühed üks seaduskuuleka vaid grupp üldse ühiskonnas või ühiskonna osa, et igasuguseid selliseid mingi jutt oli, nagu hiljuti lugesin, seksuaalkuritegudes oli võetud kokkuvõte geide nagu sooritamiseks vagurile ringi kaks protsenti või null vähenes väga hea, sest tegu on ikkagi väga-väga korralik Ehikside viisakate inimestega. Ja ei ole mõtet neid õpetajaid ka karta, et kedagi ei ole mõtet karta, et võib-olla mõtet karta siis nagu ainult ise omaenda hirme. Ja kui me ikkagi vaatame nagu, mis, nagu toimub, loeme jälle mingeid ahistamisskandaale ja ütleme siis perekonnalt lapsepilastaja kasulapse külastamise või peab ikka mõtlema, et kuse väärakus ja tegelikult nagu asub, et ja, ja selle teemaga me läheme veel edasi, kuna teema on väga huvitav ja oluline ja siia vahele võiksime kuulata nüüd ühe Pet Shop Boysi laulu känni ufo kiveraga enne Pet Shop Boysi laulu balansis reemiksi Lydia Koidula, Kaur Kender, John Travolta, Lindsey Lohan, isa süda. Paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik, mis nii harv siin ilma peal on pelgupaiga leidnud seal kas isa südant tunned, sa nii õrn, nii kindel muutmata Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Ja seal on raadio kaks ja raadio kahe oma luulesaade kuri karjas ja mina olen Kaur Kender, MINA, OLEN Olavi Ruitlane. Meil on mõlemal isad surnud. On jah. Ja isa surm on kindlasti üks selline asi, mis on üks. Ja võib-olla ma olin 17, kui minu isa suri koha seal, et ma ei oska arutada aastal 2005 isegi mitte väga ammu. Ja kui sellest on juba paarkümmend aastat möödas, ikkagi see on selline asi, millest ei saa üle ega ümber. Et isa ei ole. Ja meie eelmise teemaga me oleme mõelnud, et tegelikult võiks ju isa olla. See oleks nagu, nagu eluterve oleks elude. Ja kui nüüd arutada natuke selle üle, mis me eelmises saatelõigus rääkisime, et kas tuleks lubada geiabielud, siis sellele vastu vastasime kategoorilise jahiga. Ja edasi me kavatseme vastata kategoorilise jahviga selles osas, et kas geidele tuleks anda lapsendamisõiguse, ütleme jah, sellepärast et näiteks mina, Hender teatanud, mina tahaksin endale küll kahte isa. Mul ei ole ühtegi. Mul ei ole ühtegi, on ja mida rohkem inimesi, kelle peale ma loota saan. Positiivne vahepeal oli jutuks selline teema nagu sooneutraalse, sest ma arvan, et see sooneutraalsus isegi ei ole õige, et, et ei tule üldsegi rääkida sellest, et on vanemad või, või et on üks vanematest minu arust kõik luuletused ja kõik asjad on ümbertehtavad ja laulud on ümbertehtavad ju ka lihtsalt niimoodi, et ei, ei peasooneutraalsust rõhutav rõhutama roosasid ja kui me võtame siin Metro Luminal laulu, mis mul lemmiklaul, et selle võiks ju täiesti ümber kirjutada niimoodi. Gei perekond, et ema tuli koju, ema käed on külmad, ema tuli koju ja ta suitsu, eks ette, või näiteks tuntud lastelaul. Minu ema on kapten suure laeva peal just või siis, et isa, sinust ongi see laul väike ja lihtne, see viis isa sulle rõõmuks lault muret tegi ja ütles. Aga, et mitte jääda üldsõnaliseks. Lihtsalt harjutasid, me võtsime ka välja sellise nimekirja, kus on maailma kõige mõjuvõimsamad, geide siis otsustasime. Panime siit välja, näiteks, kes võiks olla need meie kujuteldavad. Teie vanemad, kes meid ära sõna, keegi esimesel kohal maailma kõige mõjuvõimsama käin, on Tim Cook, kes on siia jõu. Ühesõnaga, et kui niisugune vaba nagu, nagu selja taga, siis lugeja nagu möliseda mulle. Märg. Tule, tule. Tule, tule, preetärie, ütle mulle midagi, eks ole. Sul on kaks isa, näen, näen Tim Cook ja teine Tom formu ida, ostab raketti, lennutab mardiööd seal ülejäänud elu tolmu. Et ja, ja kui vaatame veel siin nimekirja sedasi, et. Chris ja, ja neid nimesid on nagu veel ja veel, et asi tegelikult Key nagu vanem mate puhul ei teki üldse küsimus, ütleme näiteks kui on nagu, kui on nagu kaks tumedapealist nagu geivanematega, kui neil on laps nagu punapea, eks ole, siis inimesed ei küsi lolle küsimusi, eks ole. Punapeale seda kui on nagu, ütleme siis nagu heteropaar, eks ole. Et mõlemad on tumedad, eks ole, ema, isa, eks ole, tuleb niisugune hõredate punaste juustega laps, eks ole, viimasena tekib kohe kahtlasena tõu vaatle, mis jama see on jaa, täpselt täpselt, et see hulk asju on võib-olla hoopis gei, vanematel, geivanemate lastel lihtne ja ja oli ka vahepeal selline mõte väga omakasupüüdlik mõte. Et, et kui, kui teda lapsendab ära geipaar, et nad oleks võimalikult vanad. Aga aga miks ka mitte noored, et jaa mõelda keet, et kui me ei leia endale isasid, et ei leia selliseid sellist toredat, ei perekonda, kes tahaks lapsed, et võib-olla me leiame hoopis endale emad, kes tahavad meid, tema on tegelikult? Ema on, aga mul on ka ema, aga isa ei ole. Aga kui kujutame ette, et oleks mingi selline perekond, kes tahaks ema võiks olla viiekümneaastane, eks jah jagatud kahega korraga 2020 ja me oleme valmis olema küll sellised musternäidis, meid võib lapsendada küll gei perekonda ja ma arvan, et me ja me oleme sügavalt veendunud, kusjuures tegelikult tegelikult hakkad mõtlema, kas see probleem jälle jälle uudistest, ega ma loen ainult lehtedesse, ma ei tea ise ka midagi. Et probleemsed naised ei julge endale palka küsida ja sellepärast teenivad vähem ja see ongi nagu ebavõrdsuse nagu suurim probleem siis kaks geivanemate, eks ole, mõlemad julgevad palka küsida. Mõlemad on mõlemad julgevad küsida palka, eks ole, ka perekond on ka selle võrra edukam. Ja ma arvan, et siia tuleb lugeda jälle juba proovisaates kõlanud luuletus, aga mis täpselt sellesse teemasse kõlab seal meestelaul. Ja otsaga teine Olavi Rutluse luuletus, geneetiline rokk, selle Olavi vaid sa ise ei, ma seda ise ei loe. Selge, siis loeb ja Olavi Ruitlane geneetiline. Pea koidab päev, kui pääseb püünest kosmiline sond ja selgub mustast varbaküünest rahva genofond, mis laseb dešifreerida geneetilise koodi ning sellest välja rookida kõik kärsanud dioodid. Sport, autis, neidis, mingitud partii, kui Mini Tower ta kõrval välja prinditud on tuttuus Eisenhower Euraasia skeemilahendus teeb üheks in, nii ongi ja seksuaalne vaheldus on sellest peale pangis laborandi pihkudes kõik kauged kromosoomid. Ma heidan vetsed ihkudes kõik Hermaküla proovid, mis inimesed vajavad, Antab, kurjad geenid, need, mis meid jooma ajavad ja lõhuvad. Me veeni. Raadio kaks ja kuri karjas ja Kaur Kenderi. Olavi Ruitlane ja loen ette Priidu Baieri luuletuse Ma hoian. Detsembri õhtu Pärelsonitesse tulen, see koridor Mui algest röövib jõu suukse väga vaikselt taga sulen ja lävele jään nõutult seisma, kui seesama õhtu või ka mõni teine niisama hämar, kohev, lumine. Käin kingin värsse tütarlastele. Kuid sulle mitte ühtki iial rida, sest kõik mu read on sinu omad vaid vaid sulle öelda, ma ei või ju, mida ma alles igal teisel öeldud sain su jalge ette loobin ainult muna ja lõõpimiste kommipabereid. Kuid südames ma hoian ühte sõna just nagu võilill oma evemeid. Ma hoian pudenema, kardan kadu. Ma kardan ise kohutavalt, kuid sind valusasti riivan lumesadu ja väga palju härmatunud puid. Su lapse pilk, mis saadab helbe tuisus, Su nägu üha kaugenevad, näib. Ja mina oma rumaluses kiusus pool ööd veel Tartust tänavatel käia. Too raamat väga ilus ja see on raadio kaks ja kuri karjas ja mina olen Kaur Kender ja mina olen adru, ütleme meil on täna siis järgmisesse tundi külla tulemas legend leelo tungal ja ma loen ühe leelo luuletusega siia juba ja see on see luuletus, kuidas ma seda pikka suve mitmel korral olen avastanud ennast tundmast, väsimust. Millalgi. Eks see oli kallis, millal vari vajub üleväsinud suude. Kõnnin külmal mullal, nagu sillal läbi tuntud tundmatuse stuude seemise elab, määrdub, väändub, voolab. Me ei mõtle sellest enam ega sügisama taevast, juba soolab suurte valgete kristallidega. Meie nende algaks elus kuju kurgus jahe õhk kui lõikav teras, mõtlen millal, kuhu jõuan koju peegeldudes kahes silmadele. Ja tungal ja kuri karjas ja kohe varsti. Küla. Ja see on raadio kaks Raadio kahe oma luulesaade kuri karjas ja mina olen Kaur Kender. Ruitlane, räägi mulle, Ruitlane, mida ma sulle räägin lahti kirjandusest, räägi mulle ükskõik millest, sa ju tead, et ma olen oss ja ass ass kee Joss. Vot vana uudis, väga vana uudis, aga väga, väga lahe uudis. Kuna ma käisin eile koolis, ikka juhtub vahepeal, lapsevanem kutsutakse nädala nädalalõpul kooli ja lihtsalt siis nagu tuleb kuulata oma last kuulata õpetaja jätt või õpetajaid ja tuleb võtta seisukohti, tuleb valida pooli või jääda erapooletuks, on suhteliselt keeruline. Ja kunagi oli nagu hästi lahe uudis hästi laheda inimesega, kes on mul väga hea sõber. Kuigi seal ju muidugi natuke kurb. Kas hästi. Ja sisuks oli, kohus karistas laps rünnanud lastekirjanik ühiskondliku tööga kes elas tegijaid, oli väga armas ja hea sõber ja väga hea kirjanik, viga kerane. Ta on nagu soome päritolu Eesti lastekirjanik. Väga häid lasteraamatuid sai 2011 ka minu arust preemia raamatu hõbedane aardelaegas eest. Eelmine aasta vist tuli viimane sarjast välja raamat salapärane lillenäppaja. See on noh, ütleme jumal nagu menuk lastekirjanduses on kogu aeg puudus olnud, puudus kui, kui siin kirjutati, neid ei tule neid peale, sest ei ole neid inimesi palju, kes suudaks nagu lapselaine kirjutada enam, igaüks on üks selline selline nagu tüükas mulle ütles, mis aasta või paar tagasi, et ta proovis ka kogu aeg, nagu ta proovis kogu aeg nagu suurte kirjandust teha ja midagi nagu ei tulnud. Ja siis korraga Ta nagu mõisteliselt tuleb enda juurde tagasi minna, see, kes ta ise on ja, ja nüüd on ta siis lastekirjanik ja, ja ja paneb täiega. Ja kohutavalt hea kirjand võiks seda siis karistati. No see on täpselt sama asi nagu siin mind karistada kooliminekuga. Et ütleme nii, et mina nagu luuletaja sisuliselt emane heterokülla ikkagi emane, eks ole, siis kui minul, ühesõnaga, see on vana traditsioon, juba Puškini küsiti, et uski, need, kes te olete selles keemiline heegelistatis kindlasti täitjana. Globaar oli Mothambuvarii, Need on emad. Ja kui ma kuulen, et minu lapsele nagu tehakse nagu liiga, kui näen lapsel lapse käevarre peal nagu jumala polütriipu, siis minus ärkab emalõvi esimene reaktsioon, et ma rullides kõigist üle, eks ole. Et ei ole, teid ei ole probleem, eks ole. Ja muidugi see natuke seni, kuni ma lähen kooli, eks ole, auto sõidab liiklusummikusse viima, rahunen maha, eks ole, ja kohapeal ma suudan seda asja neutraalselt, lahen, aga kui sooneutraalsed neutraalsed. Aga kui see asi juhtub näiteks nagu Migaga, eks ole ütleme, tähendab lapse järgi ja laps on mudast, lapse peas on muda torditektule ja kaks armastama pärdikud kõrval vaatavad nagu pealt. Vaatame siis me tegime sinu lapsega, eks ole, nii modele siis igas mehes ärkab ema, kui ei ole seda järelemõtlemisaega, mis on nüüd õige, võib juhtuda niimoodi, eks ole, et lastekirjaniku käsi tõuseb eksvahemik, kaks last kaasneb poriauku, aga lapsevanemad ei adu nagu kolm last või, või on kõik samasugused võrdsed nagu võrdõiguslikud mudakäkid, eks ole, ikka ikka tuleb nagu pärast välja see võrdne kohtlemine või laste ründamine ja tegelikult rumal lugu lihtsalt toreda inimesega. Ja kindlasti ka toredate lastega seal loeme siia siis Olavi Ruitlane ilusa luuletuse haldjas. Elas haldjas meie majas, palju meile rõõmu tõi, Kunime ampsta välja ajas ja ta ennast surnuks ei, ei, me ei teadnud, et ta kangiks oli külmunud, kaugel teil ja et kommiraha andis toitjakaotuspension. Ja see on siis raadio kaks ja raadio kahe oma luulesaade kuri karjas, mina olen Kaur Kender. Olen Olavi Ruitlane viimaseid minutil legend jah, ja sellepärast, et kohe varsti on meile külla tulemas päris legend leelo tungal, kellega me siis räägime lastekirjandusest ja suurte kirjandusest ja kõigest päris kirjandusest ja kõigest, mis on nagu luules ilusat. Ja kuna nagu on olnud väga sellised provokatiivset teemat tänases saates, siis ma. Ma loen ette ühe järjekordse Olavi Ruitlane luuletuse, mis räägib sellest, mida me teeme sel ajal, kui me raadio kahes ei ole liputajad. Oleme liputajad, meie Gustaga, liputame sinise ja valge mustaga. Kõnnime me varred pihus, huulil rõõmus. Ei, olgu väljas. Argipäev või indipendentei. Olgu seljas, mantel, kui ainsaks ilmuks ame. Kui on külm, siis selle võrra rutem liputame, oleme me liputajad meie Gustaga pihus, varred sinise ja valge mustaga. Suletus tegelikult sündis tänu sellele, et ma tulin nagu Vene sõjaväest tagasi ja, ja ühel hetkel ma vaatasin, kõik nagu punased on läinud nagu kolme kolme värviliseks sinimustvalges maa ajalooõpetaja, kes rääkis mulle paar aastat tagasi nagu roiskuma kapitalismist tuli mulle nagu märg krinnas vastu ja naeratas. Ja siis nagu kirjutasin nagu värvimuutusest. Nagu selle luuletuse sellest Rein Taagepera käest nagu, nagu Saku Saku kergelt, eks ole. Lipp ja värvid on püha asi nagu, aga tegelikult oli see heaga mõeldud ja, ja ma arvan, et siis kui on selline püha teema, siis võib-olla oleme veel selle tunni lõpetuseks ühe sinu luuletuses räägib ka väga pühast, mis me siis teeme, kui minul võtted otse saavad, siis sa kirjutad neid juurde. Sest sa oled veel viimaseid minuteid. Legend ja luuletus on vabaduse sammas. Kahekesi lendame alla Ameerika. Meeldiv väga endale ja sulle eerika õhus kokku liibunult eriline vaade, ütled mulle kiindmult, olen Camikaatse. Tahtnuks hoida silmas üles kas või hetke veel, aga juba poolt üles kasvab tolmuseen, lendan endistviisi, kiimas Silmes siilivask meenub mulle Hiroshimas analoogne pask vingub kõrvus nagu kuul hulkuv purihammas, muud ei ole ainult tuul ja vabaduse sammas. Ja seal ei Olavi Ruitlane vabaduse sammas ja see on raadio kaks ja raadio kahe oma luulesaade kuri karjas ja mina olen Kaur Kender, ma võin ka lugeda ja sina loed nüüd järgmiselt lootused. Tegelikult esimesi luuletajaid, keda ma niimoodi lugesin, oli Hando Runnel. Aastasel lünktekst on täitsa eestlemalt. Tagumikuga mind endast eemale, ma olin lahke, alandlik ja võtsin koomale. Siis tõukas ta mind tissiga seda võimsama kannata. Muidugi ma ütlesin, mis nendest mõtlesin. Kiika joon ja Kaale puulehekülg 44. Ta võib väga hästi selle vee tänaste esimese tunni teemade juurde, aga, aga meie teises tunnis on siis nagu juba öeldud, külas leelo tungal. Eks me räägime lastekirjandusest ja mul on nagu pragu, praegu tuli mõte pähe, nagu, et ikkagi see, millest me proovisaates nagu rääkisin, missivõistlus ikkagi toimus, kuskilt kuulsin täpsemalt maigus toimus, toimus ja valiti ka välja, mingisugused toimus laste missi võis ja ja seda on võrreldud kuskile meediasse. Olid nagu koeranäituse moodi, eks ole, no pandi mingisuguseid hindeid ja ja siis mul tuli lihtsalt nagu, nagu võrdlus Lindgreni ka, nagu, et lugesin väikest Orbanit, Pootsman ja Mooses tegelikult Lindgren kirjutas, noh põhimõtteliselt paksukene niisugune mitte lugu, kõige nagu võib-olla siis antud võistluse teda ei oleks nagu mingit märki sar tulevast saan, aga raamatus loodud karakter on, see oli nagu siuke kiljuma panev Marek tahtnud selle hülge ja turvaline vahel olla, kogu aeg oli nii võimas, et tegelikult ikkagi, kui kirjandus on nagu selles mõttes nagu võimsam või et seal nagu annab tööle panna ka need inimesed, kes ei ole võib-olla jalustrabavalt kaunid lapsed, ma ei tea, mille jaoks on vaja nagu last muidugi üles ehitada, niimoodi on ju jälle eraldi teemana. Aga kas laste missivõistlustel plastilised operatsioonid on lubatud või, ega, ei ole vist, seal on ka mingi nagu noh, sellepärast, et need tuleks kindlasti keelata, sest ma arvan, et need vanemad, kes on nii hullud, et oma lapsi sellistele iludusvõistlus selle peavad, et need on ohtlikud, et see on küll selline koht, kus mina näen, et oleks seadusel reguleerimiseks. Ma lihtsalt välistatud need asjad, kus tegime lastevahelist ebavõrdsust. Et ütleme, kellel ei ole antud, võib olla nagu, kui ainult ainult välimine ilu panna lugema, eks ole, siis natukene tagasihoidlikuma välimusega inimesed tunnevad ennast mingi trauma, ütleme võib-olla edaspidiseks eluks rõhudes välimuse peale või ütleme, kui meie oleksime lapsele nagu, tähendab, on ju oluda, mis Mystery võistle. Olavi, ma räägin, sulle, oleks praegu traumad, traumaga inimene, mina olin, ma olengi traumaga inimene, sellepärast et ma olin väga ilus laps, kui me käisime setomaa sugulastega Leningradis, Kiirovi turul kurki müümas, siis tulid vene prouad, ostsid mult kurki, surusid mulle pisar silmis metall rubla pihku, ütlesid, võta, ilus tüdruk. Ja mul on siiamaani trauma, olen siiamaani traumeeritud laps. Et trauma võib tulla ka ilma iludusvõistlused, see on raadio kaks ja see on meie luulesaade kuri karjas ja mina olen Kaur Kender, mina, Olavi Ruitlane, meil on kohe-kohe järgmises tunnis külas leelo tungal ja siis läheme edasi kuri karjas. Raadioga. Kui suuri on läinud siis. Mis päikest täis ja mulle näib, et, Praegu on käes ja kõigil on. Kaks. Hilist pärast lõunat ja see on raadio kaks. Mina olen Kaur Kender, mina olen Olavi Meil on külas leelo tungal. Hurraa. Neela oli meie esimene valik meie saatesse, aga siis seoses sellega, et sügis juba tulid ära, natuke haigeks jälle terve ja nüüd on ta lõpuks ometi meie stuudios, me oleme veel elab, väga-väga õnnelikud, et sa tulid. Aitäh aitäh kutsumast ja väga vabandan oma hääle pärast, sest et see on veel ei ole selline veer on elu seal, nagu ma tahaksin kuuldavale lasta natukene kurk on veel nagu ta on, aga hakkame muidu muidu kõik korras. Kuidas sul läheb selle, kuidas juurde peab alati mingi võrdlusmomendi ja tegelikult ma just käisin Kopenhaageni Eesti koolis ja siis küsiti eesti lastekirjanduse kohta ja ma ma arvan, et ma ei valetanud, kui ma ütlesin, et tegelikult nii rikast ja head seisu. Ma ei mõtle lastekirjanik, et nad rikka tuleksid, aga lastekirjandus on ikka tõepoolest väga rikas praegu. Sellepärast et ma olen nii vana, et ma olin täiskasvanud inimene, ka 92. kolmandal aastal põhipeakoti ilmunudki ühtegi eesti lasteraamatut eesti autorite oma. See oli siis see aeg, kui kirjastus Eesti Raamat kadus ära ja käsikirjad anti kirjanikele tagasi ja, ja tead, et nüüd hakkab õige kirjanduse, vinnetavude ja koomiksite ja muude avaldamine. Teie aeg on möödas ja noh, selle kohta võib lugeda ka vanadest Sirpidest, Ellen Niidu lugu ja, ja kõik kõigi meie lugusid, aga no mina sain igatahes kätte tollal tänu kirjastuse sekretärile Edgar Valteri illustratsioonid ja suvekoerte raamatule, mis oleksid prügikasti läinud. Aga kena sekretär Sirje andis need mulle kätte. Hiljem selgus siiski, et pidin selle eest raha maksma ja, ja ja raamat ilmus muusikafondi väljaandel, kuna neil oli paberi ülejääki, vaat see oli sel ajal niisugune just sellisel paberil, nagu ta üle jäi niipidi taga ilmuma. Ja noh, ma arvan, et väga paljudel on samasuguseid lugusid antet et teistele nagu julgustuseks ma võin öelda, et see, see lugu lõppes küll nõnda, et ma sain selle raamatu Barbara ja suvekoerad, mis tõesti oli üsna õhukeste kaantega ja ka siiski Edgar Valteri piltidega, ma sain selle eest ikkagi esimest korda. Tammsaare preemia. Tähendab, esimest korda sai lasteraamat, selle preemia ja nii, et prügikastist oli tal ikka päris ilus tähelend. Aga no tollased raamatud olid, nad nagu olid, tegelikult tegi ikka suure pöörde, tegi üks naisterahvas, Ulvi Kuusk, kes andis, julges välja anda kõvade kaantega, Edgar Valteri Pokuraamatu. Ja teine tegur, mis siis ka oli, oli see, et et soomlased rahastasid Viivi Luige ja Epp Kokamägi tehtud aabitsat, mida jagada siis tasuta eesti koolidele. Ja muidugi see juba pani mõnedel asjameestel ikkagi natukene kopsu üle maksa veerema, et kuidas siis nii, et isegi aabitsat ei saa, siis me ise tehtud ja siis hakkaski hakkaski see tasapisi niisugune tõus. Ja muidugi tänu kultuurkapitalile, sest et praegu on nõnda, minul on küll, ei jõua kirjutada mitu kirjastust, kes tahaksid just lasteraamatuid ja nüüd on üldse laste olukord, on, suhtumine lastesse, hakkab, hakkab ikka minema paranema ja normaalseks minema, ma ütleksin isegi, et ta läheb sinna teise äärmusesse sellesse skandinaavia äärmusesse, kus kus laps võib oma vanemad kohtusse kaevata mingisuguse ebakõla pärast ja, ja noh, ma ise käisid luulesõidul sel aastal kevadel Lätis, Soomes, Rootsis, siis oli päris huvitav näha seda raamatukogus, laga, ilusas raamatukogus, lapsed võisid 11 nügida ja raamat visata või mis tahes. Aga kui meie sponsori Fazeri komme hakati pakkuma, siis karjutasid, et ta ei anna üle terve saali teid, ühtegi kommi ei tohi ühelegi lapsele anda ilma lapsevanema allkirjata. Kirjaliku loata ärge naerge, varsti on meil täpselt sama, sama lugu oli pildistamisega, sest kohalik Eesti Päevaleht tahtis pilti teha. Ühe pildi siiski sai, seal oli üks eesti poiss Anton kellel oli minu raamatki kaasa antud, et aga, aga üldiselt ilma lapsevanema loata ei tohi ka seda teha mitte ajalehe jaoks, kuigi me olime seal enamasti kuuekümneseid, lastekirjanikud, aga ja kellelgi meil vist ei ole sidemeid pornosaitide ka, aga aga noh, niisugune ettevaatus on olemas. Soomlastel on natukene lihtsam see asi, nemad võitlevad selle kommisöömise vastu, nii et üks päev nädalas süüakse komme. See on tavaliselt laupäev. No aga alati kaupmehed ja lapsed saavad alati kokkuleppele, nii, nüüd pidi olema nõnda ma ise küll ei ole neid näinud, aga neid nii-öelda lauandai paketi, kus on kommi sees. On algavad poolest kilost mõnede kahekilosed, niiet et noh, ühest äärmusest teise. Paljud niuksed, jook nii-öelda juriidiliselt on korrektne, aga aga tegelikult on niisugune hirm, et inimlikkus hakkab seadustest kaduma, et lekkeid paberi all ja ja noh, et meil siin Eestis ütleme, on selleks ju väga viljakas pinnas, meil on 50 aastat elatud Potjomkini küla tegemisega ja siis osatakse väga näidata ette tsaarile või või ma ei tea, kellele Brüsselile näidata seda, kui õnnitsevalt kõik kõik söövad hanepraadi ja ja kui leiba ei ole, siis süüakse kooke. Nii et et ma tahaks väga, et ikkagi inimlikkus säiliks, eriti lastesse suhtumisel. Segan vahele korraks, aga huvitav on see, et Potjomkini aegulise küla, eks ole, et tegelikult nagu vene ajal nagu ka mina pärinen, eks me kõik kolm et see kuidagi nagu ühelt poolt totalitaarne kord, aga, aga lastefilmid olid väga leebed ja lasteraamat tuli lavale, eestlased. Jaa, seda küll, kui praegu näiteks vaadata, ütleme kasvõi potsataja filmi, eks ole, terve filmi Tal ei ole isegi ühtegi kõrvakiilu ja meil paistis ka, et, et krokodill, keemia ja mis seal kõik on nüüd ära keelatud, sellepärast et Leena suitsu hinna tegi vist jah, sigarit kogunisti, nii et jah, ei ole luba. Aga, aga vaat üks asi, mis oli ka, ma mäletan, et oli see hea kohasuse nõuem. Suli. Me hakkame pedagoogikat, õppisime, et laste puhul on oluline see heakohasus. Tähendab see, mis kolmeaastasele on kohane ja mida kolme aastane võib-olla hakkab kohe jäljendama, ainult eks ole. Et natukene vanemad saavad ju aru, mis on lastele lubatud ja mis mitte. Ja ja sellepärast ei pea siis täiskasvanud, hakkan ma käima ka, ütleme minikleitidega ja, või pisikese pisikuga ja mehed põlvpükstega, et lapsed kannaksid neid. Et ikkagi et lapsel on omad lapse õigused, see on selge, aga tal peavad ka kohustused olema. Tihti unustatakse eriti sealkandis selle poole pealt. Et väikesi türann. Imelik küll, keegi ei tahaks kasvatada ja aga tagasi tulles lastekirjanduse juurde. Tegelikult on ikka, kas ma kuulsin õigesti, ütles mulle. Triin Soone lastekirjanduse keskuse direktriss, et et üle 800 nimetuse ilmus möödunud aastal lasteraamatuid. No seda on palju, et iga päev isegi üle kahe raamat peaaegu kolm raamatut peaks siis ostma keegi, kes ilmselt need keskraamatukogud peavad ostma. Et noh, palju on muidugi ka kordustrükke, sest paljud kirjastused on nii kavalad, et panevad kokku igasugust oma kogumikke ja oma eesti trükiarv on ka muidugi väiksem väiksem küll jah, aga siiski üsna palju üsna palju ja ja lastekirjandusse nagu eriti proosasse, nagu noored pääsevad ikka üsna üsna kergesti. Pluss see, et näiteks noh, minul ei olnud, terve nõukogude aja jooksul olime alustasin väga noorelt kirjutamist, aga aga ei olnud kõigi kõvade kaantega raamatut, sest öeldi, et tollal, et oota, 50 saada, et noh, see on küll kaugel, aga et vaat siis tuleb sul kõvade kaantega raamat kah, et muidu olid need hästi pehmete kaantega suurepärased kunstnikud. Mul on alati vedanud, kuid tukiga, aga aga kui ma välja võtan ja vaatan seda paberit ja gaasi, mis on natukene võib-olla toekamat, kui, kui sisupaber sisi ka on ikka kurb vaadata küll neid asju. Ja pluss see, et noh, ma ei tea Kirjanike liitu vastuvõtmisel eks ma ei mäletagi, kui palju mul neid lasteraamatuid on ilmunud, selleks ajaks oli aastal 79 aga lugesid ainult ütleme, suurte inimeste luulekogud. See lastekirjandus oli natuke siiski nagu teisejärguline. Link Lindgreni oleks ka saanud Eesti Kirjanike Liitu sel ajal. Võib-olla küll ja ma ei tea, ega võib-olla võib-olla poleks see Pipiga oli ju mujalgi ja, ja Saksamaal oli tükk aega Pipi kas koolides ja paljudes peredes ka ikka keelu all, sest jälle öeldakse, et ma ei tea, minul kolmeaastane lapselaps vaatame koos pikkisilmi, neid on juba kolm tükki tehtud. Ja, ja, ja tal ei, tal ei ole kordagi tulnud tahtmist magada, jalad padja peal, vaid ta saab sellest naljast aru, aga, aga miskipärast jah, arvata siis, et või et politseinike üles tõsta või hobusega koos veel ja vastupidi, me kasutame seda, et Herkula söömine on, teeb nii tugevaks, et nagu Pipi. Et sa ei saanud kuskil saare peal ta neeger, eks ole. Neegri neegrikuningas tähendab. Afroameeriklasest kuningas ja muutuste tõlgetes ümber muudetud ja ma arvan, et ei ole, ma ei tea, see on, see on nii, nii rumal äärmus minu meelest sellepärast et see tähendab, et eesti keeles ei ole ju neeger kunagi olnud, võib-olla must, kõlab palju solvama. Must tähendab räpast ka ühtlasi või midagi, aga leelo, palun, rsk, ma ütlesin, et meile mõned luuletused. Ma loen ühe luuletuse, mis tegime, algul ütlesin, et mul ei ole suurt inimest, luuletusi, aga, aga siiski on, ma loen, vaata värssimise, luuletuse, mis on umbes sama sama teema peale kui rääkida nendest kangelastest, keda me lapsed vaatavad, rääkisime just potsataja nõukogude ajast ja, ja ütleme aga nõukogude ajal oli ka väga hirmsaid filme, näiteks Asjogt, Rubatšokke, tema sõbrad, mis oli üks minu lemmikraamat, kuid lapsena sest seal oli põnevaid asju temast, et film, kus vanaisa Mihhailov poomist seen, see ei olnud keelatud, eks ole, lapsed pidid seda vaatama, pidin patriotismi laineid või ma ei tea mida. Aga samale seal oli keelatud näiteks Argentiina film armastuse iga, mida me koolilapsed, kõik internaadi aknast peeglitega, suured poisid näitasid, kui kooli saalis oli kino, sest seal oli kaks suudluse kohta. Vaat noh, niisugused asjad olid ka peeglitega. Mingi süsteem, neil oli, seal ikkagi nägi, nägi selle ära ja kirja. Aga, aga vahe oli ka selles. Noh, eks nad olid ka primitiivselt tehtud, aga halvad tegelased käitusid halvasti, head tegelased käitusid hästi. Kui me nüüd praegu vaatame neid kangelasfilme Ameerika omi just eriti siis siis käituvad need head tegelased, noh ongi niisugune luuletus nagu hea kangelane, laste sõber. Hea kangelane, laste sõber pole õnneks eile sündinud. Ta teab alati täpselt, mida tuleb teha kõigiga, kes ei oska headusest lugu pidada. Kui kuuliandmisest ei piisa, haara peakangelane, laste sõber, lihunikunoa Iraapib headuse vaenlast seni, kuni see on üleni verega koos. Silm paistes ja kõrv Lipendamas. Riided Palais. Kole tätoveering lõhkisest, särgi hõlmast välkumas. Aga kurjus on teadagi vintske. Mõtled küll, et headuse vaenlane on juba kutu, aga hetke pärast tõstab ta jälle oma jõleda pea tühjas tehasehoones, kus õnneks on elekter sees. Kuskil nurgas uriseb kurjakuulutav konveier. Juba haarabki kurikael verise käega kinni hea kangelase, laste sõbra, päevinäinud, kuid puhaste teksapükste säärest. Oh jumal, jumal küll. Viimasel hetkel, no tõesti, vihu viimasel tiivul õnnestub heal kangelasel laste sõbral leida elektrijuhtmeots ja kostitada koledad kurikaelad võimsa laenguga. Siis vajutab sangar hingeldades punasele konveieri nupule ja saadab vihast hiilgava paha mehe peenestus masinasse. Tulistades ta enne veel juubjoobeeuu igaks juhuks sõelapõhjaks. Õnneks pole hea kangelane, laste sõber, eile sündinud. Ta teab, et kurjus on vintske. Lapsed võivad nüüd kergendatult ohata, kenasti tuttu minna. Taas kord sai headus kurjusest jagu. Ja kes see siis headuseta saab elada? Braavo raadio läks ja see on kuri karjas ja pealegi orgender ja mina olen Alaver ja meil on külas leelo tungal. See oli hea kangelane, kuri karjas. Ja see on raadio kohe oma luulesaade kuri karjas ja meil on külas täna leelo tungal ja rääkisime alguses lastekirjandusest ja kuulsime mõne luuletused. Olavi, sina oled valinud ka mõned leelo selleks, mida sa tahad lugeda. Kõigepealt räägiks natuke, räägin natuke, et mul on niisugune asi, et võtan mina ei oska lastekirjandust teha, ma olen proovinud. Aga mul ei tule kuidagi välja ja see natuke häirib mind, et ma ei saa minna nagu kuskile lapse lainele võib-olla kunagi saab, võib-olla ma arenen. Ja samas ma olen kohanud nagu selliseid asju, et et mis ma räägin otse välja. Lastekirjanik Mika Keränen, kellest oli jutt esimese tunni jooksul, ta ütles mulle ka kunagi niimoodi, et ta proovis ka aju suurte inimestel uued teha, ei, tuld, ei tuld, ei tundu lõpus ta nagu lahi nagu ennast lahti ja nüüd lahendada armsad lasteraamatuid ja ta on õnnelik. Ja ta ongi, aga sinu puhul ma vaatasin, sa oled. Sa oled minu arust. Mul on mälu väga lühikene, ma üldse vahe elanud, kogu aeg olemas olnud. Nii palju, vaatame leelo tungal juba oli juba luuletas kus koolides ma käin, eks ole, vahepeal harva esinenud kutsutakse, siis pean oma luuletusi kohitsema, et saaks nagu lasteaia lugeda, ma olen ka esimese klassiga hakkama küll. Ainuke lugetega nad teevad, on leelo tungal ja siis nagu ma Raivo neile, et mina ka mina. Aga ma usun, et kõik mind unustanud, aga kohe kohe kohe kohe laste ja noortelainel. Tegelikult olin küll, ma olin üksik laps ja ma olin nagu viis aastat peaaegu kasvasin Altisaga, sest ema oli mul vangilaagris ja ja siis ma mõtlesin neid igast luuletusi välja. Isal polnud eriti palju aega ka, et neid üles kirjutada, siis ta pidi koolis töötama ja rahvamaja juhatama ja noh, niimoodi mina käisin isaga hästi palju kaasas, aga aga kui ema tuli tagasi siis ma olin juba teise klassi tüdruk ja siis ema õhutusega võttis kätte Käekiri lapsel. Ta oli ju eluaegne õpetaja olnud ja siis hakkas üks hirmus treening ja, ja et need luuletused, mis ma olin üles kirjutanud, plekke täis, koledad ja oi, ma mõtlesin, kui ma suureks saan, kuidas ma talle ettemaks on üks kord, et see oli nii hirmus, et parem uue luuletusi teinud kui vana ümber kirjutada, aga aga takkajärgi ma olen talle tänulik. Sest see oli tõesti tähtis asi, et ta sundis mind ennast kokku võtma ja, ja siis ka esimese luuletuse, see oli vist siis kolmas või neljas klass. Saatana tollal oli ajakiri pioneer. Tähekesed veel ei olnud olemas, oli leht Säde ja ajakiri Pioneer ja ja kui need minu luuletused ilmusid ära või üks luulet, esimene luuletus ilmus ära meie kool muidugi väga naiivne ja nagu ta on, aga aga missugune õnn see oli mu mäletamistsugune tunne näha, ütleme oma nime ja ja kõik, see oli jah, tõesti niisugune hirmus tähtis ja ja mulle meeldis just kirjutada endast väiksematele ikka kogu aeg. Juba isal ajasin peale, laste kodustataks mulle venna, kasvatas üksinda, ta oli niikuinii hirmsasti, vaat see on rahahädas kogu aeg, aga aga ma isegi valisin välja ühe punase peaga tedretähnilise nõmmel oli üks lastekodu etamatakselt selle poisi mulle vennaks ja ma tahtsin talle nimeks panna Engels, sest see oli mu meelest ilus nimi. Aga ei tulnud sellest välja ja siis ma nagu kujutasin endale ette, et mul on väikevend, kelle nimi oli veel ott mõõteni, kirjutasin terve sarja selliseid luuletusi. No mingi aeg nad jah, ilmusid aga, aga aga siis tuli nagu vahe sisse. Ja tegelikult enne oma lasteaias ringi ma kirjutasin mõned luuletused, küll siis ma olin praktikal ülikooli ajal sellesama pioneeri toimetuses, Jaan Rannap tahtis puhkust saada, siis ta asendas Andres Jakse, mina sõitsin siis Jaakson, kes lastekirjade osakond. Ja siis aeg-ajalt mõned luuletused sai ka kirjutatud, aga, aga mulle meeldib, sest et tunnen ennast laste seas julgema nagu omasugused täiskasvanutest ei või iial teada, mis nad mis nad mõtlevad, et võib-olla ka sellepärast, et ma tõepoolest olen nagu meister kasvatatud ja kavaldaja, tema oleks kindlasti osanud mulle paremaid noh, niimoodi käitumismall õpetada või mitte või pea kunagi valuta ja noh, niisuguseid asju ei tule. Aga, aga kirjutada, jah, mul on eluaeg meeldinud ja ma ei ole isu täis saamist. Kas see seltsimees laps lihtsalt võtab nüüd kokku selle lapsepõlve ajada ema ära? Jah, tähendab ma arvasin, et ma saan ühe raamatuga toime, kui ma teda kirjutama õieti ma hakkasin mitu korda kirjutama kõige naljakamaid alguses hakkasin poeemina kirjutama ja ja see oli seal natukene sulama ja viisin veel nooruse toimetusse, rinneline ja Rimmel muidugi naeris, mis mind välja, et kas mõtled, kes see tänapäeval poeemi loeb ja ja teine asi on see, et see sula ei kehtinud sugugi mingi noore eesti luuletaja kohta. Sulav võiks kehtida härrazoosenitseni või või teiste, seda liiki inimeste kohta see. Ja mul on hea meel, ma arvan, et seda noh, ma ise ka ei loeks niisuguseid asju praegu ikka. Aga siis selgus, et ta oli juba kaks paisunud ja ma ei olnud kuigi kaugele jõudnud. See on nii huvitav, et kuidas mõned mu vanad sõbrad, Nad on imestanud, et kuidas sa mäletad, et lapsepõlvesõbrad veel nii nii täpselt tulevad need asjad meelde, aga aga kui sa oled selles maailmas sees, et siis on nagu hoopis teine mõtlemine ja hoopis teine mälu. Tähendab noh, muidugi on olemas ka neid, et nad ju arvutiga ja sa tead, et sa oled hoopis teises ajas. Aga mul on tunne, et mõned on pahandanud, et miks seal nii palju naerda saab ja kõik, aga mina kuulun nende hulka, kes halbadest asjadest tahab vabaneda. Just selle väljanaermise see muidugi vahel vihastab rohkem kui käratamine. Aga, aga ma tulen sellest. Mul on tunne, et ma olin nagu, nagu laps turvaliselt siiski nende heade täiskasvanute hulgast. Ja, ja seda kirjutadest lugu tundsin jälle väga sellised asjad, mis mind võib-olla häirik, mingi piimahinnad, tõus või mistahes, mis ümberringi toimub. See asi on see selle kõrval, et võidi sind lihtsalt ühe sõna pärast või lihtsalt arusaamatuse pärast viia kuskile kaugele ja ja, ja kuskil loomavagunis sõita nagu minu 84 aastane vanaema, kes jäi ellu ja veel Novosibirski oblastis töötas ka veel kolhoosis pärast seda. Nii et mis kõik võis juhtuda inimestega, et siis tunned, et, et sa nagu, nagu hollandlased ütlevad, pepuli võis olla, et hing on sees ja ja, ja tõepoolest leib laual ja aga muidugi noh, see ei tähenda muidugi, et jäädagi niimoodi ilutsema, aga aga minu meelest on just oluline, et ette kes mäletab, see teab mu lugusid kirja panema ja praegu kirjutan kolmandat osa ja see läheb nii aeglaselt, sest et ma olen hästi palju kirju saanud inimestelt ja, ja isegi nendest tüüpide kohta, keda ma olen kasutanud, et, et kes on tõepoolest olemas olnud ja mälestusi ja see nagu kohustab, mis on mul niisugune hirm jälle? Et, et kas ma saan sellele kuidagi jätkata? Juba juba mõtled, et nagu seriaalidest viimased osad lähevad lahimaks, aga ei taha ju seda. Natuke kartsin selle poolt, teist aastat tagasi oli Moskvas venekeelse seltsimees lapse esitlus ja muud sõbrad ütlesid, et võtad diktofon kaasa ja ja kõike ei noh, et umbes peaaegu et kuulikindel vest peaks olema. See oli siis seal Gorki pargis, kus oli kirjandusüritus ja, ja ausalt öeldes ma ei ole nii head suhtumist kohanudki kui seal. Mul oli meelega viisa üheks päevaks, kartsin, ausalt öeldes, ma ei olnud Eesti aja jooksul käinud seal. Aga, aga noh, see, et need kirjandusteadlased võrdlesid kai Darryga mind, see võis ju mõnda või võib-olla praegu vihastada või kuidagi, aga, aga minu jaoks oli hea kirjanik kõige selle meelsuse peale, nii et et see oli mulle rõõmsaks üllatuseks, et siin ilusasti vastuvõtja juba sealt olen kirjutanud. Et aga võib-olla palun siis need lapsed, lasteluuletus või neid on mul natukene rohkem nagu kaasasolevas kuri karjas, kuri karjas. Ja no aga ma mõtlen, kuna ma ise autot ei juhi, siis ma loen ühe niisuguse luuletuse nagu džungliseadus. Maanteel sõidad nagu džunglis ega puutu seal ka, headus aga vajab täpset tundmist, liiklemise džungliseadus. Nähes eemalt jaaguari või mõnd teistki võimast looma, teen madalaks, kui mari, siis põõsastikku, roomad, heinad, hooli vennast, sõbrast värvipimedusest löödud üle tormavad kas ebras džunglis, neid on ikka söödud. Appikega anakonda sööstab mööda džungliradu eestpoolt nagu maastur, anda seestpoolt krokodill või madu. Mis sa sellist ikka trahvid, kellel ajusid on vähe? Lapsi õpetavad ahvid välja minnes kilpkonn pähe. Et miks on see raha ülekäigukoht võiks olla tiiger ratas. Katsuge tiigrist ülemin. Aga? Ka noh, võib-olla loen veel siis ühe niisuguse linna ja maavahed hakkavad mütside pärast kaduma, et linnainimesed hakkavad maale kolima. Ja maainimesed tulid linna tööle, linnainimesed maale elama, et siin niisugune luuletus nagu läheks linn. Kas linna mõtles talumaja, läheks linna toetuks vastu müüri? Ammuilma oleks mulle vaja soengut, silmavärvi pediküüri. Ammu mõtlen satelliitantennist, pole internetis pele. Näeks linna, mängiks keeglit, tennist, heidaks silma superpoodidele. Seal on palju üle prahi hütte siin vaid teisi talumaju. Vahi loobuks suitsust muretseks keskkütte? Mul on juba siiber, ohkas ahi. Siis on kuri karjas luule saada ja meil on külas või elada hulgas väga tore. Reaalselt. Võrdles. Saime. Ja kuri karjas ja mina olen Kaur Kender, mina näen, Ruitlane ja meil on külas leelo tungal ja räägime sellisest. Räägime maraton sisse. Et aastal 90 kopikatega ei, see oli juba sentidega. Kroon on juba tulnud ja, ja ma ei olnud nagu kõige parem lapsepa öösi nagu hilja väljas ja ja üks murelik postiljon oli vist, ma arvan, et sellise postiljon, kes hoidis mul silma peal ta vibris, meeldiv tütarlaps. Ta pani mulle iga kord, tähendab, kui leht ilmus, ma tulin kodust, buss ka siis oli hea laps. Ja kuna ma joon, aga laps, ma võtsin endale alati näppu, läksin üles, istusin laua taha maha, olgu see kell ja ma lugesin läbi selle ja ma lahendasin ristsõnu. See muutub nagu harjumuseks, ma ei mäleta, kas see kestis pool aastat või aasta aga lõbus oli niimoodi, et ma kuse lehtravi ilmunud, siis ma läksin käsipostkasti järgi. Tundsin nagu vajadus selle järele. Oli ristsõnad, need on nii toredad, minu meelest ta joonistab. See oli minu esmakohtumine hea lapsega. Nojah, vaata, tegelikult ei olegi nii, see ei ole õige öelda, et sa olid paha laps, et lapsed on kõik head, tegelikult mõni ainult käitub halvasti, vahel ta ei tea, kuidas käituda või, või, või mingi muu põhjus on tal nagu halvasti käituda. Nii ei tohi, tänapäeval ei tohi öelda enam, et sa oled paha laps, et, et see võib sisendada väga hea laps. Ja laps tohib alati öelda ja no tegelikult see nimi isegi vahepeal mõtlesime ikkagi muutma, sest noh, näiteks kuri laps siis oleks kohe, eks ole, väga tänapäevane või, või no ma ei tea, võib-olla super, võiks kah olla või mingi muu niisugune. Aga aga noh, tegelikult peaaegu igas peres Eesti peredes on ikka nii, et kui laps midagi head teeb või aitäh ütleb, mis altid vastuseks sajutle Joawelcam, sa ütled hea laps või, või, või kui laps on midagi head teinud, aitäh, ja laps, et, et see on nagu niisugune väga vana ütlemine ja peale selle on olemas niisugune vanasõna, ma arvasin, et see on laiemalt tüdinud, aga ei ole ilmselt ega telefon, ütlesin, et mul on hea meel, et saate pealkiri on kuri karjas, et hakkavad rahvapärased väljendid ja kõik hakkavad kaduma, nii kahju sellest tuleb igapidi poliitiliselt seksuaalselt rahvuslikult korrektne tekst, aga aga midagi huvitavat nagu ei ole, et selles selles mõttes vanasõna, mida meie peres ikka kasutati, oli hea laps, lambasilm, saba taha, valmis hunt. Esimestel numbritel oli seesama, mida see tähendab, et ühes lapses on sees sama lambasilmne Hellakene hea ja, ja samal ajal võtta järgmine hetk olla, missugust pahandust teha, seesama hea ja ilus ja pai. Et no kõik on temas sees ja esimese numbri kaanepilti oli meil niisugune laps, kes ema kosmeetikakoti kätte oli saanud ja, ja kahjuks arvata, et see moosiga koos, aga nii et ei oleks näha, et tingimata peaks olema, noh, niimoodi vot just need missivõistluse lapsed, Klanitud ja nõnda ja valehambad suus ja piimahambad on, eks ole. Et, et see, see ei ole, see, et laps ongi niisugune nagu täiskasvanutel on muidugi vähem õigust eksida, aga laps teeb oma otsused ja, ja ja oma saatuse loob selle läbi, mis ta kogemused on ka eksituste kaudu. Et veel tark laps õpib koguni mitte ainult enda eksitust võttiste eksitust ehk ehk ütleme lastekirjanduse kaudu Nende kaudu. Ja sellepärast ei, ei muutunud ümber las olla, midagi peab ka head olema ja ja noh, lõpuks ollakse juba harjunud. Noh, et, et ta on nagu pealkiri on ajakirja nimi, et et ei häbene enam. Võib-olla mingi aeg oli, kuidas poiss, poisid nagu häbelliksid sedapsi, et noh, et oleks ikka paha laps, võib-olla siis siis võib-olla oleks nakkuks nagu šefi musta, eks. Ühesõnaga, nad ütlevad. Aga aga no minu mõte oli, vat ma just sellest rääkisin, et kui ma olin laps ise ja, ja ema sundis nii kaua kirjutama, kui ei olnud ühtegi tindiplekki ega sodi, mis te mahatõmbamist ja luuletuse saatma sinna pioneeritoimetusse ja et ma mäletasin, kui oluline see oli, missugune tunne see oli siis ma just mõtlesin seda, et meil on palju selliseid lapsi tollal, kui sai see ajakiri tehtud oli mul ka koolis tunnid veel ja ma nägin, et mul mul olid kuues klass, kes tegid väga andekaid asju, mul ei olnud neid kuskile saata, täheke, eks ole, mudilaste oma selleks ajaks suli välja põhjana, mis oli pioneerist saanud nagu suuremate või noorteväljaandeks. Natukese aja pärast sädemest sai meie meel ja see läks ka välisväljaandjatele ja suri välja ja, ja lihtsalt ei noh, noorus veel tollal kiratses ja sinna ju ka kuuenda klassi lapse asju. Aga just see, et lapsed saaksid iseennast avaldada ja oma arvamust avaldada ka. Et see põhimõte oli ja, ja noh Ma ükskord kirjutan kõigist nendest headest inimestest, kes aitasid ja kõigist nendest oludest ja see võib ka päris naljakas olla, sest naermise kaudu mina õiendan oma rusikaga ega ega sirbi ja vasaraga. Aga mäletan väga hästi igav, kuidas keegi võttis ära lootuse igasugusele toetusele, öeldised Miki hiir sööb selle niikuinii välja, mis mõttega siin oma eesti asja teha? Eriti tore mõelda, kui see inimene tahab kangesti eesti asjamees olla ja takkajärgi seal ikka Nii et 19 aastat, aga, aga jah, mitte väljaandja all alustasime aktsiaselts piker all. Sellal ladislow, Koržets oli peatoimetaja, aktsiaseltsi esimees ja ja ta arvas, et on tubli ärimees ja ja eks ta oligi, aga olud olid nagu teistmoodi, et andis välja veel ka ajakirja kassi mille toimetaja kohta ta mulle pakkus, aga mina siis pakkusin välja, et tema näed niisugusele vanusevahemik kellele üldse ei ole väljaannet olemas ja aga siis piker lõpetas ise ilmumise ja, ja siis läksime vaimukirjastuse alla, millest on kaid huvitavaid fakte kindlasti mäletada ja siis lastekaitse liidu alla, kus Kaur Hanson oli suur tegija ja lõpuks olime siis mittetulundusühingu all, vaatame, mis edasi saab. Kergelt ajad ei ole. Sellepärast et kõik, kes vastu vaidlevad, mina näiteks ei tahaks iial minna välis väljaandjate alla. On ju näha, mis sai meie, meie meel oli ju täiesti korralik väljaanne Läks noorte väljaandeks, mis norralaste villaks tema soomlastega. Et meil on ju peale kultuurilehtede on ju kõik välisväljaandjad, nii et et samamoodi oli siis ka kõikide teistega ei ole vastu pidanud, soomlased tegid ise lasteaiakirjas punk, mis ka vist poolteist aastat pidas vastu, isegi Stiina vist oli norralaste oma, mis oli ju ometigi väga reklaami täis kah, lõpetas ilmumise. Nii et noh, fakt on see, et rikkaks ei saada. No ja kui ots otsaga kokku tuleb, tavaliselt ei tule, lastepidamine pole midagi teha. Mida kultuursem riik, seda kauem läheb, laste peale tuleb raha kulutada. Väga lihtsatest riikidest, pannakse kolme aastane saapaid puhastama või? Müüakse 10 aastaselt tüdruk lambakarja eest maha, eks ole, kuskile peresse. No et need on teised, aga, aga meie oleme ikka tsiviliseeritud riike, siin läheb lapse täiskasvanuks saamiseni ikka tükk aega siin. Põhjamaades ka esimesed head lapsed on nüüd väga suureks kasvanud tagasisidet. Oi ja ei, väga tore. Ma olen vaadanud, et mitmeid kõik ei tea, aga vähemalt viiel-kuuel või rohkematki on raamatut ilmunud. Ja ma mäletan neid ka ja mitte kusjuures kõik mittekirjanduslikud, näiteks Andres Jakovlev tegi mustkunstiraamatu, tema alustas miljastamiseks aastaselt kirjutamist, võitis, legosid pidevalt ja, ja niisugune hea joonista. Praegu ta teeb meil mustkunstilehekülg on suur poiss varsti peax isaks saama. Nii et hästi vahva ja väga hea laps ja no Maria Lee Liivak tähendab tema juba kolmandast klassist teadis, et tema tahab oma tutvustuse juurde mustvalget illustratsiooni ja tal olid oma nõudmised. Kõik olite väga-väga põnevaid lapsi. Kel viimane raamat, mille esitlus on, ma käisin, oli taimetoitluse kokaraamat Sandra Vungi kes on ühtlasi Eesti parim punkt, trummar. Tema juba hakkas, tema aadress oli mul peal peas juba Felixi küla, seda pidevalt kirjutasid nii vahvaid lugusid ja joonistas samamoodi. Aga nüüd ta on jah, et meil ka kokalehekülge, nii et kasvab peale neid neid lapsi. Nüüd ma käisin Pan Haagen Eesti koolis ja sealt tuli mu juurde üks neiu. On kelm, kes meenutas ka seda, et Ma olin nelja testima, mäletasin tegelikult muunest. Suur tüdruk on, need on nii vahvaid lapsi, Roland Laos näiteks oli pidev joonista, tema on nüüd näitleja ja, ja kui me kokku saame paljusid ma ju ei tunne ära. Ei no me oleme kirja teel, käekirjad nüüd nüüd on neli kirjad, nüüd ei ole enam käekirjaga, enne tundsin käekirjaga ära. Ja umbes nagu omad lapsed ikka niisugune tõesti tunned rõõmu, sellest neil hästi läheb ja ja läheb hästi. Ja võib-olla. Ma ikkagi vist ist loend? Loen lasteluuletusi, nii meeldivad mulle rohkem. Võõrsõnad on ju meil väga moes ja igasugused lühendid, noh, olid ka nõukogude ajal, mis nad tulid, impeksim ja, või, või ma ei tea. Soff sõrm, ma ei tea, mis torg. Aga nüüd on meil uued ja niisugune luuletus ABC. Isa kuulab uut CDd, ema vaatab teeveedeid, õde kirjutab. CVd. Laps ei tunne ABT. Ja otsib üksinda, viitsi. Niisugune luule, luuletus kole, oi, neid oli ja nii ma olen lugenud. Ja mul on see uus lisaks ka ja siis ma loen veel sellise nagu aha uudis kuudis. Krants ei tule välja kuudist kondistki ei hoolida ega aiapostilt Uudmistena printsi noolida. Jalga välja ta ei viigi, kuigi puutub nöör või kett, krants teab ilma asju niigi. Tal on kuudis internet kirja sõba leidis äsja küsis, oled koer, auh, sõber kirjas, naeratas ja vastas kindla peale näo. Ja see on raadio kaks ja raadio kahe oma luule saada kuri karjas ja meil on külastada leelo tungal. Kuri karjas ja Kaur Kenderi ja mina olen alati Rüütli Meil on külas. No ma tahan küsida sellist asja, et enamustel väga headel luuletajatel on oma selline luuleteooria või oma värsiteooria x, mis asi on luule ja mis, mis asi on värsse, miks nad seda teevad just nii, nagu nad teevad, et ma ei tea, kui väga nad tahavad. Ja kui väga nad viitsivad seda sõnastada ka leivaga, sina oskad seda või tahad seda sõnastust. Isal luulen, miks ta on selline? Vaevalt, et nüüd mingisugust pikka teooriat või heietama hakkaksin, aga ma olen kirjutanud ka vabavärssi. Ma olen kirjutanud, kuigi rohkem riimilist luulet ja Riinilise luule juures on minu meelest sama oluline kui vabavärsi jaoks. Minu jaoks on oluline rütm. Sest et luule teeb luuleks ka vabavärsi juures, ma ei mõtle, et ta peaks olema mingi rütmistad. Lapsena närdi, paigaldasin ta toda, mina, eks ole, aga et tal peab olema tuule, on ikkagi nagu miski, mida veri edasi ka sellel on oma rütm, perel on pulss, luulel peab samuti pulss olema. Tihtipeale on mõned vägagi pikad Vaba värsilised luuletused, mõtled, et kas ta on luuletus, aga siis hakkad kuulama ja kuuled see rütm on seal olemas ka mõtte, rutt või mingisugune. Et, et see on minu jaoks niivõrd oluline, et Alex inimese verega seotud kuidagi vere liikumise soontes soontes oleva vere. Nii et minu jaoks väga oluline. Ja noh, võib-olla see tõsin, Olavi tahtis laulutekstidest räägiksid, tegelikult on nõnda, et ma neid luuletusi, mida ma olen laulutekstides kirjutanud. Mul ei ole, ma kunagi ei lastega suurte omi ei ole raamatutesse pannud. Vastupidi, on küll olnud, ütleme, need vanakooli heliloojad. Eks Nad otsivad Karimilisi luuletusi ja kui see on nagu mingi elamust nagu neile pakkunud, et siis nad teevad laulu, et mõnikord on peiteaeg õudselt. Näiteks minu esikkogu ilmus, kui ma olin, pidi tulema kuni 17, aga jõudsin siiski 18 saada ja lõpetasin keskkooli ära. Seal oli hästi palju luuletusi, mis olid ka 15 aastaselt kirjutatud ja näiteks oma laulu ei leia ma üles, sai pioneerilaagris kirjutatud. Ma olen ju niisugune öökulli tüüpi inimene, aga, aga seal see vara tõustud ja see oli tõesti niisugune imeline vaatepilt, et see sama tavaline Harjumaa maastik võis olla olla tõepoolest nagu unenäoline ka kogu selle udu ja, ja ja, ja kõigi need liikuvad ja liikumatud kogud selles udus oli midagi erilist. Ja noh, selle leidis ojakäär üles, kui ma olin ülikoolis vist kas esimesel või teisel kursusel ja ma olin ostnud endale raadio Sirius Radio La, õieti ma olin väga uhke selle üle ja kuulasin teda ühel õhtul ja tuli võistluskontserte kuule, et keegi on minu teksti luuletusest nagu teinud või maha pannud, et täpselt samad asjad, aga et et mingi la oli vahel ainult, et, et kes see niimoodi ja siis noh, kuna seal ju anonüümne kah alguses siis tõepoolest pass, mis seal ikka, et noh, keegi on sama mõelnud täpselt mis mina. Tuli välja, et ojaga lihtsalt ei osanud mind leida, main keskkooli juba lõpetanud ja ja, ja noh, Kirjanike Liidu liige ei olnud ju midagi, et noh, hiljem me saime sõpradeks ja aga neile mõlemale väga meeldib see metsa Tõlli töötlus. See oli ikka väga tore, aga poleks iial uskunud, nii et noh, midagi nähtavasti mul mingi mehelik alge ikka sees, sest täpselt samuti nagu see merelaine laul, mis oli ju Silvile Silvi Vraidi kirjutatud Tanel Padari suust kõlab suurepäraselt mu meelest, et või, või on see lihtsalt nii, et ma, ma ei ole niivõrd sooline kuju, et muu jaoks nii olulised, kas on mees või naine? Ta vist ongi, mõtlesime eelnevast uniselt meeskirjanikud nüüd natuke emasid, eks ole ma ise pole naiskirjanikult võib-olla mehelikult. See teks sa isegi teiste. Oi, 15 oli see ja no see on üsna lapsemeelne Marilyn 15 15 aastased imik, mäletan täpselt maal, aga lutt võeti ära. Õnneks ma. Üllatavalt valmistatud. Ma ei tea, eks ta oli niisugune tunde tunde asi. Vaat seisab vaat et nähtavasti see rütm on mul kuskil sees, sest et. No ma arvan, et sa oled kõige ilusam emotsioon, mis ma üldse elus vere rütmi ei noh, eks ta annab targutada palju ennem ilusam. Aga sellega ma vabandan välja oma rohkeid riimilisi värsse, mille kohta noored võivad öelda, et ajast ja arust, et see, see mõtlemine ei ole, kas nad ütlevad seda, et kas sa oled ju ka natuke räppi proovinud? No räpp on väga vere ja, ja ta on ju rütm on niivõrd oluline ja puha. Ei see proov oli jah, niisugune see oli, see oli lihtsalt Tommyboy kavaldada minu hoovi meelitamine, aga elamus oli kellelegi poolest nii et ei saa midagi öelda. See jäi viimaseks korraks, et, et siis, kui me võib-olla Olaviga õpime ka kunagi räpi tegemisi Ei, tähendab ma sain nii aru, et ta tellis teksti ja tekst oli valmis ja ja jäi rahule, paneb ise midagi juurde ja siis ütleb, et täna on lindistus, oli seal ukse taga seal ja lapse toimetus ja mõtlesin, et kas ma pean tingimata tuleb. Aga kes siis laulab? Laula? Aga tuli jah, mõlemad seal Alkuks Aare Laanemetsapoeg, hästi vahva noormees ka, nad olid fanaatilised, nendel ei olnud stuudiot, nad tegid korteris ja jäävad lihtsalt kõlarid ja tekk üle pea ja vot niisugused noh, niisugused inimesed mulle õudselt meeldivad, kes teevad seda, mis nad õigeks peavad ja, ja ei hakka alisemaid. Oi külma teeksin. Ma teeks seda külma, teeks teist ja. Mul ei ole nad seda ja teist ja kolmandat ja aga lihtsalt Tommyboy töötas sel ajal ka Urmas minu meelest. Kas, kas ta oli laosmi tassis asju või tugev poiss, nagu ta oli, aga lihtsalt selleks, et teha seda, mida sa tahad. Ja Tommyboy on endiselt selline Toivo ja oli meil sel suvel kõlas mitmel korral kuri karjas, üritustel luulet ja ta oli väga võimas ja väga lahe ja kõik. No minu meelest see on vahva, et praegu on tegelikult nii palju selliseid noori, kes teevad seda, mida nad õigeks tunnevad, taha tahaksid teha ja ja ei hakka, noh, on ka teist liiki, kes oskavad projekte kirjutada ja, ja lihtsalt hõlmed seda patjadel. Mina projekti kirjanikuna olen väga vilets, ma nii kardan selliseid asju, see on kõik nii eesmärk ja mis seal kõik need asjad kõik kirja panna ja. Aga ühesõnaga ikkagi Vakse jamad noorus ei ole hukas, noorus. Kes seda juba russopeale väideti, aga jälle mõni, mõni vaidleb vastu või praeguste Nortsis. Ma arvan isegi, et noh, Eesti elu läheb paremaks, kui niimoodi ükskord saavad suureks, et, et palju on. Noh, ma ütlen, ma isegi vaatan meil ka mõned need endiselt kirjel lapsed, kes on Cambridge'i ülikoolist doktor porgandid ja muud ja nad tahavad tagasi. Äkki tulevad ikka tagasi, mõtlen, annaks jumal, et meil oleks nii palju jõudu, seda maad nii nii nii hoida, et nad tahaksid tagasi tulla. See on nii oluline asi, milles ja võib-olla leelol siis lõpetuseks veel. Ei, ma siiski vist risk, ikkagi loen ühel lasteluuletusi ja see võib-olla käib ka nooruse hukkamineku kohta, natukene. Pealkiri on, oi, silmi punaseks. Jänesepapal punased silmad, töökoht on õues ja ilmad on külmad. Punased silmad on jänesemamma murest, et metsas on reostunud sammar. Punased silmad on jänesepojal arvuti ees istus õhtusel ajal punaste jänku jänku pliks ilma. Temal läks peegli ees lüpsilt medust, silm. Punasilm muide, on neil ka vaarema eluaeg selline hullu tundema. Seitse päeva ja see oli raadio kaks kuri karjas ja meil oli külas täna leelo tungal ja, ja meil oli super. Mul oli super ja teile kõike head, head jätkuvat laupäeva õhtut ja kuri karjas on järelkuulatav raadio vahe veebsaidis ja öelge seda kõigile. Teil oli külas leelo tungal yhe kõrikarja.