Kui me asusime kevadel entusiastide grupiga uurima, kui palju Berg on istutanud Sangaste mõisas igasuguseid võõrpuuliike ja ka kodumaiseid siis tulemus oleks selline, et sama hästi, kui ta tuntakse rukiga Peal võiks olla kas Tammega või ka metsagraaf. Aga et nüüd teile see asi selgeks saaks, ma püüan lühidalt refereerida Rida kogumiku sisu, mis tõenäoliselt ilmub trükist suvisteks pidustusteks. Sangaste mõis müüdi pürgide perekonnale 1800 kaheksandal aastal. Mõisa majanduslik olukord oli kehv ja metsad loeti niivõrd laastatuks olevat et mõisa talupojad tundsid teravat puudust puidust, eriti küttepuidust. Varguste tõkestamiseks oli juba 18.-ks aastaks ametis kuus metsavahti. Kuid päris metsamajanduse organiseerimise jõuti Sangastes alles krahv Friedrich Bergi päevil alates 73.-st aastast. 1875 oli metsa mon arvel 1715 hektarit, millele lisandus veel 1826 hektarit mitteproduktiivseid alasid, eeskätt soid ja töötas juba 12 metsavahti. See on nii palju kui praegu selle maa kohta oleks kaks metsavahti keskmiselt. Ilmselt see metsavargus oli nii levinud siis. 78.-ks aastaks oli juba kaevatud 2,7 kilomeetrit kuivenduskraave metsas. Kuid vaatamata kokkuhoiule oli ikkagi metsade vanuseline struktuur. Ebanormaalne. Tugeva viimaste aastate üleraie tõttu oli valmivaid ja raie küpsi metsi üsna vähe. Et nüüd ehitusmaterjali defitsiiti natuke vähendada, ostis Friedrich Berg 80. aastal osa Tõlliste mõisa metsast kokku 490 hektarit. 1878 hakati metsa kultiveerima, teadlikult külvati talvel raiutud raiestikule männiseemet, kuid kahjux männikülv hukkus ja aasta hiljem külvati samasse kuuse seeme. Oli juba olemas seitse metsataimla ja veel otsustati juurde rajada neli taimlat. Varsti oli arvel juba ligi 50 hektarit metsakultuure. Vaatamata sellele, et Berkultiveeris meie kodumaiseid liike, tamm, mändi ja kuuske. Ta oli väga kiindunud tamme. Ta nimetab seda meie kõige väärtuslikumaks puuliigiks. Ta laskis istutada neid metsavahtide elumajadele lähedusse. Metsa läbivate teede äärde ja põldude serva tõrusid lasin poistel korjata vaid parimatelt sirge tüveliste puudelt. See on töö, mida metsainstituudi selektsiooni labor praegu alles järgi püüab teha. Taimlasse tehti külve taimede saamiseks, see on tammetorudest ja kui tõrusid oli rohkem, siis külvati neid otse metsa torgata Sänna kepiga augu maasse, pistas sinna kakskolm tõru, et siis, kui üks seal hiired ära söövad, siis teisest ikka puukene kasvaks. Ja väga tähtis on see, et iga puuest, iga Tammekesest lasi Berg hoolitseda individuaal reaalselt talveks seoti iga puukene kas põhuga kinni või kuuseokstega, et talvel hiired kitsatega jänesed ei saaks neid ära koorida. Esimene tammekultuur võib olla täiesti 73. aastal. Tänaseks on väheste säilunud nende puude kõrgus 33 meetrit ja jämedam kolmveerand meetrit. Läbimõõdus. Kes on Sangastes käinud, teab mõisa lähedal kasvab ilus tammik. See rajati 1000 910911. Koolitatud taimedega ja taimi pandi hektarile 5000 tükki. Ja möödunud võib-olla oli puistu kõrgus 27 meetrit, diameeter 33 ja tagavara 424 tihumeetrit hektari kohta. Selle juures oli 87. aastal välja raiutud 113 tihumeetrit. Näed, kogu toob on üle 500 tihumeetrit. Jättes nüüd kirjeldamata hulga lihtsalt nooremaid tammikuid tuleks ikkagi märkida 2,8 kilomeetri pikkust tammealleed, mis palistab mõisaja alevi vahelist maanteed. Krahv Bergi huvi ei piirdunud ainult tammega. 1886. Ta tegi ettekande loodusuurijate seltsi koosolekul hariliku kuusevormidest. Peale selle oli Sangastes oma korvipajuistandust. Oksi müüdi ning kasutati ka omal vits punutiste valmistamisel. René von Bergi kirjavahetuses Taavi kübaraga. Ma lugesin, et pojapojad oskasid korve punuda ja tegid seda suure rõõmuga. Ei tea, kas lihtsalt oli neil hobi või ka vahel karistuseks, kui poisid pandi korve punuma. Enam tähelepanu vääriks veidi Bergi huvi võõrpuuliikide vastu. Oma reisidel kasutas ta kõiki võimalusi uute liikide seemnete hankimiseks, olgu siis sõit Ameerikasse, Euroopa reisid või 903. aastal reis Kaug-Itta. Viimast kolmekuulist reisi võiks väga oma ulatuse poolest ekspeditsiooniks nimetada sest ratsa käidi mägedes piki jõgesid edasi-tagasi, kirjeldati loodust ja, ja korjati seemneid ja istutusmaterjali. Kui leht puudes oli Friedrich Bergi lemmikuks tamm, siis okaspuude seas oli esikohal harilik ebatsuga. 1909 ja 910 Ameerikast seemnega. Rajasta tänapäeva mõistes esimese geograafilise katsekultuuri. Juba noorte kolmeaastaste taimede puhul oli märgata olulisi erinevusi kasvus olenevalt seemnete päritolust. Nende taimedega rajas Berg back parkmetsaserva katsekultuuri kuid kahjuks ei ole leida seda täpset katseskeemi. Kuid selle skulptuurist on säilinud puid, mille kõrgus ulatub 30 meetrini ja Sangaste parkmetsas kasvab ka Eesti kõrgeim ebatsuga 41 meetrit kõrge istutatud aastal 1900. Väga häid tulemusi on Sangastes saadud lehisega õigesti tabatud seemnete hankimise kohad ning veel õigemini valitud kultiveerimiskohad. Parkmetsas kasvab tõenäoliselt suurim eesti kuriili lehis kõrgus 32 ja rinnast jämetral 52. Väga ilus on 12 puuline grupp istutatud 1900 jaapani lehist. Seal on parkmetsa põhjaosas kõrgemad puud, grupis on 39 meetrit ja läbimõõt kuni 70 sentimeetrit. Euroopalühist ei pidanud krahv Bergi eriti lugu sest need kasvavad kõverad, esialgsed Noorte puude ju peab see ütlus paika. Kuid tänapäeval Euroopa lehis Eestis annab kõige kõrgemaid puid lehiste hulgas ja ka tagavara poolest. Loodi. Metskonnas kasvab puistu, mille hektaritagavara on 1600 tihumeetrit. See on noh, ma ütleks kaks-kolm korda rohkem kui kuusel või männil Vene lehist istutas Berg mitmele poole ja jälle on kasvukoht valitud väga oskuslikult. Praegune Sangaste metskonna mäekülavahtkond, mis varem kuulus mõisale, on väga vahelduva reljeefiga. Mäeküla ilmselt ei ütle teile midagi. See mäekülavahtkond on umbes seal, kus algab Tartu suusamaratoni lähe. Seal on kõrged künkad, vahelduvad sügavate olgudega ja Moldon väga viljakas. Sealt mitu ilusat tükki suvel leidsime ja nende hektaritagavara on kuni 700 tihumeetrit hektarit. Austust väärib samas üks mitte väga suur tükk vene lehist, mis pidas vastu mitu hektarit maha paisanud keeristormile. Ja veel on tore, et selle lehisepuistu all kasvab valge pöök, mis mujal Sangastes on külmunud. Väga perspektiivseks, Pedas Berg Siberi olgu mitmel kollane, tellis seemet, Lõuna-Uuralist tõi sama päritoluga taimi Saksamaalt, rajas kultuure ning istutas alleesid. Parkmetsas on suurepärane 1904 istutatud siberi nulu puistu. 40 aastat tagasi oli selle tagavara 750 tihumeetrit hektarilt seal ettekandja mõõdetud ja 10 aastat tagasi juba üle 1100. Kui nüüd lisame katsetatud okaspuude nimestikku veel mammutipuuranniksekvoia Ameerikast, Kanadat suuga ja elupuud, saame koguarvuks 25 liiki, mida Bergi ajal Sangastes katsetati. Lisame sinna veel leht, puusid 22 riiki. Siin võiks nimetada mandžuuria pähklipuud Sangastes 27 meetrit kõrge amuuri korgipuud 18 meetrit, amuuri toomingad kasvavad seal Bergi aegadest, amuuri maakia vahtraliigid. Ja edukalt kasvab parkmetsas Bergi aegadest kuradi puu. See on tänapäeva ekskursioonide naelaks, see on niisugune väike puu. Kuni võib-olla viis meetrit vars on tal kaetud tihedalt ogadega, millest võib-olla ka nimi, et kui keegi ei tea, mis on puudutad, võtad tõvest kinni, haarab sellest kinni ja reaktsioon on muidugi, kurat. Ma tõlgiksin seda nimepanekut niimoodi. See on selle poolest põnev, et ta ei ole eriti pikaajaline põõsas. Tüheksat vajuvad varsti maapinnale ja kõdunevad, kuid juure võsaldast ajab jälle uued ja uued varred ning õitseb meil kuni hilissügiseni oktoobrini ja kannab vilja. Peale nende on hulgaliselt põõsa liike, kuid siin hakkab nende inventeerimisel ja mõõtmisel segama müra. Kuna kauaaegne Sangaste metsaülem Raap tõi nii palju oma valitsemise ajal Sangastes lisaliike, et nende arv on juba üle 300 ja põõsas on lühiealine. Nüüd me ei tea, kas ta kasvab seal juba Bergi ajast või on ta tema järglase rabi ajast. Nii et need jätame praegu kirjeldamata. Ma usun, et olete saanud pildi sellest suurest tööst, mida Friedrich Berg on teinud metsanduse valdkonnas ja need puud, mis nüüd on Eestis võib-olla kõrgemad või kõige jämedamad. Need on ausambaks sellele suurele loodusesõbrale. Aga lugupeetud juhatajad, auväärsed Bergi suguvõsa esindajad, lugupeetavad krahv Bergi talendi austajad, kes tänasel juubelipäeval siia on kogunenud. Aastat tagasi algas üks Eesti graafiliste kaartide seeria millest esimene oli pealkirjaga Eesti loodus, selle eripära ja kaitse. Seal selle kaardi all on seeriameestest, kes läbi aegade kõige rohkem on Eesti loodushoiu jaoks teinud alates Karl Ernst von Päärist kuni Eesti vabariigi lõpuaegadeni välja. Selles auväärses portreede seerias on üsna kesksel kohal tänane juubilar oma väga mitmekülgse töö eest. Eestimaa looduskaitse mõtte tõstatamisel ja hoidmisel. Väga paljude asjaoludega ja Ma võib-olla ikkagi juba teadaolevat siin kipun riivama, aga katsunud seda teha nii põgusalt, et, et mitte korrata vaid teatavast aspektist teha üldistusi siis minule ettenähtud teema ulatuses. Kõigepealt ma tahaksin öelda, et Sangaste ja tänane juubilar on erakordne meie Eesti kultuuri ja teaduse ajaloo jaoks. Sellest aspektist, et teda võib nimetada üheks erainstituudiks. Mööname seda mõistet Eestis vähe kasutanud. Aga seda on tarvis rohkem mõtestada ja uurida, sest et teatavasti varem oli peamine teaduslik rakendus võimalik ainult ülikonda koolis. Sinna kõik ei mahtunud. Ja paljudki andekad ülikooli lõpetajad, kes olid teaduslikult teevad, tegid seda tööd kui majanduslikke võimalusi oli oma mõisas või kuidagi muud moodi eraviisiliselt organiseerituna. Päris veendunult on sellised instituudid, näiteks Raikküla kaitseb ringide tõttu Palmse Paalenita tõttu ja Koeru juures Aruküla Norringite tõttu. Üksikuid aspekte ma ei hakka siin rõhutama. Aeg on olla Kissik nagunii. Loodusteaduslikult tuleb selliseks erainstituudiks eelkõige nimetada just nimelt sangastet ja see Sangaste siis hilisema loodus hoiulise maine kujunemine on väga, aga tõsiselt seotud nende teaduslikel traditsioonidega mis seal mõisas olid välja kujunenud juba mingil määral enne krahv Friedrich Bergi võiks ütelda, et esimene suur väljapaistev selle mõisa aga seotus ülemailmse rolliga uurija oli juba Villem Truuve siinsamas. Paarsada meetrit kaugemal oleva on Tartu tähetorni asutaja ja hiljem ka Pulkov asutaja Peterburi juures, kes teatavasti kujunes oma rangulatsiooni mõõtmisega. Kiiresti maailmateadlaseks lisaks muidugi astronoomile töö olgu öeldud, sellel trangulastus jooni. Mõõtmise üks olulisi punkte oli ka otse Sangaste maadel, see oli hari Mägi ja Oskar Kruusile. Täienduseks seda mäge nimetab oma unistuste täna korduvalt Bernard Kangro välja kuni oma viimase veel surma aastal ilmunud raamatu, nii. Struve järgsetest aegadest võiks öelda, et väga tihedad olid Birgide eriti priitilist, Birgi suguvõsa. Esindajat seotud Tseeviastsite suguvõsaga Siiversi tagant teatavasti olid mitmes erinevas Eesti punktis suurte oluliste loodusteaduslike ökoloogiliste uurija uurimiste tegijad, Õisu Siivers, esimeste Eesti eeskujulike kultuurmetsade rajajana ja Lätis skriiveri park. Otse Väina jõe kaldal on kõige liigirikkam Baltimaade üldse ja väljapaistva dendroloog, maks, Sievjazzi rajatud. Kõiki neid Siibersitega kontakte arendati ka Sangaste baasil ja ühe Šiverstiga toimus isegi ühine safari ekspeditsioon Aafrikasse ja ma arvan, et see asjaolu, et Friedrich Berg nii väljapaistva volitendroloogia alal on seotud ka selle suure koostööga, mis tal oli Sieversite suguvõsaga, kes eelkõige olid seotud just metsade ja Tendroloogia uurimistega siis sellesse uurimiskeskusesse kuulub kaheldamatult oma seostega ka Eesti ala kõige kuulsamaid peadlasi ema poolt eestlane akadeemik Alexander Middendorff kellega koos arendati eriti siis ulukite bioloogia uurimisse puutuvaid asju ning töötati välja ka esimesed, siis jahiloomade kaitset määravad printsiibid Eestimaal, millest Priidist Berg tegi ka suuri ja olulisi kokkuvõtteid. Eriti tahaks aga sinna erainstituuti kuuluvana rõhutada Gustav tammanni kelle kohta on materjali ilmunud, aga ei ole selgelt võib-olla välja öeldud, et Friedrich Bergi kaudu kujunes tõesti maailmateadlaseks üks eestlane. See ei ole mingisugune vaieldav küsimus enam ammu aega, et Gustav Tammann eestlane oli, ta pärines Hamburgi Eesti väljarändajate perekonnast, sai oma hariduse Tartus, soovitati siia Mendelejevi enda poolt algul erakorraliseks professoriks, siis professoriks ja hiljem siit juba Göttingeni minnes kujunes ta mitmel alal oma 500 publitseeritud teadusliku tööga. Füüsikalise keemia üheks rajajaks maailmas. Sangaste Riidriks Bergile oli ta tänulik oma läbi rekkade ja andis ka oma uurimistööde alusel mitut aspekti, arvestades nõu sealsetele ettevõtmistele. Londoni kunstliku käega seoses, sest et jää polümorfseb modifikatsioonid oli üks uurimisteemasid, mida Tammann tegi. Olgu öeldud, et Tammanni seos on Tartu ülikooliga. On kestnud väga kaua. Veel hiljuti oli, oli Tartu Ülikooli raamatukogutöötaja samast suguvõsast mata Tammann. Siit ma tahaksin viidata, et üldse tuleks edaspidi palju rohkem ja süvenenumalt uurida seda, kuidas baltisaksa teadus ja haridus on eestlaste teadusega põimunud, sest et siin sageli eestlaste vähese tuntuse tõttu on neid eristamise mitte tehtud. Ja on päris naljakaid asju isegi olemas. Näiteks on Jakob Hurt aga koos Tartu kreiskoolis õppinud Osfalt Miide Berg Narva jõe ääres metsniku poeg täielikult eestlane teatavasti Smiideberk aga kujundas välja eksperimentaalfarmakoloogia maailmas ja kõikide Ameerika ülikoolide professorid. Farmakoloogia alal olid ühel hetkel Smiidebergi õpilased, kes sellel ajal töötas Strasbourgis ja kust ta muide õpetas välja ka uus Albert Schwaytheri. Kui šnitsel hakkas minema Aafrikasse oma seda uut elukutsumust täitma peale muusika ja orelikunstiõpinguid siis siit on võrsunud kaheldamatult Renee. Berg, keda mul on au olnud, ükskord ka Ermuttonis kohata küll väga põgusalt, aga siiski oleme mõned sõnad ka rääkinud Sangaste asjadest 1976. aastal. Otseselt kujunes Friedrich Bergi mõjul välja üks kõikide aegade Eesti väljapaistvamaid pomoloogia sellektsionäär Aleksander Kurvits, Aleksander Kurvits, värinas Sangaste naaberkülast ja hakkas Bergi juures otseselt Bergi kutsutuna abilisena rukki selektsioonis kaasa mängima, rääkis ise seda. Ta pidi tegema, kuidas ta pikemaid rukkipäid vilja seest välja otsis ja, ja nii edasi. Teatavasti Aleksander Kurvits koolinõunik Tartus mitmete raamatute autor on kõige teenekamaid eesti pirni ja ploomisortide aretaja, rääkimata siis õuna ja muudest nii tavalisemate sortidest. Nüüd tahaksin öelda, et Bergi pea mine. Looduskaitseline printsiip võib-olla seisneb väga rangelt ökoloogiliste asjaolude arvestamises sealhulgas eriti ökotoni serva efeki põhimõtte arendamises. Aeg ei võimalda siin tuua palju näiteid, ütlen, et see on seotud kogu kurva jõereguleerimisega, selle luha kahepoolse Meljuratsiooniga, samal ajal maastikuelementide täpse arvestamisega ja allesjätmisega selles suures töös samuti tiikides. Tee on rajatud niimoodi, et need on peaaegu looduslike järvede näoga. Sellega siis ökotoni seos, et võimalikult rohkem looduslikku mitmekesisust säilitada. See on Bergil olnud igal hetkel üheks oma tööde aluseks, nii et kui hiljuti personeiros võeti vastu suur ökoloogilise mitmekesisuse konventsioon, siis võime ütelda, et selle põhimõtte väga varane juuruta Eestis on olnud juba Friedrich Pierre. Järgmiseks tahaks rõhutada, et Friedrich Berg ka uurimisreisijana oli tihedalt seotud looduskaitseasjadega ja siin on ta suurimad teened minu arvates Kaug-Ida siholte, Aliini biosfääri kaitseala. Ühe viimase uurijana balti Matthias teatavasti see ala on põhiliselt olnud Tartu meeste uurimisvaldkonnaks. Maak Friedrich Schmidt, Maximowitzia, teised. On talusel rajanud ja üks viimaseid, kes siin suuri ekspeditsioone sellele alale tegid. Lapi ülikooli esindajana oli Friedrich Berg ja tundis ka hästi teisi kaitsealasid, sealhulgas maailma esimest rahvusparki elus Tony rahvusparki 1872 asutatud, mille olemust ja ja näiteks loomade hooldamist käis ta seal eraldi vaatamas ja kui ta hiljem ressursse loogilises looduskaitses väga palju pöörab tähelepanu just ulukite hooldusele ja, ja nende eest seismisele, nende kaitsele, siis siin on kindlasti ka nende uurimisreiside mõtteid loogilises looduskaitses. Ma arvan, et ongi olulisem see, mida ta on teinud oma soovitustega, et metsakultuurides mändide koos pajuga kasvatada, et loomadel oleks paju võtta ja nad ei kahjustaks metsakultuuri. Kohapüük kaitse korraldamine, maapirni kasutamine kitsede söödana, neetud, pandi puude külge vastavalt vihud ja nii edasi. Puks kõige moodsailoskaitsa suund maastikuhooldus on suurepäraselt Friedrich Bergi poolt olnud esindatud, kui täpselt kõik on seal looduses maha pandud. Isegi loss, millest juttu on, on maha pandud suure tamme järgi, mis seal lossi taga on, mitte mitte vastupidi, seal täpselt õige kohapeal õigesse vaatesse jäetud. Ma tegin seal tamme vanuse määramist, mõned ajad tagasi sõnul umbes 400 aasta vanune tamm, see juba lükkab siis ümber ka müüdi, et Peeter, esimene ta on istutanud beeta sinna kuidagi sattunud ajaloost ka ümber lükata. Agalt loss on maha pandud puu järgi. Vot nii. Tuli lähtuda loodusest ja nii ta lähtus kõikidel puhkudel sellest ja õpuks. Keskkonnakaitselist suund on siin juba ka mitmete näidetega töödeldud puhaslaut, kanalisatsioon, veetud värk ja kõik, see on see, mida tänapäevase looduskaitse keskkonnakaitseline suund peab oluliseks ja mille esimesed head näited on jällegi Sangaste näited. Palun, et te võtaksite edaspidi oma töös arvesse paljugi sellest, mida perekonna osanud praktilise loodusetundjana ja pöördgeoreetikuna ühendada. Tänan tähelepanu eest.