Vana loosung kõik on, meie ei kehti enam. Sest osa Eestimaast metsast ja veekogudest on taas läinud või minemas eraomandusse. Pole enam kaugeltki ükskõik, kus ja kuidas ma liigun, võimatkan süvendatavad uued tavad lähtuvad iga mehe õigusest. Nii nimetatakse seda reeglistikku põhjamaades. Meil, et naised ei solvuks igaüheõigusest vajalik, on sätestatud mitmes viimase aja seaduses. Üksikuid punkte välja otsida ühe mütsi alla kokku panna polegi nii lihtne. Sellepärast palusime appi keskkonnaministeeriumi nõuniku Veljo Ranniku, kes mitmete kõnealuste paragrahvide tegemisest ise osa võtnud. Kuna lindistus on tehtud Saaremaal, siis kõlavad esimesed näited ka sellelt saarelt. Alustuseks hoiame silmade ees asjaõiguse seadust. Niisiis, paragrahv üheksa saab kõik asjad, sealhulgas siis looduse, mis on kah asi, jagab avalikuks ja eraasjaks. Avalikud asjad on riigimaad, riigi leed ja riigimetsad. Vetest ütleks, et teie olete ümbritsetud siis riigi omandiga. Meri on riigi omand ja siin teie külje all on ka kolm riigile kuuluvate siseveekogu. Nasva jõgi, mullutu lahte, Suurlaht, nii, nüüd edasi eraasjad, need kuuluvad siis kas eraõiguslikele isikutele füüsilistele isikutele või, või, või siis juriidiliste isikutele asutustele. Need võib-olla jagatud kaheks kõigepealt avalikuks kasutamiseks määratud asjad. Ja tõepoolest, veeseaduse alusel on koostatud selliste veekogude nimekiri siis järved ja jõed, mis on määratud avalikuks kasutamiseks riigi poolt. See tähendab seda, et omaniku suhtes testivad seal mõningad kindlad kohustused ja mõningad kitsendused. Ja siis on loomulikult niisugused asjad, mis ei ole avalikus kasutuses. Nimelt kogudest avalikus kasutuses. Järved umbjärve, mitte väljavooluta järvede väljavooluta järv on, on ju vooluveekogu osa, umbjärved, mille pindala on alla viie hektari, kui nad asuvad paljude eraõiguslike isikute maadel ja need järved sõltumata suurusest, mis asuvad ühe eraõigusliku isikumaal. Seal suurus enam ei loe. Nüüd riigimets loomulikult on avalik asi ja mida see tähendab, see tähendab seda, et igalühel meist on õigus seal viibida, liikuda ja loodusande korjata tasuta. Ilma sellest kellelegi käest oleks vaja luba küsida. Nii nüüd eraõiguslike maade ja metsade suhtes on siiski piirang. Nimelt eramaadel, kui need on piiratud aiaga ka metsades või kui nendele on pandud välja tähised, mis keelavad võõrastel sissepääsu. Võib viibida võõras inimene ainult omaniku loaga. Ja siin on väga palju vaieldavusi. Asi on nimelt selles, et kas lambaaed on piire. Kas üks traat kahe posti vahel on piire? Justiitsministeerium on raudselt seisukohal, et on piire. Ja kui nüüd tõepoolest mõtelda, siis sellel on ka tõde taga, ekse piire peab midagi kaitsma, no kasvõi lammas seal lambaaias. Ja kui nüüd inimene ületades lambatara selle piirde maha tallab, on kahju, kui suur, eks ole. Nii et mets, juhul kui ta on piiratud traataiaga tehtud karjametsaks, Karetavaks metsaks on ilma loata kasutamiseks suletud. No suletud on veel rida teisi asju, nimelt oob aed, koduõu on suletud kas või kodurahu kaitsmise nimel, on olemas isegi üks paragrahv, mis võimaldab selle eest vastutusele võtta, see on haldusõigusrikkumiste seadus, paragrahv 144, mis ütleb, et kodurahu rikkumine on karistatav seal erinevatel viisidel läheb mingi kriminaalkaristuse või halduskaristuse alla. Ma veel kord, siis ütlen, et kõik, mis on tähistamata, on avalikud asjad avalikus kasutuses ja seda on õigus annab meile asjaõiguse paragrahv 142. Nüüd on veel üks erandlik asi, mida tasub meeles pidada. Kallasrada. Kallasrada on sätestatud asjaõigusega paragrahv 161 ja omakorda on temast juttu veeseaduses ja ühes seaduses hiljuti tuli, see on ranna ja kaldakaitseseadus ning tallama haaratud ka laius kallasraja laius arvatavatel veekogudel on 20 meetrit, meri on laevatatavad veekogu. Nasva jõgi on laevatatavad veekogu. Teised jõed ja järved on 10 meetri laiuse kallasrajavööga. Seal siis vööd mis peab kaitsma üksiti ka vett ja veeseaduses nimetatakse veekaitsevööks. Seda ei tohi ükski omanik sulgeda. Juhul kui see veekogu asub avalikul või avalikuks kasutamiseks määratud maal ja veekogul tähendab sinna hulka, siis ei kuulu need väikesed, see kuni viis hektarit või ühe maaomaniku maal või kuni 25 ruutkilomeetrit. Reisikonnaga hoiaksid jõekese omanik võib küll ehitada needsamad lambad ka või, või mingid muud tarad kuni veeni, sest maa tahab majandamist. Aga need tarad peavad olema inimesele läbitavad. Ja juhul kui tekib konflikt omaniku ja külalise vahel, siis on külalisel õigus. Nüüd on üks väga huvitav Eestile ainult Eestile praegu meil oleval andmetel omane sihukene klausel eramaal ma ei hakanud, seda pikalt, nimetame eraõigusliku isiku ja juriidilise ja nii edasi. Võib ilma loata viibida päikesetõusust, päikeseloojanguni, öösel eramaal viibimiseks on vaja omaniku luba. No mõte on selles, et mitte ainult vargustes, mitte sellepärast, et niisugune klausel asja võetud vaid tules kahjutules ja häirimises maarahva kohaliku inimese kodurahu keerimises. Vaata see. Päikesega seostamine päikse seostamine on sõnastatud asjaõiguses 162, paragrahv 162, paragrahv. Nii nüüd mõni sõna veest. Eks nii riigimaadel kui, kui eramaadel on siis veekogusid. Kuidas me neid saame käsitleda? Wet, seal saab paadiga sõita, võib võrrelda avaliku teega. Veeseadus ütleb, see on jällegi veeseaduses sõnastatud. Vesi ja veekogu on avalikud ja on ka avalikud veetee. Ja avalikul teel võib viibidega üks. Ja tal on ka randumisõigus mis tahes kohas. Välja arvatud muidugi looduskaitseala reservaadis, seal kehtib karmim kord. Nüüd ainult haiguse järgi normaalse tava ja omandiõiguse järgi me ei tohi randuda võõrasse paadisilda, see on omanud ilma omaniku loata kaldasse tema kaldasse võime randuda, sest selle kalda taga kohe on 10 meetrit või 20 meetrit kallasrajamaad, veekaitsevööndi maad ja see on avatud kõigile. Siis metsarisu, lilled ja ravimtaimed. Need on igaüheõiguse objektid ja neid on lubatud siis korjata kõigil, välja arvatud seal, kus on ümberpiire, võid, tähis. Mitte jaa tähis, vaid või tähis, siin on meil veel vaja korrigeerida kunagi veel metsaseadus, kuna seal on sisse kirjutatud piire ja tähisasjaõigus ütleb, et, et piire või tähis. Nüüd tuli metsas. Noh, kui inimene jääb laagris, on ta sunnitud seda tuld tegema, kes ilma tuleta metsas nüüd on. Me omle joga mehe oige eeskujul ütleme niiviisi maast kõrgemale tõstetud tuli, noh, see on siis mingisugune pill, see lamp või mingisugune tuli, mis on mingi tehnilisel alusel, ei ole, tuli kõik muu, kus sa ikka puu sisse paned ja tikuga tule otsa paned, on tuli ja seda võib süüdata ükskõik avalikul või mitte avalikumalt, ainult omaniku või valdaja loal. Riigimetsamehed on valdajad, omanikud on siis need eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud, ainult nende loal midagi teha ei ole, eesti põleb aeg-ajalt. Nüüd on üks niisugune elukas, kes tihti meiega kaasas metsaskäik on koer. Ja siin on jahikorraldus seadus. Paragrahv kolm ja asjaõigusseadus paragrahv 168, mis määrab ka jahikorralduse. Koer peab olema rihmastatud, tähendab, omanik peab olema koera külge seotud või siis vastupidi koeraomanikud seotud. Midagi teha ei ole, vastasel juhul, kui tema lahti loetakse jahipidamiseks ja jahipidamine on salaküttimine, kui ei vastavat luba. Jahipidamine ei ole Igame õiguse hulka kuuluv õigus. Nüüd, kui koer on autos, siis on ta sõidukis avalikul teel ja võib-olla kui koer paadis on ta avalikul teel. Ja keegi ei saa keelata koera vabalt paadis olemast. Kuhu ei ulatu igaüheõigus, nagu ma ütlesin, õue välja arvatud kordoni õue kordunud avalik asi. Istandikele mesilatesse ma ei usu, et sinna keegi minna tahabki, sellepärast mesilased kaitsevad ära viljadesse viljadele külvidele. Ja sellega võib tekkida üsna keerukaid olukordi, sellepärast et Buraaniga või noh, see lume lumesaan või mootor saandume saad sõidetakse talvel kõikjal ja üldiselt maailmas, et nendega lubatakse sõita ka piiratud ja tähistatud alad. Kui väravad suletakse, väravad avatakse ja suletakse enda järel. Võib ju nendega sõita, jää on jõgi ja jõgi on tee avalik asi, tähendab siin on mõned nagu traditsioonid suusama maastike. Tõenäoliselt tuleb meil lubada ilma piiranguteta Boraanidega või nende lumesaanidega sõitu, see on Otepää ja Haanja ja Karula kandi probleem. Teil vaevalt et selliseid probleeme tekkinud küllaga ei ulatu. Iga mehe õigus massiüritustele Need tuleb korraldada ainult omaniku valdaja loal. Ja noh, need Tartu maraton midagi teha ei ole, tulevikus tuleb sõlmida maratoni korraldajatel leping. Ma maaomanikuga, kelle maadest läheb see trass läbi. Või kui on pandud maha õpperada, loodusõpperada, siis iga omanikuga peab olema tema leping, et see õpperada võib eksisteerida ja, ja seda õpperada, kui ta on lepinguga paika pandud, ei tohi omanik sulgeda. Ta on sellest hetkest peale avalik asi. Nii ja nüüd veel kord siis vastutusest. Vastutus, nagu ma ütlesin, haldusõigusrikkumise seadus mitmete paragrahvidega ja nende hulgast tuleb eriti austada kodurahu paragrahvi, seal see paragrahv 144. Ja kui te tekitate omanikule kahju siis tuleb maksta see kahju kinni kas kokkuleppeliselt või kohtu teel. Aga kahju võib olla väga erinev viljade maha tallamine või, või võiaedadel õhku midagi taolist. Väga valusaks võib minna päevitamine murul enne niitmist. Ja sellepärast veel kord me rõhutame kallasrada ja kallasraja veekogu. Ta ei jäämaa. Võib-olla selleks Päivitamise maaks, kus omanikul ei ole õigus nõuda kahjutasu. Kui lähete, sest 10-st meetrist kaugemale ja tallata rohu maha, midagi teha ei ole, tuleb maksta kahjutasu, kui omanik juurde tuleb. Loodame, et teil sai igaüheõiguse olemus, mida võib ja mida enam mitte ei või klaarimaks ning ettevõetavad käigud ei too kaasa ootamatuid sekeldusi. Esineja Ranniku ja Toivo Makk soovivad teile meeldivaid radu looduses.