Kui ma kuulsin, et turbauurimise ja kaitse rahvusvahelised asjad saavad kokku Norramaal siis esimesel hetkel mõtlesin, et kas seal ka soosid on, sest on ju mäed, fjordid ja meri. Aga noh, olen ka liikunud natuke ringi ja tean, et soovika mäe otsas olla. Aga võib-olla alustuseks tõesti, kuidas, las endas soodega lood on ja turbaga. Tõepoolest, võib-olla esimesel pilgul tundub üllatav on, et seal võib soid olla, aga aga huvitav on küll see, et, et seal on tõesti päris palju neid said. Ja, ja väga eritüübilisi väga eriilmelised just tänu sellele, et seal see reljeef on väga vahelduv, tähendab, on kõrged mäed orud vahel. Teatavasti on Norra on ju põhja-lõuna suunas ju väga pikk 1700 kilomeetri, see tähendab seda, et ta ulatub ütleme, parasvöötmest kuni kuni juba lähisarktilist aladeni välja ja selle tõttu see väga eriilmelisi soid on seal esindatud praktiliselt jah, kõik niuksed ütleme, põhja poolkeral olevad sootüübid. Ja nüüd sellel suvel toimub kahe nädala jooksul järjekordne rahvusvaheline soode kaitsegrupi sümpoosion, ekskursioon ja võib olla no mis asja, mis asi see rahvusvahelise sooda kaitsegrupp üldse on? Ta loodi viis aastat tagasi, et seekord jälle väike juubel ka 10 aastat tagasi Austrias ja tema põhilisteks eesmärkideks sellel rahvusvahelisel soode kaitsegrupil on nüüd teadvustada soode kaitsmise vajadust ühelt poolt teiselt poolt selgitada seda ka poliitikutele seadusandlike aktide kui loojatele tegijatele. Ja kolmandaks võib-olla vahetada informatsiooni üldse, missugused on need vajadused soode kaitseks ja missugused peaksid need alused olema siin erinevates riikides? Noh, võib muidugi kui küsida, et mis siis sellest grupi tegevusest kraan ka siis mingisugust kasu olnud, kui ta aastat on eksisteerinud kui ka niukene silmnähtavam On see tõesti, et saavad kokku ikkagi erinevate riikide oma ala spetsialistid, kes nüüd on siis ka tegelevad sellel soode kaitsega nad saavad tõesti omavahel nüüd ideid vahetada, selgitada, missuguses seisus kusagil riigis nüüd suude kaitse, soode seisund palju, missugused nad on. Ja jaa jaa, omavahel arutada, mismoodi nüüd peaks siiski noh, kus võimalik taktikat muutma seal või missugused peaksid olema need rahvusvahelised kontaktid, nüüd selle meister niukene noh kuidas koordineerida üldse seda seda tegevust. Aga mis näiteks Veetaset sellises arvutustesse puutub, siis võib näiteks tuua kasvõi Rootsi, see oli otseselt, oli sellel rahvusvahelises soode grupi sümpoosionil. Samas oli see, et Rootsis hakati uuesti huvi tundma selle soode põhjalikumalt soode vastu juba riiklikul tasandil valitsuse tasandil. Ja seal tulemusena näiteks seal on nüüd valmima taas juba. Ülevaade, missugused soodult see Rootsimaal on, missuguses seisundis nad on, mida on, mis seal nüüd inimese tegevuse tulemusena seal hävitatud, mis on veel alles. Ja tõesti, see ülevaade on ääretult põhjalik, seal tehakse seda, nende maakondade kaupa. On tehtud sellised ääretult põhjalikud ülevaated iga maakonnas iga kohta on, mis palju on sellest soost veel alles, palju on juba läinud. Missugused liigid seal peal on, missugused on nüüd ütleme niisugused noh, väga haruldased, haruldased sootüübid või teine, teine näide. Iirimaal me teame, meie teadvuses on selline, kujutame, et Iirimaal on tohutult palju soid. Väga soine. Aga tegelikult on ta teame ka, et Iirimaal on põhiline osa energiast saadakse turbakütmisega see tähendab seda, et viimase 40 aasta jooksul suurem osa soid on siiski võib öelda ära köetud. Vaata siit tahakski nüüd hakata seda juttu edasi rääkima, aga enne ma ütlen seda ega tänasele vestluskaaslasele niisugune omamoodi tiitel rahvusvaheline äss ei olnud antud reporteri poolt kergekäeliselt. Tooge instituudi juhtivteadur Matti Ilumets on rahvusvahelise turbaühingu teadusnõukogu liige ja soode kaitse rahvusvahelisse gruppi osaline, nii et kõik on õigesti sisse juhatatud. Aga rahvusvahelisest peeglist vaadates ka väikese Eesti peale, kus õnneks Soidjab turvast on üksjagu ongi võib-olla kõige targem vaadata, sest vahel oma mätta otsas arvame, et teda on palju, võiks vähem olla või, või mine tea, kuidas me hakkama Obama, sest kui ukse all teda on ja ja näib, et täna ega homme tast puudu ei tule, võib ju väga nii julgelt temaga käituda või mõtlematult. Ja noh, mis siin korrata, turvas kohaliku kütteainena, meil juba on nüüd rohkem käiku läinud ja võib arvata, et edaspidi veel rohkem. Ja kui nüüd vaadata kohalik energia turbavarud soode seis. Aga pikem perspektiiv, ma mäletan väga hästi korda, rääkisid loodushoiu mikrofoni ees, sellest tõite näiteid, et ühe soo kuivendamine või kaotamine aja lõikes teeb palju rohkem kahju, kui ta momendil kasu annab. Nii et siin on peidus seal selles loos väga palju küsimärke ja võib-olla tavakodanik ei ole kõigega sellega kursis. Nüüd kui turvas on läinud kuumaks just sõna tõsises mõttes ahju suunas, millise pilguga me peaksime praegu oma soodele vaatama? Võib-olla ma hakkan veidikene pihta, kaks aastat tagasi toimus samasugune sümpoosioni ekskursioon Šveitsis. Tähendab, üheks selliseks soode kaitsegrupi selliseks tegevuse väljundiks on on sümpooseumi jooksul siis vastavate revolutsioonide koostamine riikide valitsusele ja kaks aastat tagasi koostajatega vastav resolutsioon siis Eesti valitsuse jaoks ja seal oli mitmed sellised noh, soovitusi Eesti valitsusele, mida ta peaks siis selle soode kaitsmiseks või soode ütleme nii-öelda kasutamise puhul siis ka arvestama. Ja üks selliseid üritus oli teha nii-öelda ökoloogiline inventuur, ühesõnaga missuguses seisus on meie sood, et saada pilt, palju on kuivendatud, palju on veel alles, missuguseid sootüübid, rabarbri, madalsood ütleme, seal lammisood või, või seal vitsikud ja nii edasi, mida veel alles on meil, mis on, mis on nüüd põhiliselt juba ära kuivendatud. Ma võib-olla tulemuseks oligi see, et, et keskkonnaministeeriumi finantseerimisel oli võimalik selline kiirpilgul niisugune ülevaade koostada. Ja tõesti, tulemused olid, olid ikka ääretult noh, võiks öelda masendavalt mikspärast masendavat. Vaadake siiamaani meile selline ametlik seisukoht oli näidatud numbritena ja, ja kirjas, et umbes 30 protsenti Eestimaa soid on ära kuivendatud. Nii nüüd kui meie instituut selle uue ülevaate koostas, siis tuli välja, et kuivendatud on 70 protsenti soid ja alles on ainult 30 protsenti. Lasin muidugi see töö oli tõesti väga kiire siin olla, seal ma kujutan ette, kui ma pluss-miinus seal viis kuni 10 protsenti, aga mitte rohkem. Ja. Muuhulgas eriti hull on olukord mõnede selliste madal soodaga, eriti Lääne-Eestis olevate madal soolaga, noh ütleme tavainimese seisukohast siis niuksed sooheinamaad mis on praktiliselt kõik, on ära kuivendatud Polegi enam üldse olemas. 90 95 protsenti on, on ära kuivendatud, seal on praegu karjamaad, heinamaad, osad põllumaad. Ja muidugi jah, omal ajal võib-olla Tõsta sa tõmmet oli seal suur looduse ümberkujundamise programm meil siin, et tuleb looduse poolt tehtud vigu vähendada ja üks selline viga oli, mida loodus siis teinud oli, oli see, et ta oli loonud sood mis, millest oli siis rahva teadvusesse ikkagi jäätmaa, ühesõnaga kust mingit kasu ei saa, see pole ilmtingimata ära kuivatada. Ja. Tõenäoliselt meil enam neid suuri põllumaid, heinamaid, karjamaid nii palju vaja ei lähe. Nüüd kuivendussüsteemid on peal, mis neist edasi saab, eks seda näitab tulevik. Aga momendil muidugi jah, veel on ääretult alutud sellele. Aktuaalne teema on, on turvas või kütteaine noh, siin on ka põhjus, on selge, miks see niimoodi on, sest et idast tulev Kütus on ikkagi kallis ja pealekauba ja ega ta ei ole õieti kindel kindel koht seda kütust saada ja noh, miks mitte siis tõesti kasutada oma turvast rohkem kütteks. Ütleme nende turba kaevandajate või nagu nimetatakse turbatootjatel, kuigi ma selle sõna vastu ausalt öeldes protesteerin, sest inimene ei saa turvast toota. Seda teeb, on ise. Inimene, saab, ütleme toota võib olla kütteturvast, freesturvast, aga turvast kui sellistama ei, ei saa ju toota. Muidugi, turba kaevandajate, noh nemad nüüd näevad nende uute Ala täna ikkagi praegu kuivendamata soid sai pärast noh seal ikkagi ainus nende arvust ikkagi rahva, arvestades, et ma üldse ainus selline koht, kus kosta ikkagi turvast saab, on märg soo, mis tuleb kõigepealt ära kuivendada, siis sealt see turvas ära lõigata. Aga vaadake, kui meil on ikkagi 70 protsenti Soida, härra kuivendatud, tähendab, need on põllumaad, heinamaad, ma näeksin osa metsamaad. Metsamaa on selge, et turba peal olev metsamaa, see on üks tuleohu niukene kolle, potentsiaalne ja noh, üldiselt kogemused näitavad, et kord 50 aasta jooksul lähete ikka põlema. Saku ära paneks, näitab, et iga 12 aasta tagant, aga siin on linn ja siin on liiga palju rahvast ja ja seda potentsiaalset metsapõletajad rohkem. Võib-olla sellepärast, aga teistes riikides tõepoolest, need metsad põlevad. Ja kui ta kord 50 aasta jooksul põlema läheb, järelikult on see mets meil kadunud. Sinna on pandud meeletu raha, hakkame ära kujundada, seda metsa hooldada ja lõppude lõpuks me ikkagi mitte midagi sealt selle pärast lihtsalt kõik, see läheb uuesti tagasikoguse energiat. Nii et järelikult ei ole ka mõistlik eriti nende kuivendatud soode peal seda metsa kasvatada, kui meil on piisavalt ikkagi korralikku viljakat maad, kus me saame sellesama puidu märksa odavamalt kätte märksa kvaliteetsema puidusaamiga. Ja miks mitte kasutada selleks samaks kütteturba kaevandamiseks, neid kuivendatud soid. Sest meil on neid ju piisavalt ja seal on ikka väga suured. Kütteturbavarud on. Ja kui ma nüüd mõistlikult eelnevalt seda asja planeerime, kust me seda turvast võtame missugustest kuivendatud soodest, sest selge on see, et me igale poole ikka koppa sisse lüüa kohe ei või, ja me peame ikka ennem ikka peame teadma, kus kohtame, lööme, mis selle tulemus on. Kas on võimalik võib-olla teda kasutada mingil muul moel seda kuivendatud ala, aga selge on see, et vähemalt mina kujutan ette vähemalt pooled kuivendatud sood. Nende tulevik on ausalt öeldes küllaltki niukene, noh tume selles mõttes, et vaevalt et keegi neid enam kasutada saab või tahab. Vaevalt, et ka põllumees seal nääriti minna tahab. Kui me läheme ikkagi selle Euroopa ühenduse poole ja me peame ikka arvestama seal sealsete toodangu hindadega ja milleks siis nüüd kulutada rohkem jõudu, rohkem raha selle toodanguühikus raamiseks, sellest kuivendatud soos kümmet, sama asja sama hulga võime märksa odavamalt kätte saada miljon viljakam pinnas, et selge, et need kuivendatud soode edasi Tartus on küllaltki segane. Ja tõepoolest, me võiksime, võiksime piisava hulga seda kütteturvast kätte saada, nendest kuivendatud soodest. Ja jäta need praegu veel kuivendamata, noh, enam-vähem looduslikus seisus olevat sood rahule. Sellepärast, et siin on veel ka puhtmajanduslik, minu meelest ka puhtmajanduslik aspekt. Kuivendatud soodes on kuivendus tehtud, meil ei ole vaja seda raha võimenduseks kulutada, aga teatavasti kogu sellest nendest kulutustest kusagil 70 protsenti läheb kuivenduse tegemisele. Märksa odavamalt oleks võimalik turvas kätte saada. Teist kui tõsisest looduse kaitsja pilguga mehest ma saan väga hästi aru taga on see, et ikkagi Väärtusliku soomaastiku jääks alles. Et me ei teeks seda, mida Lääne-Euroopas paljudes kohtades on juhtunud, et seda maastikku enam ei ole, sealsed loomastiku linnustiku taimestiku ei ole. Mäletan siin mõned aastad tagasi Lääne-Saksamaa kohta loeti vist valgeid toonekurgi ainult üheksa kokku ja kui nad siia tulid, siis imestasid, et kui palju uhked linnud. Nii et see on üks väike näide. Aga rooga nendest meestest, kes on agarad aktsiaselts looma, sest lagelise kuivendatud soo on kellelegi oma olnud nagu paberid kuuluvad teistele meestele, aga kui mina saaksin nüüd uue selle ja kus ma hakkan teda ammutama seal nagu minu oma, siis on äriminu raha, minu tulevik. Aga noh, elu on juba kord niisugune, et ei saa ainult ühest aspektist läheneda. Ja see, mida sood meile tähendavad ainult turba pärast, vaid veereservuaari, tema ja suurte puhastitena ja see on tohutu Tartus ja, ja nüüd me teame, et see on ka üks Eestimaa väärtusi, et meil on alles, ainult et nüüd see 30 on 70-ks saanud, see on tõesti suur üllatus kuidagi ja me arvasime, et neid on rohkem kuivendamata soosid. Ja siin on juba midagi juhtunud, aga õnneks ei ole veel kõik papp. Kuidas nüüd jah, nendele, kes tahavad soo kallale minna kuidas nende hingele või mõistusele koputada, et see oleks viga. Laja hingele võib muidugi koputada ja noh, võib-olla Seinka vastab äkki midagi, reageerib mingit muud, aga minu meelest kõige õigemad? Kõige kindlam võib-olla on siiski, kui on olemas vastav seadusandlus, ühesõnaga siiski igale poole iga mees minna vee alla, õnneks on meil siiski juba selline seadusandlus olemas, tähendab keegi siiski tööstuslikuks tootmiseks tööstuslikuks tarbeks siis igale poole seda koppa sisse lüüa ei, vaid vaid eelnevalt peab käima siin keskkonnakaitseline ekspertiis, sellele peab igal juhul ja ühesõnaga, et kas see soolses kõlbab selleks, mis siin selle tulemusena, kui nüüd kui nüüd seal hakatakse turvast kaevandama ja mis väga oluline on selles keskkonnaekspertiisi, siis on see, et mis saab selle alaga pärast, kui nüüd on kütteturvast sealt ammutada. Ja arvestades muidugi praegu Laana sellist tegevust või ütleme mujal ilmas toimuvat üldse tegevust siis põhiline selline kaevandamise järgne. Noh, selle ala uuest looduseringesse viimise võimalusena nähakse soo uuesti loomist. Sellepärast tõesti sellel soolal ikka kogu meie aineringes kogu meie eluringesse niivõrd niivõrd suur osa siiski et nüüd tema hävitamine see võib tuua märksa suuremat kahju kui see otsene lühiajaline kasu, mis me sealt tema käest saame. Ja mujal ilmas juba praegu väga aktiivselt sellega tegeldakse soode taastamise v soode restaureerimisega. Ja miks mitte miks mitte ka meil sellist asja ette näha, sellepärast et vaadake, kui ikkagi 20 protsenti Eestimaa territooriumist oli kunagi soode ajal, tähendab, viiendik Eestimaapinnast oli soode all, tegelikult on nende osaga ütleme kogu meie aine ringkäigus kogu looduse tasakaalu säilitamisel on ka vähemalt veerand. Ütleme, kui me nüüd selle veerandi ära võtame. Me peame sellele, millega kompenseerima, see kompenseerimine on alati märksa kallim kui nüüd selle ala säilitamine, TEMA loodusliku funktsiooni säilitamine. Ja kui me seda tahame, siiski seda varu nüüd kasutada on, järelikult me peame lisakulutusi tegema selleks, et tema kunagist funktsioonid uuesti taastada. Need, kes teid kuulavad, ma usun, on väga teiega üht meelt. Aga alles see oli, kui Tartus toimus nõupidamine koos energeetikutega ja, ja te pidite päris kõvad varsti sõna võtma, et neid mõjutada. Tartu energeetika tuleviku asjaajamisel, et ei ole vaja uusi turbaväljasid kasutusele võtta neidki, kust seda saaks ja saab, on nii. Aga ometi oli väga kõva tahtmine ikkagi minna uutele aladele, mis läksid veel Tartu linna sihukese puhkemetsa või tsooniga veel täiesti pahuksisse. Aga ometi oli juba eeltööd tehtud ja need olid kõrgema haridusega inimesed. Ei, muidugi sellepärast vaadake nagu ma juba korra ütlesin, ühesõnaga, sood ikkagi tavainimene ikka tema niukses sügavas teadvuses rikka soo on ikkagi noh, kui mingisugune, et maa ikkagi mäletate, kusagil ka paarkümmend aastat tagasi oli see niinimetatud suur sooda diskussioon ja võib-olla see mingil moel siiski meie inimeste teadvust muutis. No loomulikult ma ei usu, et vähemalt sellest inimeste tegevusest paistab, et mitte, mitte siiski kõigil. Ikka teatud osal inimestel on ikkagi jäänud ukseks tahaks õpikust, nüüd tuleks midagi võtta, sellepärast et noh, siis siis oleks temast kasu nagu metsast me võtame puitu, laseme kasu temast, noh me ei näe teda rohkem kui ainult tavaliselt inimene, ninad on rohkem kui puidu saamise allikad, millest on võimalik raha saada ja praegusel ajal juba päris korraliku raha ja ja samamoodi on mõelda turbaga, vaadake turbaga ka võimalik pärast korraldada, kui raha saada, kui olid asju vastavalt ajada seal. Ja. Ma saan aru jah, nendest ka nendest, kes seal Me igatsema pilguga vaatavad nende looduslike soode peale lihtsalt seda turvast hakata lõikama. Muidugi noh, raha on asi ja, ja loomulikult nemad tahetakse lihtsalt sellest asjast kasu lõigata. Aga samas, samas muidugi tähendab võib-olla selle tõttu, et nüüd Nende inimeste teadmised samas neljandast turbast kui sellisest ja ütleme soodest kurjusest täpsest maastikukomponendist. Ma ei taha küll pahasti midagi, vaevalt et nad saavad olla eriti tugevad. Eriti põhjalikud selle tõttu nähakse samamoodi ikkagi ainsana Soona nähakse seda märga sood, seda vesist sood, kus kasvab peal jõhvikas ja, ja kus seal vesi lirtsub jalge seal ja ja tähendab seda kuivendatud sood, seda enam ei nähta üldse toona, et see ei ole soo, sealt aga me enam midagi kätte. Kuigi ma võin öelda, et sealt me saame täpselt samamoodi, me saame märksa odavamalt, saad sellesama asja kätte. Kui me nüüd sellest minna selle loodusliku soo peale. Aga lihtsalt mingisugune arusaam on jäänud, et, et see kuivendatud, vot vot see, see on juba niukene ala, kuhu me oma kätt ei tohi külge panna, sellepärast et noh, seal juba midagi tehakse. See, et turba seda raha saab, see on hea ja peabki saama. Aga tegevusel peavad olema mõistlikud piirid. Ja mina näiteks olen kuulnud, et eestlased mitmed firmad müüvad küllalt haavalt, kas need puhast turvast või turbaga segatud muud kraami välismaale pakivad, siin välismaalased on appi tulnud. Ja teine pool hõõrub heast meelest käsi. Tähendab, et äri õitseb, on hea, aga et ta õitseb võib-olla meie arvel ja meie maastiku, looduse ja turba ja vahel ka vähese teadlikkuse arved. See enam ei ole hea. Ja vaadake, siin sellel samal Prahas toimunud nõupidamisel oligi üks üks selline teema oligi endiste nende Ida-Euroopa või siis noh, ütleme ülemineva majandusega, riikide riikide turbavarude noh, võiks öelda, niukene Neugolonalistlik ekspluateerimine. Sellepärast tõesti me müüme siis veel ääretult odavalt seda turvast maha ja noh, see on ikka maailmaturuhinnast jääb ta veel vähemalt viis korda alla, kui mitte öelda kuni 10 korda. Ja loomulikult mitmed lääneriigid selle pealt teenivad väga hästi. No ma toon näiteks ühe näite. Hollandi on üks selline riik, kus kaks aastat tagasi pandi viimane turbaväli pandi kinni, tähendab, nemad enam ise turvast ei kaevanda. Kuid samas on Holland maailma juhtiv turbaeksportöör, tähendab, ekspordib turvast kõige rohkem. See tähendab, ta peab selle kusagilt kõigepealt oma maale importima ja siis müüb tema kallimalt edasi maha. Ja üheks selliseks kaks kuskohast nüüd ta väga soodsalt ostab turvast on testi. Ja no seal oli küllaltki konkreetsed näited näidatud rahalises vääringus kui, kui kallide või õigemini vastavalt Eestimaafirmad seda turvast maha müüvad missugustes kogustes need, noh, need numbrid on, on päris hästi, on teada ja noh, samas on, et tead, aga terve Euroopa kohta, kui palju mingi riik ja missuguse hinnaga ta kusagil müüb. Ja tõepoolest meie müügihind on ikka haletsustväärselt madal. Jah, teatud mehed on loonud oma grupid ja turbatootjate, vabandust, need, kes ammutavad turvast nende ringist on eraldanud siis hakkajamad ja Nendel ilmselt elu läheb hästi, sest kui kasum on kõva, eks pudeneb ka meie meestele, ainult et Eestile jääb siit vähe alles sellisel juhul, kui me mitu korda odavam turba maha müüme. Mitte ei taha, ma ei ole mitte kade, aga Eesti on ju nii väikene, ka seda on kerge maha müüa. Ja kogu see asi peaks olema ikka mingit moodi noh, seadusandlikult reguleeritud see tõenäoliselt saab olla ikkagi ainus ainus alus vast noh, praegu ta ikka veidikene jätab niukse noh nihukese, taidluse taidluse või lähmegi, anarhia Murile, see tähendab, iga mees teeb, mis siis, et see tahab ja proovib, kuidas, kuidas hakkama saab, kuidas noh, vastavalt oma osavusele omale uksele lukusele ja sidemetele kraamesin raame siin maha müüa. Ja me peame arvestama, et ega soo seal soos olev turvastan ikkagi riiklik väärtus üldriikliku tähendusega ja seda peab ikkagi riiklikul tasemel tuleks minu arvates seda asja nüüd ikkagi reguleerida seda väärtuse kasutamist, kusjuures üks kasutamise viise just selle väärtuse kasutamise viise on selle kaitse.