Aknakardina, et päike on kirgas. Loomulikult lööd kardinad eemale, vaatad õue. Taevas on sinine, ümbrus paistab hästi kätte. Ja kui sa elad majas, mis otse mere kaldal vee ääres, siis kisub vee äärt. Kisub vaatamagi sukk pesema, hommikule vastu astuma. Ja siin noot bioloogiajaamas. Ahvenamaa pealinna Marian Haminast lõunas mõned kilomeetrid, kus vett on rohkem kui maad kuid saar jätkub. Üksunud, vastas kaks paremal kolmneli kaugemal. Hele taevas pisut tumedam vesi ja rohelised metsamütsid saartel. Siin on meile tuttavad puud, mänd, kask, saar. Kuid eriti hakkab silma sarapuu pähklipuu. Ja kui nüüd pisut tõlkida, siis noot TÖÖ tähendabki pähklid. Pähklisaart ja siinse jaam asub. Sattusin siia lihtsal kombel. Kolleeg Soome raadios rootsikeelsete looduskaitsesaadete tegija ains Rudolf Voict on aastaid aastaid siin uurimustöid teinud. Vahel on meie hingelt, oled bioloogiauurija ametil taga ajakirjanik. Kui nüüd veel vaadata seda ümbrust, siis kaugemal hõiklevad kajakad. Ja samas kus on paadikuurid, vilksti ja vopsti lendavad paadikuuride alt vee kohale, pääsukesed need on kaldapääsukesed, siin aga nad looduses endale elupaika ei leia. Oleks liivakallas, siis nad oleksid seal oma orgudes poegi kasvatamas, aga nüüd nad on leidnud endale koha paadikuuride alla, sest paadikuurid on ehitatud postide peale. Kõrgemale, et kui vesi tõuseb, siis ei tuleks vesikuuri ja ju siin on need kohad siis olemas, mis kaldapääsuke selle sobivad ja tõepoolest kalda ääres nad Jon Need paadikuurid väärivad ka pisut lähemalt, kõnelemist. On väike sild, siis silla varjus Paat kuid suurematesse kuuridesse sõidetakse kohe paadiga sisse. Ja kui sügisel hakkab jää tulema talve poole, annab kabaadid tõsta talade kohal. Lihtsalt mehhanismid on olemas. Oleneb inimese rahakotist on ka laevastik. Kas on väike viie hobujõuline päramootor, see on ainult sõudepaat. Või on hoopis uhke purjepaati rannas. Märkab ka kalleid luksusmootorpaate topelt kabiinidega. Need sõidavad kiiresti, kulutavad kallist kütust ja neid siin nii palju ei ole. Ja siis, kui tuleb Turu linnast Marian Haminasse, siis on küll nagu ebaloomulik pilt. See tohutu suur ja kõrge raudlaev ei ole ta vööri poolt eriti terav ega ahtri poolt kumer. Nagu rauast ristkülik. Kõrgu põle, nendes olete ja metsade tuleb ja toob inimesi ja viib inimesi. Ahvenamaa muutunud turistide maaks, sest siin on puhas vesi. Lihtne, kuid armas loodus. Ja võib-olla kõige iseloomulikum, kui siin saarte vahel sõita. Ta on see graniitpunane, tuleb otse vette ja paistab puude alt. See sööbib mällu kogusummas näed mida üle elada. Aga nüüd natukene loodusele lähemale minna. Ma palun, et Rudy Vaikt mind natukene aitab. Hetkel paadisilla juures vesi on väga selge. Kuid kalu ei näe. Madalas ei ole. Oled uurinud ja tead, kui palju kalu siin vetes üldse on? No mõelantos endale Ahvenamaa-ala. Kalusin on, kui võtta suuremana raadiusega siis 110 liiki võta kitsamalt 50 60 aga kui minna põhjalahte, siis ainult 20. Kuid see pole kõige tähtsam nende kalaliikide järgi, uurija terane silm võib öelda, mis veemaailmas toimub. Ja siin me räägime edasi. Tuuri mutta meelekingul oleme, viime Vena loetanud veergudel nostimeni, saeme, vain kaksi laia. Me saime öödel suurem ahvenen. Hüva ahven ja site. Me saime viisid osta kaks 10. suurt särge Neosemmos ja. Särg ja tema arvukus näitavad, et eutrofeerumine on võimust võtmas siin vetes. Kuigi jah, vesi paistab hästi läbi, vesi on selge, nii et nii lausa silmaga nagu ei märka veel midagi. Astronoomias muudas kasveli suuressa kaikjala nägenede mooduks. Kui taimestikku jälgida, siis on siin muutused näha. Sina ise oled kalaparasiitide uurija. Niisugused tavalised hädad nagu väikesed ussid kalade juures, see on tuntud asi ja, ja sellisega ei kalapüüdmisega kala söömist. Teda teatakse, see ei ole inimesele ohtlik. Aga viirushaigused, bakterhaigused ja eriti haugi puhul on täheldatud, et siin on lümfozzarko. See on jah, kasvaja, tõsine haigus. Haugi on siia toodud kõvasti sisse, sest Ahvenamaa on ju raamitud kalaparadiis ja turistidele ju meeldib paadist heita spinning ut ja ka võrkudega püüda, mida siin lubatakse. Ju siis peab olema ja peab ka juurde tooma. Aga paradoksaalne on see, et siin ikkagi soome puhtaimas vees on siis haugil nii raske haigus millest see võib olla? Saaremaal oli suure, üks seletus on säärane, et haug on ju magevee kala ja ta on toodud siia, kus on idameres või nii nagu meie Eestis ütleme, lääne meres kõige soolasem vesi ja kui vesi üldse hakkab soolasemaks minema, on seda täheldatud, siis võib see haugi organismi justkui paigast ära lüüa, tema immuunsus väheneb ja suurte muutuste puhul kala muutub nõrgemaks ja vähk tulebki kallale. See on üks seletus. Lisaselgitus oli, et see lühwizarku haugi puhul inimesele ei mõju ja seda kala võib süüa, kuigi uurija ise ütles, et tema ei söö. Teine asi, mida täheldatakse tursa puhul ja Camelia puhul haavandtõbi, mis on ka nagu uus nähtus ja selle välispilt on juba niisugune vastuhakkav, kui ikkagi juba veritseb liha. Sina kirjutad, mida poisi teele üks joon juurse, täidame vaadeldavad sobined, et nüüd on eutrufigaadiotode lasuur joonema see raiuta kaikise määra kolmas osa, tule, atmosfäär. Mida teha, on ka teada, kuigi see on raske, kallis protsess, käivitada nüüd inimeste endi sees ja majanduselus kõik teisiti, sest toitaineid, see on lämmastik, fosfor, mis kogunevad vette, toidavad vee üle annavad tõukeutrofeerumisele. See on ju meie endi tekitatud linnadest, tuleb reostustööstusest, tuleb reostus, väga palju tuleb ka põllumajandusest. Nüüd on see teadvustatud, on uus läänemeremaade konventsioon kokku pandud, alla kirjutatud, sel aastal. Tarkadel meestel on kõik teada. Aga kuidas siis ja hakata nüüd säästlikumalt mõistlikumalt kõlama, et Seutrofeerumine ei läheks nii kiiresti edasi, et seda peatada. See ei ole ühepäevatöö. Ja sellepärast me ka oma, et siit ilusast puhta veega Ahvenamaalt teeme, et kõik need ilmingud on ka siia jõudnud. Mis siis rääkida veel meil Eestist meie linnade lähedasest merest. Aga kokku me oleme kõik läänemeremaade rahvad. Ja lapsest peale peab juba taipama, teadma, mis on hea, mis on halb looduse suhtes. Ja selles bioloogiajaamas on see võimalus olemas. Annet, rudi, volti, lapsed on siin kasvanud, suveti olnud, mees ise on siin aastaid tööd teinud. See peahoone ei ole mingi uhke ehitus. Ta on endine Lootsi maja aga kõik on olemas töötoad, kabinetid, magamistoad. Eraldi on dush ja võimalus pesta. Kuigi sauna siin ei ole, ei Ahvenamaal eile üles sauna, see on see suur eromoon, suomen Ahvenamaa Välile, edge möretum, Musta leiba Ahvenamaa alla löödud või on vaja leida siis Ahvenamaal on oma kuutur, tradid ei sauna, eiga tumma leebe, muudan hüva olla. Nii, et siin ei ole musta leiba ja ei ole eraldi sauna, kuigi linnas suurte majade keldrites on saunad olemas, aga kui ruudi vaik tahtis ehitada siia bioloogiajaama territooriumile eraldi sauna siis kohalikud võimud ütlesid ei, ei ole traditsiooni. Ja selles on ka midagi laadset, et üks kaunis maanurk Helsingist nii kaugel Rootsile nii lähedal on säilitanud oma korra omad tavad. Ja üldse tulijale, minule jääb mulje, et siin on niisugune rahulik paik kõndida, olla, vaadata, mõtelda, ja kui inimesed tahavad seda säilitada, siis miks mitte. Kohalikud võimud seisavad hea selle eest ja peame me siis moodsaks minema ja ja nii elama nagu Ameerikas, kus rabeldakse ja käib võitlus ja suur raha tegemine. Võib-olla tõesti niisugune loodusliku mõistlikum elulaad, rahulikum, sobib meile, oleme põhjamaalased. Meiega, vereringe ei ole nii kiire ja võib-olla meie soovid ja tahtmised pole ka nii suured. Meie matk Ahvenamaal justkui ühelt saarelt teisele üle Sillakese siis jälle metsa vahelt välja. Vasakul paistab vesi, ees paistab vesi. Ja siis, kui me jõudsime Ahvenamaa ühte kõrgemasse kohta jätab Erienisse siis ruudi Voict tõi mind siia mändid alla, kus on nagu keegi hullanud, on siia pildunud kive üksteise peale. Need on nii poolemeetrise läbimõõduga, mõned suuremad, mõned väiksemad. Me oleme Eestis näinud Käsmus kivikülvi, asjal on kivid kuidagi ikkagi üksikult ja, ja mitte nii pealastiku nagu siin. Millest see küll on tulnud, sest ei ükski poiss ega ükski mees jõua, näitas ta siia hunnikusse, aga siin nad on jah, mändidega nagu sõbrutsemas sona ega meelen, kiindoneiemmergiline geoloogiline ilm ja koska Ahvenamaal on nii noori Gioloogilisesti, see on vasta võrasanal Liidorina mere najala nuusud üles. Ja ka olen jälginud Mereste nämana taliidorina Meren, Vanoia, Randoja, talonewin, paljon, tammest ta ei laiedeldu. Kivimaterjale tasandas on hyvin laiedeldu koska kaiki. Hieno aines on poest saia, aenustan suured givedon tähele. Enam avassis tüüpilisel litron ja mererandoja ja. Ma arvan, et kolleegi jutt oli ilma tõlkimata selge, kuid jah, võime siis saad lühidalt korrata, et Ahvenamaa on noormaa ja pärast jääaega liitorina meri, siin ta oma kividega oli, nüüd on see kõik tõusnud ja on Maal meile siin nagu mõistatuseks, aga geoloogidele muidugi mitte. Moto hyvin vähem, kas on noori, kuidas idameri Läänemeri on, on 10000 võtavana mutta Ahvenamaa on kuni 4000 haavatavana, see on nii palju noorem. See temp on jaht juhtunud siis alles 4000 aastat tagasi. Looduse jaoks on see väga lühike aeg kõnelejate jaoks muidugi ääretult pikk. Liigume edasi mööda graniit, see on nüüd nagu tohutu päts. Kivi. Mõni kadakas on siin, mõni mänd on ka. Aga see kõige kõrgem koht sihuke lame kuppe, see on ainult graniit ja graniit, kuigi siit lähevad jooned ja lähevad adja. Aga kõndida on siin hea, sest ta samblik on nõnda vähe rohelist ja põhiselt rohelist sambliku ja kuni värvi järgi öelda. Liiki ei mõista. Ei taipa nii palju. Aga nüüd, kui me jõuame jah, selle palliservale kivipalli serval siis me näeme korraga õige palju. Me näeme, katsume lände, nii, me näeme, osa on ahvena mansaaristava. Ja siis me katsume. Täna kõrge koht. Ja kõigepealt vaatame siis läände metsa viirud v peeglid. Seal need saared siis on, siit ei näe, kus need veed kokku saavad, kus nad lahku lähevad. Aga need triibud on olemas. Õrna päikesega läbi pilve on mets sinakas siis jälle valge hõbedane elavhõbedavärvi veetriip, need on kuidagi nagu kitsad, siit vaadates. Silla, tule rootsi vasta Läänciviale just. Jätka mehed. Ja kui pilk veel kaugemale ulatub, siis võiksime Rootsi vaadata põhjas, aga siin on vesi, ei ole enam saare lausvesi. Ja kui ennist oli juttu, et 4000 aastat tagasi on see kivi küll nagu tehtud, sisse graniitsin kõige kõrgemas osas, see on ju varasemast ajast, see kivi on vana. Ja kui võrrelda Eestiga Lääne-Eestiga, vaata ega siis siin pehmet kivi selle koha peal ei ole, paekivi ei ole, dolomiit ei ole, küll aga Lõuna-Ahvenamaal juba tuleb Taisil. Nii et see on siis ja graniidisaar punase graniidisaarte maa. Ja kes vaatab kaardilt ja loeb, võib-olla õpikust seletust ei märka, siis võib arvata, et siin on ahvenetega palju tegemist. Ma võin ka kinnitada, tõi sellesse nime ei ole tulnud, meil oli üks väike võrk, paarkümmend meetrit vee sees. Seal oli oma 15 särge ja ainult üks ahven. Ja aga et see tähendab hoopis seda, et ta on meremaa merest tõusnud maa, kui nüüd kasutada keeld ja tõlget. Nii et kokkusattumus, eesti keelega on siin ja pisut eksita, seda ta ei tähenda. No see oli vähe temperatuuri ehk käsitengi vähena vahesendiku, mida Volodin tähendab, huumusvesi on külmem, kun kun mujal Ahvenamaa-ala juht pääl Angela süvaslaalomi poemagasmeri virda. Jah, see on ta kihte, mäevesi on tavalan ide Meren külmiga vetega tule täna ei ole see koht, kus me läksime vette ja veel natuke aega olema. Nüüd nende graniidi mürakate pealsin. Vesi lööb vastu jalgu. Ajalooline koht. Siin oli omalajal ka võimas kindlus. Nüüd on jäänud sellest varemed. Nii see oli, Jostakin Aivar Ihmeliseste süüstani. Vena jään tsaari neoon andajadki, eksivad, et ta tema huumor, sundin paika keskel. Ahvenamaa Tabiene, Salme kooliala. Nõnda duma rajativad kogulinoduxe seeder laevast, lähtil kogu Ahvenamaa on aena olukadeemili, tari, soodu, vöögi ja noori ahvenamaalane. Eide asemel suomen armajastasida päevastele. Alustame lühikest tõlget tagantpoolt Ahvenamaa noored mehed ei lähe Soome aega teenima sõjaväkke ja pärast seda, kui see kindlus siin purustati, on Ahvenamaa demilitariseeritud. Väike näitusemaja annab pildi omaaegsest kindlusest. Tulemused näitavad, et tegemist oli suure peaagu ümar kindlusega, mis oli siis ringi ratas graniidist kootud siseõuega oma väikeste tornide laskeavadega. Võimas ehitus, aga nii nagu kolleeg ruudigi imestab ja kehitab õlgu, et miks ta siia ehitati, mis tähtsus tal just selles kohas oli? Idamere jaoks raske mõista. Ju siis aga Venemaal nii otsustati, et koht või arvati, et siit saab edasi minna sisemaale rohkem ja uusi kindlusi ehitada. Mina ei ole ajaloolane, mina ei ole selle kohta midagi lugenud, mina ei oska öelda. Aga koht nagu üldse kõik kohad Ahvenamaal on kaunid. Ilusad küll, kivised, aga sõbraliku, tagasihoidliku punase värviga graniidiga ja kaljudega ja, ja nüüd proovin siis mina vette minna, kuidas vesi. Kas see paitab või karastav? Tundub, et karastav. Et ta on ikka üsna külm. Ja siin ka mootorpaadid sõidavad edasi-tagasi suvisel ajal. Vabal ajal otsitakse oma randa kuid näib, et ka päikesepaistelise päeva keskel ja suve keskel siiski inimesed vette lähevad vähe. Jo peetakse vett külmaks, rohkem silmale nautimiseks ja ka püüdmiseks ja reisimiseks ja Ahvenamaaga tutvumiseks.