Tere hommikust, lugupeetud kuulajad, on jälle pühapäev, on jälle visandid aeg, kell näitab veerand 12. Oleme lisandame ühe niisuguse omapärase mudeli siin stuudios. Mis lühidalt kõlab, on LP. Aga mis tahab loomulikult lahtirääkimist ja sellepärast on siin stuudios kaks psühholoogi Ave Eero ja Viive Eiffelt, kes on meeleldi nõus kõnelema, mida tähendab siis n LP. MRP tähendab neurolingvistilist programmeerimist, mis iseenesest on väga kohmakas fraas kirjeldamaks seda lihtsat ideed mis nende kolme tähe taga seisnevad. Ja MRP neuroosa tähendab siis seda, et Kuu käitumine tuleneb sellistest meeltest nagu nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine tundmine ja puudutamine. Siis lingvistiline osa viitab sellele, et me kasutame oma mõtete ja käitumise korraldamiseks. Keelk programmeerimine osutab siis nendele viisidele, mida me võime valida, et korraldada oma ideid ja tegevusi ning saada soovitud tulemusi. Ennelbee ehk neurolingvistiline programmeerimine on tõepoolest kokku pandud mõtte teel, et kuidas võiks kajastada seda süsteemi siis kõige täpsemalt ja mõelda välja neurolingvistiline programmeerimine, siis see tundub olevat justkui tõepoolest kas arvutimaailmast või või kusagilt tehismaailmast kokku pandud ja seetõttu on peetud otstarbekamaks öelda n LP. Nii et sisuliselt on see mudel, mis peaks aitama inimest tema igapäevaelus toime tulla suhtlemisel käitumisel ja oma töös oma töös ja, ja kõikvõimalike probleemide lahendamisel. Ja see vastab täiesti tõele ja nende probleemide lahendamise juures siis väga erinevates eluvaldkondades hariduses, nõustamises, teraapias, häris, müügitöös, juhtimisel, personali valikul, see on praktiliselt kõikjal kasutatav, kus on tegu suhtlemisega, inimeste omavaheliste suhetega. Ma olen aru saanud, et see ennelbee, nimetame teda siis lühidalt, nii on võtnud magusamat väga paljudest teistest õpetustest ja selle baasil või selle põhjal siis sündinud. Ja, ja see on ka tõepoolest nii, et Enelbee on võtnud väga paljudest erinevatest psühholoogiasuundadest nagu psühhoanalüüs, kognitiivkäitumuslik, teraapia, lühiteraapia kestalt, keraal teraapia ja on võtnud süsteemiteooriast, informatsiooniteooriast keeleteadusest ehk lingvistika Ast natuke kultuuridevahelistest erinevustest ka niisugused olulised asjad kokku, mis aitaksid kokku panna sellise mudeli, mis aitab inimesel igapäevaelus paremini toime tulla. Ja MRP sai alguse sellest, kui kaks meest, John krinder ja Richard bändlar hakkasid vaatama, et mis eristab siis keskpärasus Toivalisusest nii-öelda hakkasid mudeldama tipptegijaid erinevatel aladel. Nende hulgas oli siis psühhoterapeute tippärimehi tipp suhtlejaid ja, ja siis nad siis nad leidsid vaatamise mudeldamise tulemusena teatud mõjutamisviisid, mis väga suure tõenäosusega toovad edu suhtlemisel ja, ja inimeste mõjutamisel. Ja mis oli selle vaatluse juures, väga huvitav oli see, et kui nad küsisid nendelt tipptegijate, et kuidas nad teevad, siis nad rääkisid sellest hoopis teisiti, kui nad tegelikult tegid. See näitas seda, et see, mida nad teevad, on osaliselt täiesti alateadlik. Ja et seda alateadlikku osa teha teadlikuks, et näha, mis on just see, mis neid eristab, hakkasid nad tükkideks lõhkuma või struktureerima seda tegevust, millega nad tegelesid. Väga paljud inimesed on teadlikud sellest, mida nad teevad, aga väga raske on seletada seda, et kuidas ma midagi teen. Et see on see, et mõni asi võib-olla mul väga hästi välja tulnud elus ja ma ise olen ka imestunud taevakene, kuidas see niimoodi õnnestus. Ja, ja ma saaksin nüüd seda oma minevikku kordaminekud ka tulevikus ära kasutada, kui ma tean täpselt, kuidas see on üles ehitatud ja tihti me seda niimoodi teadlikul tasandil ei tea. Mõnikord mõne asja eriti edukaks tegemiseks on inimesel mingi eriline seisund. Et kuidas saada kätte seda erilist seisundit, mis mul on mõnel elu hetkel olnud ja ma olen midagi väga hästi teinud, et kuidas seda seisundit ka siis kätte saada, kui see nii-öelda ise ja järsku ei taha tulla. Kuidas iseeneseressursse üles leida keerulistes situatsioonides olukordades, kus on vaja väga raskeid ülesandeid lahendada, kus on vaja väga järjekindlalt mingisuguste asjade suunas minna, et kuidas saada seda seisundit kätte ja selgub, et see on võimalik. See ongi see mudeldamine, et luuakse mudel, mida siis jälle taasluuakse alati igas situatsioonis. Ja mudel on võimalik luua iseendast iseenda käitumise põhjal ja on võimalik ka siis mudeldada teisi väga hästi toimivaid viise ja neid ka teistele õpetada. Ja kui nüüd rääkida sellest neuroosast veel, et meil on viis meelt läbi, mille me üldse informatsiooni vastu võtame alates sünnist ja hakkame saadud informatsiooni siis oma aju kaudu töötlema, hakkame sellest kokku looma mingisuguseid oma kogemusi siis on selgunud ka see, et mitte kõik meeled ei tööta kõikidel inimestel täpselt ühepalju. Mõni inimene saab tema jaoks eriti tähtsa informatsiooni kättenägemise teel ja teda on kergem mõjutada siis selle kaudu, et anda talle mingisuguseid visuaalseid, kas siis pilte või näitmaterjale või kujutluspilte luua tema jaoks. Mõni inimene tunneb enda jaoks väga oluline olevat kõrvadega kõike kuulda, see on siis nagu auditiivne vastuvõtukanale, ta tahab tingimata kuulda. Mõni inimene tahab tingimata tunda tunne, et kas ta tahab katsuda seda asja lausa käega või tekivad tal mingid väga tugevad emotsioonid. Mõni on väga tundlik nina kaudu, lõhn on see, mis temale jääb väga kava meelde ja see on see, mis aitab teatud seisundite äratada ja mõnel ka mingisugune maitse, mis kuskil hetkel tuleb nagu suhu ja võib-olla näide selle kohta, kuidas inimesed erinevate meelte kaudu on vastuvõtlikumad, on näiteks autojuhtimine või ütleme, uus auto, et ma vahetan hetkel autot, küsin sõbra autot ja lähen sellega sõitma. Selleks et sõitma minna, mõni inimene läheb autosse sisse, vaatab seal armatuurlaua üle, ahaa, siin on see, siin on see, siin on starter, kõik on korras, hakkab sõitma, see on visuaalne inimene, teine inimene katsub kõikkongid järele, katsub kõik nupud tuled, kõik proovib järgi enne käega ja siis on kõik selge, tema on siis selle tundmise või tunnetuse tee selle kogenud ehk kinesteetiline inimene, öeldakse seda veel teoorias ja siis läheb alles tema sõitma. Ja mõni siis nuusutab ja mõnel tekib täiesti eriline maitse suus, et on ka selliseid inimesi, kes valdavad, saad, saavad siis maitsmisest või haistmisest oma kogemuse. Kas seda võib nimetada selleks niinimetatud taas tõeks, millele Nelbee põhineb? Jah, see oli üks paljudest sellest sele neurosaal tõesti meie meeled ja keha moodustavad ühe süsteemi nimetatud ehk veel mõningaid müks tausta oletus, mis minul kohe esimesena pähe tuleb, see on siis üks mõtlemisviis selle kohta, kuidas tegutseda. NLKP-s on see, et kaart ei ole kirjeldatav territoorium ja see tähendab seda, et iga inimene just nende erinevate vaata meelte kaudu loob endale erineva tegelikkusega, et ei ole olemas absoluutselt absoluutseid tõdesid või absoluutseid valesid. Ja selle kohta on ka üks väga vahva näide ennalbee ess. Kunagi kuulus kunstnik Picasso sattus ühe kriitiku ka väga tugeva kriitika osaliseks, et miks ikkagi Picasso joonistab niisuguseid pilte, kus ta üldse mitte midagi aru ei saa ja mis ei ole absoluutselt reaalsusega kooskõlas. Ja, ja siis see kriitik võttis välja oma naise portree ja näitas, et vot minu naine näeb välja niisugune ja mis teie joonistasite, et noh, see on ju täiesti täiesti hämar asi. Picasso vaatas seda portreed ja ütles, et ahaa, et tegelikult on siis teie naine selline pisikene, lame ja suhteliselt mustvalge. Et see, et tõepoolest ei ole seda absoluutset tõde, absoluutselt valed ja kaart, ei ole teda kirjeldav territoorium, et iga inimene on ainulaadne, mis ühe jaoks mingisuguses olukorras väga hästi sobib ei pruugi teisele selles samas olukorras üldse mitte sobida. Maailm on tohutult rikkalik, maailmas on väga palju erinevaid kogemusi, väga palju erinevaid asju. Ja kuna inimene ei suuda kõike seda terviklikult vastu võtta, siis ta paratamatult filter veerib välja teatud asjad, mis tema jaoks on olulised, lihtsustab maailma, võtab sealt ainult selle, mida ta suudab vastu võtta, mis talle tundub oluline ja mis on see, mis talle just silma hakkab. See on täpselt sama tõesti nagu kaardi tegemisega, et me teeme teatud territooriumist kaardi kajastab mingeid väga olulisi asju, aga see ei ole see territoorium ja igal inimesel on oma maailma jaoks teatud omakaart ja need üldse ei lange kokku. Jah, ja see on see, et kui me praegu siin rääkida, ütleme NLKP-st siis tõenäoliselt keskendudes sellele MRP teemale jäävad meil kuulmata taustahelid. Võib-olla ma ei taju niivõrd hästi, kas ma sellel toolil istun, ma ikkagi eelkõige keskendun sellele, mõelda sellest MRP-st, need kujutluspildid, mis mul pähe tulevad, on just seotud ennal peega ja, ja, ja muud meeled on nagu välja lülitatud ja selle eesmärgiks on jälle seda, seda konkreetset olukorda lihtsustada ei võta seda, mis siin tähtis on. NB on vist üsna noor nähtus. Ja, ja ta sai alguse 70.-te aastate alul USAs kus siis john, krinder, kes oli tollel ajal lingvistika professori assistent ja Richard bändler, kes oli psühholoogia üliõpilane, Nad. Hakkasid just nimelt seda Aivalisust uurima ja neil oli peas see mõte, et kuidas ikkagi välja selekteerida, mis seda võimelisust keskpärasusest eristab. Nad said selle kohta väga palju erinevaid ideid. Ja 76. aastal olid nad jõudnud sinnamaani, et oli üks hunnik ideid, mis olid koondunud ühte ja nad istusid, nagu räägib, räägib legend siis kuskil kõrgel üleval mägedes, pudeli punase California Rimi taga ja õitseda ja mõtlesid, et mis pagana pihta me sellele asjale nimeks panema. Ja siis 76. aastal kõrgel California mägedes sündiski see nimetus ennelbee kõige selle juures oluliselt nad baseeruvad ka süsteemiteooria rajal Gregory peitsonil, kellelt nad on võtnud ka väga olulised ideed üle ja kes oli nende hea sõber sealjuures, kes, kes nende ideid ka siis üle vaatas ja, ja väga tunnustas. Ja sealt tuleb järgmine niisugune tausta oletus, mis on võetud süsteemiteooriast, et kõik mõjud, kõik, see, kuidas ma midagi teen või mida ma teen selles seltskonnas, kus ma olen, igal juhul mõjutab kõike. Kui mina teen midagi natuke teistmoodi, siis mõjutab see kõiki teisi mingil määral ja et kõik suured muutused saavad alguse pisikestest muutustest väikestest sammudest millegi suunas. Täpsustage veel kord seda tausta oletuse oletuse mõista, et jah, see on siis see, mida võetakse iseenesestmõistetavalt aluseks ja see on nagu uskumus või algtõde, sellest, millele baseerub NLKP ja see ei tähenda, et see peab jällegi olema absoluutne tõde, vaid see on kasulik uskumus selle mudeli jaoks, NLKP peab seda kasulikuks mõtlemisviisiks asjade kohta. Oli siis kõik, kõik mõjutab kõike. Me oleme siis kehakeelest rääkinud sellest süsteemsusest, millest veel võiks rääkida võib-olla keelest üldse kui on ennelbee keskmine osa Nell ehk lingvistiline pool. Meie mõtted on keel, see, kuidas me ennast millekski tas sunnime tegema või suuname tegema või mõtleme midagi ette, meie sisekõne on keel ja see, kuidas me mingisuguseid kogemusi enda jaoks üldistame, on ka keel. Ja keel ei suuda kunagi võistelda meie mõtlemise kiirusega ja mõtlemise, mitmekesisuse ja tundlikkusega, et noh, tõepoolest me mõtleme palju-palju kiiremini, kui me suudame seda sõnades väljendada. Ja, ja seetõttu veel nüüd neid mõtteid sõnadeks vormides ka väga palju kustutab, moonutab ja üldistab ja see iseenesest ei ole halb ega hea. See on kasulik sellepärast, et kui me nüüd kõik väga üksikasjalikult, mida me mõtleme edasi, anname sisse, muutub kaks painajalikuks unenäoks ei ole enam nauditav vestlus ja samasse moonutamine, kustutamine, üldistamine võib aeg-ajal tekitada aeg-ajalt tekitada probleeme ja MRP pakub siis niisugust mudelit kus neid moonutusi, kustutusi ja üldistusi täpsustada. Kus siis nii-öelda luua endale ka kasulik keelemuster, mis annaks just mulle neid soovituid, tulemusi, mida ma tahan ja nöör neurolingvistilise programmeerimise keele osa aitab leida ka neid sõnu, neid fraase, neid väljendeid, mis võiksid sobida ühes olukorras ühes seltskonnas, ühe töö juures või mis võiksid sobida teise töö juures. Kindlasti teavad kõik ka seda, et keelel on teatav sisendav mõju, et kui me sisendama lapsel, et sa oled halb siis võib see nii ollagi, et hakkab ennast halvana tundma. Ja kuna keelel on sisendav mõju sissesõnade kasutus kõige muu juures on küllaltki oluline. Erinevate sõnade kasutamine võib anda täiesti erineva tähenduse isegi siis, kui me vahetame lauses ainult täna ühe sõna. Näiteks kui kasutada sellist keelelist vormi juhul kui juhul, kui me jõuame selle saatega lõpuni see on siis see, et on võimalus, et äkki me ehk ei jõuagi lõpuni. Ja kui ma ütlen, siis kui me jõuame selle saatega lõpuni, siis selles on see saate lõpetamise tõenäosus palju tugevamalt sees ja teine analoogne surm on ja, või, aga et kui ma ütlen, tead, sa oled tore inimene, aga täna jäid sa hiljaks, süsteemis jääb kõlama, on see lause teine pool seal sajaid hiljaks ja ka omab siis sellist võimu, et ta täiesti kustutab ära selle lause esimese poole, et sa oled tore inimene. Ja kui ma nüüd laga asemel kasutan sõna ja siis võiks see kõlada nii, sa oled tore inimene ja sa jäid täna hiljaks. See tundub võib-olla küll algul mitte nii suupärane ja samas selle mõju nüüd kõrvutades on ikkagi tunda see erinevus üsna suurel määral. Siis on võimalikult võimalik rääkida veel ka paksurt või kõhnal. Paksult rääkimine on nii-öelda abstraktses keeles rääkimine, see tähendab seda, et me kasutame selliseid sõnu, mis on kõikidele ühtaegu mõistetavad, kuid võivad küll omandada igaühe jaoks erineva tähenduse, näiteks sõna ilu, ilusõna, koostöö, sõna-, sõltumatu, armastus, õnn, kõigil on selle jaoks mingisugune tähendus olemas ja kõik justkui mõistavad, millest räägitakse, kuigi mõistavad erinevalt. Need on nii-öelda paksud sõnad ja need on teataval viisil kasulik kasutada siis, kui meil oleks vaja näiteks auditooriumi nõusolekut saada. Et kui ma räägin õnnest, siis justkui kõik teavad, millest räägitakse. Ja siis on kõhnad sõnad ehk konkreetsed sõnad. Need on sellised sõnad, mille jaoks tõenäoliselt väga paljudele inimestele on väga sarnane tähendus, näiteks banaan, banaan, võib-olla veidi kollasem, veidi rohelisem, aga banaan on ta kõikide jaoks. Magnetofon on enam-vähem kõikide jaoks saadio 10 krooni. Ta võib-olla 10 krooni, võib-olla veidi kortsunud, veidi siledam, aga muidu on ikka 10 kroonini. Ja neid sõnu on jällegi siis hea teada, et kus on vaja rohkem kasutada ühtesid, kus rohkem teisi siis ajavormid keeles, kus midagi enam kasutada. Kui on tegemist positiivsete asjadega, siis on kasulik kasutada kindlat kõneviisi. Ja kui on tegemist mitte niivõrd meeldivate asjadega, võib-olla isegi ebameeldivate asjadega siis on hea kasutada lihtmineviku minevikku, seelda tegelikult. Et väga tugevat enesekontrolli inimeselt ju Jah, ja igasugune õppimine toimub neljal erineval astmel ja, ja esimene aste siis võikski olla see, et ma hakkan üldse teadvustama, millist keelt ma kasuta. Et üks MRP põhiidee on ka selles, et tõepoolest väga palju asju toimub alateadlikult, et ma ütlesin, ei teadvusta ainult vaatan seda tulemust, et ahaa, ma ei ole sellega rahul ja, ja mis täpselt siis toimus, kuidas ma selle tulemuse sain seal teadvustama. Ja kui ma hakkan teadvustama näiteks neid sõnu, mida ma läbirääkimisel kasutasin, siis võin ma leida nende asemel, ehk selles situatsioonis on toimiva maid, keelemudeleid ja jah, teadlikult hakata neid kasutama. Ja kohe siia keele juurde võib tulla ka see järgmine ennelpe tausta oletus on, et igal inimesel on olemas kõik vajalikud ressursid selleks, et midagi muuta. Ja see läheb jälle kokku sellega, et tõepoolest me ei teagi, mis mees kõik on, milleks me kõik suutelised oleme, kui võimsad me oleme ja see on seoses sellega, et me ei ole teadlikud oma ala teadlikest jõuvarudest. Inimene ei suuda teadlik olla kõigest, mida ta tegelikult teab. Inimene ei tea seda, mida ta tegelikult teab, et kuidas neid jõuvarusid ja ressursse siis kätte saada, mis tal on olemas ja minu arvates on see väga lausa oluline teadmine praegusel ajahetkel, kui on tegemist, on tegemist tööpuudusega, probleemidega, kõigega, et kõikides inimestes on olemas need ressursid, et toime tulla omal viisil. Küsimus on ainult, kuidas kätte saada. Kas MRP aitab igasugust inimest ja kuidas ta aitab, kas on selleks vaja mingisugustel kursustel käia või? Iseenesest selle abistamisega on lugu nii et inimene saab ennast eelkõige ikkagi ise aidata, kui ta seda tahab, et see esimene samm on soov midagi muuta, soov midagi ette võtta, Ta. Ja, ja siis, kui juba see soov on olemas, midagi muuta, midagi teisiti teha, siis ennelbee on üks võimalus paljudest ja meie arvates väga-väga nauditav, meeldiv, lihtne ja kiiresti toimiv võimalus. Aga ma ei arva seda, et MRP oleks nüüd niisugune, et kui sa näiteks arvad, et midagi ei toimivat, siis ma tulen, ütlen, nii, võttas ennelbee. See aitab nüüd sind igal juhul, et ikkagi hakkab inimesest endast, tekib see soov, soov midagi muuta ja siis siis võib proovida ennalpeed, meid on küll aidata ja kuivõrd NSVs on tõepoolest ikkagi väga palju erinevaid viise, väga palju erinevaid tehnikaid, väga erinevaid käitumisviise, siis minu ettekujutus on küll selline, et midagi sellest võib tõesti sobida igale inimesele ja tervikuna võib-olla tõesti, mitte kõigile, nagu meil kõigil on siin maailmas valikuvõimalus ja valime erinevalt, ma usun, et ka Enelbee on valikuvõimalus ja seal on kindlasti minu arvates ikka lausa selliseid asju, mis võiksid aidata. Ehk kõiki. Üks selline asi, mis tuleb mulla praegu, vahe on see, et MRP orienteerub pigem eesmärkidele kui probleemidele, et väga, väga palju on olnud neid suundi, kus keskendutakse probleemile. Ja, ja iseenesest on ju probleeme huvitav analüüsida, et miks mingid asjad on alguse saanud. Minu puhul toimuvad ja kuidagiviisi see alati ei pruugi anda soovitud lahendust. Ennelbee vaatekoht on siis selline, silme ees on pidevalt see eesmärk, mida ma tahan saada ja nende võimaluste otsimine mis ehk aitaksid seda eesmärki kõige kergemini saavutada. Ja miks ta ehk veel võiks inimestele sobida. Järgmine Enelpe tausta oletused iga inimene on ainulaadne, see tähendab, kui eduka inimese mudeldamisel saadud toimiv mudel selle konkreetse inimese puhul ei sobi, siis on võimalik teha just nimelt sellele inimesele sobib tema mudel, kuidas tema mõne asjaga paremini on kunagi hakkama saanud, et ta saaks selle jällegi uuesti kätte ja teises olukorras kasutada. Ei püüta teha kõikidest inimestest seda kloonitud lammast, vaid jäetakse alles isikupära ja antakse talle tagasi need ressursid, mida ta on unustanud ära või lihtsalt ei tea, et tal enda sees on olemas. On Eestis võimalik reaalselt ennelt peega inimesel tegeleda? On küll. Ta hakkab toimuma ka veebruarikuus üks MRP väljaõppe koolitus, kus põhimõtteliselt see esimene tase on saavutatav siis 160 tunniga. Ja, ja praegusel juhul ikka Eestis on juba juba kuskil 10 ringis neid inimesi, kes on Enel peed õppinud ja kellel on siis õigus ka seda Enel peed edasi õpetada. Mida sa mõtled selle esimese tasemelt? Ennelbee õppimine käib tasemete läbi, esimene tase on siis eestikeelset vastet tal kahjuks ei ole. Tase tasand jah, seal see, see tasand. Ja, ja teine tase on siis maaste Brationärv, see on siis juba see tasand, kes võib ka teistele ennal peed õpetada ja sealt edasi tuleb veel kaks tasandit. Kõige kõrgem tasand on siis selline tasand, ennelbee koolitajad, kes koolitavad koolid, tajaid. Ja meie oleme siis jõudnud ka just nimelt lõpetanud selle selle teise taseme koolituse, nii et me oleme maast Brationäraid ja, ja meil on siis ka õpetada õigusenalbee teistele, kus te ise õppisite, kui kaua see aega võttis. See võttis aega neli aastat ja meil oli õnn õppida Eestis, kuid meid koolitas soomlane, Soome MRP koolitaja Lauri Heikile. Väga armas ja tore inimene ja jõudis meid väga entusiastlikult selle ennetega kaasa viia ja meis tekitada tohutu huvi, mis järjest edasi õppida ja ise seda teha. Sest kõigepealt me kogesime ise, mis ongi ainult põhiidee ka, et kogeda kõigepealt ise, milles ta sind aitab, kuidas ta sind aitab ja kuidas ta sulle sobib. Ja kuna me oleme seda tõesti neli aastat jõudnud kogeda, siis meil on suur soov võimaldada seda ka teistele. Ja mitte mitte vähem oluline ei ole see Tseenalbee õppimine oli, ma julgen meie mõlema nimel rääkida, sest me oleme omavahel seda arutanud ka väga, väga nauditav ja, ja, ja väga efektiivne, et need mudelid olid hästi kiiresti ära. Tõesti, see protsess oli selline mitteponnistus vaid pigem tõeline elamus ja mis nende mudelite juurde tõesti veel käib, et kuna meil on endal ka suured teraapia kogemus, et me oleme erinevaid teraapiaid õppinud, siis mõned ennete mudelid mõne probleemi osas näiteks mingisugune hirm või kartus või puhub ja selle osas toimivad 15 minutiga, mis alguses tundus meile täiesti uskumatu, kuni me seda ise kogesime, ise proovisime, ise nägime, et ta on võluv, ta on efektiivne, originaalne, loov ja hästi palju on võimalik oma loovust kasutada. Kas te tahaksite natuke seda õpiprotsessi avada? Et, mis ta seal teeb, jah, selleni loovaks ja nauditavam. Noh, mis minu jaoks minu jaoks oli üks väga-väga nauditav osa, oli lugude jutustamine, väga palju kasutati meie koolituses erinevate lugude jutustamist, kus savisid siis ise mõelda edasi ja leida nii-öelda selle oma tõe, need ei olnud didaktiliselt jutustused, mis on siis loogikast tuntud, vaid täiesti sellised ainulaadsed ja omapärased, see on esimene asi, mis mul pähe tuli. Noh, näiteks üks, üks väga huvitav lugu. Räägib ühest Hiina talupojast, kellel oli hobune ja ühel päeval jooksis ärase hobune metsa, terve külarahvas tuli siis talupoja juurde ja taas jäidkesed, vaene talupoeg, mida sa ilma hobused ta küll peale hakkad ja talupoeg vastas vaid lakooniliselt, võib olla. Läks paar päeva mööda, hobune tuli metsast, kaasas teine metshobune, nii et talupojal oli nüüd ühe hobuse asemel kaks hobust. Kõrveküla tuli kokku ja ütles talupojale. Taevakene. Küll sa oled õnnelik inimene, sul on kaks hobust ja talupoeg vastas jällegi lakooniliselt, võib olla. Paari päeva pärast läks talupojapoeg selle hobusemetshobuse selga, et proovida ratsutamist, hobune hakkas perutama, viskas ta seljast maha ja poeg murdis jalaluu. Jälle külarahvas koos kurtmas, et küll ikka talupojakolonne ja talupoeg jällegi vastamas, ainult võib-olla möödusid mõned päevad ja kuulutati välja siis nekrotite värbamine sõjaväkke. Kuna hiinlase poeg oli jalaluu murdnud, siis teda ei võetud sõjaväkke. Ja talupoeg selle peale, kui külarahvas ütles talle, kui kasulik seal vastas jällegi ainult, võib-olla see on siis näide sellest. Selline kõik on, need kõik oleneb taustsüsteemist. Kõik oleneb sellest kontekstist, kus midagi toimub. Ja seetõttu on eriti oluline siis need ennelpe mudeleid või meetodeid erinevates kontekstides ka kasutada, mis kuskil just kasulik on. Minu meelest oli see lihtsalt suurepärane näide sellest. Kui jalaluumurd selle konkreetse inimese suhtes ja koduste tööde suhtes on väga negatiivse tähendusega, siis negrud tiks võtmise suhtes on ta jälle väga positiivse tähendusega. Jälle kordse ennelt põhitõde tõdesid ei ole ja, ja nüüd natuke praktilisemaks minnes siis meid õpetati kasutama ka näiteks erinevaid müügimudeleid ja noh, tõepoolest see kõik baseerub sellele, et leida iseendale oma läbi praktilise harjud Tormis läbi selle, et proovida erinevat keele kasutamist, proovida erinevaid mõttepilte luua. Et see kõik oli väga huvitav ja, ja see proovimine oli väga nauditav. Kui nüüd rääkida veel suhtlemisest inimkäitumine ja inimühiskonnas elamine on ju suurel määral üleni üks suur suhtlemine sellisel või teisel moel. Üx tausta oletus jällegi on need suhtlemise tähendus on tema mõjus meie praeguse olukorra kohta käik see siis niimoodi, et kui kuulaja ei ole meist üldse aru saanud, mida me siin räägime, siis ütleb see midagi meie kui suhtlejate kohta meie rääkijatega tamis viiside kohta, et midagi meie seletamis viisidest siis mäda, et väga kerge oleks süüdistada teisi öelda, teised ei saa aru, mis tol ajal need sellised on, kes aru ei saa, et seal on see, mis toimub tihtilugu meie igapäevaelus. Enneldutus pannakse teisele poolele ja, ja palju edasi. Viivam on see, et kui ma ikkagi mõtlen, et mida ma sisendas, saaksin muuta, et teha ennast paremini arusaadavaks. Üks võimalus on saadet korral. Jutt oli juba sellest süsteemiteooriast, kust on võtnud ennelbee midagi üle ja lingvistikas ja kas midagi võib veel välja tuua ekstra. No on üle võetud ka psühhoanalüüsi kuulsatelt nimedalt nagu Jungilt väga olulisi asju. Siis kognitiivsest psühholoogiast on võetud võetud võib-olla eelkõige kõige see tausta oletus, et suhtlemise tähendus on tema mõjus ja sealt tulenev ja on ka võetud informatsiooniteooriast, on uuritud üldse seda, et kui palju informatsiooni ja kuidas siis inimene salvestab, on uuritud tehisintellekti D ja sealt võetud mõningaid põhimõisteid, ülajäätmeid. Neid kohti on tõesti päris palju, aga peamised vast tõesti on süsteemiteooria, ütleme, kognitiivne psühholoogia, psühhoanalüüs, informatsiooniteooria ja kommunikatsiooniteooria. Kas Enelbee sobib kõikidele selles mõttes, olenemata minu uskumustest ja ja maailmanägemisest? B sunni midagi muutma. See on see, et ma võin endale valida võib-olla kasulikumad uskumused ja käituda just nagu oleksid nad tõde. Ja see ei tähenda, et ma pean minema viskama oma senised veendumused oma senise maailmanägemuse. Seda kindlasti ei oota. Ja mina arvan ka, et erinevad uskumused siinjuures ei ole niivõrd tähtsad, sellesse ei pea tingimata uskuma, et ta toimiks ja seda ma olen ise kogenud kui ühe harjutuse või tehnika läbiviimise juures. Ma iseenda puhul kogesin, et see toimis suurepäraselt. Ometi tundus mulle olevat liiga lihtne, et nii kergesti saab midagi teha. Siis meie õpetaja ütles selle peale väga toredasti see siiamaani meelde jäänud, et kui sulle ei meeldi, et ta nii lihtne, siis te keerulisemaks TanelP erinevus, mis loob erinevusi et kui minu eesmärgiks on tuua iseenda jaoks kasulikke muutusi oma ellu, siis ennel pea abil, mina olen seda kogenud, on võimalik neid muutusi ellu tuua. Ja oluline on siin ka veel rõhutada vist seda, et ainel p ei ole teraapia kindlasti mitte. Ja ta ei ole nõrgukeste abistanud. Võib-olla teraapiad on jagunenud väga erinevate suundade vahel ja tõepoolest võib-olla niisugused suured suunad ongi. Üks on teraapiasuund, teine on ärisuund ja kolmas on hariduse, hariduse suund. Et teda võib ka tõepoolest väga edukalt kasutada teraapias, kuid see, mis meile praegu nüüd paremini istub ja millega me rohkem tegeleme, on see edukas toimimine tänapäeva ärimaailmas. Ja lõppeesmärgiks on ikkagi MRP saada asjad toimima, olgu see siis teraapiaprotsessis, müügiprotsessis, klienditeenindusprotsessis, õpetamisprotsessis. Oluline on see, et asjad toimiksid ja ma ise oleksin rohkem rahul, saaksin iseenesega paremini toime, saaksin kiiremini täpsemini efektiivsemalt oma asju teha. Kuidas maailmas on, LP on oma kanda kinnitanud, Eestis ta vist alles on seda tegema. Eestis ta on suhteliselt vähe levinud ja, ja maailmas väga laialdaselt muidugi eelkõige Ameerikas, siis Põhjamaades, Saksamaal, Inglismaal. Ja meil on ta tõepoolest alles tulemas. Eks need asjad käivad ka ju moevooludena läbi ja seenel pea on niivõrd noor, need teiste igasuguste suundade peale ikkagi alles 70.-te lõpupoole tuli välja see tegelik nimi ja see on 20 aastat ja, ja paljutki poliitikud maailmas kasutavad ennelbee oskusi, et üks, kelle kohta me teame, Margaret Thatcher, kes oma esinemisoskuste lihvimisel kasutas just eelkõige ennelbee oskusi ja teine on Ronald Reagan oma valimiskampaania läbiviimisel. Kuna esimene voor oli selline, kus ta kaotas, siis oli kiirelt vaja midagi ette võtta ja teise vooru ettevalmistamiseks, siis kasutati ennelt spetsialiste MRP metoodikaid ja sellele tõepoolest ka võitis. Nii et ka meie poliitikutel, mine tea, võib-olla varsti tuleb mõte natuke neid meetodeid kasutada. Ja ma tahaks siia juurde öelda, et. Ma teen olulist vahet mõjutamise ja manipuleerimise vahel ja NLKP ei ole manipuleerimine. See on inimeste mõjutamine sellisel viisil, et minul on kasulikum ja teistele on kasulikum, aga mitte mingil juhul. Ma ei taha öelda, et nüüd võiks hakata rahvamasse manipuleerima. Selle teie juttu kuulates jäi mulje, et tegemist on üsna sellise pealispindse ja üsna kergesti toimiva nähtusega, aga tegelikult ta vist läheb päris sügavale inimese sisse. See ongi see näiline vastuolulisus alguses. Võib-olla see on tema originaalsus, tundub pealispindne, kuid mõjub sügavalt. Ja ta haarab tõesti taid, kui muutused võivad toimuda väga erinevatel tasanditel, et me võime midagi muuta oma keskkonnas, midagi oma käitumises, midagi oma oskustes. Aga me võime ka midagi muuta oma uskumust oma identiteedi oma üldfilosoofilisel tasandil. Et siis MRP haarab just kõiki neid erinevaid tasandeid ja puudutab sealjuures ka neid kõige-kõige odavamaid tasandeid, filosoofilisi, identiteedi, uskumuste tasandit. Nonii ma loodan, et suutsime kuulajates huvi tekitada neurolingvistilise programmeerimise vastu. Ja stuudios olid psühholoogid Ave Eero ja Viive infelt. Toimetuse poolt küsija rollis Terje Soots.