Ja see on juba nüüd natukene aega tagasi, kui otsustati hobused Eesti metsanduse aastapreemia laureaadid. Informatsiooni saadetest on see läbi kõlanud, et seekordseteks väljavalitute eks olid luua kõrgema metsakooli kauaaegne õpetaja Helmut Taimre ja emeriitprofessor Ivar Etverk. Härra Daimar, aga me rääkisime pikemalt kuu aega tagasi oma metsasaates. Ja nüüd olemas järjega Lõuna-Eestis mitte kaugel Värskast, kus tõesti metsade sees suvel elab ja mitte ainult puhkab, vaid ka töötab. Ivaretverk. Esimene pilk ümberringi võib-olla natuke üllatav, et mees ei tee metsatööd ja siin metsas ega värskeid kände ja ja niisugust heledat saepuru ei näegi. Kuid mees oli rohkem mesilastega ametis. Kahtlemata suurel määral hobi, sest ega ma sellest asjast ei ei ela ega, ja majanduslikud tulude praktiliselt mingisugust ei anna. Aga nad on üldse väga huvitavad loomakesed, kellega on hästi põnev õiendada ja ja vaadata nende tegevust ja tunnetada seda suurt analoogiat, mis valitseb inimesi ja mesilasi arvatavasti kõikide loomade vahel ja selle kaudu tajuda seda inimese kuuluvust looduse kui terviklikku süsteemi. Te olete pidanud palju kordi siin vastama. Miks teie mesilastaru on? Kolhoositüüpi asukoht on niisugune. Ega kui te siit maa juurest vaatate, siis on üks ainukene kirde suund, kus metsmajast kaugemale kui 100 meetrit. Ja, ja see ei ole mitte mingisugune linnaäärne pargimets, vaid ta on ikkagi suur metsamassiiv, mis läheb otsapidi võru alla välja. Ja sellepärast on ka metsloomi igasuguseid siin kohe mesilasi pidama hakkasin, siis oli karu sagedane külaline. Mitte küll minu mesilas, aga aias tallas naiste porgandipeenraid ja tegi muid viguri. Siis lihtsalt tulid Arud koondada kindlamate seinte taha, et tast rahu saada. On see jutt õige, et Soome kõrged metsaametnikud panevad juba järgmiseks aastaks kirjad teie metsad. Päris kirjalikku järjekorda ei ole, aga aga siiamaani ma olen jah, tõesti enamusena meest turustanud või müünud soomlastele. Sellepärast et ega see mesi, mis neil müüakse, enam ei ole. Esiteks oma oma konsist printsilt naturaalne siis on igati moodi töö suhtes, et sa näiteks hoida suhkrustamatuna hästi aastaringselt. Ja teiseks, nemad on ju ka väga hirmul oma elu ja tervise pärast kõik. Aga siin on teada, selles ümbruses ei saa olla mingeid kemikaale ega mingit saastet. Selles mees Ja siin, kui me panime need aiatoolid pisut nii pool päikese eest varju ühe tamme olla, siis pidime olema päris ette. Peale ei astu. Ägedam linnulauluaeg on nüüd möödas, käib poegade toitmine või nende eluks õpetamine, aga metsvint kostab siin metsaservas hästi läbi. Ja on teisigi. Kuid tamm. Lopsakamad, kui me oleme harjunud vanadel Tammedel nägema. Mina tean, et sellel tammel ja teie diplomitööl on seos olemas sellel tammeliigil. Päris huvitav miks üks noormees hakkas uurima säärast puud, mida Eestis ei kohta. Seal hiljem imestati, et kirjanduse loetelus oli 200 autorit, nii et võib isegi arvata, et neid puid on Eestis vähem kui neid autoreid, mida tookordne diplomand kasutas. Kuidas sündis? No igal asjal on ikka niisugused väga pikad ahela kujulised seos, et kui ma läksin 53. aastal metskonda praktikas valisime Valmetskonnaks Sagadi, sest see oli minu isa sünnikoha ja meie perekonna suvise olemasolev koha kõige lähem metskond. Ja Sagadi kuulus selle Rakvere metsamajandi koosseis. Rakvere metsamajandis oli üks punase tammepuistu täiesti tõesti unikaalne. Sai 1905 ei vabandust selle sajandi algul teatud, aga 1905. aastal lõi ta mässu rajal kõvasti kannatada saanud ning temast kujunes teatud Harvik Sõmeru metskonnas ühe metsavahi koha ümber ilusaid kenalt puud hakkasid meeldima ja lihtsalt millestki veidi kirjutama ja siis saigi see punasest tammest kinni hakata. Mõningaid huvitavaid probleeme ka, näiteks tema asinaga nimetuse küsimus ja tema isegi ajamine niinimetatud põhja Tammeffercus boreaalisega. Nõukogude kirjandus gloobusel, algPirkus, rubla, punase tamme inimeste läks põhjatamme võrkus borealise peale üle. Ma usun, et mul õnnestus kaunis veenvalt näidata kaks erinevat liiki ja see meie oma on just nimelt punase tamme tõrkus Rubru. Tema leheldavad punaseks sügisel nagu vahtra. Ta on sügisel väga ilus sarlak, punane just nagu just nagu tuleleek siin aias. Ja see ei ole omane, aga mitte kõikidele, see liigi isendi on mõni läheb, hakkan punases vähem punases, natuke lähevad kõik. Aga siis on, kes asja tunneb, tuleb puukoolist sügisel ta välja valida ja ära märkida, mis hästi punane rõngas kaela ja kevadel ära. Ja see läheb hästi punaseks. Enne kui me läheme nüüd juba esimeste diplomiga metsaametite juurde ja töökohtade juurde tahaks ikkagi väga küsida. Mismoodi sai Tallinna kuulsa Westholmi kooli kooliõpetaja pärast siis noormees, kes kaldus suurest linnast ikka tugevasti metsa poole ja nagu meie tänanegi kohtumine näitab, et ei saagi sellest metsast tänav lahti ka vabadel päevadel ta ilmselt sobib, aga kuidas omal ajal see pööre või muutusse võis isegi isal olla? Võib-olla üllatus ei, teisele päris üllatus vast ei olnud sellepärast isa ise pidanud samal ajal sama plaani. Aga tema noh, ehk talu peremehe esimene poega ka lapsi oli palju, ega seda rahakest ka nii palju käes ei olnud. Tema tahtis minna õppima Peterburi metsaakadeemiasse, siis seal ta oleks saanud stipendiumi. Aga siis tuli see sõda ja segased ajad ja vabadussõda vahele. Ja pärast vabadus radal tahtsime loodusteadusi õppima, talle pakuti võimalust õppida matemaatikat stipendiaadina, mis sel ajal küllaltki haruldane asi. Ja siis ta lihtsalt võiks unistate otsustava matemaatikaga Läks, aga metsamees ja matemaatikud on tihtipeale matemaatikud on tihtipeale olnud seotud ega kasvõi professor Andres Mattiiseni matemaatilised kalduvused on siiamaani laialt tuntud. Nii et siin on tegemist niukseid teatud pärilikkusega. Sellepärast et mulle meeldis juba juba lapsena metsas hästi palju ringi kolada. Ega ma kodus ei tahtnud sugugi püsida ja põldudel ja ja nagu ikka, hakkab huvi looduse vastu sellest loodusteaduste lastetoast ehk linnuteadvusest pääle. Esimesi raamatuid, mis mul olid, olid lindudega seotud. Esimene raamat, mis ma ise tartus tudengina ostsin, oli, oli, siis pidid. Ja see oli üks tõukejõud, teine tõukejõud oli võib-olla juba kolmas, kui pärilikkus kõrvale jätta oli see, et ma olen eluaeg olnud üksilduse armastaja jagama suurest seltskonnast. Ei ole kunagi lugu pidanud mingit tähtpäevi meie majas ei tähistata. Praktiliselt külalisi käi. Ja väga suure tõuke andis muidugi nõukogude võim ise sest mina lõpetasin keskkooli 1950, aga 49 oli see suur küüditamine, eks me elasime mitte selle ühe, vaid ka hulga järgmisena, kuid selle mõju all isegi omal tuli, tuli kodust kõrvale hoida ja, ja öömaja vaadata, kus sa said selle hirmuga ära viiakse. See on niisugune ettekujutus, et kui sa metsa lähed, siis saad niisuguse koha peal midagi, tegemist ei ole seal ka teatud määral. Päevasel ajal öeldakse põgenemine selle maailmakära eest. Ma kirjutasin välja enne kohtumist neid kunagisi ameteid ja sain Sagadi abimetsaülem ja metsaülem ja Kilingimetsaülem. Siis tuli Järvselja õppe-katsemajandi direktori töökoht juba 60 kuni 63. Mis sellest perioodist lööb rohkem silmade ette või kus sai astutud nagu omi samme? Jõudsamalt võib-olla üksipulgi kõiki ameteid üle käia ei jaksa, aga, aga kui nii vaadata tollesse perioodi metsaülema aega ja kooli direktori, kus oli ka ju mets ja õppekatsemajand Mõtlesin, et see tolleaegne tegevus oli mul kahjuks üpris vähe metsanduslik. Ta oli pigem administratiivne tegevus. Juhtus ma ei tea, kuidas, nii et et näiteks Kilingi metskonda tööle minnes oli see tuntud riiupesa nagus, metskond oli jagunenud kahte leeri metskonna kollektiive jõudnud niikaugele, isegi et nad oma metsaülema ajutiselt kinni panid. Ja teine samasugune, mida iseloomustati päris vussi pesanali tollase Järvselja. Nii et mul tuli nii hästi Kilingis kui ka Järvseljas rohkem töötada nende asjadega, mida siis nimetati kaadriküsimusteks. Ja noh, noor inimene, tema on teatud määral hoolimata teistest mõtlematu. Et näiteks Järvseljal lahkus, kui ma sinna läksin, sellest väiksest kollektiivist ligi kümmekond inimest ametist, kes lahkus ja kes oli sunnitud lahkuma. Aga mõlemas nii hästi, Kilingiskuga Järvseljas õnnestus taastada kollektiivi ühtne vaim. Ja vast see oli nende aegade kõige suurem saavutus. Järgmisena võib panna lisaks veel ka selle, et et tolleaegse EParektori minna, Klemendi ka ütelda sisendavatel soovitustel sai seal ehitustöö kaunis ulatuslikult käima pandud, sest ta oli majanduslik baas oli juba viletsavõitu. Aga mis sellesse Sagadi kohta ütelda? Sagadi oli suur metskond, seal oli 12 tunda ja seal oli väga kaugele läks metskonna kontorist viimane vahtkond, esimeses jaoskonnas eruja eruvahtkond. Ja see kõik sai ära valitsetud ja üle vaadatud ja küllaltki range kontrolli all hoitud ainult jalgratta hobu saaks isegi metsa, vahtisime telefone ja kui kuulan neid praeguse metsaülemate hädaldamisi, et tema mitte kuidagimoodi ei saa rohkem kui viiest 1000-st hektarist üle käia, kusjuures tal on amet auto istumise all ja tal on telefonid ja, ja tal on faksid ja, ja arvutid ja kõik see üle jõu käiv. Ja siis ma hakkasin nagu naerma ajab. Et siis, kui tuli pidada kivingi metsaülema ametit Tartusse Loogia Botaanika Instituudi metsasektori juhataja Malev põgus meelitas teid teadustöö poole ja ja lähemal seisjad teavad sedagi. Õhtul sõitsite Tartusse võisite seal siis sektoris olla kirjanduse ja, ja kõige muu juures ja hommikul tuli tööle gaasi minna. Nii et niisugune Winskus ja eesmärgikindlus ilmselt on teid ikka aidanud, kui palju te sellele ise olete tähelepanu pööranud? Ju lihtsalt nii, kui tööd teen, siis teen ja uurin ja otsin. Aga see uurija pooldeis hakkaski nüüd võimu võtma. Ja ridamisi siis. Kui nüüd väga täpselt neid ametit öelda, võib-olla see polegi tähtis, aga kunagisest laborist kujunes välja metsainstituut. Seal teadusdirektor ja hiljem direktor, jaga põllumajandusakadeemia, metsandusteaduskonna dekaan ja oma isiklikud teaduskraadid. Ja siis te jätsite nagu tamme ka omamoodi hüvasti ja. Ja uurimisobjektiks sai kuusk. Mõlemast tisserdatsioonis. Kuid küsimus see, et miks just nimelt kuusk siis sind käpp määral juhus? Sellepärast ma ise tahtsin tegutseda Männiga männi oli professor pihelgas juba kindlalt ära hõivama, aga seda lihtsalt noorele mehele ei antud. Takkajärgi mõtlen, siis oli muidugi üks väga hea pööre selles asjas. Võib-olla et see lähema tutvuse sõlmimine Kuusega mõjutab seda minu arvamist, aga siiski ma siiamaani arvan nüüd juba, et kuusk on siis Eestis kõige tähtsam puuliik, ehk nii nagu bioloogid ütlevad. On kliimaks puuliik, see tähendab seda, et kui inimene oma susimise siin looduse suures majapidamises järgijataksis, kasvaks Eestimaa algul õige mitmesugusesse metsaga hiljem võtaks võimust, see on ikkagi puhtalt kuusk. Ja kui me vaatame ka juba ennesõjaaegseid, kas või raieandmeid või, või ka metsas niisama ringi juhatame siis nende raie andmete järgi ju kuusepuitu raiutud takse kõikide teiste puuliikide puidust kõige rohkem. Ja võib täiesti eksimatult ütelda, et kui keegi loeks ära Eestis kasvavad puud, siis kõige rohkem endast oleks just nimelt kuuski. Ja metsa sellektsionäärile on kuusk uurimisobjektina väga tänuväärne teema, sest tema loor liigikene oma kujunemise poolest ja ta nagu ei ole päris oma kohta looduses üles leidnud. Tema laiendab järjest oma areaali. Tema liigisisene varieeruvus on äärmiselt suur ja sellepärast on temaga huvitav tegeleda. Aga nüüd, mis selle töösse endasse puutub, siis? Võib-olla mulle teataval määral kasuks see, et ma hakkasin sellel kuusel sarvist või okstest kinni, kuidas tuleb ütelda teatud määradile tandina. Minu teoreetiline ettevalmistuskuuse osas oli niisugune nagu igast teiste puuliikide ost ja tihtipeale saavutavad ju need, kelle mõtlemisviis on rikkunud võta igasuguste kaanonitia dogmade poolest kes ei ole mitte kellelegi õpilased, mis seal sellist piline idapoolse vene teadusega tegelema saate küsit, kelle õpilane, eks ole, et see oli armastatud, kui kuulsid, sa ei olegi kellegi õpilane ja vot see mitte kellelegi õpilane, see võib oma oma ürgse puutumata. Mõtlemise ja mõistusega panna tähele asju, teised tähele ei ole pannud. Ja seetõttu ma kandidaaditöös ma tõstsin üles asju, mis mis oli minu venelastest oponentidel mitteametlikel oponent, selle võõrad jääb, üks üks akadeemik kirjutas väga kenasti ühes oma arvamuses nende mõtetega võib nõustuda või mitte nõustuda. Huvitavad. Ja ma usun, et ma tegin omal tol ajal kuuse uurimisel päris ilusat furoori või nime või kuidas ütelda siin siin nõukogude tollases Nõukogude liidus ja noh, paratamatult ka natuke välja. Huvitav te ise ütlesite ja ma täiesti usun, et meeldib olla üksildane ja, ja mitte nii-öelda kamandada, aga need ametid, mis te sellel perioodil pidasite direktor ja dekaan ja ja olite ka veel? Rektori härra Savele ajal prorektor läksitada lappida palus, nii et tuli küllalt siiski juhi ameteid pidada, kuigi sisimas nagu ei ole selle poole püüelnud. Ja see püüa, puudub mul küll absoluutselt. Ma olen alati tahtnud ise teha ja, ja mitte teisi käsutada. Teiste käsutamine on, on kuidagi piinlik ja ebameeldiv asi, aga ma pean jällegi nende auks, keda. Mul on tulnud käsutada. Nende auks pean ütlema, et nad on olnud kõik väga tundlikud reageerima. Minu tahtmistele on kokku trehvanud niisugune seltskond paar inimest kõrvale jätta siis saame, siin nimetame praegu muidugi ei hakka. On trehvanud kokku niisugune seltskond, mida hobuseomanikud vanasti ütlesid, tühjad hobused jooksevad piitsaga jooksevad hea sõnaga. Ja need minu, andke mulle andeks, hobused on trehvad niisugused, kes on hea sõnaga joosta. Ja viimane aeg, kus ta võib-olla oleks tahtnud ka nagu puhata, rohkem on teid seotud ehk kõige keerulisemate asjadega. See on seadusandlus. Praegu kehtiva metsaseaduse üks põhitegijaid, nüüd otsitakse. Uue metsaseaduse eelnõuga saame, sest koos on juba käidud ja see on töö, kus tuleb küll toetuda minevikule, aga ei tohi unustamata jätta muutuvat aega ja mis veel tähtsam, peab nägema ettepoole mida sageli inimesed ei ei näe või ei suudagi näha. Siin tekib omakorda vastuolusid ja, ja te ütlesite päev tagasi, et selle uue seaduse eelnõu tegemine on peaaegu võimatu? On siis raskused teha, tahetakse ja vaja on, aga, aga et ääretult raske on seda teha, mitte meestel mõistust ei oleks, aga milles asi? Nagu me seda eelmist seadust tegime, siis me paratamatult olime Nende ettekujutuste kammitsas milles me olime kasvanud. Tähendab me uskusime näiteks seda, et vabariigi valitsus ja minister on ühes kõrgele tähtsad härrad, kui nemad midagi käsivad, siis on see käsk kütmiseks ja kui seda ei täideta, siis sellest karistatakse. Tänaseks me oleme jõudnud arusaamisele või seisukohale, et ühte inimest saab milleski kohustada ka siis, kui ta annetas. Metsaomanik saab millekski kohustada ainult siis, kui see kohustus või see piirang, kui see keskkond fikseeritud seadusega. Käskkirjad määrused on Talle siduvad üksnes siis, kui ministrile on vastav õigus seadusega delegeeritud. Meie praeguse seaduse järgi ütleme väga üldsõnaliselt, et minister koostab näiteks või annab välja raieeskirjad ja kõik need üsnagi olulised piirangud, mis seal riietega seotud metsaomanik seovad, metsaomanik on pandud nendesse raieeskirjadesse. Aga nagu praktika näitab, kasvõi metsarikkujate imelik sõna on metsarikkujad metsarikkujate karistamisel, kohtusi võeta, neid sääraseid eeskirju mitte eriti tõsiselt. Tähendab, me peame nüüd kõik Need piirangud ja kohustused ja keelud ja käsud viima sisse seadusse. Siis tekib nüüd teiselt poolt niisugune olukord, et kui me lähme seadusesse nende keeldude ja käskudega siis me hakkame teatud määral ahistama, piirama erametsaomanik, aga neid saab väga palju olema. Noh, ütleme räägitakse poole metsa minekust, eravaldusse ma seda ei usu, aga ka 40 protsenti on hulga metsa. Ja säärast tegevust, kui paneme talle väga täpselt piirid ette, seda võtaksin selle selle eraomaniku ahistamisena või tema õiguste rikkumisena. See on ühelt poolt, teiselt poolt aga on olukord niisugune, et kõik tunnistavat vajadust Erametsaomaniku tegevust reguleerida, sest mets on niisugune huvitav asi. Esiteks tal loodusvara juba konstitutsiooni järglased loodus vara kasutama, nii kõikide huvides ja seda kahjustamata. Säästva arengu seadus sunnib mind selleks. Teisest küljest on asi jah, nii et et metsamõju ja see, missuguses seisundis on ühe või teise erametsaomaniku mets see mõju väljub tema aastakese krundi piirest. Ja sellepärast ei saagi lasta temal tegutseda päris nii, nagu tema tahab. Ja olge nüüd lahked, ühelt poolt, et te peate piiram erametsaomaniku tegevuse poolt, ei tohi seda piirata kuldse keskse otsimise laveerimine seal kõige lask, peidetakse sellesse praeguse seaduse projekti ära terve hulk piiranguid mis on mõned isegi rangemad kui praeguses metsaseaduses uusi nõudeid tulnud juurde, kasvõi selle bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Aga, aga otseselt sa seda käskida kohustada ei saa, tähendab, on tegemist käega kuhu peale tõmmatud valge kinnas sees on klopkanilt, kui tere ütled, siis tunned selle, see, see ongi üks kõige suuremaid raskusi selle seaduse tegid minust praegu. Ma arvan, et teil on ääretult suured kogemused. Olete kursis, lugenud, mõelnud, kuidas metsandus Eestis on varem olnud ringi käinud lähimaades, kuidas ta seal praegu on ja milline problemaatika seal nagu läbinärimist vajab, olete kulissidetaguse eluga heas mõttes selles osas kursis juude oskate siin siis seda kuldset keskteed leida? Ma ei saa öelda teile head suvepuhkust, sest olete mitme lepinguga mitme tööga seotud. Ütleks siis nii, et jõudu, jaksu ja uute kohtumisteni.