Tere, ilusat varasügisest hommikut, rahvateenrite poolt. Täna on stuudios Sulev Vedler Eesti ekspressist Külli-Riin Tigasson, Eesti päevalehest ja. Ja saadet juhib täna Sulev Valner. Praegu Postimehe palgal. Aga eks siia juurde võib ka öelda, et ega me keegi ei esindasin oma väljaandeid, vaid esindame ikkagi neid mõtteid, mis me, mis me ise räägime. Ja ka oma väljaannetes Me esindame oma mõtteid pleksi vahel. Et arstide streigi esimene nädal hakkab läbi saama et ühtpidi on tegu kahtlemata ühe võib öelda võib-olla pretsedenditult kõige suurema seda tüüp appi seda tüüpi nähtusega ja selle tõttu pole ime, et terve nädal aega ka Eesti meedia ühelgi päeval ei ole see langenud nii-öelda peateema staatusest praktiliselt välja Eesti suuremates kõigis meediakanalites. Et selles mõttes võib ju öelda ka streik, kindlasti täidab vähemalt selle eesmärgi, et tõmmata küsimusele vägagi suurt tähelepanu. Noh, mingis mõttes võib küll öelda, et see on selline huvitav streigivorm samas tänu sellest alast alast tulenevalt, et et kui tavaliselt streikijat eesmärk ju reeglina on nagu tekitada võimalikult suurt segadust et saavutada võimalikult suurt mõju ja pääseda nagu nagu sellega nagu siis saavutada oma nõudmistele võimalikult suurt suurt tähelepanu ja teisest küljest ka sellist nagu vältimatut nende nõudmiste täitmist, siis siis arstide streigi puhul me terve nädal oleme näinud kogu aeg seda. Et kuidas püütakse teha, et võimalikult midagi ei juhtuks. Noh, mis on ka absoluutselt ju õige ja, ja asjakohane, sest sest, et ma arvangi, et kogu see õhustik väga ägedalt pöörduks veel teistsuguseks, kui nüüd ilmub avalikkuse ette selline esimene tõsine süüdistus, et selle streigi tõttu on ikkagi midagi hullu juhtunud. Et segaduse tekitamine on minu meelest täiesti vale asi, köiso streigi eesmärk on oma töötingimusi parandada või siis palgatingimusi parandada, siis peabki sellega tegelema, mitte segaduse tekitamisega. Toon näite siinkohal oma ala köögipoolest. Aeg-ajalt mõned inimesed pärast seda, kui on ilmunud artikkel, teatatud kaebad kohtusse. Nathan kaevakeses, palun. Aga jään alati mõtlema, et aga miks nad kohtusse lähevad, et ju nad lähevad millegi asja pärast. Nad tahavad midagi saada, aga kui nad tahavad midagi saada, siis nad võiksid mulle öelda, nad ei p selleks kohtusse minema. Aga osa inimesi on seal, sellised, nad isegi teatud siis pressile. Me kohtusse saamata ei ütlemata, mida nad siis reaalselt tahavad saada. Et muuseas, selle streigi puhul on samamoodi, minu meelest on see on sõnum, mida siis arstid ja tervishoiutöötajad tahtnud öelda. Ja see sõnum, millest rahvas aru on aru saanud on, on nagu täiesti lahku läinud tarstid ju, ja tervishoiutöötajad räägivad alampalga tõstmisest, nende palganud määrade tõstmisest. Aga mulje on jäänud, et arstid, kes teenivad päris hästi, tahavad endale palka juurde saada. Need on kaks eri asja, et siin ei käi jutt sellest, et ütleme, väga-väga suurt palka saav arst nõuab endale veel veel suuremat palka vaid jutt käib sellest, et need, kes saavad väga madalat palka, et nemad saaksid natukene kõrgemat, mitte ei käi jutt sellest, et, et siis need hästi hästi suurte palkadega tippspetsid peaksid saama siis märgatavalt raha juurde. Just et selline mulje on tõesti avalikkusele osaliselt jäetud ja ma arvan, et selle eest peaks tänama ilmselt mingeid kriisikommunikatsiooni asjatundjaid, kes on võib-olla seda teist poolt nii-öelda nõustumas käinud, et on arstidest Irina kuvand jäänud, et see on küll oletus, aga, aga kui me mõtleme sellele streigile, siis tuleb tunnistada, et seda tõesti on üritatud teha ju üsna patsiente säästvalt, et ma olen aru saanud, et perearsti juurde saab ikka minna. Mina käisin sellel nädalal pereõe juures ja väga hea teenindusele kiidan. Ja me näeme ka seda, et mitte kõik ei ole selle streigiga kaasa läinud, et ma arvan, et asi oleks päris hull, kui ka näiteks hooldustöötajad streigiks, kuna see tähendaks, et need et need väga raskes seisundis haiged, kellel on vaja iga päev mähkmeid vahetada, keda on vaja iga päev sööda nendel noh, see on mõeldamatu, et, et hooldajad saaksid streikida. Kusjuures samas jälle kui rääkida neist palganõudmistest ja neist numbritest, mis see nädal jälle kas õigesti või mitte, aga nagu fookusesse tõusnud, et kes, kui palju teenib? Hea küll, palju vaieldakse, et kui, kui nagu õiget ja objektiivset need numbrid on, mis väidetavalt siis peaminister ka maksuametist niiviisi aitas välja välja tuua. Aga et, et selle kõigi, nende numbrite järgi on ju selge, et kui üldse kellelgi nagu on põhjust rääkida, palka ei võimalda äraelamist, siis on need just nimelt hooldustöötajad, õed. Et ikkagi noh, arstide puhul noh, ütleme nii keskmise kui isegi ütleme väiksemapalgaliste arstide puhul need päris seda, et nüüd öelda, et, et see ei ole palk, millega ei ole võimalik ära elada, et noh, see ei ole ilmselt ikkagi tõsi, eriti maainimeste seisukohalt vaadata siis noh, et see ei ole nagu see ei ole nagu õige alused, et seal, selles mõttes võiks võikski öelda, et et, et üks võimalik võimalik vastus on ju see, et et et räägimegi siis õdede ja hooldajate palga tõstmise hädavajadusest, sest tegelikult ka ajakirjanduse enamik lugusid kui, kui räägitakse, et, et inimestel on ebainimlikult väike palk kõik nad räägivad õdedest praktiliselt ükski neist ei räägi tegelikult, et ei tehta nii-öelda televisioonis intervjuud arstiga, kellel on ebainimlikult väike palk, vaid kohe-kohe on tegelikult mingis mõttes see väikese palgal. Teine hooldaja õde on, on praegu ka nagu vähemasti mulle on jäänud selline mulje või selline kuvand. Et on nagu, nagu arstide palganõudmiste kaitsekilp selline inimkilp, kelle taha arstid saavad öelda, et näete meditsiinitöötajatel, et on väga väikesed palgad. Ma ei ole kindel, et need nüüd niimoodi päris kilbina kasutatakse, et siin ju arstid on ju ka öelnud, et nendel on väga oluline teema, seesama palju räägitud töökoormus üleüldse meditsiinisüsteemi kui sellise rahastamine. Ja noh, enne seda saadet ma mõtlesin just huvi pärast välja mõned palganumbrid. Et kui Eestis on, on hooldustöötaja alampalk on ligikaudu 380 eurot kuus siis ühes teises Euroopa riigis, näiteks Saksamaal saavad hooldajad umbkaudu 2500 kuni 3200 eurossonis alampalk, meil on nende keskmine palk, aga reaalselt ka Eesti hooldustöötajad, tegelikult noh, ma eile käisin just külastamas ühte hooldushaiglat, kus nad rääkisid, et üldiselt ikkagi pampa panga arvele laekub umbes 300 eurot kuus, mitte rohkem. Aga ma lihtsalt kõrvutaksin nüüd, et me näeme, et kõrvutame seda nüüd võib kõlada populistlikuna, aga siiski huvitav võrdlus, et Saksamaal teenib näiteks parlamendisaadik, teenib umbes 7000 eurot kuus see on siis kaks korda rohkem kui Eesti parlamendisaadik ja kolm korda rohkem kui hooldustöötaja. Eestis teenib Parlamendi saadik 3500 eurot kuus, mis on umbes üheksa korda rohkem kui hooldustöötaja ja kaks korda vähem kui Saksa kolleeg, et me näeme, kuidas ühiskondades need käärid on niivõrd suured selle väiksema sissetulekuga ja kõrgema sissetulekuga inimeste vahel. Ja me näeme ka seda, et kui sa maksad hooldustöötajale nii madalat palka, siis kuidas sa saad ka üldse esitada mingeid suuri kvalifikatsiooni nõudmisi, et Saksamaal õpitakse hooldustöötajaks välja kolm pool aastat, Eestis on see õpe umbkaudu kaks aastat, aga kuna inimesi lihtsalt ei leida, siis võetakse ka neid otse tänavalt, keda siis seal kohapeal välja õpetatakse. Ma käisin see nädal, nagu ma mainisin, ühte hooldushaiglas külastamas ja see oli tegelikult väga muljetavaldav see töö, mida need inimesed seal teevad, kui pühendunud ja kui südamega Nad nende inimeste eest hoolitsesid, olgugi et siin majanduskriisi ajal oli tekkinud ka olukordi, kus teatud inimesed lihtsalt olid jäänud sinna haiglasse, enam keegi nendest ei maksnud, keegi järgi ei tule ja neid lihtsalt hoitakse seal edasi. Oh, see on jälle nii ja naa, et eks seda kvaliteeti kõigub ka. Oleme ju rääkinud varasemates saadetes ikkagi päris õuduslugusid, mis toimuvad hooldushaiglates. Et jah, neid on ka kuulda ja et me ei saa neid nagu kõik ühte patta panna ja malest on häid ja on halbu juhtumeid, aga arstide puhul ma saan ka arstidest aru, miks sa tahad palka juurde saada. Ega siis hea arst peab hea töö eest head palka saama ja neil on kiusatus minna välismaale ja see kiusatus on päris suur, eriti kui sa oskad keelt, näiteks kui sa oskad soome keelt, oskas inglise keelt, ei oska teha. Noh, kasvõi rootsi, saksa, sulle uksed lahti jega, arstid liiguvad üle Euroopa nimodi. Nojaa, aga kas ei ole nad ikkagi nii, et tegelikult kellele see kiusatus on ikka päris suur olnud, eks, eks neid suur osa on ka läinud ja, ja võib-olla natukese on siin ka sellist mõttes. No seda praegust selle välimust Maale minekuga ähvardamist on on natukese sedamoodi, et tegelikult inimesed, kes noh, ühel või teisel põhjusel ikka tegelikult nii väga ei tahaks sinna välismaale minna küll kasvõi juba vanuse tõttu, eks ole, selle noh, elukeskkonna tõttu võib-olla ka keeleoskuse tõttu, eks ole, et tegelikult nad ähvardavad, et aga ma lähen välismaale. Aga tegelikult ikkagi reaalses elus ei lähe, sest sest üldse ütleme, kui võtame mitte ainult arstide, vaid üldse, eks ole, inimeste välismaale tööle minema näkku puhul on ju hästi palju sellest Euroopa liitu astumisest peale räägitud. Kui palju teoreetiliselt võiksid meie inimesed, eks ole, kõik nagu välismaale ära minna, aga tegelikult tegelike minejate hulk ikkagi jääb sellest palju väiksemaks väga mitmetel põhjust. Eks me Ekspressis ka kirjutanud selle nädala siin, arstidest, kes kes on välismaale läinud ja kes ei ole sugugi õnnelikuna, tahaksid tulla Eestisse tagasi. Suur koduigatsus on neil sõbra tee siia maha. Kolleegid, kellega nad olid harjunud leidma, patsiendid jäid maha, kelles nad on hoolitsenud. Neil on nii palju kaotada. Muidugi, ja no eile õhtul vaatasin just huvi pärast neid arstide liidu ühtesid slaide, mis nad olid teinud streigi infomaterjaliks ja sealt tuli välja, et viimase 10 aasta jooksul on olnud peaaegu 1000 arsti võtavad need välismaale minekuks paberid välja ja sama perioodi jooksul on arstiteaduskonna lõpetanud veidi alla 1000 arsti ja et need on ikkagi päris mõtlemapanevad näitajad. Aga kui nüüd mõelda selle streigi peale laiemalt On mõtlemapanevad, aga ütleme ausalt, et kui me räägime tegelikult selles süsteemis noh, Soome arsti palk ka maksta, hakkame vähegi arvutama, eks ole, ei saa olema reaalne kuidagiviisi ehk järelikult tähendab teha nüüd ütleme sellist palgatõusu, mis tõepoolest nii-öelda hoiaks sära välismaale mineku lihtsalt sellepärast, et vaata, et me maksame siin samasugust palka kui Soomes või Rootsis. No see, see, ütleme isegi ütleme elementaarmatemaatika puhul on selge, et see ei kuku välja. Samamoodi võiks ju siis tõepoolest nagu Andrus Kivirähk täna ka ilusti ütleb, eks ole, et me kõik võiksime streikida madala palga suhtes võrreldes Põhjamaadega. See küsimus ei olegi ju selles, et arstid nõuaksid täpselt samal tasemel palka, mis on Soomes vaid küsimus on ju töökorraldusest, sellest, kui palju aega sul on ühele patsiendile, kas sa tunned oma ametist rõõmu ja nii edasi ja ütles, et kas sa tunned, et sind väärtustatakse ja sind hinnatakse, et kui me mõtleme selle streigi peale laiemalt, siis mul on hästi kurb ja piinlik selle pärast, mismoodi üks pool ehk siis nii-öelda nagu valitsuse pool on selle streigi ajal käitunud. Et parandage mind, kui ma eksin, aga ma ei mäleta, et oleksin kuulnud sellist empaatilised sõnumit, et jah, kallid meedikud, et me mõistame, te teete hindamatult olulist tööd. Me saame aru teie muredest, Me oleme valmis arutama teiega, selle asemel oleme kuulnud seda, kuidas üks minister ütleb, et arstidel on meditsiiniline probleem peaminister ütleb, et kõiges on süüdi eelmine haigekassa juht, siis kuskilt tulevad välja mingisugused andmed arstide väidetavatest hiilgalt palkadest, kus kõik on pandud ühte patta ja selle uuringu tellinud valitsussine. On näha, et justkui valitsus on keskendunud selle kriisi ajal mitte nagu probleemi lahendamisele, mitte läbirääkimisele, et leida lahendused arstide nõudmistele vaid on keskendutud sellele, et justkui nagu säästa-päästa iseenda nägu, et näete, arstid on rahulolematud, aga meie pole süüdi, et arstid on, on ahned, nende nõudmised on põhjendamatud ja nii edasi ja see omakorda aitab kaasa teie selle konflikti eskaleerumisele ja veelgi pikendab sellist protesti ja külvab niisugust noh nagu selts, konflikti õhkkond. Ma ei ole nõus muses, esiteks ei ole hindamatu töö, vaid vastupidi jutt käib selles, et nüüd peab hindama, et see on hinnatav hinnatama Tõnu närima. Ja teiseks ei ole tegemist mingi uuringuga, vaid lihtsalt peaministrile siin maksuametis välja võtta andmed, sellepärast keegi ju ei tea, Eestis vähemalt ei teadnud siiamaani, kui palju arstid teenivad. Jaa, aga seal on ühte patta pandud, me ise arvad, kas see, kellel on nüüd see 7500 eurot, võib-olla ta on saanud tagasimingi üürimaja, mida ta nüüd välja üürib inimestele, et seal on pandud kõik tulud ühte patta jäetakse vale mulje. Seda küll jah, aga meil ei olnud üldse andmeil, muuseas ja minu meelest on ka ajakirjandus teinud siin suhteliselt nadi tööd, sellepärast et ega me ei tea, kuidas kujuneb arstide palk vaid mina pole ühtegi artiklit veel näinud, kuidas kujuneb arsti palk, ma tean, kuidas kujuneb ajakirjanikuga, ajate, kujuneb ajakirjanikul on variandid a, tal on selline püsiv leping, kus ta saab kindlat töötasu, varjendsbee, ta saab honorari varientsee, tal on need mõlemad on kombineeritud. Aga üldiselt ei ole sellist asja nagu alampalk, ütleme tund tunnimäär, sellist asja meil ei ole meie meie professiooni juures. Aga kuidas arstid näiteks kes kellega peab läbirääkimisi, kui suure osa nende sissetulekutest moodustab selline põhipalk kui palju ületunnitööd ikka väga, väga palju ületunnitööd ja istuvad valvetes töötavad öösiti pühade ajal sellepärast, et haigusi küsige, millal ta tuleb. Et kogu see lugu on minu meelest Eestis praegu rääkimata jäänud. Kaasa arvatud ka need, need kogusummad, mida arstid tahavad saada seen ilusasti lahti, rääkimata. Aga kas kogu see lugu ei olegi selles, et iga haigla sees võib see ollagi natuke erinev süsteem, sest see ongi päris keeruline selline maatriks, eks ole, et joonistada kogu haiglasesse valveta, eks ole, kõige katmise süsteem kokku, no see on umbes sama keeruline nagu rohi küll me väga suures keskkoolis teha tunniplaani, nii et see kõigile vaatajatele ainetele sobib, eks ole? Aga me ju praegu räägime sellest, et kõiki võetakse ühe ühe puuga, mõõdetakse. Näed, arstid tahavad palka juurde, kuramuse. Aga kuidas, missugune see süsteem on sellest? Ei noh, see ei näe põhinõudmine, eks ole, on see, et need alammäärad tõuseksid ja kui tõuseb see arsti alammäär, alamtunnitasu määr, ka arstil, õel hooldustöötajad, see tähendab, et, et haigekassa, see ravijuhtude maksumus, mida hüvitatakse haiglatele, Tseedab tõusma, see on väga lihtne. No ilmselt küll, aga tegelikult, eks sinna ilmselt on ka streigi, eestvedajat tegemata selline selgitustööd, et kasvõi seesama mida, mida Sulev siin praegu niiviisi lihtsalt aga kokku võttis, eks ole. Ma ei ütleks, et ma oleksin samasugust samasuguse selgusega kuulnud, et selle nõudmise esitamist teeni streikijate poolt, nemad ikka räägivad, et me tahame kõigest korraga rääkida. Me tahame kõigest korraga rääkida, eks ole, palgad üldse on mingi kuuenda järgu küsimus siin vahepeal tuleb välja, eks ole, et me tahame ikka ikka ja sellest sellest, sellest, sellest, sellest sellest sellest rääkida. Ühtpidi ju õige, et kõike peab kompleksselt lahendama, lahendama, aga aga see fookus hajub nii väga ära. Teine asi on minu meelest selles, et, Arstid töötavad liialt palju, nende koormus on väga suur, isegi kui nad saavad raha juurde, siis ega koormus ei vähene, sellepärast et arstide hulk ei kasva hüppeliselt. Kui neid ei tooda kuskilt sisse. Võib-olla hooldajaks ei saa ka kohe automaatselt, sa pead ikkagi kuskilt õppinud, kuidas see asi lahendatakse, pole seda kavandanud. Paljuski see koormus on, vabandust, paljuski see koormus on seotud ikkagi ka töökorraldusega, et kas või sellega, et oleks vaja rohkem õdesid, et kui igal perearstil oleks kaks õde, siis juba see vähendaks koormust. Paljuski on seotud ka üldse terve selle meditsiinisüsteemi ja sotsiaalsüsteemi korraldusega näiteks, kui mõne perearsti nimistus mõni patsient, eakas patsient on väga halvas seisus, et kask see toimub lihtsalt ja sujuvalt, et talle leitakse näiteks koht hoolduses, et kas ta leiab endale inimestega, kes hakkab käima ja tema eest hoolitsema, aga siin mõned perearstid räägime, kuidas tema, kui arst peab siis hakkama läbi helistama erinevaid kohti üle Eesti, et abi leida sellele vanainimesele, et see on kogu selle süsteemiga üldine. Niisugune organiseeritud või organiseerimata. Te perearstidele teise õe palkamine on ju praegu päevaga? Ja, ja see on väga meeldiv. Ja see on üks näide, kuidas saab ära teha midagi, et arstide olukord paraneb. Ka see ei ole ju otseselt seotud streigiähvardusega. See on ametlikus, nende üks nõudmis ei olnud, et oleks teine õde. Jah, aga muidugi, eks siin hästi-hästi palju, tegelikult ongi see haiglasisese töökorralduse küsimus ilmselt ka ja et siin on nagu kuni, kuni selleni välja, et et miks näiteks õdedele hooldajatele on nii väikesed palgad, siis ma ei tea, mina küsiks küll siiski võib-olla kuidagi väga asjatundmatult, aga aga kes käseb haiglasiseselt omades ühte ühist rahakotti just nimelt neile nii väikesed palgad määras? Eks ole, et selles mõttes, et, et võib-olla see, see kõlab nüüd selle streigi taustal nagu eriti nii-öelda kas öelda kohatult selline küsimus, aga, aga äkki hoopiski näiteks mõne haiglasiseselt olekski vaja arstide arvelt maksta õdedele rohkem? Sulle võtame nüüd ühe hooldushaigla, eks ole, tal on haigekassaga sõlmitud kindel leping ja haigekassa arvestab nende kohtade ravijuhtude eest makstes palgakomponendiks tõi ta hooldustöötaja töötasu, mis on alamtasu, nagu ma aru olen saanud siis see tähendab, et ta saabki teatud summa, see haigla ja tal on väga vähe mänguruumi, kuna raha, mis ta saab, on üks ja see sama haigla, mida mina näiteks külastasin. Millest teen ka Päevaleht ühe pikema loo, et see haigla näiteks neil koguneb väikest viisi üürivõlg, kuna nad tegelikult osutavad teenust viimasel ajal lihtsalt alla omahinna. No ma ei tea, kas need vähe või palju mänguruumi, ma kujutan ette, et kui näiteks Eesti Päevalehe toimetuse palgafond on, ütleme, teatud suuruses, siis võib ju ka öelda, et selle piires on vähe mänguruumi, eks ole, et kellele kui palju maksta. Aga ometigi see mänguruum on ju täpselt nii ongi, et, et see ongi sisemine otsus. Tegelikult juhi otsus Et siis ei anna enam patsientidele süüa nii palju või siis loobume, ei ole enam kolm mähet päevas, vaid on üks mähe päevaseid ei küta enam ruume. Just nii palju, ühte mänguruum on mõlemaid. Jah ei noh, samas on see, et ütleme, tulles tagasi selle streigi võib-olla ka teatud mõttes sellise avalikkuse silmis, et nad õigustatud mitte õigustada oletuse juurde, et kui nüüd tõesti on küsimus olnud selles, et no muidu, et muidu ei saa nagu poliitikutega jutule ja ei võeta tõsiselt ja, ja tänu sellele nüüd, et et nüüd tänu sellele saab jutule ja tänu sellele siis toimuvad sellised enneolematul konstruktiivsed läbirääkimised, mida varem ilma streigita pole, pole saanud, siis ütleme arstide esindajad oma haiglate juhtidega ja siis haigekassaga ja sotsiaalministeeriumiga pidada siis miks mitte, eks siis järelikult on streik nagu õige olnud ja teisipidi, et ega me võib-olla ei peagi seda nii traagiliselt võtma, et kuna Eestis neid on lihtsalt, nii harva ja ta on meie jaoks nii suur nagu pretsedent, siis me siis me võtame seda kui sellise tohutu tohutu sündmusena, et tõepoolest kusagil Brüsselis neid streikijaid, demonstreerijaid noh, kuuleme-näeme, eks ole, uudistes alatasa et kuskil kuskil Euroopas mõne eluala inimesed streigivad ja, ja seda võetakse kui sellist töötüli lahendamise vormi lõpuks, milles milles ei ole midagi sellist, mida, mida ei nimetata tingimata selliste väga sõjanduslike terminitega, selliseks viimase piiri lahinguks. No mina ootaksin küll, et meil nii-öelda see valitsuse kommunikatsioon selle streigi ajal muutuks, et enam ei keskendutaks niisugule niiskusele vastandumisele teisest poolest negatiivse pildi maalimisega, vaid ikkagi antakse märku jah, et me mõistame teie teie mured ja teie nõudmistele tõsidust ja otsime koos lahendusi, et kui nad jätkavad seda senist kommunikatsiooni, see asi ei parane kuidagi. Minu meelest võiks ka teise poole kommunikatsioon paraneda ikkagi teine pool seletaks täpsemalt lahti, mida nad tahavad saada, kui palju see maksma läheb. Ei annaks ka rohkem ettepanekuid, et kuskohast rahasid, praegune idee tõsta, selle kergem alkoholi lahjema alkoholiaktsiisi, see on suhteliselt naeruväärne. Ma arvan, et nii-öelda see teise poole nagu kogu see kommunikatsioon ja kogu suhtumine, see on, võib olla seotud ka niisuguse üldisema emotsionaalse fooniga, mis on tekkinud, et ma arvan, see rahulolematus on meedikute seas juba kuhjanud juba tükk aega. Kas või see, kuidas siin haigekassa reservid viidi üle lihtsalt rahandusministeeriumi alla või siis milliste jõuvõtetega valiti haigekassale uut juhti, et see kõik tekitab niisugust negatiivset fooni meedikute, sealsamas emotsionaalne. Arvestada selles mõttes võib peaministriga nõus olla, et kuna see situatsioon ilmselgelt on tekkinud ju haigekassa eelmise juhi ajal siis, siis ei saa sugugi öelda nüüd, et, et arstid oleks, ütleme, et arstide streik nüüd kuidagi on reageering sellele, et nende poolt armastatud haigekassa eelmine juht pidi lahkuma. Parandage mind, kui ma eksin, aga minu arvates eelmine haigekassa juht seisis vastu nende reservide viimisele rahandusministeeriumi alla ja ja selline avaldus Ansipi poolt on, on küll üpriski küüniline. See, kes neid reserve haldab, sellele minu meelest eriti suurt vahet. Kui seda teeb rahandusministeerium, las ta teeb seda iseenesest Ansipi naine, tema abikaasa oli ka ju arst ta tegelikult teab varsti ilust päris palju. Ja arstid on sedasorti elukutse, kellega minu meelest ei tasu kellelgi tüli norida, sellepärast et nendest sõltutes mõnikord ka sinu elu remondivad. Sind arstidele tunnevad inimesed üldiselt kaasa nad, nad mõistavad arstidel muret. Jah, ja hooldustöötajast töötab samamoodi ametiajast, et, et sealsamas hooldushaiglas, kus ma käisin, räägid, kuidas insuldid näiteks järjest noorenev vaadet. Et tänapäeval satuvad hooldusravile umbes kümmekond aastat nooremad inimesed kui siin veel 10 aasta eest, et kohad juba neljakümnendates aastates inimesed on seal liikumas jutuna otse tööpostil, on saanud insuldi ja satuvad sinna ravile ja ja need, kes siin on, vastumeedikute palgatõusule mõtlema, et kas me tahame, et et. Meil ei ole nõuka aeg enam, kus selle ütleme võõras võim ja ja mõisa köis las lohiseb, et oleme sellises kanges kapitalismi rabame tööd kõvasti teha, ainult siis tuleb parem palk, kui tuleb. Ja me peaksime nagu järele mõtlema, et kas me tahame, et siis tõesti väga raskes seisus inimeste eest hoolitsevad need, keda, kes võib-olla ühtegi muud tööd ei leia. Aga teisalt jällegi siin tekib kohe küsimus ka maksusüsteemis, et kuskilt peab see raha siiski tulema. Ja kui me ei taha seda olemasolevat ümber mängida, siis me peame leidma mingi uue allika ja kas, kas eestlased on rõõmuga valmis maksma näiteks noh, uut sellist ütleme, arstide palgamaksu või õpetajate palgamakse oleks tore ühename mõnele asjale ühe protsendi juurde, näiteks käibemaksule. No ma arvan, et maksusüsteem, mis on kindlasti kasutamata ressursse ilmselt kuuleme sellest veel palju Nojah, aga samas jälle, et kuskil vedeleks maas raha ja lihtsalt seda ei raatsite arstidele õpetajatele anda, see kõlab natuke, see kõlab ilusasti, aga kas see päris tõsi on, et et mulle tundub, et ka valitsusel ei ole tegelikult tagataskus seda raha, mida lihtsalt ansip ei raatsi nagu ütleme varem õpetajatele ja arstidele nagu välja anda, et, et tegelikult see vist ei ole ikka tõsi, et tegelikult see raha on täpselt ära loetud ja riigieelarves eri eri elualade vahele jagatud ja ega siin nagu väga-väga kergelt seda proportsiooni nagu väga suures suures plaanis ju ei muutu, et võib-olla siis selles mõttes on, on hoopis tõsi selles, mis, mis küll. On ka ütles, et et see väärtustamine kasvõi see, kasvõi see valitsuse poolne tõepoolest pai tegemine, tunnustamine et te teete väga olulist tööd ja, ja, ja tegelikult olete seda teinud hästi ja, ja me nagu hindame seda, et ja ka ühiskonna poolt, et see on ka nagu hästi oluline nii arstide kui õpetajate puhul, et et mu meelest need mõlemad streigid arstidega, õpetajate streigid on ses mõttes paradoksaalset. Et et nad nagu nad on justkui levitanud ühte ühte vale sõnumit. Justkui meil nendes elualadel oleks mingisugused eriti probleemsed kohad samas nii hariduse kui ka meditsiini puhul. No ma ei oska küll ise ütleme, ei saa omast kogemusest hinnata mingit võrdlust mõne teise riigi meditsiinisüsteemiga, aga väidetavalt Eesti meditsiinisüsteem ikkagi igasuguses rahvusvahelises võrdluses on, on päris hea. Ja, ja tegelikult, ega ma arvan, et väga paljudest meist enda kogemus ütleb ka, et tegelikult on ikka päris hea küll aga, ja, ja samamoodi kooliga tegelikult Eesti kool rahvusvahelises võrdluses on ikka päris hea ja, ja, ja, ja see mõlemal mõlemal juhul on nagu see selle streigiga nagu kaasnenud mingi selline justkui sõnum, et et midagi on mäda selles asjas või midagi, on väga halvasti, mis, mis ei ole ju õige, et pigem me peame nagu rääkima positiivsest väärtustamisest, et mitte seda, et arstid vaesed keset ka, et kui nad ei sure nälga, siis nad lähevad ära Soome mani utreerin, eks ole, et, et see ei ole ju see ei ole ju, et küsimus pole selles, küsimus on, küsimus on selles, et, et kas tõepoolest, kui me läheme arsti juurde ja me tahame saada parimat võimalikku abi, mis me üldse oskame tahta, kas me, kas siis arst, kes meie vastas istub, on tõepoolest parim võimalik või siiski see parim, võimalik on Soome ära läinud? Minu meelest? Arstidel on ikka Eestis päris hea maine, ma ei tea küll ühtegi tuttavat, kes hakkaks nina kehtestama, kuuldes, et tegemist on arts arstiga. Carst on väga hea mainega elukutse. Arstidesse suhtutakse Eestis väga hästi, välja arvatud väga-väga-väga üksikud juhtumid, mida on aastas ainult mõned, kus keegi on teinud suure prohmaka teinud vea ja siis see läheb. Noh, jõuab meediasse mingit pidi, muidu suhtutakse hästi neisse hästi. Et kui välja arvata ainult see praegune valitsus nagu kriisikommunikatsioon, kus nendest üritatakse niisugust negatiivset kuvandit luua. Nojah, valitsus on võtnud võitlus positsiooni ega see ei ole ju midagi uut ega üllatavat tegelikult, kui me vaatame peaministri või rahandusministri sellist tüüpilist hoiakut väga paljudes küsimustes siis see on niisugune oponendiga võitlemine ükskõik mis, mis teemal, eks ole. Esimene nii-öelda reaktsioon on tegelikult selline võitluslik oponendi paikapanemine, mitte mitte läbirääkimine, mitte tõdemine, et äkki selles, mida küsitakse, on isegi nagu oma tõetera, vaid vastupidi. Esimene asi on ikka niisugune võitlus. Sellest on väga kahju praeguses situatsioonis, kuna see ei tee mitte midagi parata, tugevam. Ega selles mõttes tuleb au anda, ega, ega see ega valitsuses valitsus on ju hästi välja treenitud poliitiliseks võitluseks retooriliselt ütleme, ega keegi ei taha tegelikult ütleme, Andrus Ansip piga asuda retooriliste sõnasõtta väga naljalt sellepärast, et tegelikult ta noh, väga terava keelega, eks ole, väga väga niisuguses debatis nagu väga-väga terav ütleja Aga see on eestlasele iseloomulik selline võitlus, mina tulen näiteks Brüsselist, olin seal mitu päeva ja nagu lennuki pealt maha sain, seisata siin Tallinna liiklusesse, algaski võitlus. Isegi. Reservid lihtsalt ei, ei sõitnud autoga, et. Ei, mind ei üritatud seal isegi alllähedane. Tallinnas juhtub seda üsna tihti. Jah, nii et et selles mõttes me oleme, oleme huvitavas, vaatame, kas oskate ennustada, kolleegid. Et kas see streik nüüd võiks kesta väga-väga kaua või vastupidi, et eelolev nädal võiks tuua järsku mingi mingi murrangu? Ma arvan seda, et kui nüüd valitsus enda niisugust positsiooni ei muuda ja ei näita sellist suremat empaatilisust, siis ikkagi jääb tell jupiks ajaks venima. Kas ei ole siin probleeme ka mõlemal poolel, et kuidas, nagu väärikalt taganeda sest tegelikult on nagu mõlemad pooled on nüüd asetanud ennast positsiooni, kus nagu oma oma niisugust nägu kaotamata taganeda ei olegi üldse nii lihtne selles mõttes, et ta, et arstid näiteks ütleksid, et hea küll, me lõpetame streigi peaksid nad noh, tõenäoliselt neelame alla selle, et, et ikkagi noh, nii palju ikkagi ei saa, kui, kui nad tegelikult küsivad. Ja kui valitsus ütleb, et, et me anname arstidele andsime sellele streigile ikkagi väga olulisel määral järgi, siis noh, ka justkui ei ole väga kerge neil seda seda teha. Eks see ole selline kultuuri küsimus praegu julguse järgi annad siis sa õhutavad taga tagant streikimise kultuure selles mõttes valitsusest ära ja ma saan ka arstidest aru, et nad peadki järjepidaja tuleb. Mina ei hakka ennustama, kui kaua see siin ju toimuda võib. Ma arvan, et streiki, mis ei peaks suhtuma nagu terrorismi, kus on põhimõte terroristiga, läbirääkimisi ei peeta, streik on siiski tööd. Töötüli lahendamise äärmuslik meede ja siin tuleb minna läbirääkimislaua taha, aga mitte. Isegi ma loen iga päev uudised, kõnelused toimuvad ja üks pool teeb ettepaneku ja teine pool edaspidi toimub kõnelused toimuvad. No aga loodame, et nad siis, et nad siis jõuavad nende Nende kõnelustega kuhugi kuhugi kaugemale edasi. Nii, üks teema, mis sel nädalal, et hästi tugevalt on ka laineid löönud on ja, ja tegelikult ma ütleks, et teatud serva pidi on sarnaste, võib-olla isegi põhjustega, on nüüd see, et Pealtnägija sel nädalal avalikustas ühe, ühe ühe Sis loo, millest noh, varem ka natuke räägitud, aga nad väga kirkalt tõid selle välja siis kuidas kuidas siis küll juba mõni aeg tagasi Viljandis toimus selline sündmus, kus politseinikud, kes läksid ühte ütleme siis kampa korrale kutsuma neid rünnati väga jõhkralt selle juures ja, ja selle tulemus oli see, et tegelikult jäid nad ilma, noh ikkagi võib öelda. Ta selgus, et terve maakonna peale ei olnud. Et, et tõstatas nagu kaks küsimust, et esiteks, et politseinike vähesus mistõttu teatud sellises situatsioonis kipuvadki nad nagu vähemusse jääme hätta jääma, mis nagu ei ole just hea märk, eks ole. Riigi autoriteedi seisukohalt ikkagi ikkagi kelle käes on nagu jõud. Ja teine muidugi, et siis karistused politseinike ründajatele, noh on üldise, ilmselt avaliku arvamuse seisukohalt naeruväärselt väikesed olnud. Et et mulle tundub, et vähemasti selle selle teema esimene pool on natukese nüüd selle arstide streigi taustal rääkimist väärt selles osas, et ega siis mis see politseinike vähesus ja, ja ütleme siis ka politseinike vähene motiveeritus, mille puhul ju ka palgaküsimus suuresti teema, et see on ju seesama raha küsimus. Et ega, ega siis Eesti riigil ei ole mitte ainult piiratud ressursid meditsiini rahastamiseks, vaid samamoodi ka ka näiteks meie meie õiguskaitse rahastamiseks ja, ja ma värskelt ka kuulsin ühte sellist aru, et elu, et et tegelikult on väga tõsine probleem ka näiteks kohtunikega, kelle, kelle, kelle palk kui esimese astme kohtus ühtpidi ütleme, sellise keskmise inimese jaoks tundub täitsa täitsa kobe ehk üle paari 1000 euro, aga, aga samas jälle juristide ringkonnas. On üldine seisukoht, et üks edukas jurist sellise palga eest ikkagi tööle ei lähe, eks ole, et need on pigem inimesed, kes siis ütleme, kuskil advokaadibüroos heas advokaadibüroos tööd ei saa. Et ja selle tõttu, et häid kohtuniku kandidaat, Ta on nagu tegelikult vähem kui, kui peaks olema ja võib-olla siis me jõuame ringi pidi tagasi, et miks kohtust sünnivad sellised otsused, millega me väga rõõmsalt rõõmsalt rahul ei ole. Jah, me jõuame ikka selle tagasi selle riigi paksuse õhukesesse juurde, et et kas meil on liialt palju ametnikke liialt vähe, et kui inimene räägib ametnikust, siis ta kujutab ette mingit bürokraatia, kes istub laua taga, sahistas paberitega, aga enamuse aja justkui lööks lulli joob kohvi ja käib sõbrannaga juttu rääkima, siis tegelikult on nende riigiametnike seas on ka ju politseinikud kõik, kes meie selts avaliku sektori raha kulutavad. Et eestlasel on, ma olen siin saates korduvalt korduvalt rääkinud, et nad tahaksid seda riiki oleks võimalikult vähe ja samas, et kord oleks majas, aga need on kaks erinevat asja, et sa ei saa olla lühike pikk ühekorraga. Aga meil on niimoodi, et sellel nädalal näiteks tegin ma ise sellise loo, kus vedasin kohtusse relvi. Ütlesin kõigepealt sinna noa ja siis siis püstoli ja lõpuks ka kibu ja sa ilmselt turvaväravatest ilusasti läbi. Ja ega Kornikud ei pidanud kinni sealt ja siis kohtu esinaine ütles mulle, kortnikud ongi sellised, nad püüad küll tööd väga hästi teha, nii palju nad suudavad, aga sinna ei olegi nagu seda kõige paremat seltskonda võtta, nende palk on selline, aga Nad saavad ka seal 500 euro kandis, eks nende nende palgateadet paremaks politseivalvega, politsei valve jaoks oli jälle raha, et meil jääbki väga sageli politsei valve tahase. Vabandust, raha tahavad. Nad ei ole piisavalt raha politseinike palgata. Talvel rääkis mulle üks ekspolitseinik lugu, kus ta oli maakonnas koos paarimehega olid minu meelest nad olid tollel õhtul aines patrullina tööl. Ühes maakonnas tekkis kaklus, ta pidi minema seda lahendamas oli mingi ööklubi juures kusjuures selgus, et üks pool kaklejatest olid tema sõbrad, väga piinlik situatsioon, hästi raske, lahutatakse psühholoogiliselt, aga ta pidi seda hakkama saama. Ja siis selgus, et täpselt samal ajal juhtus intsident teises maakonna otsas. No mida sa teed, Sa ei saa kahes korras füüsis kahes kohas korraga füüsiliselt olla. Teine jäi siis ootelinelda. Nojah, aga eks see on nüüd me ei hakka siin kindlasti nüüd võtma endale seda tarkust tõtt-öelda kuidas täpselt see patrullide tegevusele Eesti peaks korraldatud, selge on, et neid on mõnikord liialt vähe, lihtsalt? Nojah, et see on nagu, see on nagu küsimus ja nüüd on küsimus, et kas neid on liialt vähe selle tõttu, et, et raha on puudu või selle tõttu, et see on lihtsalt mingi valearvestus. Et et iseenesest ikkagi arvestuste järgi ju kusagil peab olema ju tehtud arvestus, et sellise patrullide hulgaga tegelikult suudetakse reageerida ja suudetakse nagu vajalikult reageerida ja, ja ega ma ma natuke arvaks ka, et ega seda Viljandi juhtumit ei ole mõtet ka üle müstifitseerida, et ega siis selliseid asju ilmselt igal pool maailmas juhtub, et teatud situatsioonides näiteks kurjategijad osutuvadki ütleme, esimesele kohale tulnud patrullist nii-öelda tugevamaks, eks ole, noh, me oleme, näeme, eks ole noh, võib olla küll nii-öelda filmisituatsioon, eks ole, et kui on ikka nii-öelda kõvad kurjategijad, siis nii-öelda esimene politseipatrull, kes kohale tuleb, saab ikka vastu hambaid, eks ole, ja siis ikka saabuvad mingeid nii-öelda noh, erijõudja kangelased, eks ole, siis tavaliselt seal mingi filmi peakangelane, kes on nagu eriliste võimete, et aga tema siis paneb nii-öelda paika eksa. Vot siin tekib see küsimus, et kas sul peab olema ka tagavara või ei pea jah, et nad kunagi ehitatega kanalisatsiooni nii suureks, et kui tekib mingi meeletult tulv, ütleme, suur üleujutus, et siis ta viib kogu selle vee minema, lihtsalt tehakse mõistlikult suured. Siin on samamoodi tehtud arvestus, et keskmiselt juhtub nii palju intsidente ja need inimesed peaksid selle ära. Küsimus on selles, et kas peaks olema ka igakordse varumees, et kui tekib erakorraline situatsioon või ei pea jah, ja kui kaugel ta on ja mis vahenditega ta kohale jõuab, sama on tuletõrje puhul tegelikult sama, on ka arstiabi puhul vea kui ka igal pool optimeerida. Jah, aga lõpuks, kui liigselt optimeerida, siis kaotatud, siis kaob nii-öelda paindlikkus, võime reageerida. Küll, aga tundub, et teatud riigiasutustes oleks võib-olla küll nii, et kokkuhoiu kohti, kus tegeletakse legendaarse bürokraatiaga No üks legendaarne, üks legendaarne kokkuhoiu koht muidugi tuli jälle värskelt välja, et on meie armas parlament, hüvitised, et, et ühe parlamendisaadiku väga väga toreda noormehe Andrei Korobeiniku autoga on tekkinud selline huvitav situatsioon, mille puhul küll ütleme, ma ei tõttaks mingeid järeldusi tegema, sest seda infot on nagu võib-olla natuke vähe ja selgitusi, aga küll mulle tundub, et et riigikogu juhatus näiteks või siis fraktsiooni juhatus peaks võlgneks, aga avaliku, selle asja uurimise ja avalikkusele väga täpse selgituse, kas nüüd vastab nii-öelda sellele hüvitiste korrale või mitte, et kui inimene rendib enda firmalt autot, omamata ise selle juures juhiluba, eks ole, siis siis nagu natuke see on selline situatsioon. Mulle tundub, et, et tegemist on ikkagi kergel viisil nagu pettusega, ütleme võrreldes selle otstarbega, mida me nagu mida me nagu ette kujutame ette, et inimesel on vaja hüvitada mingeid töiseid kulusid. Noh, see on jälle nii ja naapidi, võib-olla sõber roolis, võib-olla on tal naine roolis, et kui ta võtad takso ega ta ei lähe ise rooli on ju nii, et näed, kuna mina ei tea, ma ei tunne Korobeinikut ja ma ei tea, mis nüüd harjumus, et tal on muidugi ta tundub kahtlane mulle, miks ta oma firmasse taotleb trendid. Et kui see on tema firma omad. Nagu väga mõistlik ei ole, ja kahtlen ikka väga, et kas see skeem täiesti aus on, aga samas teda ei oleks ka minu arust praegu hukka mõista, sest me ei tea täpselt, mis ta on teinud, on. Ja aga siin on üks väga lihtne põhimõte, tal peaks ikkagi olema nii palju oidu, et ta mõtleks, et selline skeem jätab halva mulje. Peaks kindlasti olema, et ja et riigikogu liikmena parem selliseid asju vältida. Aga just et mulle tundub ka, et, et probleem võib-olla ei olegi niivõrd selles ühes üksikus skeemis noh, mis on muidugi oluline uurida, aga selles, et ka kogu see kuluhüvitiste süsteem nii-öelda tõenäoliselt annabki võimaluse selliseid skeeme üles ehitada, nii et vähemasti sest suure tõenäosusega nii palju on, on, võib arvata, et asi juriidiliselt ei ole vale. Lihtsalt küsimus, et kas ta eetiliselt sisuliselt eksole on nagu on nagu päris see, mis ta peaks olema. Ja siin me saame teha igasugu selliseid suhteliselt demagoogilise arutelusid, et näed, et rendib autot, aga sõidab naine. Kas see nüüd on õige, aga samamoodi, et rendib korterit korteris elab naine, eks ju, või riigikogu liige sõitis välislähetusse, kas naine peaks nüüd välja kolima? Me saame niimoodi nagu lõputult hakata tähte närima, sellel pole mõtet minu meelest need kuluhüvitised, nad on küll selles mõttes tähtsad, et inimese pöörad neile tähelepanu hästi palju pööravad tähelepanu mitte ainult Eestis, vaid ka välismaal. Oleme kuulnud ka Inglismaalt väga piinlikke juhtumeid, kus on saadikud lasknud kinni maksta, noh, väga väga naeruväärselt kulusid selle selles mõttes on igal pool luubi all ja nad annavad riigist ja tema kõige kõrgemast võimust mõnikord väga halva ettekujutuse, aga teistpidi need kulud on ikkagi väga-väga väikesed, võrreldes nende summadega, mida näiteks arstid tahavad. Et selles mõttes nendele väga palju tähelepanu pöörata. Rahalises mõttes ei ole nagu üldse oluline. Võib-olla väikesed, aga ikkagi, nendel on suur, niisugune sümboolne sümboolne tähtsus, et hooldustöötaja tunneb, vaatab, et see riigikogu liige saab minust peaaegu 10 korda rohkem, see annab märku väärtustamisest. Ja samamoodi näiteks saksa hooldustöötaja vaatab, et sealse parlamendi liige kolm korda rohkem kui tema, et noh, seal on niisugune. Ei keela hooldustöötajal hakata parlamendi liikmed. Aga kui ta tahab olla hooldustööde, talle meeldib inimeste eest hoolitseda. Ja siis see ongi sinu enda valik, ei, minu meelest see siin siin ei ole need küsimus ikkagi selles, et kas parlamendiliikme palk üleüldse on liiga suur, et see, see võib olla, noh, see on üks, teine vaidlus, aga et iseenesest las neil olla selline suur palk, et tõepoolest, mis peab kindlustama nende sellise ära ostma see, mis peab kindlustama nende võimalikult vähese mõjutatavuse ja, ja siis selle tõttu ka ütleme, ühiskonna huvides tõepoolest oma tähtsa töö tegija, mis seal täpselt samamoodi nagu kohtunike puhul on selge, et et kohtunike, ütleme näiteks suur palk või, või ütleme korralikult kindlustatud pension. Et, et see ei ole, ma kuulsin Tartus õigusteadlaste päeval sellist väga elegantset mõttekäiku või tegelikult väga absoluutselt õiget mõttekäiku, et see, see ei ole kohtuniku hüve vaid vaid kohtuniku pension, on tegelikult kaebaja kaebaja huvides, et pöördudes kohtusse ta võid kindel olla nii-öelda sõltumatuse ausas kohtupidamises ja tegelikult ongi nii noh ja mingis mõttes ju riigi kogulasega potentsiaalselt on samamoodi riigijuhtidega. Me tahame, et seda riiki juhitakse hästi. Me tahame, et, et nende hüved kataksid ära kõik ahvatlused noh, nii-öelda kas tegeleda millegi muuga kui riigi juhtimisega ehk 101-l või teisel viisil ja seletatud, tuleb neile normaalset maksta, aga noh, antud juhul me jõudsime lihtsalt selliseni, kus tõesti see suhteliselt suure palga kõrvale ei raatsinud, aga nii-öelda jäta viimast võtmata sealt, kus vähegi veel kuskil joki piiril on seda võimalik võtta ja see on nagu inimlikult võib-olla noh, asi, mida, mida tõepoolest, kas siis riigikogu eetikakoodeks peaks paremini sätestama või see see nagu pole võib-olla päris kohane asi? Parandage mind, kui ma eksin, aga kas ei võiks olla Eestis selline süsteem nende kuluhüvitistega, et et see on ette nähtud teatud summa kuus, mitte niimoodi, et sa esitad mingid paberid, et nüüd ma rentisin auto ja nii edasi, et teatud summa, mis võiks olla võib-olla praegusest väiksem see maksimummäär ja siis inimene ise vaatab, mis ta teeb ja ta saab selle summa nagu igal juhul, et see võib-olla vähendaks niisugust ahvatlust. Ma saan aru, särada ja pabereid täita. On nagu mõeldud selle asja olemas ei ole selles, et, et kui sul neid kulusid ikkagi tegelikult ei ole, noh, et siis sa ei pea seda summat välja võtma ja noh, ilmselt on ka on ka üksikuid liikmeid, kes vähemasti kuigi noh järel seda kuluhüvitist, eks ole, ei kasuta, sest noh, tõepoolest elatakse Tallinnas ei sõideta kuhugi, ütleme võib-olla ei omata ka autot, eks ole, ja ja mis seal siis ikka nii väga laseksin endale endale midagi niisugust hakkad mingit skeemi joonistama, et see raha kätte saada. Aga kui me vaatame mõningaid teisi Euroopa riike, näiteks sedasama Saksamaad, et seal on parlamendiliikmed, saavad kõik teatud summa kuus, mis on ühesugune summa selle saatkonna palka. Ka ei saa juba, kes meile teistele nii-öelda tavalistele inimestele siis sellist osa maksab, et kui no ma ei tea, ma, ma arvan, et enamiku elualade puhul kasvõi arstide puhul, kui tuleks neile pähegi seda, et neil on mingisugune lisaks sellele palgale, mida nad nõuavad, eks seal peab olema mingi maksuvaba hüvitist disauto liisimiseks. Ma ei tea, noh, ütleme normaalne töötaja tõepoolest, kui ta, kui ta näiteks ütleme, saadik sõidab Lõuna-Eestisse valijaga kohtuma, oleks loogiline, et ta siis tõepoolest komandeeringu aru anda. Et käisin kohtumas. Süvenesin, teevadki esitajatel tšikige sinisel pitsat, eks. Kohtumiseks valijaga, ostsin majoneesi, näed, on jah selliseid piinlikke asju, aga me peame mõtlema ka sellele, et et riigikogu, läbilõige meie rahvast. Seal on lihtsalt eetilisemaid inimesi. Vähemeetilisemaid see selline on, Eestimaa lihtsalt ongi. Aga eks ma sõdasin tõdemegi praegu, et on erinevaid rahvateenreid meil seal seal üleval ja ja ikkagi minema paneks selle pigem südamele, et et ma imestan, et sellisel puhul justkui ütleme ka ajakirjandus et justkui küsimus on ainult ajakirjanduse ja siis selle konkreetse saadiku nagu omavahelises suhtlemises, et kuidagi et tegelikult see peaks olema teema, mis no mille pagana pärast riigikogu juhatus valitud see niikuinii nad ütleme, liiga suurt sõnaõigust ei oma riigile päriselt tähtsate asjade juures kahjuks. Aga vähemalt tegelgu siis selliste küsimustega, et riigikogu liikmete nii-öelda puhta rinnaesise teemaga võiks ju ometi tegeleda. Jah, kui nad võtaks selle endale eesmärgiks ega siis keegi neile selle eest, et ta küll ei teeks. Ja et sel nädalal üks huvitav teema, millest me siin jõuame küll saate lõpus põgusalt rääkida. Millest Päevaleht kirjutas, jah esimesena. Et et raamatutele kehtib praegu madalam käibemaksumäär noh, et liiguvad väidetavalt Kultuuriministeeriumis mõtted, et selle võiks üle vaadata Ta ja kehtestada siis selline käibe käibemaksumäär nagu tavaliselt. No nüüd on see küll tänase seisuga see mõte on suhteliselt resoluutselt öeldud, et et seda praegu siiski tegelikult ei juhtunud, vaata et võtame kohe esimesel hetkel selle selle hirmu maha, et, et nii-öelda järgmise aasta plaanis seda otseselt ei ole. Aga teema tuli välja. Me oleme seda minevikust kogenud küllalt, kuidas, lihtsalt Ta nagu avalikkuseni jõuab mõni teatud ideeliselt nagu testida seda kuidas avalikkust selle vastu võtab ja mina olen hetkel küll kultuuriministeeriumile väga tänulik, et see raamatute käibemaksu teema nagu jõudis avalikkuseni, sest et see annab meile üldse nagu hetkel võimaluse võrrelda seda Eesti käibemaksusüsteemiga teiste euro rabamaadega ja noh, kui siin oli hetkeks käisin läbi ideed tõsta see raamatute käibemaks 20 protsendini. Et see oleks, kui me vaatame nüüd teiste Euroopa maade käibemaksumäärasid, siis see oleks küll väga-väga erandlik, et siin enamikes Euroopa riikides on raamatute käibemaks ikka alla 10 protsendi, et siin Itaalias näiteks on neli protsenti Luksemburgis ainult kolm. Ja noh, keskmine määr ongi siin kuskil viie ja kuue vahel ja üldsegi, kui vaadata nende teiste Euroopa maade käibemakse, siis me näeme, et kuidas noh, üldse neid erisusi on palju rohkem kui Eestis käibemaksude osas, et siin on riike, kus on näiteks alandatud käibemaks, on on ka näiteks jalgratastele, laste turvatoolidele, restorani lõunatele ja rääkimata sellest, et üldjuhul on siis palju madalama käibemaksuga kui näiteks toit. Aga mida sa sellega öelda tahad, kas sa tahad öelda, et me peaksime jälgima keskmist Euroopa eeskuju ja tõstma makse? Kas see on siis nüüd otseselt maksude tõus, et vastupidi See mujal Euroopas on palju makse, mida meil ei ole automaks, kinnisvaramaks, ettevõtete tulumaks, pärandusmaks ja kohalik oma kohalikule omavalitsusele laekuv tulumaks, neid on nii palju makse. Ja et ma meenutaksin siinkohaliste OECD värsket raportit testijuhina CD-ga lootes saada siis sealt niisugust rahvusvahelist väga head ekspertiisi meie majanduse, maksupoliitika ja muu sellise kohta ja see organisatsioon teatas esimesel oktoobril avaldatud raportis, et Eesti maksusüsteem on, on suunatud sellele, et suhteliselt väikese sissetulekuga inimesed maksavad suhteliselt palju võrreldes teiste maadega ja kõrgema sissetulekuga inimestel on jällegi see maksukoormus väiksem. Ja noh, toidu käibemaks on üks väga hea näide. Selle see, selle vaidluse jätkamisega saavad tegeleda rahvateenrite järgmised saated ja ja eks siin, Eesti ühiskonnas näete, mõtteid ikkagi on, kust raha juurde saada. Aga suur tänu, Sulev Vedler, Külli-Riin Tigasson. Arutamast ja ilusat nautige ilusat nädalavahetust.