Aidu paisjärve, õigemini tehisjärve ja, ja see on selles mõttes huvitav, et sinna võib-olla jah, üks 17 18 aastat tagasi sai panutsast püütud 20 linaskid ja siia seemneks saadetud ja see tõug peaksid praegugi elama. See on hästi tee ääres veepeegel ja, ja praegugi õhtusel tunnil oli seal viis, kuus autod, inimesed olid väljas, ma nägin ööd, olid jalgupidi vees, võib-olla olid mõned ka rohkem põõsaste tagant ei märganud, sest nüüd on siin ka nagu varjuks rohelust ette kasvanud. Aastaid tagasi oli ta üsna lahtine, Kaus. Jah, see on Jõgeva inimeste niukene lemmik supluskoht ja puhkekoht ja tõepoolest sel ajal istutatud ettemaks kuuseheki taha ja muid nagu see kõrghaljastust andvat andvat rohelust. Et ta nagu natukene hubasem oleks seal. Nüüd tegime 90 kraadise pöörde. Silk näitas Siimusti. Siimusti seal ikka savist tehtud keraamilisi nõusid tehtud ja tehakse praegu ka. Jah, Simmons on aktsiaselts siiki ja nad tõepoolest küllaltki ana hailisel meetodil teevad seal savinõusid. Aga see on siiski Jõgeva maakonnafirma värk ja need nõud on nõutud ja ilusad ja mõnusad ja mul on kodus ka ikka. Ka minul on suvises lihtsas tugipunktis kogu lauanõude komplekti simustest pärit. Nii nüüd oleme lausa metsa vahel kuigi Siimusti kohe tule. Ja siin on kenad männimetsad, siin on jooksurajad ja suusatamise rajad, nii et tal on niisugune noh, ütleme Siimusti rahvale väga oluline sugune puhke ja ja sotsiaalmets, ütleme nii, et ja samal ajal on siin muidugi väga palju kause välja veetud liivakarjäärid mis siiski väga praegu silma ei riiva ja osa kalded on tasandatud ja männid juba kasvavad, osa on veel järsud. Eks tööd tehakse pisitasa, võetakse ja silutakse. Ja kui võib-olla nüüd suvel see karjäär pole eriti huvipakkuv, siis talvel poistele seal Anlamedamat mägeja järsemalt, nii et siin saavad poisid proovida küll. Kes julgeb jah, kes oskab. Nii lähemegi keskusest läbi. Ja selle Siimusti võib-olla praegu põhiline küsimus on see, et omaaegne omaaegne põllumajanduses teenindamine, see töö on kadunud ja ja omaaegse EPT hoones on koolja, uus koolimaja on pooleli. Selge on see, et nii palju lapsi kooli minema see ei ole ja ka ei ole tulemas palju ja õnnetused põles maha vaimastvere kool, nii et selle koorma ja Küsimus on, mis tast edasi saab ja, ja milline plaan üldse valida on küllalt terav ja on meie maakonnale kui ka tervele vabariigile. Siiski on tõsine pähkel. Rooli keerates ei saagi väga risti vaadata, sest tee on kõige tähtsam, aga vahepeal siin jõudsite mulle käega näidata seda mäekülge ja selle õhuga küla mäekülg on tõepoolest minu metsaülema tööajast sinna 2,1 hektarit kuus kuuske istutatud ja see on elusad, seda nagu uhke näidata. Read on alles ja oleks nagu pügatud pealt, nii et nad on kasvanud kuidagi ühesuguse jõudlusega seal ja seal see väike maapinna ettevalmistus ka teha ja ilusa taimega ja hoole ja armastusega ja, ja see töö ei ole tühja läinud kuhugi selleks muidugi nüüd on juba omanik ei ole mitte riik, vaid, vaid see, kelle maa ta nüüd on, aga aga ega sellest ei ole kahju, see töö ole tühjeleid ja seda võib alati. Silm puhkab, kui, mis selle maja nimi on siin Kaarepere küljeseen, Aruküla mägi. Sihukene huvitav külasid on üle Eesti, aga ka Rakveres oleks niukene. Saha majast topeltmajast pool on minu omand küll. Abihoone on ka olemas ja kaks suurt ust ees, siin on, on ruumi autod ka paigutada, see asi ei ole väga hull. Aga looma ei saa pidada pise Tallinnas olla. Me ei pea rohkem loomi kui ühe väga koera, kes on b4 väga tubli kassi ja kaks merisiga andmeil tüdrukutele hooldada. Ja nüüd oleks patt küll autus juttu jätkata, kui suveõhtune õues. Tame rihmad maha ja, ja vaatame Ohoo siin on nüüd kõik metsa ja mäge ja vett neile nüüd nimed külge panna, siis jah, siin prossa järveni 300 meetrit ja, ja luua mets on siinsamas, 50 meetri peal ja ja, ja noh piki järvevoor on üle järve ja üle ülevoore pikki enam, niiet on siinsamas ligidal on, on Tammiku talu, kus Semper pääle kaheksandat pleenumilt maapakku tuli. Et siin on üks kultuuri ja ja loodust ja kõike mäeveerud on rohelised osa, tõmmu, roheline, osa heledam roheline. Ja siin maja lähedal on juba kõvasti kasvanud, mis siin kõik need on. Siis on jah elupuu hekk tehtud ja, ja siin mõned nulud istutatud ja mõned sirelid ja teisel pool on, on sirelihekk ja ja, ja aed naabriga kahe peale, kus on siis õunapuud marjapõõsad ja ja, ja kõik see, mis ma asja juurde käib. Nii et ega siin midagi enneolematut ei ole. Palju väävlimajani läheb see lai lint välja. Ja need peaaegu punase lehega puud mis liigsa. Lähemalt vaatlema, mis asi ta on? Seda peab uurima, mis, mis, mis asi on, on maha pannud. Aga ta paistab olevat mingisugune punaselehine õunapuu või, või midagi taolist. See on ilus asi lihtsalt. Ja, ja, ja siin on mõned niukse klooni klasedel mõned kontpuud ja ja siin on leinapihlakat ja null kuu ja, ja, ja siis on siin mitmeid liike luua puu kolistama maja külje alt, maja taha läheb inglise muru. Suhkad isaga, inglise on aga tükikaupa tehtud ja ja, ja me siin kahe Peneberdada hoolega hooldame, nii et ütleme siin, meil on siin tööd palju veel teha ja ja, ja kui me jupi koperile TMS kaks nimetatud loomadest on siin maja fassaadi juures, koer on väga rahulik naabrile loomad, minu omad on teisel pool jahimees ja tal on puhastverd laika, aga minul on puheselt kulli. Ja näed asju must ja minu oma. On on heidil kunagi pisikesena bussi alt päästetud sihukene hall, aga väga tubli tütre omad ja ta pidi jääma, väheneb pärast bussi alla ja Heidi siis palus nagu nutuga bussi mitte mingil juhul sõita ja teisele kassi siis siis meile ja tubli kasvanud. Ja mina olen Toivo Makk. Mul on tuttav ja meil on niisugune plaane siin ükspäev otsa homme teetegi lähedal olla ja elluga võib-olla rohkem loome palju. Loomulikult ja, ja võib-olla vähem. Ega teie. Perenaisel on juba laud kaetud, aga lõikab värsket leiba-saia veel manu. Kaugele teisE poodia. Puud on kilomeeter, ei kaugel, mitte. Ainult. Kui ma sisse astusin, tere hommikust, ütlesin siis kohe pärast seda te laususite, et valitsus sai jälle, võtad jälle oldi tal kallal. Need on siis hommikused uudised, mida te kuulasite? Ja need olid varahommikused uudised kohvi kõrvale saanud nüüd igapäevaseks, kuna kuna noh, mehe poliitikasse minekul tuli ka endale hakkama hakata tähelepanelikumalt jälgima raadiot ja televisiooni paratamatus, on see Sealt väga teda näete, kuulete nüüd üsna sageli. Jah, alati muidugi ei jõuagi, sest ma olen tihti palju nii palju tegemist, et, et õhtul ei jõua kaamera ajaks võib-olla tuppa või või mõnest tähtsamast uudisest jääb seetõttu ilma. Ju teie tunded võivad olla päris vastakad, kui mees on Tallinnas ja teie siin voorte vahel ja teate mehe senist elukäiku, mis on ju väga tegus olnud. Metsaülemana seda paljud enam ei mäleta, aga luua koolis kõik need ehitamised ja koolile Euroopa sisu andmine ja koostöö soomlastega ja mitte ainult soomlastega. Siin on päevad väga pikad olnud ja ja nüüd, kui riigikogu töötab mitu tundi üle keskteie abikaasa peab seal seaduseelnõusid sisse juhatama, küsimustele vastama, järgmisel päeval valitsuse istung läbi jälle mitu tundi üle tavalise tööpäeva. Ja siis, kui ta lõpuks koju tuleb naeratab ja magama läheb, on väsinud, kel on kaugel. Ja kui te ärkate hommikul ja, ja siis nagu öeldakse, hakatakse andma siis elu vist päris õiglane ei ole meile, kes teda lähemalt tunnevad. No, ja vot jah, see elu ongi täpselt niisugune, nagu keegi teda oma mäe otsast ja mätta otsast näeb kellel ta tõesti praegu raske on ja ma ei väida, et suurel osal inimesel ta on tõesti raske. See muidugi näeb ka selles valitsuses väga palju vigu ja võib-olla väga palju ebakompetentsust. Aga ma siiski arvan, et võib-olla pooleteist kuuga veel eriti midagi nagu teha ei jõuagi, et me seda juba kritiseerima hakkame. Et võib-olla nad veel jõuavad siiski midagi ära teha. Aga muidugi valus on seda kõike kuulata, et et töö on ju seal tegelikult suur, mida tehakse ja seda tõesti ainult tegija ise teab ja näeb. Kõrvaltvaatajale võib-olla tundub, et see on niisama Niisama rohkem esindamine ja ja rohkem seal omavahel. Mu jaotamine ja tont teab mis veel. Jah, niisuguse kurja kriitikaga peaks lihtsalt inimesed olema ettevaatlikumad. Kui ikkagi tulevad maakonnast mehed, kellele valimistel anti üle 6000 hääle siis ju sääraseid inimesi tuntakse, usaldatakse, neile loodetakse. Ja need on just inimesed, kes ei ole sidet eluga kaotanud, nad on ju elu sees tulnud, nad ei ole veel saanud kabinetiametnikega. Ja kui nüüd Nende pihta kohe tulistada suurekaliibrilist suurtükkidest, siis ma arvan, et ega see tuju ei tõsta tegijatel. Ja kui me vaatame oma elu, siis ega me ei saa ka homme kuu aja pärast väga palju teisiti elada kui seni sest elu areneb aeglaselt, sekunditest saavad minutid, minutitest, tunnid, päevad, kuud, aastad ja ja vist jah, hinnangutes peaksime olema ettevaatlikumad, eriti kui me ei tea isegi vahel naabri kohta, mida ta teeb. Miks ta näiteks täna õue ei tulnud, miks ta täna muru ei püganud, pärast selgub, et 41 kraadi oli palavik. Aga kui siis hakata küla peal kurjustamad, minul juba muru niidetud ja tema idee. Nagu öeldakse, metsatagune asi, aga, aga ilmselt tüli majas naabrite vahel. Noh, mis nüüd naabrite tülisse puutub, siis kui päris nii jah, päris nii ausalt öelda, siis minul on naabritega vedanud ja muidugi muidugi, et Villu kaugel on siis naabrid seda rohkem toeks ja abiks ja selles suhtes on meil kõik kõik korras. Samal läheks ainult seal Tallinnast ka neil kõik ikka rohkem nii heanaaberlikult mitte tüli ja pahandusega. Et koalitsioon ja opositsioon ikka suudaksid ka omavahel rohkem koostööd teha, mitte ainult teeniti selle kogu aeg jalga ette panna. Nii nüüd ma teen teie avaras elamises siin tiiru köögist esikusse ja ja siia söögituppa, kuub seljas, lips ees ja, ja tuleb kellale vaadata, sest järgmine koht on, kus ja kellega. Nüüd tuleb minna, eks, ja, ja keskkonnaministeeriumi loodus kes koormus labane ja, ja muud maakonnalaboreid on. Ehk siis teevad oma töökohtumist ja kuulata tunni aja jooksul nende probleeme ja natukene rääkida suundumustest, mis meil selles on muidugi põhiasi finantsid, aga ma natuke valmistasin seda küsimusteta. Põhiline on ikka kuulata nende muresid ja otsida nagu lahendusi. Napilt saab kodus olla, aga kui siin omaseks saanud elamises, mida juba nüüd jälle remonditakse. Ja need ruumid on väga heledad ja rõõmsad ja värsked ja ma näen, et jälle on siin-seal maalid. See pilt on tehtud, nagu öeldakse aknast vaadates, peaaegu see on. On on pilt Haanja maastaga, ilus pilt, kahjuks ei ole see kunstnik teada, ilusti maalinud ja seal tükikene kodust Võrumaad, nii et ta sobib sinna vissi. Küll see väheke on jah, pisut kõrgem voored on nagu Pätsivad ja pehmemad, nii et arvasime, et siitsamast järve otsast on kunstnik selle teinud, aga, aga mägi on püstak, on nii, et see on Haanjamaa mägi küll kui nii edasi vaadata. Majja tulles saime teada, kui suurtel pere üldse lugesime, nagu öeldakse, kassid koerad üle. Aga tütarde hääled kostavad, neid on kaks. Jah, vanaema on juba ülikooli psühholoogiatudeng ja, ja noorem lõpetab nõva rajal gümnaasiumi, nii et nad on ka juba niuksed. Suured kriitikud. Ja eleme korraks, istusime, jõime teed, vaatasime silma, noh, noored inimesed kenad, lihtsalt. Nad juba on selles vanuses niisugused, aga ma vaatasin, et üks tütar on nagu ema oma, teine nagu isa oma, kuni kiirpilguga võrrelda. Igas kodus ka niinimetatud ei ole vahet, kes nii ema oli nõus rohkem selle minu määrata. Täiesti nõus, üks tüdruk on isegi iseloomult isa moodi, rohkem teine ema moodi. Ja mis see tähendab, isa iseloom? Noh, ma ütleksin, võib-olla selline edasi püüdlikum ja ja võib-olla rohkem enda eest väljas. See on see tütar, kellel on personaalarvuti väikeses toas ja, ja, ja seal klaasmajas loomad ka just seal. Ja nojah, aga psühholoogia õppimine, see on jälle üks niisugune hingedekunst. Jah, just täpselt seal on vaja rohkem hingedesse tungida ja temagi ise ka hingelise. Kuna ma tean, et Heidi sõidab veerand tunni pärast ära, siis ega ma ei saagi siin psühholoogiga väga pikalt rääkida. Millal see päev tuleb, kui ka dokument käes on. Olete psühholoogiat plastist tudeerinud? Me peaksime kahe aasta pärast käes olema. Aga ma tahaks kindlasti veel kauem õppida, kui, kui nüüd see neli aastat, mis kulub bakalaureuse kraadi saamiseks natuke pikema aja peale, on küll. Ja kas teil emast kahju ei ole? Üks on ülikoolis, teine on nõu gümnaasiumis, isa on Tallinnas ja, ja tema siin, ta ei ole ju nii pikka kasvu, ta on niisugune rõõmsameelne ja näha toimekas, aga kui ta jääb siia suurte majapidamisüksinda või siis nädalavahetusel tehti kõik heaks. Eks me ikka püüame head lapsed olla võimalikult sagedasti kodus käia. Alguses oli tõesti, tõesti oli kahju. Aga nüüd ma vaatan, et ema ise ütleb, et ta saab ilusasti hakkama. Ta on ikka samamoodi rõõmu sedasi, nagu alati. Ja see ärasaatmise väikene rõõm, mis on ka murega seotud, aga siis kokkusaamise jällenägemise rõõm see annab vist värve juurde, mis psühholoogi pilguga võttes inimesele on vajalikud, emotsioonid jäävad natukene vist lainetama nagu merigi. Siis on teda huvitavam vaadata ja seal kalda parem olla ja ilmselt värv. No näeks kindlasti ja me peamegi poega hakkama kodust ära minema, see ongi normaalne tee stsenaariumile. Vanematele. Ma olen vaesest perekonnast ja seetõttu lapsest saadik rahade vastu huvi tundnud, sest Meil on olnud tavaliselt ja ja kui need on ka olnud, siis, siis ma olen ikka huvi tundnud. Ma võin teile ütelda, et et tulevaks aastaks on teile seda, seda ja pealt keskkonna tähelepanelik jälgimine ette nähtud 31 protsendine tõus, mis on praeguse riigieelarve muidugi pretsedenditu, tegelikult meil on 16 protsendilised tõusud seetõttu nagu suhtuge hukkamõistvalt vaid mõistvalt. Ja ka seal on meil natuke naha juurde pannud seal nüüd kasutas mu nõunik Frey natukene küll seda oma suva, sest tema ise on ka väga vihane seina ja nagu me teame. Ja ja pani sinna natukene raha juurde, see tõus on seal on 6,6 protsenti neid ega siin midagi nii väga nii hiilgavalt ei ole. Ja tõenäoliselt noh, soovitan ma teile küll, et, et kui on teil võimalik ise raha teenida, seda ei maksa häbeneda, aga see ei tohi niukseks üle kasvada reaalsuseks meile kõigile armsa Eesti riigi suhtes ja meie kodanike suhtes. Seda peate ikka silmas pidama. Ja teine asi on ka, et kui te väga jõhkralt küsite, siis jätavad eri katki, see on nagu nende nende noh, ütleme munadega, millest võib 10 krooni küsida küll tunulaga, siis ei saa neid müüa või mitte, et, et need on kallid, aga seda raha ei tule tegelikult. Et midagi pidime selles suhtes ja asi peaks edasi minema. Üldiselt on niisugused seisukohti, et, et tiseerimate küllalt niisugust head objekti Euroopa mõistes, sest ma just eile kuulsime Erik Tergi ülevaadet sellest meie Euroopasse käiguprotsessist, et kuidas me sinna täpselt ja kuna me sinna läheme ja mis asi võib meid takistada sinna minemast, siis siis see sotsiaalne Mahajäämus, et meie meie elus ilmselt ei lase meil sinna sinna Euroopasse minna, see oli mul teada, aga et meie keskkonna seisundit ta nii kõrgelt hindab Euroopaga võrreldes? See ei olnud mul küll niivõrd üllatus, kuid siiski võib ütelda, et, et ma ei arvanud, et ta nii kenasti väljendab. Muidugi noh, me ei ole siis lõppude lõpuks, meil ei ole Euroopa tööstus ja põllumajandus naera lõpetanud. Kui sujuvalt seetõttu seetõttu meile. On positiivseid tendentse, ma ei räägi muidugi siin. Siin keelati Eestist või Tallinnast või niukses, kus ikkagi aeg-ajalt midagi suurt ette võetakse või, ja toimetatakse või ma ei hakka rääkima ka siin nendes valupunktides, siin selle Sillamäega me näeme kindlasti välku palju ja siin-seal on liiga, me peame nii enam-vähem üle päeva lõu. Teeme niisuguseid taktikaid ja strateegiaid, kuidas seda asja niimoodi sime valitsusse viie niukses õigel ajal, et ta läbi ei kuku, sest natukene vormidega on Eestis teatud mõttes niisama nagu, nagu nende Venemaale. Noh, kui hea ideega välja tuleb teda lükata, mitte tagasi lükatakse edasi, tihtipeale jah, ja jah, ja siis siis tuleb teisele ringile minna, see on sihukene. Vaevaline asi, aga üldiselt näitab praegused kogemused poliitikas. Et ei maksa väga rabelda, tuleb asi väga tõsiselt ette valmistada, noh, nagu me siin metsakapitaliga tegime ja siis vaatamata noh, kõiksugustele väikese ja keskmise ja eriti suure mastaabiga sigadustele misele operatsiooni vastan plaanitsetud lihtsalt läbi lüüa ja nii saigi tehtud. Ja nii me hakkame, kavatseme seda, seda sina seda asja ajada. Üks huvitav teema muidugi on nüüd nende nende erastatavate jaga erastatud objektide uuring ehk audit ilmselt jagub seal tööd ka, ma usun, Labonitel andis nii, eks ole, sest kes teda ikka hakkavad tegema mugu, meie väljaõppinud spetsialistid, alati on hea meel selles mõttes, et keskkonnaministeerium niukene vähe politiseeritud fanaatikute spetsialistide ministeeriume, kui seal üks poliitik on, see ministril on, siis aitab küll, eks ole, teised võiks ju väga ilusti ajada niisugust mõnusad oma tööd töösse pühenduda ja võimaluste piires siis Eesti riiki rahvast teenida on. Ma usun, et, et teil tuleb tööd juurde, sest mina ei kahtle küll, et valitsuses saab see, see eelnõu meil läbi aetud ja ma ei kahtle ka seda, et erastamise nahades tuleb üks mõtteline osa, mis lõppude lõpuks siiski on ka käegakatsutav ja jagatav sellesse keskkonnaauditi. Kas ta on siis arve või fond, kus te saate seda seda olukorda pääsetes eirama, sest kui me seda mitte ei tee, siis võib meile see asi minna õige kalliks aastate pärast. Ja, ja ma olen seda noh, niimoodi kuluaarides seda seda asja selgitanud ja näiteks akadeemik Lippmaa ja Sinijärv noh mitmed teised ministrid mõistavad seda sügavalt selle asja olemust, aga seal on ka mõni inimene, kes võib-olla ei mõista Me seletame selle oma koalitsiooni partneritele ilusti ära ja, ja, ja noh, ma võin väitlejad, et need maarahvasaadikud, keda on ka siiski omajagu kokku seal 20 mängisid need Me innustame ka õigele lainele, need on väga mõistlikud inimesed ja väga-väga tolerantsed inimesed ja koonderakondlased. Kindlasti mõistavad ja Keskerakond ka, et me saame need asjad mis puudutavad selle halastajaalast seadusandlus, sest seal seal seadusandlust muutmata ei saa, sest me teame, et et erastamisest laekuvate summadega on nii, et seda saab ainult riigikogu otsustada, millisesse anumasse, kui suure juga suunatakse. Ja, ja nii ta ongi Ärge laske kiskuda ennast jah, niisuguses poliitilises iga päeva kisklemisse, see noh, ütleme seal Tavalisel Eesti vabariigi kodanikul orienteeruda, see on nagu siil udus umbes, eks ole. Sest noh, tõenäoliselt võib ütelda, et valetavad mõlemad pooled kuigivõrd ja, ja kuidas, kus kohas tõde seal täpselt läheb, kui sellega hakata tegelema lihtinimese tasemel, siis tõenäoliselt jääb see töö tegemata, bene toitma, aga ma näen, et teil on siin väga palju noori naisi, kelle peale loodab sotsiaalminister teie veel, ütlesite oma sõna ütleme, selle looduse kuninga Arvu suurendamise siin Eestimaa osas aga tõsiselt. On 25000-le sünni pealt läinud 12 poole peale, kuidagimoodi see asja ma ei ütleks, et noh, et ma ei usu, et see, see looduslähedane ja tegevus iseendast saab inimestele nüüd nii äkki iseseisvuse saabumisel vastikuks muutuda. Ma ei usu seda, valimised on siin majanduslikult kõhklused ja seetõttu ma arvan, et kui me kõik seda asja niimoodi kenasti ajama, siis ilmselt asi läheb paremaks. Ma olen ka ajalugu uurinud inimene ja ja tõepoolest ajaloo raamatus on just noh, põhitähelepanu nendele lehekülgedele pöörata nendele sündmustele, kus, kus noh, veri voolab ja vaenlase pead veerevad nagu tohletav nae näiteks ole võrul ja, ja ja noh, meie saame võidu ja oli ka kaotusi, aga aga kõik niimoodi, aga tavalisel inimesel on, on palju südamelähedasemad ja kallimad. Teised ajad on noh, niisugune rahu maa peal. Kus on töö, kus saad rahulikult oma mehega lapsi muretseda, kus homne päev ei ole katastroof, kus on teada, et jõuate oma lapsi koolitada ja kasvatada Total ja harida ja, ja, ja nad on kultuuris löövad kaasa ja ülevaate ühesõnaga täisväärtuslikku elu. Vaata nendest ei räägi ajalooraamatuid väga pikalt, siis seal ei ole midagi huvitavat sellele seda kangelast likkusenoilisust ja ja kõik ja puha, aga tavalisele inimesele ma usun, et te olete minuga nõus. Meeldivad need ajad isegi rohkem mulle isiklikult ka. Ja ma soovin teile ka sihukesi aegu. See küsimus puudutab meie piiriveekogu Peipsi-Pihkva järve mille seirega nüüd Tartu labor põhilises hüdrokeemia osas tegeleb. Ja siin on väga palju välispartnereid, kes on hirmsasti sellest objektist huvitatud. Üks nendest välispartneritest on Rootsis seal spory läänis, nemad ajavad hirmsasti ühte kaheaastase projekti mille raames, sest nemad näevad ette, et Eesti pool võtaks järve hüdrokeemilise seire oma peale. Ja vastukaaluks Venemaale pakuvad kalaseire jääks Venemaale, Pihkva instituudile, kes sellega on tegelenud pikka aega. Aga kuidas oleks, kas te näete, et poliitiliselt on selline asi võimalik praeguses situatsioonis et teine riik annab oma analüüsid teisele riigile, kellega poliitilised suhted kõige paremat momendil ei ole? No ma mõtlen niimoodi, et, et ma eesti pooles ei kahtle, et, et meie ausat meelt ja ja konstruktiivsust jätkub. Mis puutub muidu muidugi jah, kala seitsmesse siis siis noh, see on juba jah, natukene tõsisem asi. Sest see ei ole mitte ainult poliitiline asi, vaid see on juba väga tõsiselt majanduspoliitiline asi. Minu kadunud isa igal juhul ütles küll, et väga temaid pidanud ühtegi ühtegi niisugust lepingut ei teadnud ajaloost, kus kus meie suur idanaaber sellest kinni lõpuni pidanud. Aga ma nüüd nii väga pessimistlik krohvija Mälk varsti kohtuvad selle järel ilmselt ka koosena Sinijärv ja verise rahulikult valmistatakse seda, seda Venega suhete normaliseerumist, et see minu arust täitsa normaalne selle ümber ei ole vaja mingit kisa teha, selle ümber ei ole vaja vaja lokku lüüa. Muidugi noh, siin on üks, üks tootu libenud sokk, kes on nüüd kahe maa vahel siin pendeldab ja, ja noh, nihukese menetlema jooneooli taotleb. No te teate, et nende kodakondsuse päämeesmikitaajev käis Eestis ja noh, ma võin ka ütelda, et ma tean lõppude lõpus, mida ta siin ütles ja ta Väljendas siiski teatud optimismi, kuigi ma noh, mida tänu sokki kohtades ei ole volitatud kombel kommenteerima. Nii et Ma arvan, et mõistlikus hargnege läbikäimisel on ilmselt meie meele konstruktiivsem tee. Ma ei väida mingites põhimõtetega mahamüümises ega ega Jäneda andmistes, vaid ühesõnaga, isegi kõige raskemate aegadel on Hiina alati näiteks venega kaupa vahetanud ja ka meil on vaja tegelikult kaupa vahetada. Mind natukene see kala seiramine nende poolt teeb ettevaatlikuks, sest seal võivad võivad probleemid olla, me peame seal ilmselt ikkagi silmad lahti hoidma ja positiivseid tendentse. Et näiteks Tartu puhastusseadmed siiski jäävad ehitamata ja ma pean ka tuleva aasta hakatakse Mustvees jällegi liigutama, sest see küla on ju täiesti õnnetus seisus, seal ei ole kanalisatsiooni, puhastusseadmeid ega mitte midagi peale kahe sõrmega ette löödud risti seal midagi nagu väga konstruktiivset esialgu ei ole. Ja see, et abi pakkudes Rootsis, see on ka hea, sest noh, me peame ausalt tunnistama, et meie eelarve väike ja selle mahu ümber veel vaidlemine käib, kas ta peab olema 10,2 miljardit, 16,2 protsendilise eelarve tõusu puhul on võimalik näiteks 22 protsendilise, 25 protsendilise. Noh, ütleme tarbijahinnaindeksi kasvu juures sotsiaalsfääris probleeme lahendada, vaadake, ma olen majanduse inimene. Võib-olla üllatavalt palju ma ütleks niimoodi, et need, kes ei suuda lahendada eelarve täitmise küsimusi, need tavaliselt ei suuda suuda lahendada neid sotsiaalprobleemi küsimusi ja ma pean ütlema, et sotsiaalile väga lähedale on siiski keskkonna asi. Seda ei saa niimoodi. Vaadata sellest kompleksist eraldi. Nii et need summad, mis on tulevaks aastaks pandud, ei ole nii kolossaalsed ja, ja, ja praegu tõesti seal eelarve üle veel vaieldakse, küsimus on selles, kas me suudame siiski maksuameti kaudu võtta need reservid, mis, mis seal maa all on. Tuua riigikassasse ilmselt siiski siin selgeid poliitilisi otsuseid tehakse ilmselt siiski väga tõsiselt võetakse vaatluse alla piiritusi, valge viinaküsimused. Kui see riigimonopol ei ole, siis me ikkagi võiks ütelda, et kolm-nelisada miljonit kaotame niikuinii. Need, kes turumajandusena suured apologeedid on, väidavad, et ei ole oluline, kustkohalt. Tuleb, tuleb otsemonopolist maks, et see on väga halb, vaid aktsiisist pidavat palju parem olema. Ta võib küll parem olla, ainult seal on üks väike viga seda maksuse kätte. Tundub küll, et saab, aga tegelikult ei saa, sest me ei suuda praeguke nii muidugi probleemi käsitleda nii, nii et see asi meie kontrolli all on. Ühelt poolt imbub sisse transiit viina, mis tegelikult välja ei lähe ja eks ole jah, ja kõik meie ei jõua kaugeltki Liviko viina, mis peaks, meie olenevad meie kodakondsusest ja tõekspidamises oleme meie lemmik, jooksis selle kaudu me üldiselt ka vanurit ootame. Teine asi on noh, niukene resoluutne suhtumine, suhtumine, noh, näiteks ütleme, kõigis nendes olme ja muudesse teenistusse, eks ole. Me ei maksusta mitte midagi, me teeme niisuguse näo, nagu me neid ei olekski, eks ole, aga tegelikult seal on ju käega katsutav ja silmaga nähtav käive, mida isegi võetakse siin linti, soomlaste poodi müüakse mujal maailmas nii hästi käivad need asjad seal. Ma usun, et 96. aastal siiski juba paar lisaeelarvet tuleb ja ma usun, et 10 miljonit asemel 11 miljardit siiski naha kätte saadakse, selle jaoks praegu süsteemi üles ehitatakse, sest noh, 95 on finantsiliselt läinud aasta. Me maksame vanad võlad ära ja maksame omavalitsusele 140 miljonit ära, et jääks valitsus selles mõttes lolli olukorda, Tiit Vähi omavalitsusliidud valitsuse kohtusse kaebasid. Võidu nad said ja nüüd selgub, et vähion iseenda üle võidu saanud lõppkokkuvõttes maksab selle võla. Aga ka seal järjekindlus, tuleb olla noh, ütleme järjekindlalt süsteemset tööd on võimalik ilmseid asju ajada ja nüüd noh, väga palju ei häirigi seal mida arvavad ka arvamusel, et mõnda asja küllalt hästi täpselt teame ja majanduses ilmselt siiski oleme kompetentsi ma, et kui võib-olla lahkunud jõud ja nagu üteldes lähen järgmisele objektile, teil jääb siia väga häid spetsialiste ja te olete ise väga head spetsialistid, kus te saate oma asjad kasutada ja need jõuavad jõuavad ka kindlasti minuni, sest ma olen üldiselt nihukene suhtleja tüüp ja võtan inimesi meelsasti, lasen oma kabinetti ja kuulan mõlemat poolt tavaliselt ja võtan vastu mõne vahel nihukese Saalomondliku otsuse ka õigus on ühtedel kuue teistel jaga kolmandat. Nii et ma soovin teile edu ja puhake, ärge siis nagu üteldakse väga üle pingutage. Mitte kuidagi ei saa ümbrust imetlemata jätta. Selja taga on vana park. Puurmani loss on kolhoosiajal väga võimas tamme ehitatud oma veekõrguse muutmise võimalustega. Siin on ka lastele hüppetorn. Ja praegugi täna päike ei paista, aga lapsed ujuvad, on rõõmsad ja neid ei olegi nii vähe. Kajakad tiirlevad jõe kohal ju, siin on kalaga, muidu nad ei lendaks. Kolm tundi Jõgeva Tootjate Liit kohtus kahe ministri riigikogu maaelukomisjoni esimehe, maavanema ja veel mitme mitme mehega, kes nii või teisiti põllumehed. Arvamusi avaldati mitmes suunas, muredest otsitakse ise väljapääsu otsitakse liitu tegudes mõtetes aga ikkagi jääb mulje, et justkui ollakse kännu taga või, või, või on nagu tee katki. Kuidas sellest kiiremini üle saada. Ja Villu Reiljan ütles oma headele kolleegidele välja ühe selgemat. No asjalugu on selles, et tõepoolest põllumeestes son kindlusetust palju ja nad ootavad, on küllalt pikalt oodanud. Aga noh, siin on nüüd meil vaja ei ole, aga fakt on see, et selgust on vaja, selgus on ühes suunas vaja. Et milline osa siis ikkagi meie siseturu, esmatarbekaupade toiduainetest jääb Eesti põllumehe toote, selleks on vaja dist otsustust, asi ei ole mitte selles, et, et me teeme väga palju rehkendusi. Strateegia asid, kuidas ja mis asja teha, mis kujunevad paraku kirjalikeks unistuste kogudeks. Küsimus on selles, et vaja on poliitiliste jõudude vahel ja selge kokkulepe, milline on meie eesmärk, millisena me tahame oma maaelu näha, millisena me tahame selle maaelu sees näha oma põllumajandust. Kui palju me leiame, et meie siseturust kaetakse meie kodumaise piima liha, vilja-kartuli- või munadega ja kui palju me avame oma suunagu, mis ongi juba avatud, palju me seda laseme täita? Noh, ütleme importtoiduainetega kui need asjad on klaarid, siis on ka selge, kui palju tegelikult põllumees võib külvata. Mitut lehmadel on mõistlik pidada? Ja kas ta kanu peab? Põllumajandus on siiski väga aeglase käibega ja väga niisugune pikalt ette planeerida. Turumajanduse, või ka ütelda metsiku ja niisuguse ütleme, vana, kapitalistliku turumajanduse meelevalda, see ei ole mõistlik ja kui me loeme ükskõik kus ka IMFi memorandumit või Euroopa Liidu lepingud, siis seal on tõepoolest põllumajandus siiski eri asi ja neist räägitakse eraldi. Nüüd räägitakse selles mõttes eraldi, et kuna tegemist on ühe rahva iseseisvuse vääramatu garantiiga seal oma leivapalaga või oma toidulauaga, siis igal riigil on õigus seal võtta selliseid otsuseid vastu nii piiril kui siseturul, mis kindlustavad oma leivakoti säilimise oma põllumajand, Ühenduse elementaarse elujõu ja selle jaoks on vaja praegu teha tõepoolest tööd poliitilistes ringkondades leida piisavalt toetajaid ja see asi ka seadustesse valada, teha täpselt majanduslikud rehkendused, mis see maksab ja millise mudeli järgi seda asja ellu viiakse, siis lahenevad ka need pinged, ootused ja, ja algab põllumajanduse sky, mitte geenegi, aga palju stabiilsem ja asjalikum periood, praegu ei ole ta veel tulnud, aga ilmselt ta siiski tuleb. Jah. Ja eesmärki võib näha ka natukene. Teises plaanis astume neile postidele tüdruk Talle lähemale. Kui sääraseid jõmmi ikkagi oskavad, ujuda on karastatud, on heas tujus. Meil on julgust, väikest pisukest võistuhimu, kes hüppab kõrgemalt ja kaugemale. Siis on see ju ka eesmärk, mille nimel üks pere peab oma pesa punuma, oma lapsed kasvatanud. Noh, kui me räägime jahmaalastest tervist, sest siis me võime tõepoolest ikkagi rahva elujõu seisukohalt ütelda siit tulevase õige elujõud ja teenewis. Ja kui me loodame spordikuulsust koguda maailmas, siis ikkagi need päris maailma tipud on tavaliselt ikkagi kuskiltki kaunis puutumatus ja puhta loodusega maa kandist. Kui me räägime siin siberi maadlejatest jõumeestest, siis, siis võtame kas kadunud ja röögini või praeguse kaneeli, nii need on ikka selge puhta loodusega. Siberi mehed ja, ja meilgi Eestimaal on veel seda puhast ja tervet kõik. Eesti inimesed ei saa minna Tallinna, nad ei peagi sinna minema, see oleks meie õnnetus juures, meie lõpp. Nii et me peame seda maaelu oli elus pidama. Küsime nende homsete meeste käest, kuidas teile meeldib maal elada. Hästi ma parem ja haige ise. Kas sul kodus palju muretsetakse, et see maaelu on kuidagi ära unustatud või et linnamehed ei saa aru, kuidas maainimesed tahavad elada, kui teil ei ole kodus muresid? Ei ole? Ei ole, ütles poiss. Ilmselt, kus on tegijad, inimesed, seal võib-olla on ajapuudus ja vahel rahapuudus, aga, aga ma, aga eluks ruumi on ju elusõnumimaal igal juhul rohkem kui, kui linnas ja, ja see ruum annab ka tegelikult vabaduse. Ja, ja selles on maaelu väärtus ja ja see on ta ka tema tulevik. Samal ajal noh, ei või see nuum nii suureks minna, et seal enam inimest sees ei ole. Täna me räägime ka nende naiste ja meestega kes Villu Reiljaniga päeva jooksul kohtumas kolleegid, mõttekaaslased. Ja pärast seda, kui Eestimaa erakonna Jõgeva piirkond pidas oma konverentsi. Ma nägin, et kokkusaamist juhatanud Puurmani vallavolikogu esimees härra Tupits ja Villu Reiljan vahetasid mõtteid. Midagi küsisid, pärisid. Jah, kahjuks peame mainima, et krohv kunagi grafon Manteuffeli ehitas valmis lossi. See on väga ilus loss, siin on olnud hulka aega Puurmani keskkool, ka mina ise olen selle Puurmani keskkooli 22. lennu vilistlane. Ja nüüd on asi nii kaugele, et selle vana lossi katus vajab uuendamist, ühes sellega vajavat osalist remonti ka sarikad ja puitkonstruktsioonid. Me oleme seda plaani pidanud juba eelmine aasta vallavolikogus, kuid vaatamata taotlustele riigieelarvest ja kõikidest muudest programmidest fondidest ei, oleme siiamaani seda raha kahjuks saanud. Kunagi valla eelarve olema suhteliselt väike vald, valla eelarve. Ta on ümmarguselt 2,7 miljonit siis vallaeelarvest ei kannata ühel aastal välja panna selle katuse vahetamist. Me tellisime see eksperthinnangu ja nende arvates läheb see katus maksma orienteeruvalt 700000. Ja nüüd me leidsime tee, et ei ole enam midagi oodata ja kuskile pääsu ei ole. Vallavolikogu võttis vastu otsuse, et Puurmani vald võtab pangast laenu 500000 krooni. 200000. Sellele suudame juurde panna oma eelarvest ja vahetame Puurmani lossi katusse selle rahaga. Laenuga tiiks jääb valla eelarve. See tähendab seda, et see raha tuleb koos protsentidega loomulikult pangale tagasi maksta. Kui läheb hästi, siis me saame selle laenu neljaks aastaks, noh, kui nii hästi ei lähe, siis kaheks kolmeks aastaks. Kuid Me leidsime ka seda, et midagi teha ei ole siin. Ma usun, et ka reporter näeb isegi läbi nende klaaside vaadates seda lage on kohe näha, et juba laest kukkunud krohvitükid. See on kõik selle tulemus, et kahjuks kattus fenomen, Te ei pea, aga see katus on vanaehitust on väga keeruline ja ehitus ja selle uue tegemine on kallis. Nii nagu ma ütlesin, alla 7000 krooni. Paraku ei ole seda ette näha. Reporter näeb muudki, näeb seda, et fassaadi trepi kõrval parema posti all on lihtne silt Puurmani keskkool. Aga Puurmanis jätkuks inimesi, tarku inimesi peab see keskkool töötama. Sellepärast on vaja maja korrastada. Kuid vasakul pool on silt. Siit algas 18. aastal Kuperjanovi sõjameeste sõjatee. Nii et siin on ka mitte ainult tarkuse sepikoda, vaid ka kild ajalugu. Ja siin on kild ajalugu, siin sees on ka suur mälestustahvel langenud sõjameestele. On Kuperjanovi bareljeef. Need on kõik nüüd hiljem taastatud siia juurde. Sõjade algas tõesti 18. aastal selle lossikeldrites. Teete vajaliku, teete isegi riskiga. Kas volikogus kõik mõistavad seda, sest on ju vallas ka inimesi, kes vajaksid ka abiraha, tuleks ka mujale suunata. Kuidas olete selgitanud, et midagi püsivat peab jääma? Midagi ajaloolist peab olema sest seda ka inimesed vahel vajavad. Ajaloolist mälu, mälestusi, kuhu tulla, kuhu tulla laste esimesel päeval kooli tooma kus teda ellu saatma kus võib-olla hilisemas eas mälestuste radadel käies siin seisatada. Ja mõelda. Inimese hing vajab ka toidet ja, ja siin pargis v kõrval seal arhitektuuri ees seistes nende tahvlite juures olles tahad nagu paremaks muutuda ja inimene on juba niivõrd mitmetahuline, et ei saa ainult teda näha. Ühtpidi. Me oleme praegu Puurmani keskkooli pargis, meil on siin veel nõndanimetatud ülepark, mis jääb siit kohe üle jõe. Seal on olnud igal Jaanikul jaanituli. On võistlused, kus küla tugevad mehed proovivad oma jõudu köie ja sangpommi juures lastele loosi lastele võistlusi esinevad ansamblid, noh nii nagu peab olema üks küla jaanituli ja üldiselt tulevad tavaliselt selleks ajaks siia kokku paljud need, kes on siit külast juba tegelikult ära läinud. Kui te oma inimesi vaatata ja vahel natuke jälgite kas on viimasel ajal märgata, et inimestes on natukene nihukest heledamad jumet juurde tulnud, et saame üle ja saame hakkama. Sest oma nappide vahendite juures, nagu kuulsime, teete päris suuri asju. No ma ei oska öelda nüüd, et oleks heledam jume veel tuld, kuid võib-olla oleks õigem öelda, et see suur pessimism hakkab nagu ka ära langema ja kuna valla põhilise maksukoormuse kannad ikkagi põllumajandusettevõtted, puur oli põllumajandusühistu ja saduküla Warwer, siis mõjutab loomulikult ka valla elu-olu ja tegevust, kuid nende ettevõtted auks peab ütlema, et Puurmani vallale nad võlgu ei ole jäänud ja alati olemas, kui leppele saanud alati on püütud aidata, millega võimalik, et selles suhtes oleme omavahel väga hästi läbi saanud. Ma tänan teid ja ma arvan, et selle jutu lõpuks sobib väga põllumeestele maainimestele üks särtsakas tujutõstev lõõtspillilugu meili peale lepib veel küll. Nii palju on ilusaid kleite, kostüüme, ülikondi, lilli, noori naeratusi, elevust ka mõned šampusepudelid liiguvad ringi. Nõva kool lõpetada. Ja paljude teiste hulgas hoiab rasked lillesülemid ka reljanite noorem peretütar Kaidi. Üleeile teadsin, et sa armastad Heidy poolt päästetud kassi. Silitas soojalt suurt kolli. Kasvatad ise meresigu ja sellepärast ma küsiksin. Kuidas sa siiski tulid õppima just matemaatika ja füüsikakooli, kui hing on nii elava looduse poole lahti. Raske vastata, tegelikult pärast ma siia tulin, aga üheksandas klassis ma ei tea, kas mul hakkab mõistus pähe tulema või? Igatahes siis ma tundsin, et et head haridust ikkagi tasub saada. Ja kui koolihahk teab, teabeleht oli, oli meie enda koolis üleval ja ja ma olin üsna palju kuulnud nõva koolist. Valik ei olnud enam raske ja kui ma siia sisse sain ja nüüd olen ära lõpetanud, siis aina rohkem ma leian, et ma olen õige kooli valinud. Ma olin saali tagumises otsas, kui hõigati nimi ja öeldi, et hõbemedaliga lõpetab. No ilmselt kellel on medal, sellel on kergem lõpulennust koolis lennata teise kooli või kuhugile. On see veel saladus või on plaan kindel? Kas kuhu lennata? Jah, plaan on kindel olnud, kaks aastat tegelikult juba tahaks minna Tartusse õigusteaduskonna. Rõõmsat meelt ja head tuju ja võibolla kohtume veel ja siis räägime edasi, aitäh. Ema on ka väga pidulik ja ka ema-isa said kiita, said ka kiituskirja. Kas tuleb meelde see päev, kui. Mulle tuli endale lõpupidu rohkem meelde, aga no gaidi sünd on ka meeles. Kindlasti on meeles Millal te tundsite, et Kaidil on annet ja soovi aga täpne olla ja et matemaatikas tal sujub ja et ta just tuleb kodunt kaugemale kool? No see oli temal kauni äkkotsus mis tekkis ka Rakvere põhikooli lõpetamise eel. Võib-olla kuu või paar enne seda oli tal tekkis kindel tahtmine ja selle teema läbi viis, vaatamata teie võib-olla väikesele vastuseisule. Pil tuli meelde oma lõpupidu, võrdleme võib-olla siis oma edelasse. No tänane on suurem ja pidulikum, mina lõpetasin Sindi keskkooli ja noh, see oli omal ajal 20 lõpetajad natukene peale. Neil oli see asi natukene võib-olla kodusem ja rahulikum kui siin. Aga no eks lõpupidu on ikka lõpupidude on alati kena. Noored inimesed on juba kenad. Jah, see on õige, neid võib vaadata ja vaadata ja ja kuidagi hea on vaadata. Kui nüüd pilk heita kooli ümber praegu just üks auto läheb meist mööda siis siin pikkade puiesteede ääres on neid autosid kahelt realt ja maanteeni välja mõlemast otsast. Kui vaadata isasid, emasid ja sugulasi, kes on siia tulnud siis tundub, et elatakse Eestimaal päris hästi. Ja ainult emad olid ka saalis. Nende puhul nii-öelda elu võiks nende jaoks olla rikkam. Kuid ka nemad on täna õnnelikud. Saavad osa sellest, mis siin toimub ja ilmselt võrdlevad ka oma ajaga oma kooli lõpetamisega. Ma lähen. Teil on tulnud seista suure auditooriumi ees ja tähtsate meeste ees ja valitud meest ees teie jaoks üks suur rahvakogunemine ilmselt ei ole uudis ja ja ma ei tea, kui palju kordi te olete oma luua koolis noori ellu saatnud, nii et kõik on justkui tuttav. Aga kas ta ikka midagi natukene nagu liigutav või, või kraav saab kuskilt või. Sest kui teile aukiri anti, ma vaatasin, kui te tagasi pöördusite kohale, siis ema isa silmad olid noh, kuidas öelda, natuke ära tehtud. Noh, ma ütleks niimoodi, et on muidugi hea, kui, kui noor inimene ja oma laps teeb ühte tööd korralikult ja õpin tema töö ja ja lõppude lõpuks eks me oleme kindlustanud need võimalused. Ta on saanud õppida ja, ja see ongi nagu minu võib-olla kõige põhiline töö olnud selle asja juures see, mida ta tahab õppida ja kui palju ta tahab õppida ja see on nagu ta valik olnud, aga aga see on hea, tavainimene saab endale siiski eesmärke ja on nõus ja valmis töötama, et noh niisama aega surnuks lööma, vaid on tõepoolest nõudlike pingutama. Eesmärkide saavutamiseks. Terve elu on siiski täis rasket tööd ja, ja kes on juba noorelt valmis raskusi taluma ja eesmärgi nimel töötama, sellel läheb lihtsalt võib-olla natuke ladusamalt. Ma peale selle muidugi on ka selge see, et, et näo puhul on siiski tegemist väga suurte ja pikaajaliste traditsioonidega kooliga, kus tase on kõrge, kus hinde väärtus on hoopis midagi muud kui mingis tavalises keskkoolikeses. Ja seetõttu nagu hinnatavam veel see, mis asi ja loomulikult on, on hea meel, kui oma lapsele hästi läheb ja hea meel on üldse hästi läheb. Vanaema vaatab kätte antud tunnistusi, küpsustunnistust? Jah, hea tunne on. Kas teil oma esimese kooli lõpetamise päev lööb silmadelt? Tuleb meelde jah, aga siis oli aeg nagu teine ja ei olnud neid õppimise võimalusi. Nii. Nüüd on kindlasti neid rohkem ja. Ja nad kasutavad neid. See oli Eesti ja lõpupoole Jäi nagu väheks edasiminekuks, et, et oleks raha olnud ja. Ja pidi vähemaga leppima. On ta nüüd elu ja ajalugu lubab järeltulijatel enamat. Ja see on vist teie rõõmuga, on küll. Väga suur. Kui õnnelikuks perega ei oleks ja teguderikas seni läbi käidud elu ikka juhtub, et mõni päev on raske. Ei edene nii kiiresti, nii hästi. Nii ettevõtmine, mis tundub endale väga vajalik ja väga õige taskaaslased ei saa kohe aru, võib-olla ka oma peres, arvatakse, et seda pole vaja teha. Tuleb surnud punkt. Kus teie siis nagu abi otsite või, või, või millega ennast jälle täidate ikka olla iseendasugune. Või on lihtsalt väsimus peale ei oska nagu edasi astuda? Nii, võib-olla lootusetu see asi pole kunagi olnud, et nüüd edasi ei saa või, või mõistus täitsa otsas on, aga aga loomulikult ei saa ja kogu aeg laste vahel peab laadima ka ja noh, seal on nüüd mitmeid võimalusi. Üldiselt. Siiski, mis puutub töö alastesse asjadesse, siis on kasulik kadude ära töö juurest ja, ja, ja Eesti vabariigis üldse minna kuskile mujale. Natuke puhata ja natukene vaadata, kuidas mujal maailmas elatakse. Ja me oleme seda kasutanud, ikat taastas, kuna oleme läinud kuskile ära, aga kuna on igapäevane asi on, siis võib neid mõni väikene jahilkäik või koeraga ka jalutamine võib sellesama asja ära ajada, aga põhimõtteliselt on vaja maha istuda ja mõtelda mis asjad on põhjused ja mis selleks teha, et neid asju lahendada, mis siis on probleemiks kujunenud. Põhimõtteliselt on siiski niisugune analüüs, aga see analüüsimine on ka töö võib ju ka tõesti nii teha, ta ei analüüsi, midagi, teeb vahe sisse lihtsalt. Naistehing on õrnem ja naised on emotsionaalsemad meestest ja naiste tuju või pisiasja pärast tõusta kõrgustesse. Aga võib ka ühe nüansi pärast, mis ei sobi ära vajuda. Kui teil midagi niisugust juhtub, siis mille või kelle poole teie nagu ennast seestpoolt pöörata, võib-olla ei kõnelegi kellelegi sellest, et et nii ei tahaks, aga ei tea kohe, kuidas teisiti olla. Ei, ma ei ole väga sissepoole elav inimene ja ma arvan, et ma olen pingetest peaaegu vaba, kui oleme oma õhtuse telefonikõne ära pidanud kahjuks praegu nii olema, et me me saame põhiliselt ainult telefonikõnedega suhelda, no nädalavahetused välja arvatud. Ja kui õhtune telefonikõne on ära olnud, siis on nagu siis on nagu hulk muresid jälle vähem ja võib-olla tegelikult on neid juurde tulnud, kuna ma kuulen, et seal Tallinnas on jälle võib-olla nii või teisiti asi olnud, aga aga ma siiski tunnen, et see mind rahustab ja maandab. Luua kena koht ja luua ümbruses on ilusaid kohti. Kas teil on mõni mälestus või meeldiv käik olnud ka kassinurme linnamäele? Seal Jõgeva kandi rahvas peab suuri pidusid ja varakevadest peale ja ja just rahvalikke kokkusaamisi. Ei, ma olen seal käinud ja, ja seal on tõesti niisugused need jäskajaid ja asjad, aga ma pean ütlema, et ma seal ühe korra seal ainult käinud siis kuna jaskar jäi ikkagi ikkagi Saaremaa komandeeringu pärast ära kutsutud ja kõik ja puha, oli, aga kohta on elus ja see pole siiski tolle koha ilu vaadata niimoodi vaikselt ja rahulikult. Ma võib-olla see mulle nagu isegi parem. Ja lõppude lõpuks ka kultusepaik. Ilmselt ei sobigi sinna suur melu juurde, see on siiski rohkem niukene mõtisklemise ja rahulikku endasse vaatamise paik. Jaanitulest me ei saa ju päeva esimeses pooles veel rääkida, sest tuld tehakse õhtul. Aga ühest jaanitule. Ja pilt, mis siin trepi kohal hallis hästi nähtav on. Ei oleks nagu näinudki seal nurga peal autori nime, aga seda autorid võib kõva häälega öelda küll. Ja see on tuntud kunstnik kits ja see on 1946. aastal maalin selle jaanitule ja siin tõesti niukene. Eesti riietes pidulised, mida kaugemalt ja sa vaatad seda nagu ilusam paistab olevat kodusem. Siin on jah, lapsed ja suured ja naistel kõik pikad seelikud ja põlled ja ja peakatted ja pluusid. Ja sa oled ja, ja meie on ka peal ja torupillimängija on kõige keskel. Ilmselt päris õhtune aegsest pildi, üldine taust on tõmmu on ikkagi niukene, lühikeste ööde aega ka, aga hämardumine on ikka ka siin näha ja, ja siin on ilmselt niisugune niukene Eestis niisugune külaelu traditsioon, konid ja hinge selle pildi sees. Et selles mõttes on täitsa nagu selle mõttega ostetud. Jah, kui tuleb trepist ülemisele korrusele, siis kui juba perekohal ja kui lahkud, siis nad jäävad jälle maha müüa. Ikkagi väärt kunst. On hea, kui ta on. Sest noh, klaver ära osta või saab ära osta. Ja Ta on tõesti nagu Eesti inimese hingelaadile väga lähedane setu meelds ja sai ta siia paigutatud igas mõttes ühe jooma ja see oled omade hulgas on üks hea tunne, see on sama, mis oled kodus. Esimene jaanituli, kus me kahekesi käisime, see oli paar kuud enne meie abiellumist. 21 aastat tagasi. Sõime seal või oli see varem küps? Ei, otsus oli juba küps, juba olid avaldusedki sisse viidud. Aga see oli tõesti sealsamas, kus meie pulmadki oli Pärnumaal. Ja mehed mäletavad nii tähtsaid asju, mälule viga jumala abiga, aga, aga maja on, mul on nagu meeles niimoodi, et jaanipäevadel ma ei olegi kuskil tegelikult põhimõtteliselt teha olnud. Et alati on jaanipäeva kas oldud kodus või meil on väga head naabrid, me tavaliselt võtame. Teeme väikese saslõkki, teeme väikese tuule. Ma ei ole küll suur õllejooja, aga siis me ikka joome väikese hullekese, ajame juttu niimoodi rahulikult, võib-olla vahel läheme ka siis kõik hulgana, mine mõnele kohalikule tulele. Aga põhimõtteliselt jaanipäev on niisugune noh, noortel inimestel on tema niisugune otsimise ja leidmise ja möllupidu. Kesk ja noh, ütleme koosviibimine. Ja seda koosviibimist võib tõesti teha nii kodus kui ka mõnel jaanitulel ja ka selline eriline päev, tahan ikkagi suve ja aasta keskpaik ja ilmselt ilusamat aega ei olegi.