Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku 16. septembri. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toom. Valitsusliidu erakondade juhid peavad avalikkusele sõda tuleva aasta riigieelarve oda osas. Reformierakonna väitel soovivad valitsuspartnerid olukorda lahendada vaid maksude tõstmise abil. Isamaa ja Res Publica liidu kinnitusel tuleb aga teha põhimõttelisi otsuseid, mitte üritada kokku klopsida ainult tuleva aasta eelarvet. Just praegu on algamas järjekordne kabinetiistung. Justiitsminister tere, mis on valminud seaduseelnõu, mis võimaldab hoida vangistuses edasi kurjategija ja hetkel on kalduvus kuritegusid kindlasti jätkata näiteks sari tapjaid ja vägistajaid. Kui see seadus kehtiks, saaks seda rakendada praegu kuue vanglas oleva inimese suhtes. Tehingud soovivad järgmise aasta alampalgaks kolm, 5250 krooni krooni, mis on praegusega võrreldes 900 krooni enam. Ukraina oranž valitsuskoalitsioon lagunes, nüüd on 30 päeva aega uue võimuliidu moodustamiseks, muidu seisavad ees järjekordsed erakorralised valimised. Venemaa teatas, et kasvatab järgmisena tal kaitsekulutusi kolmandiku võrra. Euroopa Parlamendi valimised on meil alanud, Keskerakonna sisevalimistel oli võitjaks erakonna esimees Edgar Savisaar. Järvamaa omavalitsusjuhid toetavad ühinemise ideed, kogu maakonda hõlmav aktsia üheksa kuni neljaks omavalitsuseks. Tallinna Linnateater jätkab algaval hooajal kuue kuni seitsme uuslavastusega majandusliku surutise tingimust. Sellest tuleb kõike teha, aga kasina mata ja nutikate vahenditega, nii kinnitab peanäitejuht Elmo Nüganen. Populaarse Metsaülikooli ettekanded on nüüd koondatud raamatusse. Ilm püsib pilves selgimistega, sajab paiguti ja mitte eriti palju. Seal on kuni kaheksa kraadi sooja ja kohati kuni kaks kraadi öökülma. Homme plusskraade üheksa kuni 12. Alustame võimuküsimustest valitsusliit on eelarvetüüri tüli äärel. Lähemalt räägib Indrek Kiisler. Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kritiseeris teravalt oma koalitsioonipartnereid, nimetades tekkinud vastuseisu riigieelarve osas tüli norimiseks ning oma partnerite käitumist inetuks. Keda konkreetselt silmas peab? Eelkõige Isamaa ja Res Publica liitu, kes tegi ettepaneku käibemaksu tõsta kaks protsenti, et ühtlaselt nagu üle Eesti käsitööinimese taskusse ajada ja selle asemel, et kulusid kärpida, veel, eks. Aga, aga noh, ütleme ka sotsid pakkusid välja, sest nemad ju ei nõustu maksutõusuga, mida tuleb öelda nende kohta. Nemad ütlesid, et võiks tõsta tulumaksu, mõned protsendid ja kui tulumaksu ei tõsta, siis võib minna defitsiiti, nii et noh, need, need ei ole meie jaoks vastuvõetavad, et veel esmaspäeva lõuna ajal koalitsiooninõukogus kõik olid nagu üks mees selle eest väljas, et et riigi kulusid siiski kärpida. Arvates on see, nagu see on see tee, mida mööda riigil tuleb minna. Sest see on tekstis täpselt seesama asi, mida üldsuse, ettevõtlik üldsus ja, ja kõik inimesed ootavad riigilt eeskuju. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna tunnistas, et käibemaksu tõstmine on üks võimalusi. No täna on olukord selline, et meil on veel ka teisi võimalusi, mille me peame täpselt läbi arvutama ja arutama, kuid me ei välista seda, et ühel hetkel kui nii-öelda riigi pikaajalisem edasine seisukohast seda nõuab, siis me peame võtma nii-öelda aruteluteemaks ka käibemaksu ajutise tõstmise. Kas vanemahüvitise määra te tahate külmutada? No see on üks teema, mil miljonid, mis on üles tõstetud täna me peame selgelt tunnistama, et Eesti riigi nii-öelda kohustused, mis on endale võetud pikaajaliselt peale aastased kohustused on suuremad, kui me suudaksime neid kanda. Ehk siis iga otsustest me teeme, on väga ebapopulaarne ja seetõttu me olemegi välja pakkunud, et arutame, arutame selle liigi riigi nii öelda ja kogu selle struktuurse ülesehituse üle, et mida me suudame tegelikult teha ja mida me ei suuda. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor soovitas kolleegidel hoogu maha võtta. Vaevalt et omavahelised süüdistused aitavad kaasa sellele, et eelarve kokku saaks, märkis Nestor. Mõnedest arvamustest vastu kajadest veel peaminister Andrus Ansip lubas hoolimata koalitsioonipartnerite antud tagasilöökidest eelarvekõnelustel koalitsiooni koos hoida. Ansip vennas BNSile, et kõnelustel on seis päris keeruliseks läinud. Siiski usub ta, et Isamaa ja Res Publica liidu ja sotsiaaldemokraatidele ettepanekud eelarvel ei ole astunutestruktiivsetest motiividest, vaid on tehtud selleks, et riik saaks praegustes oludes parima eelarve. Peaministri sõnul on küll tekkinud olukord, kus üks erakond soovib eelarve kulutusi vähendada, kaks tõsta maksusid, vihjates vastavalt siis Reformierakonnale ja ülejäänud koalitsioonipartneritele. Meelis Atonen, Reformierakonna andina esimees ja praegune juhatuse liige nendib, et valitsus on eelarve koostamisega ajahädas. Olukord on nii halb, et mingil hetkel peab valitsus saab valitsus edasi minna vaid puhtalt lehelt. Võimalik, et seal on vihje koalitsiooni purunemisel, aga igal juhul ütleb Atonen, et praegune valitsus paneb eelarve kokku risti vastupidi sellele, kuidas peaks seda tegema ning et viimased pool aastat ei ole ta aru saanud, mida tehakse. Ning Eesti Panga president Andres Lipstok ütleb, et järgmise aasta riigieelarvega kavandatav kümneprotsendine kulude kasv on liiga suur ega ole kooskõlas tasakaalus eelarvepoliitikaga mõeldud just praegu on alanud valitsuskabinetiistungi ja mida seal otsustatakse, kuulame hilisõhtul või homme hommikul, aga need välisuudised jaga ivale. Ukraina parlamendi esimees Arseni Jatsenjuk teatas täna ametlikult niinimetatud oranži koalitsiooni lagunemisest. Septembri alguses surus peaminister Julia Tõmošenko blokk parlamendis koos opositsioonis oleva regioonide parteiga läbi presidendi võimu vähendavad seadusemuudatused. Seepeale teatas president Viktor Juštšenko juhitav valimisliit Meie Ukraina Rahva omakaitse, et lahkub koalitsioonist. Lepituskatsed tulemusi ei andnud ja täna teatati ametlikult valitsusliidu lagunemisest. Kuigi koalitsioonileping näeb ette, et lagunemisega lahkub ametist ka peaminister, teatas Julia Tõmošenko, et valitsus jätkab tööd. Põhiseaduse kohaselt peab nüüd 30 päeva jooksul moodustama uue valitsusliidu või kuulutatakse välja uued valimised. Need oleksid kolme aasta jooksul juba kolmandad valimised Ukrainas. Tõmošenko blokk teatas, et Rayna ja kommunistliku parteiga läbirääkimisi ei peeta. Regioonide partei juht Viktor Janukovitš kutsus üles moodustama rahvusliku ühtsuse valitsust, et ühendada pärast pikka käärimist rahvuslik Lääne ja Kesk-Ukrainas ning peamiselt venekeelse elanikkonnaga tööstuslik ida lõunaosa. Asjatundjate hinnangul on vähe lootust kuu aja jooksul uus valitsus kokku saada. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et kui valimised toimuksid praegu, toetaks Tõmošenko bloki regioonide parteid paarkümmend protsenti president Juštšenko meie Ukrainat alla nelja protsendi valijatest. Venemaa peaministri Vladimir Putini teel kasvavad riigikaitsekulutused tuleval aastal 27 protsenti. Venemaa president Dmitri Medvedjev ja ka peaminister Putin öelnud, et sõjaline operatsioon Gruusias näitas, et armee relvastus ja rasketehnika vajab nüüdisajastamist. Maailma finantsturgudel jätkub kriis pärast seda, kui USA suuruselt neljas investeerimispank Lehman Brothers pankrotikaitset alusaktsiaturgudel toimub langus, dollari ja euro kurss langes, samuti pankadevahelised laenuintressid tõusid, mis näitab pankadevahelist usaldamatust. Saksamaa rahandusminister ütles täna parlamendis, et nii tõsist kriisi ei ole maailma finantsturgudel olnud aastakümneid ja see ei ole veel läbi. Eesti finantsinspektsioon kinnitab, et hetkel ei ole USA finantskriisile oluliste süsteemset mõju Eesti finantsturule. Finantsinspektsioon koostöös Rootsi finantsjärelevalvega ei näe, et USA kapitaliturgude probleemid omaksid otsest mõju Rootsi pangandussüsteemi stabiilsusele ja sealhulgas ka Rootsi pankade tütarpankadele Eestis teatatud Päevaleht. USA vägede juht Iraagis vahetus kindral David Petrios andis juhtimise üle kindral Reemandoniernale. USA kaitseministri Robert Gatesi sõnul on uus ülemjuhataja Odyerna oma põlvkonna üks tõhusamaid sõjaväejuhte. Moderna on olnud üle aasta USA sõjaväe teine mees Iraagis ning kongos Petreussiga ellu rakendanud uue strateegia, mis on vägivallatsemise Iraagis tunduvalt vähendanud. Moderna on rõhutanud vajadust julgustada eri maaki rühmituste koostööd ning tagada Iraagi valitsuse poolt inimestele esmavajalikud teenused, et vähendada soovi liituda relvarühmitusega. Veel rahast, Eesti ametiühingute keskliidu juhatus otsustas täna taotleda kahepoolsetel läbirääkimistel tööandjate keskliiduga üleriigilise palga alammäära tõstmist järgmisel aastal 5250 kroonini kuus ehk 31,4 krooni tunnis soovib ametiühingute keskliit suurendada alampalka 900 krooni võrreldes täna kehtiva 4350 krooniga. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles seda ettepanekut kommenteeri taotlust kommenteerides, et loogiline oleks 100 kuni 150 kroonine tõus. Nii et kahvel on siin väga suur. Esialgu justiitsministeeriumis on valminud seaduseelnõu võimaldab hoida vangistuses edasi sori kuritegudega või sarisari kuritegusid toimepannud inimesi, täpsemalt Indrek Kiisler. Augustikuu keskel astus nii-öelda õige mehena vabadusse pedofiil, kes on 40 aasta jooksul kuritarvitanud kahtekümmend kahte last. Kehtivate seaduste kohaselt ei ole talle ette nähtud isegi järelevalvet. Mees ise on samas tunnistanud, et ta ei suuda oma Kuletuslikule kiusatusele vastu panna. Seadusemuudatuse eesmärk ongi inimesi sääraste kurjategijate eest kaitsta. Kohtunikul antakse edaspidi õigus määrata tähtajatu karistusjärgne kinnipidamine, mille põhjendatust kontrollitakse igal aastal. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp. Kui selgub juba eeluurimiset, tegemist on sellise isikuga, kelle suhtes kohus peab kohaldama karistusjärgset kinnipidamist saab need asjaolud, mis viitavad tema võimalikule kalduvus kuritegevusalal tuleb tuua välja süüdistusakti ja selles samas süüdimõistva kohtuotsuse, siis mõistab kohus talle nii karistuse haraka karistusjärgse kinnipidamise teeb seda tähtajatult ja sellel põhimõttel, et kui isiku ohtlikkus on ära langenud kunagi hiljem teisik lihtsalt vabastatakse. Mis saab aga nendest kurjategijatest, kes juba praegu kannavad karistust ning kelle suhtes võiks seda seadust kasutada? Tuleb silmas pidada, et, et seadus kohalduks, kaitse seal kinnipidamine kohaldatavaid nendele isikutele, kes panid selle kuriteo, mina ütlen, et söödi, mõistetakse toime peale sellesama seaduse jõustumist. Kuid ja see tähendab seda, et sisuliselt see ei saaks toimuma enne? Kindlasti mitte kahte aasta pidid, kui jagada tolmuks täna siis me lugesime üle ja selliseid inimesi on Eesti vanglate täna kuus, kes põhimõtteliselt vastaks nendele kriteeriumitele, aga nemad kahjuks või õnneks seda, seda kena viibimist vanglast nautida ei ta sellisel alusel. Aga kas inimeste karistusjärgne kinni hoidmine ei ole ikka põhiseadusega vastuolus? Sellekohased sätted põhiseaduses on, et isikult võib vabaduse võtta kuriteo või haldusõigusega hoidmiseks, aga samuti sellesama paragrahvi lõige üks sätestab ka, et, et süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks võib isikult vabadust võtta enam-vähem samad printsiibid. Pisut teistsuguses sõnastuses on kirjas ka inimõiguste konventsiooni et isikult võib vabadust võtta õiguserikkumise takistamiseks. Aga teisest küljest ka on inimõiguste konventsioonis teine säte, kus öeldakse, et vabaduse võtmine on õigustatud, kui see toimub süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Järva-Jaanis koos olnud Järvamaa 12 omavalitsuse juhid otsustasid kogu maakonda hõlmava ühinemisarutelule. Ideega tasub edasi tegeleda. Arutelul leiti, et kui ühinemist üheks kuni neljaks omavalitsuseks ei tule, võivad Järvamaa äärealad liituda naabermaakondadega. Ja nii teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk ja temaga jätkab. Kindlasti pole õige väita, et Järva-Jaani kogu Järvamaad hõlmava ühisomavalitsuse moodustamise ideed arutama kogunenud omavalitsusjuhid olid ettepanekust vaimustatud kuid arutelu käigus toodi välja mitmeid üheks kuni neljaks omavalitsuseks ühinemist toetavaid argumente. Kuulame omavalitsusjuhtide seisukohti. Koeru vallavolikogu esimees Jaanus Murakas. Ja kui järgmisel viiel, kui ka esimene investeeringu tuleb esimesena muidugi ka turule siis saadab sind elu. Et äkki see olli janunevad edu võti tuli sellega esimesena turule. Ambla vallavolikogu esimees Vello teoor Volikogus igatahes sellist vastuseisu teema arutlemisele arutamisele ei ole ja alla vald oleks kindlasti valmis läbi rääkima. Imavere vallavanem Jüri Eldram Imaverepiirkond on ju olnud niisugune, et ta ei oleks ajalooline ja Järvamaa, nii et see paneb meid kohe tõsiselt mõtlema nende liitumist asjade puhul. Koigi vallavolikogu esimees Leiger Metsalu Ma kindlasti ei oponeeri, ma annan endale aru, et raha meil on vähe, kui ka kogu tulumaks, mis laekub kanda omavalitsusele, ka see ei päästa meid ära ja matemaatika näitab, et kuidagi tule seda summat välja. Paide linnapea Kersti Sara Puu kõige tähtsam on siiski see, et me töötaksime välja kõik need variandid, millised on võimalikud olemasolevate kohalike omavalitsuste baasil siis moodustada kas siis kolm, neli omavalitsust või ühtne omavalitsus ja see tuleb anda ka rahval arutelule. Laiali mindi teadmises, et ühinemise teemat tuleb edasi arutada. Koeru vallavanem Jaago kuriks. Me saame teisel, kolmandal oktoobril kõik Jarmo maas supi taga eraldi kokku ja ei taha küll, et me suudaksime ka päris konkreetse edasi tegevusplaani paika panna ja kokku leppida, kokku leppida, milles kas palgata täiesti eraldi projektijuht või teha täiendavaid analüüse, uuringuid. Ja Järvamaa vanem Üllar Vahtramäe kõigi omavalitsuse juhtida, nii volikogu esimeeste kui ka vallavanemate ja linnapea arvamus oli tegelikult positiivne, et see teema tuleb edasi minna. Minu jaoks on tegelikult ka tulemus see, kui, kui tekigi ühte, aga kui tekib mul kaks või kolm omavalitsust, kui tekivad uued ühistegevusalad, mille järgi tegelikult juba on karjuv vajadus. Olev Kenk paidest. Jätkame kultuuriteemad, aga Tallinna Linnateater kutsus kokku ajakirjanikud, et rääkida lähemalt algavast hooajast ja meie poolt käis kohal Tõnu Karjatse. Algab hooaeg tähendab linnateatrile nagu kõigile teistele eesti kultuuriasutustele kokkuhoidu. Kümneprotsendilisest riigi toetusest ilmajäämine võrdleb linnateatrile 1,4 miljoni krooni suuruse kaotusega. Seega peab teater olema oma tegemistes senisest leidlikume kasinam. Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen. Ega see virisemine aita, virisemine ei too raha juurde, tuleb lihtsalt ise natukene nutikam on, aga ma muidugi arvan seda, et väga kaua noh, niimoodi vastu ei pea, eks ole, et võib aasta võib kaks või võib-olla kolm või, aga mingil hetkel see võib hakata mõjutama mingisuguseid protsesse ja kas nad enam tagasi tulevad. Noh näiteks lihtne näide, et praeguse seisuga peaksid, ütleme, teatripiletite hinnad tõusma, kuna käibemaks tõuseb viielt protsendilt 18-le perioodika raamatut liialt üheksale. Mina ei ole küll päris kindel, et kui mõne aasta pärast asi stabiliseerub, siis tuleb keegi riigikogust ja ütleb, et kuulge, aga äkki nüüd on see aeg üheksalt protsendilt tagasi viiele või teatripiletid 18-lt liiale. Niisuguste asjadega harjutakse ära, on oht, et harjutakse ära ja siis ta jääbki. Algaval hooajal on linnateatril kavas endiselt kuus kuni seitse uuslavastust, millest kahte esimest näeb ju sügisel Richard prootigani arbuusisuhkrus, lavastajaks Jaanus Rohumaa ja Tennessee Williamsi igoni ö. Lavastajaks külalisena Ingo Normet. Suurte truppidele lavastusi sel hooajal aga plaanida ei saa, kinnitas Nüganen. Tallinna linnalt ootab aga teater peatselt vastust uue teatrihoone ehitusega alustamise kohta, räägib linnateatri direktor Raivo Põldma. Me oleme oma projekteerimistöödega, millega alustasime 2003. ja neljandal aastal, jõudnud siis sellisesse faasi, kus tuleb teha järgmine otsus, kas alustada teate ehitust või mitte, sest terve hulk projekte on valmis tehtud, terve hulk projekteerimislinna raha on sisse pandud ja nüüd tuleks lihtsalt teha see otsus ja minna selle asjaga lõpuni, et olla siis 2011 skulptuuri pealinna aastaks korralikult uue ehitisega ja ainsa ehitisega, mis plaanitakse Tallinnasse, selle puhul ehitada valmis 2009. Aasta alguses pidi ehitus algama ja nüüd sõltub Tallinna linnavalitsuses siis kas järgmise aasta eelarves need 200 miljonit on esimesed 200 miljonit ja teised 200, siis 2010 eelarves. Põldma kinnitusel on 400 miljoni suurune eelarve linnateatri uue maja tarvis tehtud praeguste hindade juures ja seda muuta pole vaja. Linna otsust ootab Linnateater muuseas ka Skoone bastioni tuleviku osas, mis oleks linnateatri hinnangul sobiv koht suvelavastuseks. Eesti elutähtsaid probleeme lahkama metsaülikooli viimase kolme aasta ettekanded on koondatud ühte raamatusse, täna oli esitlus ja Toomas Kelt jätkab. Metsaülikool sai alguse 1967. aastal Kanadas sealsete eestlaste arutelu kohana. Teemaks oli alati midagi Eestiga seonduvat. Kui kodu Eesti taastas oma iseseisvuse, kolisid metsaülikoolid üle kodumaale. Muidugi ei toimunud see kohe ja kiiresti, rääkis metsaülikoolide eestvedaja professor Mare Taagepera. Kuid neli aastat tagasi nähti selle järgi vajadust, millest oli puudus, on praegu paistab jätkuvalt puudus on tõsisest arutelust, kus inimesed kõigepealt teadvustavad, mis antud valdkonnas probleemid on ja mõtlevad ise edasi. Uude raamatusse on koondatud metsa kooli ettekanded aastatest 2005 kuni 2007. Sel ajal räägiti metsaülikoolis Eesti jätkusuutlikkusest, arengust ja integratsioonist. Teemat pole kunagi juhuslikud, lisas Taagepera. Katsume tabada midagi, mis on Eestis oluline. Integratsiooni lõimumise teema tuli meil siiski jutuks enne aprillisündmusi aga oli tunnetus, et integratsiooniga ei ole mitte asjad kõik korras. Maredage härra hinnangul on nendest aruteludest Su olnud raske, on neid kvantitatiivselt mõõta, aga ma arvan, et selle aja peale on Eestis osa võtnud juba peaaegu 300 inimest. Pluss need lektoreid, niinimetatud arvamusliidrid või oma ala eksperdid isegi nende käest tagasisidet tulnud, et nemad on juurte õppinud, mõtlevad natuke teistmoodi, on oma arvamusi natukene muutnud. Võib-olla võiks ütelda, et, et niisugune hea tärm kerkima pandud ja seda me arendame ja konkreetseid projekte on kah olnud, aga neid on vähem ja see ei ole päris otseselt metsaülikooli ülesanne. Metsa olid, Eestis on muutunud vajalikeks oodatutaks. Taagepera sõnul tuleb nüüd juba hakata vaatama, kuidas osavõtjate arvu piirata soovijaid on rohkem kui vastu võtta jõutakse. Juba on olemas ka järgmise Metsaülikooli teema. Küsimus siis selles, et kuidas Eesti ülemaailmselt protsesse mõjutada saab oma vähese rahvaarvu ja ressursiga. Metsa olid ettekandeid koondav raamat on juba ka müügil. Toomas Kelt. Tartu stuudio. Enne saate lõppu veel üks valimisteade Euroopa Parlamendi valimised alanud Keskerakonna sisevalimised võitis Edgar Savisaar ja Talle järgnesid Siiri Oviir. Vilja Savisaar, Jüri Ratas, Vladimir Veldman ja Enn Eesmaa Keskerakond teatab, et kandideeris 21 kandidaati ja sisevalimistest võttis osa üle veerandi erakonna liikmetest. Ilmaga öösel pilves selgimistega, paiguti sajab vähest vihma. Puhub kirde ja idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on ühest kuni kaheksa sooja kraadini, maapinnal võib olla kuni kaks kraadi külma. Päeval on homme pilves selgimistega ilm, paiguti sajab vähest vihma. Puhub idakaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 12 kraadi. C oli Päevakaja kuulmiseni.