Tere hertsog Magnus on ilmselt üks tuntumaid ja samas üks vastuolulisemaid tegelasi Liivimaasõja ajast osundades Andres Adamsoni tema raamatust Hertsog Magnus, tema eluaeg. Hertsog Magnus on ajalooline tegelane, kellest vist küll kõik on kuulnud, kuid peaaegu mitte keegi ei tea tast suurt midagi peale nime ja eksliku väite, et Põltsamaa oli tema kuningriigi pealinn. Aga lisaks põnevusele, mida Magnuse elukäik Liivimaal ja ka kodus Taanis pakub. Lisaks sellele on tema abil võimalik paremini hakata mõistma keerulist poliitilist ja sõjalist olukorda nii Liivimaal kui ka kogu Läänemere ümberkaudsetes riikides. Saates räägib ajaloodoktor Andres Adamson ja saate toimetaja on Piret Kriivan. Meil on hästi uhke öelda, et Liivimaa kuningas Magnus, just nagu oleks meil ka nüüd oma kuningas. Kui kuningas Magnus tegelikult oli, kui tähtis mees ta tegelikult oli. Võib-olla, et ma hakkaksin kaugemalt pihta, hakkaksin rääkima üldse Magnuse Leputatsioonist järelpõlvede silmis ja tema pärit talust ja taustast ja elukäigust. Et jõuda siis ringiga sinna sinna ka, et kui kuningas ta siis tegelikult oli. Sest ega ega ikka ei olnud küll ja tegelikult, et võib isegi vaielda selle üle, kas ta kuningaks kroonitud oli, ilmselt ilmselt ta ta 1571. aastal ei kroonitud, õigemini kindlalt diameetri kroonitud, vabandust 70. aastal kindlalt ei kroonitud. Aga 1577. aastal Taavist mingisuguse kroonimistseremoonia ette võttis. Teoreetiliselt nagu oleks kuningas, aga tegelikult keegi ümbritsevatest valitsejatest teda kuningana ei nagu koteerinud. Temaga on sama segane lugu nagu, nagu Põltsamaaga siis selle kuningriigi pealinnana me armastame öelda, põltsamaalased armastavad öelda, et Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn, mis on täielik nonsenss juba kas või sellepärast et pealinn peab olema linn. Ja seda, kas Põltsamaa võis olla Magnuse ajal linnaõigustega nagu vääristatud selle üle otsustamiseks puuduvad materjalid. Et võib olla, saigi linnaõigused. Ei mingeid märke on. Aga fakt on see, et, et hiljem selle Liivimaa kuningriigi, mis eksisteeris 1570 kuni 77 selle pealinn asus seal, kus asus jutumärkides kuningas Magnus ja Põltsamaal viibis ta suhteliselt viimistel tihti aga suhteliselt vähe aega. Nii et Põltsamaa mingil juhul selle kuningriigi pealinn ei ole kuningriigi peakirik asus hoopis Tartus, hiljem resideerus magus, peamiselt hoopis Karksise helmes. Ning lühikeseks ajaks 1577. aastal kuulutas ta pealinnaks hoopis Võnnu või seesise Lätis. No see on nüüd nagu näete, sama segane lugu nagu siis selle Magnuse kuningaks olemisega. Aga hakkaks siis kaugemalt pihta? Noh, nagu ma ütlesin, järelpõlvede silmis Magnusson, selline rikutud reputatsiooniga, mees, et teda on ikka peetud selliseks reetlikuks müüdavaks, kergemeelseks joodikuks, liiderdajaks, milleks kõik? Et ilma mida tema kohta öelda saab, on ka nagu öeldud. Kuni siis selleni välja, et, et selline hilisem katoliiklik Poola-Leedu-aegne Liivimaa kroonik nagu Dionysus, fabritsus, kes oli siis pärast Magnust Viljandis nihuke katoliiklik praost. Et tema on öelnud Magnuse kohta mitte ainult seda, et ta on, et ta oli ühe silmaline, oli tõesti vaid, et oli kalonkur, võib-olla tuligi, aga vihje on tehtud sellepärast kurat on teatavasti lonkur. Ja on öelnud ka, et, et magus oli, oli siis seksu suurt riske siis kahesooline, eks ole, mis siis sõna-sõnalt võttes peaks tähendama hermafrodiit ja aga ilmselt on. Ilmselt on siis vihje magusa Pii seksuaalsusele. Selle kohta on tõesti teisi märke või teisi teateid ka. Näiteks Taani kuninglik asehaldur Saaremaal Christopher Walker, kes oli vahepeal ägedas tülis Magnusega süüdistas teda siis hiiderlikkuse sama kammerteenriga ja muudes taolistes asjades, aga sama sama hütiga süüdistas teda ka esimese öö õiguse kuritarvitamises ja Parema prouadele preilidele külgelöömises ja, ja nii edasi. Nii et jällegi segane lugu. Ja need põhjus, miks siis tagantjärgi on Magnusest selline koletis inimvare või inimkoletis joonistatud. Põhjus on selles, et, et need on kõik vaenlaste teise poole nagu autorite või teise pool esindajate sõnad, Nende kinnitused. Nende kinnitused, kes seal siis olid selles suures Liivi sõjas selles võitluses, mis Liivima ümber käis siis Magnuse vastaspoolel või olidki kannatanud kuidagi oma tegude läbi. Sest magus kukkus läbi ja ka tema pooldajad kannatas sellepärast et nad olid teda toetanud. Et kõigil oli põhjust mõelda talle tagantjärele niimoodi natuke negatiivselt, ta polnud kellelegi oma või nagu päris oma. Nii et just see kaotus muutis ta siis selleks, kes ta siis järelpõlvede silmis on olnud. Kui minna nüüd nagu selle päris isiku juurde, et vaadata, mida tema kohta siis tegelike nagu täiesti autentset allikate põhjal öelda võib, siis pilt muutub päris kõvasti. No vot, kui ma rääkisin sellest reputatsioonist, eks ole, siis see on kujunenud põhiliselt kroonikate ja kroonikatel tuginevat selliste narratiivselt jutustavate ajalookäsitluste, vot selle põhjal. Aga tegelikult on allikaid tema kohta palju-palju rohkem, sest magusast on säilinud väga ulatuslik kirjavahetus üsna mitmetes arhiivides. Muuhulgas on ka siin Tallinna Linnaarhiivis tema kirju. Aga just eelkõige siis Taani riigiarhiivis on lasudena lausa tema kirju oma oma kuningast vennale siis vend, kuningas Frederik, teine oma teisele vennale hertsog Johan või Hans, nooremale oma emale, leskkuninganna Dorotlejale, muudele sugulastele, mitmesugustel ametimeestele, Taanis ja nii edasi ja Magnus on ka, on ka kirja pannud küll märksa hiljem seal 1578. üheksanda aasta paiku. Aga kirja pannud sellised peaaegu nagu memuaarid sellise pika eneseõigustus kirja kus ta oma sugulastele siis selgitab oma oma tegevuse tagamaid ja ja nii edasi. Aga noh, jõuame selle juurde ka pärastpoole või mingis järgmises saates, ehk. Ma läksingi siis äkki tema elukäigu juurde. Magus sündis, sündis Taani kuninga Christian kolmanda pojana teise pojana aastal 1540 vanem poeg või tema vanem vend, oli siis hilisem kuningas Frederik teine. Ja oli ska noorem vend, nagu ma juba mainisin, kuid Magnus kujunes perekonnast selliseks samamoodi nagu murelapseks või võib-olla et seesama, tema seksuaalsus varakult välja edasi, ta oli ka tihti haige, kahe aastaselt ta kaotas haiguse tagajärjel nägemise ühes silmas. See ongi muide ebaselge, kas ta oli ühes ilmaline, mis mõttes, et et silma, kui niisugust füüsiliselt ei olnudki näos või et oli sellest silmast pime. Nüüd tema kujutiste põhjal, mida on säilinud vähe ja temast ei ole säilinud ühtegi sellist korralikku maali, joonistust on ainult siis kujutise pitsatitel ja, ja medalitel ja ja müntidel nende põhjal võiks arvata, et ta oli lihtsalt pime, silmast mitte ühe silma lina, siis noh, nagu sõna otseses mõttes. Noh, nii või naa ikkagi, eks ole, kuninglik prints kasvas üles siis õukonnas ja päris isalt sellise tiitli nagu nagu ladvik, Holstein normarni tipp Marsten, Hertsog, Oldemburgiad, Helmen, Horsti krahh ning Norra pärija. Ja kui nüüd hilisemad autorid on kirjutanud, kirjutanud tema Liivimaale tulekust, siis nad on ikka rõhutanud, et ta vahetas Schleswig-Holsteini Liivimaa vastu või valduste vastu Liivimaal. Suur liialdus. Magus nimelt oli, kas hertsogit vaat nende särtsakondades, mida ma loetlesin, teised olid tema vennad joonud. Ehk siis kõik need valdused olid jagatud sellisteks lapitakse ribadeks, mis paiknesid läbisegi ja magusale oli muidugi midagi sealt ette nähtud, aga algusest peale oli oli võetud siis perekonnas see suund, et üritatakse need valdused vahetada siis kuskil väljaspool angitava, mingisuguse uue valduse vastu, selleks et, et siis need maguse maatükid, et need läheksid üle Venfrederikule. Ja sellel on jälle rida põhjusi. Ma paar sõna, ütlen, ütlen, ütlen selle taani riigi või Holden purgide konglomeraat riigi kohta. Taani nimelt ei olnud tollal pärilik monarhia, Taani oli aadlivabariik, kuningas valiti ja niimoodi oli veel terve sajandi vältel hiljem ka. Et noh, kui ma lugesin ette siin või nimetasin, eks ole, Magnuse magusa tiitlit siis panite täheleTaani prints tajunud. Taanis ei olnud mingisuguseid pärilikke Prince. Et kuningas oli nagu eluaegne president. Kui tal sündis poeg, polnud mingit tagatist, et sellest saab tulevikus kuningas või midagi muud taolist. Nüüd sellele tema printsi staatusele, sellele viitab tema titulatuuri sopis see tiitel norra pärija Norras oli keskajal kuningavõim olnud pärilik, enne kui Norra muudeti Taani provintsiks. Ja mõtlesin norra pärija, see viitab siis sellele, et tegemist on kuningapojaga. Ja Holden purgid riiki. Holden purgid on siis dünastia nimi, Holdenburgide riiki kuulusid lisaks Taanile ja Norrale ja Islandile ja Gröönimaal ja Fääri saartele ja nii edasi, eks ole, kuulusid või kuuluvad ka rida valdusi Saksa-Rooma keisririigis. Toldemburgide riik hõlmas kalasid, mis polnud mingil juhul Taani, mis ei kuulunud Taani kuningriiki. Ja vot nendes Schleswig-Holsteini stiit, marssemise ja nii edasi. Olid siis nii Frederik teine, kuid ka siis Magnus, kui ka siis noorem vend Johan, kui ka siis nende onud olid pärilikud hertsogit. Ja nüüd, kuivõrd need alad olid jagatud tükeldatud, siis järelikult selle kuninga enda isiklik domeen tema, noh, ütleme see majanduslik baas, millele ta sai üles ehitada püüdlust siis selle ütleme aina rohkem ja rohkem pärilikuma kuningavõimu poole selle poole, et tema poeg testiga valitaks kah kuningaks pääle teda võib-olla juba tema eluajal saaks tihti valitud prints ja nii edasi. Ja kõik need huvid siis nõudsid seda, et, et võimalikult ümardada just seda kuninglikku domeeni. Ja et ka need magusale siis leida, siis mingisugune kompensatsioon kuskilt kuskil väljaspoolt. Magnuse positsioon perekonnas oli natuke segane ka, sellepärast et kuningas Frederik, teine püsis hiljem väga kaua vallaline või noh, ütleme nii, et elas vallas abielus, mitte seisusekohases vallas, abielus, millest oli ka lapsi, aga noh, need ei olnud, need ei olnud pärimisõiguslikud nagu selle kuningavõimu seisukohast, eks ole, need olid noh, nii-öelda loomulikult nagu tollal oldi lapsed. Magnusel oli siis kaua aega lootus saada kuningaks. Magnusel oli üsna kaua aega lootus saada kuningaks, sest et Frederik teine abiellus lõpuks alles 1572. aastal ja tulevane kuningas Christian neljas sündis 1577. Kaua siis vanglas tuleb, eks ole Liivimaale 1560 17 aastat peaaegu kuni oma surmani sureb teine, 1583 on tal mingid teoreetilised nagu Taani krooni pärimisväljavaated. Aga see oli niimoodi ainult teoorias. Sest Frederick, teine oleks seda väga seda võimalust ilmselt väga niimoodi pika hambaga jälginud, kui tema teha oleks olnud, eks ole. Frederick nimelt ei sallinud oma venda ja toetas teda ainult niipalju kui tõesti pidist. Ja näiteks nende ühine nüüd ema sistest kuninganna Dorothea heitis vahepeal ka Frederiku ette, et too ise oma oma sõnul ei lugevat isegi Magnuse kirju. Magnus muudkui kirjutab, palub abi, palub tuge. Seletab mingeid oma probleeme Liivimaal, Frederick ei loegi. Ja need suhted hiljem lausa katkevad juba sel ajal, kui, kui Magnus on läinud juba sellele Livima kuningriigi avanud Tüürile mida ta tegi muide, Frederiku nõusolekul ja teadmisel ja nõusolekul. Pärast seda, kui kui siis leskkuninganna Dorothea sureb, siis läksid vennad lõplikult pärandi jagamise pärast tülli. Ja põhjendades küll nagu välispoliitiliste põhjustega Frederick katkestab üldse suhted Magnusega. Ja just see Frederiku toetuse puudumine, see on tegelikult Magnuse mitmekordse läbikukkumise peamine põhjus. Ja nüüd teised perekonna või, või sellise suurema suguseltsi. Kõik need onud ja vennad ja nii edasi. Liikmed samuti ilmselt ei käsitanud Magnust võimaliku tulevase Taani kuningana, vaid perekonna sees oli hoopis kokkulepe, et kuningaks üritatakse siis Frederiku surma korral ilma lasteta surma korral teha hoopis nooremat venda Juhanit. Ja sellepärast noorem vend oli, oli siis emal kogu aeg nagu käepärast võtta. Ta noorem vend oli ka kõik, noh, kui pesamuna, kõige noorem lapsik armastatakse pärast peres nagu vetikaga, sageli armastatakse kõige rohkem, eks ole. Et oli lemmiklaps. Ja ei olnud siis ilmselt ka selliseid probleeme nagu Magnusega Magnuse välimusega. Ja olemusega veel kord see välimus on ebaselge, sest et pigem võiks arvata nende väheste kujutuste kujutiste järgi, et tegemist oli küllaltki sellise noh, vähemalt keskmist kasvu ja piisavalt rühika ja, ja sellise noh, mitte ebameeldiva välimusega inimesega. Aga täpselt ei oska öelda, vennad nii Frederiku Johan näevad küll täiesti ontlikud välja, Nendest on maale küllaga säilinud maale ja muid joonistusi. Nii nüüd. Hüppame tagasi vast magusa noorusesse, magus sai siis sellise, sellise täitsa korraliku meetme kuninglikule printsile kohas hariduse oleks pidanud saama ka natuke ülikooliharidust siis Wittenbergi ülikoolis tollases luterlikus tantsis peamises luterlikus ülikoolis Saksimaal saksi kuurvürst oli abi elustama õega ja ta siis mõnda aega veetis või mõned kuud oma elust veetis nooruses saksi kuurvürsti õukonnas, noh nagu jällegi printsidele kohan olinit, saadetigi välisõukondadesse sellist välist lihvi ja ja noh, sellist ütleme siis eri-ja kutsealast väljaõpet saama. Kuid Wittenbergi ülikoolis, kus magus pidi õppima, ta ilmselt ei õppinud, sest need, sest isa suri ja tal tuli kiiresti Taani tagasi pöörduda. Ja nüüd, kui ma ütlesin, et magusale oli hakatud juba ammu otsima asendust kuskilt väljast poolt siis noh, otsima oli hakatud või ütleme, need ametikohad või, või jällegi räägin natuke nagu valesti, et mida tähendab väljastpoolt otsimine. Et tollal oli see võimalik sel teel, et et, et siis vürstikodade, printsid või sellist valitsevate perekondade võsud, neile üritati hankida tihtilugu mingisugust Valdot kiriklikku ametit mingit piiskopi kohta või, või piiskopi järglase kohad juutori kohta. Ja kuivõrd käimas oli juba ju see selline luterlik mure Banksi Põhja-Euroopas, eks ole, et Taani oli juba ametlikult luterlik ja, ja ka Põhja-Saksamaal luterlus oli valdavalt võitnud siis toimus paralleelselt ka nende samade endiste kiriklike valduste sekulariseerimis protsess ehk siis endised piiskopid või kohadiootorit tõusid tihtilugu ilmalik ekspertideks või nende valdused liideti siis mingit ilmalike vürstide valdustega. Nüüd sel ajal, kui hakati magusele otsima, siis mingisugust oma uut valdust sel ajal oli olukord komplitseeritum, sest kodusõdade periood Saksamaal oli ajutiselt peatunud ja sõlmitud oli Augsburgi usurahu 1555 ja sellega muuhulgas keelustada vot seesama senine piiskop kandade sekulariseerimine. Kuid sellele vaatamata noh, Magnusel otsiti ikkagi just sellist nagu vaimuliku vaimuliku ametit ja seega seletab võib-olla neid kavatsusi teda talle siis seal Wittenbergi selline tõsi, luterlik haridus anda. Ma teen veel ühe kõrvalepõike, võib-olla mainin siis selle ka ära, et, et magus loomulikult oli, oligi ise luterlane ja tema nagu peamine nõuandja läbi tema karjääri tema õue pastor Christoph shafer oli lausa selline tõsi, luterlane ka ses mõttes, et äge, selline luterlane. Kuid näib, et magus ise oli samas ka usuliselt tolerantne. Ja seda me näeme kas või tema kosjalugude ja tema isikliku elu järgi sest Ta kosid mitte ainult kahte luterliku printsessi elu jooksul, vaid ka kahte katoliikliku ja abiellub lõpuks õiguslikuga. Ja kuidas seal õiguslikuga siis vene ürstitariga siis abiellunud on siis siis ainsa ain ainus ühine laps tüdruk ristitakse samuti õigeusku. Noh, siin on muidugi võimalik nii nagu nii nagu selliste eri konfessioonidesse erinevatesse konfessioonidesse kuuluvate noh, valitsevate isikute abielude puhul tihti on olnud, et äkki oligi selline kokkulepe, pojad ristitakse isa ja tütre, tema usku või midagi muud taolist. Et seda ma kommenteerida ei oska. Aga nii või naa tundub, et isiklikult olid usuliselt tolerantne ja noh, võimalik, et see on ka seotud siis sellega, et muu hulgas ta pretendeeris juba varases nooruses ju noh, katoliiklike sellistele piiskopi ametnike ametitele. Igal juhul. Kõigepealt üritati teha Lübecki piiskopikohad juutorit väljavaatega sisse, ehk siis tulevikus tõuseb Bremeni peapiiskopiks sealtkaudu siis edasist Sassiga, Holsteini piiskopi kohadiootorit. Lühemat aega oli ka selline Hilda, saime piiskopi koodi Utor lühemat aega oli ka selline selline variant õhus, et temast võiks saada Tartu Sis kohadjotor. Selleks oli lootust antud Taani juba enne Liivi sõda, siis noh, Liivi sõda algabki ju tegelikult sellise ütleme siis Liivimaa katoliiklik ja protestantlik jõudude kokku põrkena, millesse siis sekkuvad, sekkuvad välisjõud, eks ole. Liivi sõda algab tegelikult ju mitte 1558 juba, vaid sellise sisesõjal kohad juutori sõjana juba 1556 57. Ja selle ajal andsid siis mitmed Liivima võimud nagu lootust taanile, kes oli ka siin nagu juba huviline, et vot Magnust võidakse siis aktsepteerida sellise tulevase kohapealse võimu kandja potentaadina. Ja nüüd, kui Liivi sõda juba puhkenud oli, ma vist ühes varasemas saates püüdsin seletada, et liivimaalastel oli, oli valik põhimõtteliselt, et kuivõrd nad ise ei suutnud nagu üksinda ei suutnud välis välisvaenlastega võidelda siis oli, neil oli, oli neil Liivimaa nii enam-vähem endisel kujul säilitamiseks ja oli nagu valida, et millise millise tugevama naabri protektoradi alla nad ennast annavad. Ja vist ma püüdsin seletada, et valikuvalik oli nagu nelja kandidaadi vahel, kuivõrd Saksa-Rooma keisririik omaenda probleemide tõttu langes ära siis need olid, et kõigepealt kaks aadli demokraatiat, need olid siis Taani ja Poola-Leedu ning 12 Bootjat, need olid siis Rootsi ja maskovi, et just selles järjestuses ka selles ajalises järjestuses. Liivimaalaste eelistus on välja tulebki. Nüüd, 1558. aasta juunis, kui sõda juba käib, koguneb Tartus maapäev. Ja seal langetatakse otsus otsus sistani valiku kasuks. Eks otsustatakse taanilt abi paluda, aga lähenevate vene vägede hirmus varsti juba pärast maapäeva lõppu. Tartu piiskop Herman, teine veetsel otsustab nagu astuda järgmise sammu ja nimetabki juba siis magusama korjutteriks. Magnus tõesti juba valitigi ära Tartumaad juutoriks. Selle otsuse kiitis heaks toom kapiitel, selle otsuse kiitis heaks difti. Nõukogu kiitis heaks Tartu raad. Aga kuivõrd Tartu ise langes õige pea pärast seda nagu venelaste kätte juba, siis sellel otsusel suurt tähtsust edaspidi ei olnud, vähemalt Taani diplomaatia sellele otsusele üldse ei viita. Mis tihvt, kas me seda mainisime kunagi juba? Ikka võiks seletada Mastersi foogt difti nõukogu, et mida, mida silmas peetakse, et mis on piiskopkonnas difti vahe? No kui sa sellesama Tartu näite juurde jääda, siis Tartu piiskopkond vaimulikus mõttes hõlmas tervet Lõuna-Eestit, see tähendab siis ka mitte ainult ütleme seda ala, mida me praegu ajalookaarte vaadates näeme nagu Tartu piiskopkonna vaid ka lõunaeesti ordu valduseid, ehk siis uus Pärnut, Viljandit edasi. Ja Stif on nüüd see kitsam ala, millel piiskop pole mitanud, vaimulik, vaid ilmalik maaisand. Nii et näiteks Tallinna piiskopil polnud praktiliselt, ütles difti. On jäänud piiskopkond laias mõttes, Saare-Lääne piiskopkond hõlmas Sis diftina suuremat osa siis saare läänest, aga piiskopkonna ka ordu ordu siis Liivi ordu, Maasilinna Fohtkonda noh, veel kord piiskopkond tihvt nagu ei, ei kattu päris, ja kui toomkapiitli oli siiski kogu piiskopkonna nagu selline vaimulik valitsus sest tihti nõukogu oli ainult sellest diftisele kitsama piiskopkonna tegeliku piiskopkonna, selle ilmalik valitsus. Et see on see, see või noh, valitsus on võib-olla vale sõna, aga veel kord tollal tollal selliste. Sest see nõukogu oli ühtlasi ka nagu väikest viisi nagu Parlamendi ülesannetes, eks ole, aga tollal ei ole suurt vahet, et nagu ütleme siis valitsuse ja parlamendi vahel ka näiteks Rootsi ja Taani riiginõukogud on nii nagu parlamendi ülemkojad, eks ole, kui ühtlasi valitsused ka Venemaa bojaaride duuma on mitte ainult siis mingisugune Parlamendi jällegi ülemkoda, sest maakogud käisid ka koos, vaid ka valitsus. Vahe ei olnud nii selge. Aga kui juba mõistete seletuse juurde läks, võib-olla peaks paari sõnaga veelkord meelde tuletama ka, kes seal tegelikult. Jah, kohati autor on siis piiskopi asetäitja ja eeldatav ametijärglane need alati ei pruukinud kohadiootorit olla. Aga noh, väga tihti nad ikkagi olid, neid kutsutakse ka erinevatel maadel erinevate kutsute erinevatel maadel erinevalt noh, siin-seal öeldakse ka näiteks vikaarpiiskop, ma saan samasugune asendaja, eks ole, piiskopi seadub kuskil mujal vikaar on tema asemel Kadiotor või siis ka piiskopiga samaaegselt ametis olla ja sel juhul oli lihtsalt piiskop pihkuvad juttur ja toomkapiitli vahel kokku lepitud, mismoodi võim ja pädevus ja kõik, see on jagatud. Näiteks Riia peapiiskopkonnas, kus siis peapiiskopiks, viimaseks peapiiskopiks tollal oli oli siis Wilhelm Sollern selle viimase saksa ordu kõrgmeistri Albrecht selle vend Albrecht oli siis ordu, eks ole, sekulariseerinud Jakanud preisi hertsog yks Poola-Leedu kaitse all. Ja Wilhelm, kes oli ise luterlane, aga katoliiklik peapiiskop tema siis nagu soovis. Kas sama teha Riia peapiiskopkonna muutada Se ilmalikuks ilmalikuks Verskonnaks Poola-Leedu kaitse all. Kuid noh, aastad läksid, asja ei saanud sellest ja lõpuks lõpuks ka tema siis osalt omaenda positsiooni tugevdamiseks, osalt osalt siis noh, sellepärast, et omaenda verest, mis hoost järglast tal ei olnud valis ühe kaugema hõimlase Mecklenburg vürstikojast Mecklenburg-Ki hertsogikojast Christophe nimelise poisi, valis selle enda Kadioteriks ja see valiti siis seal Riia peapiiskopkonnas ametlikult ära. Ja see oligi muide Kadiotori sõja põhjuseks, et Liivimaasisesed otsused tol hetkel keelasid väljastpoolt võõrastest vürstikodadest mingeid vürstivõsusid, siis tähtsatele kohtadele valimast. Selleks ajaks, kui magus hakkab levima asjades kaasa rääkima või kui teda hakatakse pakkuma mingisuguse kandidaadina oli see sisuliselt juba mõttetuks muutunud. Sedasama Christophe valimise nagu tulemusena. Nüüd jõuame siis Magnuse juurde tagasi, et 1558. aasta maapäeval nimetati Magnus Tartu quadiaatoriks, aga seda ametit ei saanud kaua pidada. Sest juulis juba linn langeb, langeb venelaste kätte. Moscoviidid võib-olla on õigem nimetus, eks ole, aga olgu peale ja mõneks ajaks siis nagu siis kõik need kombinatsioonid magusa võimaliku Livimaalne tulekuga seoses need siis langevad ära. Kuid selline taani-meelne erakond liivimaalaste seas eksisteeris edasi. Eksisteeris ka sellepärast edasi, Taanil oli niisugune, ütleme, kand Eestimaal maha toetatud. Tihti unustatakse ära, et et niisugune mees nagu Taani kuninga asehaldur Eestimaal oli ka tol ajal olemas. Ta oli olemas seeläbi, et siis Taani võimu all olnud Gotlandil asunud Rooma klooster oma samal ajal kolgas hiigelsuurt mõisa, mis oli ka hiljem Eesti kõige suurem mõis. Ja see oli müüdud, müüdud siis enne reformatsiooni Taani kroonile. Et seal Kolgal asus siis nagu Taani võimu tugipunkt Kolga nagu Lääne-isand või läänihärra, mis õige nimetasin, võiks olla nüüd, praegu tähendab ametlikud asehaldur Taanis nimelt, et selliseid, ütleme, provintsi ja saari ja, ja nii edasi läänistati, nagu tervikuna saadeti nagu asehaldur, kes ühtlasi oli ka nagu läänimees vasallkuninga vasall. Ja too Christoph Münchausen, kellest me siin kunagi rääkisime, need tema juhtimisel siis Taani-meelne partei Eestisse just Põhja-Eestis Eestimaal oli kaunis tugev ja mõneks ajaks see erakond võtab oma võimu alla ka Toompea ja, ja nii edasi, kuid kukub läbi. Ja uuesti. Magnus kerkib esile nüüd 1559. aastal ajal, kui vana kuningas Christian, kolmas, kes oli oma vanuse haiguse tõttu olnud väga ettevaatlik, on juba surnud. Droonid on Frederick teine ja selle nimetatud nimetatud juba Christoph Münchauseni vend saarele Lääne ja Kuramaa piiskop Johannes pakub oma ametikohti või täpsemalt küll Saare-Lääne piiskopi ametikohta, pakub Taanile müüa, ei Frederick teisele siis müüa mitte Taani riigile vaid siis kuningas Frederik teisele. Ja novembris 1559 ostutehing toimub. Et siis Johannes müüb oma ametikoha Frederick teisele ja too annab selle üle siis Magnusel. Et see ongi see vahetustehing, millega siis need maatükid, mis Magnus oleks muidu saanud Schleswig-Holsteini see mujal. Need maatükid vahetatakse siis selle Saare-Lääne piiskopkonna vastu. Ja nüüd on veel oluline siis märkida, et ei müüdud piiskopkonda, müüdi amet piiskopiamet, õigemini isegi õigus see ametikoht täita. Ja loomulikult sellisest puht kiriklikust või, või puhtu õiguslikust vaatepunktist oli täielik nonsenss. Et see sai toimuda ainult suure segaduse sõja, rohkemat kõige selle olukorras. Ja nonsens on ta ka on, on ta ka sellepärast, et tehke siis needsamad toomkapiitli ennast tihti nõukogu ja nii edasi, kõik kinnitavad peale magusat saabumist aprillist 1560 Saaremaale, kinnitavad seda tema valimist piiskopiks ja, ja nii edasi siis piiskoppi tegelikult magusast ei saanud. Noh, miks ei saanud esiteks talle ilmik ilmalik inimene, ta palub preester, eks ole. Edasi järgmine küsimus on, mis piiskopist me üldse räägime, oli luterlane, eks ole, katoliiklik piiskopkond, piiskopkonnad olid niikuinii mingisugune jäänuk eelmisest ajast ka seesama Johannes Münchausen oli tegelikult luterlane ja kui ta, kui ta siis oma rahad kätte sai ja, ja Livimat lahkus, siis ta abiellus ja elas rahulikult ilmaliku luterlastena siis kuni oma surmani Saksamaal. Nii et see oli niikuiniisugune nagu peitusemäng, et kuidagimoodi väliselt tuli neid vanu struktuure, kõike seda arvestada, aga tegelik sisu libamuu. Nii et et reaalselt Magnus piiskopina siis tegelikult ametisse astunudki vaid vastupidi, tema tulekuga siis oligi nagu pigem luterlus võitnud koha peal, paavstil kinnitust tema valimisele ei otsitudki. Keiser hiljem kinnitas, andis Saksa-Rooma keiser ka seda, ma olen siin rõhutanud ja ta peab vist alati rõhutama, et Liivimaa kuulus Saksa-Rooma keisririik. Ehk siis ka Saksa-Rooma keisri formaalne kinnitus oli, oli nagu vaja, vajalik ja ka Liivi sõja ajal noh, näiteks 1570 statiini rahuga kõik selle sõja osapooled, välja arvatud Venemaa ka veel kord pidulikult kinnitavad sedasama keisri ülemvõimu siin kohapeal. Mida Magnus ise võis arvata sellest Liivimaale saatmisest Liivimaale tulekust tema jaoks võis olla nagu? Pagendus mul on jäänud nagu natuke teistsugune mulje, ma arvan, et ta hiljem tõesti jah, ta korduvalt heidab ette oma vennale, emale ja, ja muudele sugulastele, et mitte omal soovil ja, ja nii edasi ja nii edasi, et on nagu siia tulnud, eks ole, et miks teda jäetakse abita ja miks ei toetata piisavalt ja ja ta korduvalt ka üritab Villem oma Liivimaavaldusi vahetada millegi muu vastu kuskil mujal praktiliselt surmani välja, käib selline selline sondeerimine. Kuid nendel, ütleme tipphetkedel, need on siis 1560 eks ole ja hiljem siis hiljem siis 1570 71 ning 1577, kui ta võim ajutiselt väga-väga kiiresti laieneb. Sel ajal on ta meeleolud igal juhul teistsugused. Ta tuli ikkagi siia lootuses luua siin uus oma vennast sõltumatu või sõltumatum. Vot selline võimubaas olla ise Magnus Magnus Liivimaal, Liivimaa kuningas, hiljem, eks ole. Et veel kord siin on kuningaks saab ta ikkagi ikkagi muuhulgas või jutumärkides kuningaks ka omaenda ambitsioonide pärast. See ei ole mitte ainult nii, et ta kui kann, keda heidetakse, eks ole käest kätte ja kes sõltub kogu aeg ainult oma protenseerijatest siis alul Frederick teisest ja, ja Sigismund teisest augustist ja hiljem Ivan julmast ja päris lõpuks lõpus Stefan paatorist on niisugune, vot kui räägitakse, temast räägitakse, ta sõltus nendest kõigist sõltus küll, aga kasutas neid ära, mängis üksteise vastu välja ja reetis nad kõik. Nii nagu nii nagu ka nemad, reetsid teda kõik. Ta hülgas, nad kõik, tähendab, õigemini Stefan patori jõudnud veel üllata valmistus selleks. Hoolimata sellest, et oli ju väga noor, tegelikult kui ta siin tegutses Jah, aga ta tegutses siin väga kaua, ta tegutses siin ikkagi, eks ole, sellest samast 1559. 60. aastavahetusest kuni oma surmani 1583 kogunema tegelik elu tema täiskasvanuiga möödus siin. No see on liialdus, nüüd natukene muidugi, eks Ta reisis ringi ringi ka ja nii edasi, aga nii või naa oli seotud Liivimaaga. Ja noh, ka see tema püsimine nii kaua vot selle peaaegu et veerandsajandi vältel, eks ole, tollal dollastes oludes, kus ajal on teine tähendus püsimine nii kaua reaalse võimu võimukandidaadina või sellise pretendendi surres omas endiselt või teatud väljavaateid ja ja nii edasi. Aga see näitab, et päris tühine inimene Hertsog Magnus Est Taani kuningapojast, kes tahtis saada Liivimaa kuningaks tema kodust ja perest ja põhjustest, miks Magnus Liivimaale sattus, rääkis ajaloodoktor Andres Adamson. Saate toimetaja on Piret Kriivan ja lõpetuseks veel üks vihje Magnuse käekäigule Liivimaal. Balthasar Russo on kirjutanud võitlusest Haapsalu lossi pärast 1563. aastal ja see loss teadupärast oli Magnuse oma. Kroonikat loeb omaaegne tuntud näitleja ja raadiolavastaja ja kõneõpetaja. Kaarel Toomaasta oli 1973. Aastal 1563 28. juulil tulid rootslased Haapsalu lossi alla, mis Taani kuninga venna härdusega Magnuse päralt oli. Ja kui pea 10 päeva torma olid lasknud ja haapsalu omad mingit välist abi ei teadnud siis andsid kõikes lossis olid nagu kapiitel raat, rüütelkond ja kodanikud mitmesuguste eratingimuste ja tagasipidamistega alla seitsmendal augustil. Kui nüüd rootslased Haapsalu lossi ja Toome olid ära võtnud ja kätte saanud, siis rüüstasid nad Toome kiriku paljaks ja võitsid ära kõik missa, riided ja kirikuehted, monstrantsid ja karikad kellatornidest ja viisid need Tallinna ja laisk siis neist suuri suurt tükke valada ja lasksid toomhärrade ja minna, kuhu need tahtsid ja võitsid nende mõisad ära ja panid sõjamehed sisse. Nõnda hävitatise jääle hooramaja, see haapsalu toome ära ja kihutati paalipapid sealt minema. Selsamal ajal rüüstasid Saksa ja Rootsi sõjamehed Haapsalu ümberkaudu ja kõigel-Läänemaal nii üsna halastamata, et mõned talupojad ise pidid atra vedama ja naised taga atra juhtima. Sest et kõik nende härjad ja hobused olid ära võetud. Ja küll auväärt Paat ja vanemad ja kõik Tallinna kogukond, kuberner graphanto juures kui ka karusega nõudsid. Et seda maapaika mitte ei peaks tallatama ja laastatama, sest et Tallinna linn sealt mitmesugust tarvitust saad ja et ka mõlemad kuningad Rootsi ja Taani oma sõjasoolevat. Kes neist kahest võitjaks jääb Seesam sabat maaga muidu kätte. Aga see kõik oli asjata. Eesti lugu igal laupäeval kell üks ja kordus on saatel esmaspäeval tund enne südaööd, head aega.