Tere hertsog Magnuse esimesed 10 aastat Liivimaal. Magnus sündis Kopenhaagen Tõnis Christian sporgi kuningalossis 1540. aastal. Tema isa oli Taani kuningas Christian kolmas ema. Saksi Lauenburgi hertsogi tütar Dorothea Magnus oli kuningapaari noorem poeg. Tema vanemast vennast sai Kõverik teise nime all Taani kuningas. Magnusele leiti koht Liivimaal. Saates esineb ajaloodoktor Andres Adamson. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kuidas ja millal siis Magnus ikkagi täpselt Liivimaapinnale astus? No see on väga kenasti dokumenteeritud, see toimus 16. aprillil 1560 kui siis Magnusson saabus viie laeva väikese kaaskonna ja 400 palgasõduriga saabus Kuressaarde. Ja piiskop Johannes andis talle võimu kohe momentaalselt üle, nagu ma juba eelmises saates ütlesin, see kinnitati kohe toomkapiitli tihti nõukogu poolt. Ja õige pea Magnus ostis omal algatusel juba ema raha eest küll ostis endale juurde ka ka Kuramaa piiskopi ametikoha. Ka sellel ametikohal oli seesama piiskop Johannes ja see oli ka puhas ostu-müügi tehing. Ehk siis kõik, kellel võis midagi ütlemist olla, muuhulgas ka näiteks piiskopkonna kohad juute, Rulbrilt, beer, kõik maksti lihtsalt kinni. Ja kohapeal samuti siis loom kapitali kinnitas otsuse ära. Niimoodi ta siis Liivimaale saabus ja nüüd Magnuse Magnuse saabumine, vaatamata siis selle õiguslikule, sellisele õiguslikele küsitavustele ja nii edasi. Magnuse saabumine tekitas Liivimaa lastes, noh, vastupidi selliseid ootusi või, või ütleme ta võti vastu mitte üldise, aga siiski nagu suure rahuloluga. Magnuse saabumine ikkagi pidi, nagu näitama siis Taani sellist otsustavamat suuremat sekkumist Liivima sündmustesse. Ja Taani-meelne erakond siis siis kõikjal eelkõige Eesti alal, kus Taanil oli selliseid ajaloolisi, õiguslikke õigusi või pretensioone. See siis loomulikult tugevnes ja need magus oli populaarne, kui ta tuli. Ja tema ümber tekkis kohe selline tähtsatest Liivimaa aadlimeestest nagu selline kaaskond või lähikond nõukogu kes hakkas teda siis oma või Liivimaa, noh Liivimaa liivimaalased, mis nüüd öelda, mis on, mis on, kas see, mis on liivimaalaste, tollase Liivimaa ülaülakihi huvides, kas see on ka sama, mis on mis Liivima huvid? Nonii, Vena ise, nad olid kindlasti veendunud, et siin mingisugust vastuolu pole ja mis on hea, neil on hea ka Liivimaal. Ja noh, ühesõnaga nad asusid Magnust õhutama astuma järgnevaid samme mis viisid ta hiljem konflikti orduga. Juba see Kuramaa piiskopi ametikoha ostmine oli teatud mõttes agressioon ordu vastu. Sest et Kuramaa piiskoppide nimetamise õiguse kandidaatide nimetamise õigus kuulus ordule. Ja sellest oli nüüd lihtsalt üleastutud. Otsekohe võttis Magnus üle ka siis Maasilinnafoogtkonna ordule kuuluva massiline foogtkonnafoogt ise. No kas siis ka tegelikult või näiliselt arreteeriti silma kirjaksis? Silmakirjalikkust võib oletada sellepärast et hiljem see yle hiljem ordufoogt müüs oma Fohtkonna Taani kuningale ja oli ise vahepeal Saaremaal kuninglik asehaldur ehkki raha talle kunagi välja ei makstud. Nii et see on jälle järgmine lugu. Võib-olla veel natukene sellest taani orientatsioonist või mis selle taga oli, et Taani orientatsiooni taga ei olnud mitte see mõte, et Taani peaks aitama siis Liivimaad sõjas Venemaaga vaid taga oli lootused, Taani aitab vahendada rahu. Liivimaalased pürgisid rahu poole, leke, sõda tahtsid, need hoidsid Poola-Leedu poolel. Et varsti lõpeb Venemaa ja Poola-Leedu vaherahu ja siis Poola-Leedu sekkub sõjaliselt ja noh, edasi. Enamik liivimaalasi pürgis rahu poole, Liivima õitseng rajanes suuresti kaubavahetust Venemaaga ja, või selle kaubavahetus vahendamisel siis Euroopa ja Venemaa vahel. Et noh, just selle ülakeha huvides oli mitte ainult see, eks ole, et maal oleks rahu ja talupojad teeksid tööd väljas ka kaubandus õitseks ja, ja linnad õitseksid ja nii edasi. Et see oli juba levi Mowitz. Ja Taani ei olnud kunagi ajaloos varem siis olnud Venemaaga sõja vahekorras. Taani oli seoses sellega, et, et Taani peamine vaenlane oli Rootsi olnud vastupidi, Venemaaga sõbralikes suhetes ühine vaenlane, eks ole. Nii et loodeti sellele Taani rõhutatult head suhted Venemaaga võimaldavadki, siis sõjale lõpu teha. Aga nagu ütlesin, juba Se Magnuse sammud, mida ta astus siis oma lähikonna ässitusel liivimaalastest lähikonna nagu soovil oma võimubaasi laiendamiseks aina uute alade oma võimu alla võtmiseks. Need viisita konflikti orduga, süvenes konflikt siis, kui Magnus sai endale ka sõjajõud, sõja jõudsaid, samuti ordu. Sest ordu oli eelneval aastal siis 1559. aastal palganud küllaltki suured, suure väliväe ja esialgu siis oli toimunust selline ka edukas kampaania venelaste vastu. Lane lõppes sügisel ära ja talvekorteris need väed muutusid nagu mässuliseks ka nendes vägedes nendes valdkondades enamuse vähemalt komandörkoosseisu enamuse moodustasid liivimaalased. Ja suurem osa nendest vägedest tulid need magusa poole üle. Millega, tõsi küll, Magnus sai omale Grassega need ordu palgavõlad, mis nendel siis nende orduvägedele vägedele välja maksmata olid. Järgmine samm oli see, et magus ostis ka Tallinna piiskopi ameti. Raa tal pidi siis ikkagi olema. No tähendab ikka nii palju, andis vend teda ka sellesama 1560. astavatel paar korda selliste väiksemate summadega 10000 ja 20000 aakrit, nagu nagu toetas. Aga raha vastupidi, Magnusel just suurt ei olnud. Näiteks tema sõjakassas või selles kassas, millega ta maabus kuramaale, selles oli ainult 7000 dollarit. No mitte sõjaossa, jah, ta ei tulnud sõdima ju, eks ole, et hiljem kukkus nii välja, et et ta nagu sattus sõjaseisukorda orduga. Aga eesmärk oli ikka nii-öelda tuginedes liivimaalast enda soovile ja Taani ajaloolistele ja juriidilistele õigustele ja nii edasi, laiendada võimu nii palju kui võimalik noh, näiteks Põhja-Eestist, Tallinna, Eesti Mertsakonnas Tallinnas, eks ole, milles see loogika oli siis loogika seisnes selles, et Taani oli kunagi müünud nüüd alad ordule ja kui nüüd ordu võim lakkab olemast, siis Taanil on järelikult juriidiline õigus need alad tagasi võtta sest ta pole kellelegi kolmandale neid andnud. Ja noh, ja nii edasi, Need neid juriidilisi peensusi isegi kui neid niimoodi lihtsalt väljendada, neid oli küll ja küll, mille, mille taha pugeda ja ka Tallinnas, kui, kui Tallinna piiskop Tallinna piiskop Moritz frangel müüs ta oli ka ainult muide piiskopi kohale valituga, mitte otseselt piiskop, aga aga ta oli vähemalt endine toomhärra ja, ja vaimulik isik. Et kui ta müüs oma ametikoha ametikoha Magnusele, siis ta tegi seda üldisel heakskiidul. Toomkapiitli pidi nõus olema, toomkapital omakorda oli täis nagu eesti või noh, ütleme Eestimaa siis tähtsate aadlisuguvõsade esindajaid, ta ise oli frangel, eks ole, tähtsa aadlisuguvõsa esindaja. Tallinna linn pidi olema vähemalt varjatult nõus. No ma lähen edasi, nii et kõik see toimus sellise mitmekordse vastastikuse petumängu ja kõige selle kõige selle taustal, eks ole, kus kõikidel osapooltel oli kogu aeg nagu olid nagu töös mitmed erinevad variandid ja vastavalt siis olu olukorrale, eks ole, siis laveeriti nende variantide vahel valiti neid, mis soodsamad olid. Aga magus ise oli kahtlemata veendunud, et tal on nendeks sammudeks täielik õigus. Ja nüüd kõik see viis siis nii või naa kevade ja suve jooksul, mis siis selleni, et et Magnuse toetajate ja ordu vahel puhkes selline madala intensiivsusega sõjategevus. Mis seisneb või väljendub siis selles, et et nende valduste piirialadel eelkõige siis seal Pärnu jõe kandis. Et seal kogu aeg Magnuse poole üle tulnud palgaväeosad tegelesid ordu mõisates ordu valdustes sellise noh, väiksema või suurejoonelisema preerimisega. Et lihtsalt rüüstasid ordu mõisu ja pidasid kinni laevu ja ja nii edasi. Suurt sõjategevus kui niisugust joonud. Ordu oli samal ajal suurtes sõjalistes raskustes. Sest et 1560. aasta suvele järgnes järjekordne suur vene sissetung Liivimaale muuhulgas vallutati siis Viljandi. Ja need alad, mis olid magusa võimu alla läinud, need sõjategevuses enam ei osalenud. Et need ei ei kandnud siis makse selle ordu poolt peetava sõja heaks ega andnud mehi, vastupidi, eks ole, need ordu sõjajõud osaliselt magusa poole üle läinud. Need ordu oli samuti raskes olukorras. Vaatamata siis Poola-Leedu kuningatoetusele ja juuli lõpus Augusti alul Pärnus kogunes siis järjekordselt maapäev. Laupäev oli, oli, oli ka varem kogunenud juba korra siis selleks, et ordu ja Magnuse vahelist tüli nagu klaarida kogunes siis uuesti ja just sel ajal saabus ka teade seal maapäeva ajal saabus ka teade Viljandi langemise kohta ning ordumeister Gotthard ketäril tuli järgi anda. Magnus sai kõik, mis tahtis, muuhulgas teda siis tunnustati ka Tallinna piiskopkonna administraatorina. Padise tuli tal üle anda, võivad, lubati üle anda, ordule lubasin anda. Ja Madis oli tollal ka kindlustatud koht, eks ole, suure padi, Saptkonna keskus ja noh, nagu Tallinna piiskopi omand ja tundus, et Magnus on võitnud selle konflikti, et tõepoolest tal õnnestubki juba tollal 1560. aastal alles üheksateistaastasena veel mitte 20 aastasena õnnestubki Liivimaal kõige suuremaks hõimumäeks tõusta. Aga järgnes krahh. Järgnes see, et kõigepealt tungisid siis vene rüüsteväed Saare-Lääne piiskopkonda, sellest me rääkisime siin selle 1560. aasta ülestõusuga seoses siis tõusid ülesse talupojad, seejärel hakkasid needsamad palgasõdurid nüüd liivimaalastest palgasõdurid, kes olid oma lootustest petta saanud, hakkasid mässama ja nende nende rahustamiseks tuli siis kiiruga laiali jagada see rahanatuke, mis veel alles oli kirikuhõbedat kõvasti ja mitmesuguseid muid väärisasju siis kõikjal, kus nad mässasid. Haapsalus, Lihulas, Vana-Pärnus, Kuressaares. Ja lõpuks tulid need palgavahed ka siis suuremas enamuses laiali saata. Nii et magus oli korraga siis jäänud ilma nii liivimaalaste noh, petta saanud, oma lootustes petta saanud liivimaalaste valdavast toetusest on ilma jäänud sellest rahanatukesest, mis ta oli pärinud, anud hulga võlgu, oli ilma jäänud, eks ole, sõjalisest tähendab sõjalisest oma sõjalistest jõududest, oma vägedest. Ja lisaks oli sistani sattunud sõtta mascoviaga. No mida oli kõigiti püütud vältida, eks sa oled Taani kasuks, oli lõpuks otsustatud ju selleks, et too ei sõdimas goviaga. Nüüd oli sõda siis olemas, okei, ühe sellise suure rüüsteretke näol esialgu aga nii või naa sõjategevus oli, eks ole, tõstatult olemas või sõjaseisund sõjaseisukord. Ja kõige selle tõttu siis Magnus Magnus talvel 1560. 61. aasta talvel reisib maitsi siis Preisimaa ja Põhja-Saksa Ertsakmandade kaudu reisib Taani ja igal pool siis läbirääkimisi pidades, üritades endale mingisugust toetust baasi kokku klopsida, sest kõik need hertsogit ja ja muud surmikud olid või muud valitsejad olid valdavalt talle, noh, kui mitte päris sugulased, siis vähemalt hõimlased. Kõik need pojad olid omavahel tihedates tihedate sidemetes. Ja maikuus 1561 oli siis magus või on siis magus sunnitud Frederik teisega Taanist sõlmima uue kokkuleppe, mis tema tähtsust järsult vähendab. Seejärel tuleb ta uuesti tagasi Liivimaale enam kui selline peaaegu et iseseisev valitseja vaid lihtsalt kuninga kuninga läänimees, kellel on kontrollid kaasa saadetud, et ta jälle ei võtaks ette mingisuguseid oma omal käel, ei võtaks ette mingisuguseid amatööre, millega kuningas poleks nõus nagu kaasa minema. Nõustajad asehaldurid nii edasi kaasa antud demanud nominaalne valitseja ja ainult kui kuninga läänimees, kellelt kuningas võib, siis võib siis tema valdused iga kell ära võtta. Aga kui oluliseks Frederik tegelikult Liivimaavaldusi pidas ja mis olukorras Taani riik selles mõttes oli, et kas neil mingid sisemised probleemid omal ka olid, Frederik kuule, et mis mõjutas teda? Otseseid tegema vedelikul oli hiljem, eriti siis Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal 1563 70 oli väga palju sisepoliitilisi probleeme. Ta oli siis olukorras, kus, kus ta vahepeal ähvardaski troonist loobumisega ja, ja siis selle võimaliku koduse ohus riiginõukogu annab järele ja Frederik oli väga tugev opositsioon tema vastane, kes oli siis seal kasvava maksukoormuse kuningavõimu liigse tugevnemise kõige selle vastu. Ja noh, riiginõukogu ei tahtnud mingisuguseid ahve ääre siin Liivimaal sellepärast et see oli nagu, ütleme siis dünastia Holdemburgile dünastia eraasi kisuvad siin Taani mingitesse sekeldustesse sõdadesse, mis kõik maksab seal, milleks seda, see oli, see on nagu asja üks pool, teine pool on see, et et niimoodi suur poliitiliselt juhul kui Taani oleks tõesti Liivimaa või vähemalt Eesti ala siis oma võime olla kindlamalt saanud suurpoliitiliselt oleks see tähendanud, et siis Rootsi ümberpiiramist see oleks tähendanud seda, et trotsi kaotas, oleks kaotanud sisuliselt oma noh, ütleme väljapääsu siis välisturgudele, eks ole. Ja oleks olnud sunnitud mingisugustele järeleandmistele, et selle, selle taani rootsi vastasseisu nendevahelised suhted kiskusid nagu uue sõja poole. Selle vastasseisu valguses Liivimaal tuli nagu aktiivselt samme astuda juba kas või sellepärast, et muidu astuvad, astub trotsi ja no meie historiograafia, eks ole, või meie ajalookirjutus on alati olnud rõhutatult Rootsi sõbralik. Ja noh, võib-olla et ka õigustatult, eks ole, Rootsi, meil ikka lähen sellesama soome kaudu, mis tollal ka nagu Rootsi võimu all oli ja, ja iga rõhutatud seda talupoegade motiivi, eks ole, talupojad Rootsis vabad. Tol hetkel tol ajal, millest me praegu räägime, olid Taanis ka veel vabad. Taani talupoegkonda polnud veel pärisorjastatud tol ajal. Ja Taani oli nagu igas mõttes ahvatlevam alternatiiv tol hetkel, sellepärast et Taani oli suurem rahvarikkam, tugevam, kultuursem, jõukam edasi Taani oli tunduvalt parem nagu variant ja teine põhjus, miks ta on hea variant, oli, seisneb just selles samas Oldenburgide konglomeraat riigi olemuses, mida ma eelmises saates lühidalt püüdsin iseloomustada, ehk siis selles et olles Holdemburgita dünastia võimu all oli liivimaalastel võimalik jääda Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Taani riigi koosseisus Loldemburgid riigi koosseisus oli alasid, mis olid küll sama kuninga samad hertsogit ja nii edasi võimul aga ei kuulnud mitte taanisse, vaid Saksamaale või Saksamaa koosseisu. Et need, need momendid veel ta on, jumala eel oleksin küsimusest kaugemale küsimus oli, et millises olukorras oli Frederick ja kas vedelik toetas Magnust ja nii edasi vedelik tahtis magusast lahti saada ja tema Liivimaale saatmine oli selles mõttes väga sobiv, sobiv samm. Et siin oli, jooksid jälle mitmesugused huvid ja pinged ja vastumeelsused ja anti antipaatiad ja sümpaatiad nagu ristusid, eks ole. Et ta oli nagu kohustatud end aitama, aga ta väga ei tahtnud, oli nagu tema huvides vend aidata, aga jällegi ta eriti nagu ei soovinud end aidata. Ja sellepärast vähendas ka tema võimu noh, võimuda vähendas ikkagi sellepärast, et et Magnuse väga hoogne tegutsemine aasta varem oli viinud, et noh, Rahini see kõik võiksid oli kokkuvõttes kinni maksta ja ära klaarida ja orduga sobitust otsida, milleks saadetigi saatkond välja Venemaaga lepitust otsida, mis 5562 Moraiski rahulepingu või, või neutraliteedilepingu selle, selle selle sõlmimiseni ja ja nii edasi, et esimene asi on ikkagi see, et nüüd, kus oldi sellesse kriisi satutud ja sõtta et nüüd tuli kõigepealt uuesti rahu teha kõikide teiste osapooltega, saavutada siis piiride puutumatus ja siis hakata vaatama, mis edasi saab. Et see oli nagu see kuninga sammude taga. Mis nüüd magusesse puutub, siis tema oli loomulikult selles kõiges pettunud. Sest noh, tema tiivad olid nüüd korraga tugevalt ära lõigatud, eks ole. Magnus tulebki, siis tuleks ikkagi Liivimaa, asub ta valdavalt mitte Saaremaal, vaid, vaid asub hoopis või noh, sageli ka Saaremaal, aga sagedamini hoopis hoopis jamal. Sest et kuramaale Taani kuningavõim ei ulatunud. Kuramaa piiskopiamet Astuga polnud vedelike kuidagi seotud, see oli nagu Magnus enda nagu, nagu nagu tegemine, eks ole, auramaal tuli ka istuda vaikselt, rahulikult, sellepärast et seal solid ordu selja taga või tähendab ordukontrollist tegelikult reaalselt sõjaliselt seda situatsiooni seal, eks ole. Põgenes venna eest. Suuresti küll, jah. Saaremaal, kus olid siis ka kuninglikud asehaldurid seal tema võim oli, oli kärbitud, seal oligi ta lihtsalt justkui nagu piiskop, eks ole, vaimulik isand nagu rohkem et noh, mis ma ikka seletan, saatis aru, et oli selline küllaltki delikaatne olukord. Aga nüüd vist olen ma maininud, aga võib-olla mitte väga rõhutanud seda, et kuninganna Doroti omakorda vaatamata sellele, et magus polnud tema lemmiklaps toetas magus siiski alati vanema venna Frederiku vastu. Ehk siis ema kogu aeg surus nagu oma vanemat poega, et see aitaks ja ja ema astus ka, astus ka omal käel samme. Hobuse kasuks näiteks oli ju näha, et, et varsti on nagu silmapiiril sõda sõda siis Taani ja Rootsi vahel. Ja nüüd Magnus asub sisuliselt, et noh, mitte küll rindel otseselt selle sõja peamine tanner hiljem oli Kesk-Rootsi Kesk-Rootsi ja Läänemeri. No nii või naa, noh, sel ajal kui Taani siin oma suhteid klaaris, eks ole, sel ajal viidi Liivimaa jagamine ajutiselt lõpule. Ja Tallinn ja Põhja-Eesti võttis vastu Rootsi ülemvõimu võttis vastu sellepärast et ikka samal põhjusel, et rahu taheti. Nüüd oldi olukorras, kus, kus Taanieli avalikus sõjas Venemaaga mitte ei olnud enam rahu vahekorras, Poola-Leedu puhul oli klaar, et kohe sõda tuleb tegelikult juba vaikselt küljes, eks ole, ametlikku polnud välja kuulutatud. Aga Rootsil olid just rahulikud suhted Venemaaga. Et see oli põhjus, miks siis Tallinna raad ja Harju-Viru rüütelkond otsustas, otsustas Rootsi kasuks. Et Rootsi oli oma kanna pannud Eestimaal maha ja ülejäänud alad ülejäänud ordu alad siis enam-vähem kogu Läti ja Lõuna-Eesti, nii palju, kui see venelaste poolt vallutamata oli läksid siis Poola-Leedu võimu alla ja Kotharketlerist ordumeistrist sai siis nüüd kuramaalsem kalja lääni hertsog. Nii et nüüd oli siis nüüd olid, nüüd oli siis Magnusel tekkinud uus naaber Rootsi näol, Rootsi võim Põhja-Eestis. Eks ole, ja veel kord tekkis küsimus, et kui nüüd puhkeb uus sõda Missis Magnus valdustesse, ema üritas magus kaitsta sel teel, et üritas sobitada tema abielu mõne rootsi printsessiga, neid oli valida seal mitmeid. Ja osa nendest olid, olid siis Magnuse täditütred sest kuningas Erik Neljateistkümnes, Rootsi, Rootsi tollane kuningas oli sedasama kuninganna Dorotja õepoeg ülejäänud Rootsi printsid, kallisemat kuningad, ehk siis Johan, kolmas, Karl, üheksas, nendel oli teine ema, nemad ei olnud magu sellega ega föderikule ega sellele samale Dorothea sugulased. Võimlased küll, eks ole, Erik 14. kaudu. Ja Erikul oli siis oli see õdesid, vot mõnele nendest siis üritati siis või mõni nendest üritati siis magusaga, näita mingisuguseid väljavaateid seal kooliläbirääkimisi käiseid, et neid asju aeti ka sel ajal hiljem, kui kui sõda juba puhkenud oli, aga abielulise ei viinud. Ma arvan, et Magnuse kosjaskäikudest räägime kuidagi hiljem, et võib-olla võib-olla siis, kui jutt jõuab ka tema tegeliku abielule kokku lepitud, kokku lepitud. Ja nüüd enne seda, kui puhkes tegelikult siis Taani ja Rootsi vaheline sõda, enne sõda läksid Rootsi ja Poola-Leedu suhted nii teravaks, et algas juba nendevaheline sõjategevus. Ja muuhulgas siis või noh, kus said Poola, Leedu ja Rootsi omavahel sõdima hakata. Ja seal, kus piirid kokku puutusid, kus Eestis, eks ole, ehk siis ehk siis arusaadavalt sõda puudutas kõige otsesemalt Eestit ka valduste vahele, kiiluna jäi, siis jäi siis Saare-Lääne piiskopkond. No mis oli Magnuse käes. Ja vot nüüd püüdes Rootsiga heades suhetes olla mida tahes läbirääkimisi selle oma tädipoja Erik 14. ja tema tema asemik, ega siis siin Tallinnas Magnus Püüdis olla küll neutraalne, aga rootsi sõbralikult neutraalne, eksis ta sallis sotsi vägede läbi marsse Läänemaalt ehkki, mis tõid küll kaasa jällegi maa rüüstamist, Elisemaid protsessi, mis ja nii edasi ja nii edasi. Aga magus üritas nii palju kui võimalik sõjast eemale nagu jääd. Kui nüüd selge oli, et tegelikult ka läheb Rootsi ja Taani vahel sõjaks, siis Frederik teine kutsus Magnus ära. Kutsus ta Taani. Magnus läks, reisis jälle maad mööda ja tegi pikki peatusi ja ja nii edasi, aga läks siiski siis Frederiku juurde ja osales Rootsi vastases sõjas koos kuningaga. Niimoodi laadime reaalselt osales, oli kaasas sõjakäikudel sõja algfaasis. Ja üritas, üritas selles sellel perioodil oma liivimaavaldustest lahti saada. Kangesti tahtis, et need vahetatakse millegi muu vastu. Aga ei õnnestunud 1564. aastal vend sõna otseses mõttes sundis, käskis tal ikkagi Liivimaale tagasi tulla. Magus, vaidles vastu, venitaks, venitas, aga lõpuks siis oli ikkagi sunnitud sunnitud Liivimaale tulema ja asus muidugi jälle kuramaale. Siis pilt jänes kurama piiskopkonda, mitte mitte Saaremaale eesti taastama, käis Saaremaal korduvalt. Vanema peamiseks asehalduriks oli sel ajal Christopher Walkendor väga nimekas tegelane Taani ajaloos hiljem kuningavastase opositsioonijuht ja, ja kuninga kõrval kõige kõrgemas riigiametis riigi jõua meistri ametis kaua andnud mees ja ja nii edasi. Ja selle Walker dorfiga. Magnuse suhted läksid väga teravaks. Olgu veel öeldud, et Läänemaa oli vahepeal juba kaotatud enamiku ajast, tõsi küll, Taani ja Rootsi vahel Liivimaal kehtis selline lokaalne vaherahu, aga siis kui sõjategevuseks jälle läks, siis tavalised roots jälle midagi vallutas või midagi muud niisugust juhtus, eks ole. Ja noh, see Magnuse valdused siis olid veel kahenenud, tuli veelgi tähtsusetumaks muutunud sõjaolukorras. Loomulikult see talle ei meeldinud, loomulikult ta üritas ikka ise midagi olla. Ja 1565. aastal juhtus üks selline asi, et Rootsi teenistuses olnud aga palgata jäänud teenistuse üles öelnud ja Poola-Leedu teenistusse astunud või astumas olevat mõisamehed, kes siis Pärnu kandis valdavalt ja Pärnus endasse asusid, tõstsid mässu Rootsi võimu vastu, vallutasid Pärnu. Sellise ootamatu ülestõusuga linnas ja siis samal ajal lõuna poolt, siis tuli selline selline suurem mõisameeste ratsavägi siis ka killuga pärnu olla saladuse juurest kuskil siis üle 100 kilomeetri ühe ühe päevaga katsid hobustel, mis on omaette nagu saavutusima. Ja seejärel see mõisameeste malev siis üritas oma oma võib-olla paari 1000 mehega üritas siis võtta ka Tallinnat, reaalselt seda küll ei rünnatud, tähendab blokeeriti no lootuses, et ka Tallinnas olevat mõisamehed ja tallinlased tõusevad üles Rootsi võimu vastu. No mis küll nurjus, aga olgu peale, aga nüüd ma tahtsin sinna jõuda, et Taani võimud Saaremaal sellest noh, nagu ettevõtmisest hoidsid eemale, nendel oli, nendel oli vaherahu patsiga ja, ja kogu lugu. Aga Magnus lõi kaasa, et Magnus mobiliseeris oma vähesed jõud Kuramaal ja ei osalenud küll ise, et lihtsalt selles kõiges nagu kaasa lööma. Magnus sattus sellisesse Erasõtta nüüd ratsiga sellesse samasse sõtta, millest oli nagu kõrvale püüdnud hoida ja küllap on jällegi oli siis jällegi taga mingisugune, mitte ainult see Ta valduse tasusidki seal Kura märtsagi valduste kõrval, eks ole, või või nendega läbisegi ja, ja selle mõisamäest väljaastumise taga suuresti oli Kotharketler. Jätketler võis sundida kamagnust, eks ole, ja mitte ainult need motiivid vaid siin või siin oli jällegi seesama ambitsioon, isegi ei olla ise midagi teha võib-olla ka ikkagi endiselt mingisugune toetus liivimaalaste seas temale ja, ja nii edasi. Vaatleme olukord, loomulikult muutus sellest Felgi delikaatse makse veel kohustatumaks. Vahel ütlen seda mõisameestest peaks tegelikult eraldi mitte tegema ja rääkima natukene põhjalikumalt siis kõik need eelarvamused ja küsimused nendega seosest lahti ja kes nad täpselt, kes nad täpselt olid, aga niimoodi lühidalt ma ütlen siis veelkord, et mõisamehed ei olnud mitte siis mingisugune nagu Karl Marx ütles, verine vaht, eks ole, või porine vaht, kumb see nüüd oli, mida on palju tsiteeritud olnud ka mingisugune siis seltskond välismaiseid seiklejaid, avantürist, kellega liitus siis mingil määral liivimaalasi, vaid mõisamehed olid, olid valdavalt aadlimaa kaitsevägi, siis liivimaalased kellega siis liitus mingil määral määral välismaised palgasõdureid, avantürist, seikluseotsijaid edasi, aga see baas, valdavalt oli tegemist liivimaalastega ja see on täiesti ilmne, kui vaadata nende noh, ütleme meie mõistes ohvitseri allohvitserkonna koosseisu, mida on võimalik teha. Aga olgu, see jäägu nagu teiseks korraks. Magus juurde tagasi nüüd 1566. aasta lõpus kuningana Dorotja leskkuninganna Dorotja sundis Frederiku sellesse Magnuse Christopher Walkendorfi vahelises konfliktis poolt valima Magnuse kasuks poolt valima. Walkendorf kutsuti Saaremaalt ära. Võimutäius ka Saaremaal anti siis 1567. aasta alul uuesti magusale. Ja ühtlasi siis Saaremaale Venemaa koos Pärnu ja Padisega. Uus Pärnu ordule kuulunud Uus-Pärnu ja madisega läänistati pärilikult Magnusel need Magnuse nagu juriidiline positsioon tugevnes vaid vastukaaluks jälle seejuures Padise tegelikult oli rootslaste käes. Pärnu tegelikult oli nüüd siis nendele nende Poola-Leedu teenistusse läinud mõisameeste käes läbirääkimised Poola Leeduga. Et see uus Pärnu antaks siis Magnusel üle kuhugi ei viinud. Nagu ei viinud kuhugi ka läbirääkimised Riia linnaga. Riia linn tunnistaks siis magusti Frederiku oma ülemvalitsejana, millel ka muide oli väljavaateid. Riia linna arhiivist. Sellest ei olen noh, ei ole dokument, aitäh. Nii nagu pole ka paljusid magusaga seotud dokumente-Tallinna arhiivist, need on lihtsalt õigel ajal, siis kui nad hakkasid kompromiteerivat muutuma ära kõrvaldatud. Riia raearhiivi põhjal on isegi Riia tollasest välispoliitilises suhtluses kirjutatud üks doktoritöö väga lugupeetud autori poolt. Riia materjalide põhjal, kus ei ole ka nendest samadest läbirääkimistest Taaniga midagi. Taani riigiarhiivis on dokumendid olemas, muu hulgas on seal isegi kuninga poolt juba ära kinnitatud Riia privileegid. Aga reaalselt siis vot seetõttu Poola Leeduga sõlmitud lepingutes oli küll näiteks Pärnu puhul oli küll ette nähtud, et see kuulub hoopis Taani võimualale ja nii edasi reaalselt samme nende alade andmiseks siis nagu taanile või Magnusele ei astutud ja karja puhul Poola-Leedu positsioon muutis võimatuks selle nende sammude astumise Riia muidu sel ajal, kui ülejäänud enamus Liivimaast läks Poola-Leedu võimu alla. Riia seda ei teinud, ta oli ametlikult oma sõltumatu riigi linn, Saksa-Rooma keisririigi riigilinn mis üritas ka nagu kõigest eemal hoida, hoida või mitte osaleda nendes sõja sõjasündmustes. Need Riia ametlikult joonud Poola-Leedu võimu all. Nonii, nüüd. Magnus oli siis oli siis sõjaseisukorras Rootsiga ja Rootsi-meelsed või Rootsi teenistuses olnud mõisamehed tungisid kahel korral 1000 566568 maale. Ja eriti seda teist Saaremaale tungimist 1568 või siis Magnus pidada aga otseselt oma isiku vastu suunatuks, sest ta ise parasjagu Saaremaal ja korraga tulevat Maasilinna alla meritsi tuleb siis rootsi mõisameeste pealik lauskursell oma laevastikuga tuleb Maale, linnus annab kohe alla või kindlusmasin, nõnda oli peaaegu mehitamata ja ja üldse kallaletung oli ootamatu. Ja noh, nii või naa magusale võis tunduda, et see on nüüd tema kinnivõtmiseks tema tabamiseks võib-olla tapmiseks ette võetud, niisugune kallaletung. Ja noh, selline mure või, või ärevus oma oma persooni pärast oma isikliku ohutuse pärast, see lööb tema kirjades ja tema tegemistest tegelikult välja korduvalt. Tol hetkel igal juhul magus oli, oli juba jälle orienteeritud sellele, et üritada sõda ikkagi kuidagi ära lõpetada. Ta polnud midagi saavutanud, eks ole, üritada, või kui ta oleks 1565 selle selle Amontööriga et noh, jõuda jälle mingisuguse sellise kokkuleppeni, Magnus oli lootnud ka Poola-Leedu vahendusele ja korduvalt kutsunud siis kas ise või diplomaatide vahendusel oli kutsunud siis Poola, Leedu ja Kettleri vägesid, et siis noh, läänemad tagasi vallutama näiteks, aga alati kaasnes sellega lihtsalt maa täiendav rüüstamine, osa elanikkonna küüditamine. Kasu ei mingit, et kindlustatud punktid jäid rootslaste kätte ja niipea, kui rüüste vägi lahkus, oli võimeline rootslaste käes. Et sellest polnud mingisugust kasu olnud. Aga see Põhjamaade seitsmeaastane sõda, mida siis Taani, Poola, Leedu ja Lübeck pidasid üheskoos üheskoos siis Rootsi ja lühikest aega ka Venemaa vastu. Sest Rootsi oli tol ajal väga heades suhetes Venemaaga. Erik 14. ajal see sõda oli väga kurnav mõlemale poolele. Nii Rootsi riik kui Taani olid sisuliselt pankrotis ja seetõttu ammu juba käisid sellised vahendajate kaudu ja otse käisid mitmesuguseid läbirääkimised. Lõbuks kutsuti Roskeldas kokku lausa selili rahu, kongress. Ja 1568. aasta novembris jõutigi ametlikku rahulepinguni Taani ja Rootsi vahel raskilde nagu rahu, traktaat ja selle rahul traktaadi punkti üheksa kohaselt tuli siis särtsu Magnusele tagasi anda Masina foogt, kond Läänemaa Tallinna piiskopile kuulunud valdused, see tähendab siis piiskoppi Toompeal ja Padise Abdkond ja Kiviloo ja mõned muud niisugused kohakesed, eks ole. Magus loomulikult teada, et selline lepingu sõlmitut oli informeeritud ka läbirääkimiste käigust saatis otsekohe otsekohe siis oma esindajad Läänemaale ja Tallinnasse ja Poola-Leedu kuningas Sigismund teise augusti juurde Luublinisse. Parasjagu käis Lubli niisugune pikk paar aastat kestnud loogilini sein millel otsustati lõplikult Poola-Leedu ühisriigi nagu loomine, poolita, vabariigi loomine. Aga Rootsi asunud täitma rahulepingut, rahulepingut, mis oleks siis hobuse restaureerinud kõikides nendes nendes nagu kogu selles võimuõiguses, eks ole, mis, mis tal korraks 1560 juba käes oli olnud. Rootsis toimus hoopis riigipööre, kuningas Erik Neljateistkümnes oli selgelt hulluks läinud, oli muuhulgas ka abiellunud siis seisusevastaselt lihtsast soost naisega karil Moostateriga ja oli vahepeal siis aastaid hoidnud vangistuses oma oma vanuselt järgmist venda Soome hertsogit, Taanit hilisemat kuningat Juhan, kolmandat hukanud terve rea siis Rootsi kõrgaristokraatia liikmeid. Selgelt oli tegemist spordiga ja ta oli selgelt peassegi läinud. Ja nüüd siis toimus selline üldine üldine selline raevupuhang või mingisugune selline mäss kuninga vastu, kuninga vennad kukutasid siis oma omadele vanema venna vanema poolvenna, vangistasid ta tagandasid troonilt, panite mitmeks aastaks siis erinevatesse klassidesse kinni, kuni lõpuks ta siis hernesupi sisse pandud Arsenikuga teise ilma saadeti. Ja kuningaks sai hoopis sedasama Juhan, kolmas kes oli erinevalt venesõbralikkust Erik 14.-st just venevastane venevastane perekondlikel põhjustel isiklikel põhjustel. Sest et oli abielus Poola-Leedu printsessi Katariina Jacellonikaga, kelle kosilaste seas oli olnud ka Ivan Julm. Ja tol ajal, kui Eriksson veedame Erik 14 10. võimu ja lõpuperioodil, kui Juhan ise alles vanglas oli, sel ajal oli Eerik isegi leppinud Saariga kokku, et ta annab sellesama Katariina jagallonika tsaaril üle. Mida see selle oleks teinud, ma ei tea, aga, aga nii või naa, et olid siuksed, oli erinevaid, parasjagu oligi, oligi, otsis Vene saatkond, kes olid olnud sellesama Katariina järele ja seda siis loomulikult nüüd võimu võimuvahetusega seoses mõnitati ja kiusati taga, rööviti paljaks ja nii edasi, et ühesõnaga nüüd oli tekkinud olukord, kus Rootsis oli kuningaks Poola-Leedu kuninga õemees, kellel oli varsti silmapiiril sõda hoopis Venemaaga. Nii et see Rootsi ja Poola-Leedu vastasseis asendus hoopis sellise vaikiva koostööga. Arusaadav, et raskelt lepingust selles olukorras täitma asutud. Ja nüüd Magnusel oli, küll, oli küll kehtiv vaherahuleping tol hetkel Rootsi võimudega Tallinnas kuid ta nagu sondeerin pinda, et kas seda pikendatakse, sellest öeldi ära ja seda, et seda, et rahuleping jääb tegelikult püsima vaherahuleping, seda keegi loomulikult teada ei võinud. Et magus oli nüüd tõelises hädas järjekordses täielikus pankrotis Frederik, kes oli küll sõda võitmas pankrotis Frederick talle abi anda ei suutnud ega tahtnud. Rootsi poolt täiendavad ähvardused tulemas, eks ole, ja Poola-Leedu toele täna nagu loota ei saanud. Et see on see taust, miks Magnus hiljem läheb siis koostööle venelastega? Ahnusest rääkis ajaloodoktor Andres Adamson 1500 kuuekümnendatel aastatel. Del viibis Hertsog Magnus niisiis üldiselt Saaremaalt eemal, resideerides Kuramaal piltenes. Siiski nähti teda sageli ka Saaremaal ja 1563. aastal otsustas ta Kuressaare asulale linnaõigused anda. Piiskopilinnus ehk loss, nagu rahvasuu kutsub, oli siis täiesti olemas. Saaremaa muuseumi kauaaegne direktor Timoteos linna oli kolm aastakümmet Saaremaa muuseumi direktor. Ta rääkis 1970. aastal kodukandi saates oma soovidest seoses muuseumiga. Mul on tulnud väga palju rääkida ekskursioonidele ja üksikkülastajatele, tihti lossi ajaloost, saarlaste ajaloost ja nii edasi. Kuid mulle tundub, et mida mina ise olen rohkem hakanud lossist rääkima, seda Moss muutub mulle mõistatuslikumaks. See suur tundmatu näitlejad näitab pidevalt oma vägevust. Ja mulle tundub, kui ma veel töötasin 25 aastat edasi kas siis oleks los üha rohkem saladuslikum, millest tahaks rohkem ja rohkem õppida tundma teda. Ja ometi. Meie ei jõua teda ikkagi täielikult tundma õppida. Kasvõi näiteks niimoodi. Las on müütide ja legendidega ümbritsetud. Ja meil on tänapäeval raske ütelda, kust algab müüt, kust algab legend ja kus lõpeb, tegeles reaalsusega. Et üheks suuremaks huvitavamaks ja põnevamaks lossi ajaloo juures on ikka seesama küsimus. Et nimelt mida varjavad endas need kahe ja poole. On teada, et kuskile lossi nurga alla müüriladumise ajal lossi ehitamise alguses on pandud üks huvitav legend, mis räägib, mis aeglasse on hakatud ehitama, kuid kus kohal. Mis aastal losson ehitatud, lossi seinad varjavad ennast väga palju sellist. Ja üheks huvitavamaks saladuseks on siiski see et lossis olla peidetud kuskile üks suur piiskopi varalaegas. Nimed on olnud keskajal üks väga kitsi, väga rikas piiskop. Ja enne surma on ta lasknud peita ära kuhugile lossi seina sisse oma kalli varalaeka, kullakalliskivide ja väärismetallid ja ehetega. Ja nüüd paljud järeltulevad põlved on seda varalaegast otsinud kõikjalt ja otsinud ja otsime meiegi. Ja kui me vaataksime näiteks praegugi lossivallide ja lossi seinte peale siis me tihti leiame seal saladuslike märk ja kas need on meistrimeestemärgid, mis nad on lossiehituse ajal sinna pandud või nad on märgid, mis juhivad meid just nendele saladuslikelt avastuste juure, saladuslike. Praegu, kui see uudis kõikidele teatavaks saab, mine tea, võib-olla homme hommikuks polegi enam mõnda müüri enam alles. Mis te siis teete? Mina mõtlen sedaviisi, et see laegas annab veel oodata, aga muidugi, kui leidub nii palju nupukust, siis väga võimalik, et ta sellele Annelikule annab ennast teada. Aga kus kohas ta on, muidugi, seda on raske öelda, aga kasvõi niimoodi, näiteks palju sajandeid oleme käinud ümber lossi ja keegi meist ei teadnud, et möödunud aastal avastati juhuslikult lossi lõunapoolses tiivas suurkaev. Nii et näete, saladusi tuleb ka tänapäeval välja. Ma ütlesin ikkagi, kordan veel. Saladused tulevad välja, kuid väga aegamööda ja annab oodata, millal üks saladus teise järel tuleb. Aitäh Ma ei tea, kas teeme üleskutse kõik saladuste jälile. Aitame, ma olen sellega nõus, aitäh. Rääkis Timoteos linna kauaaegne saare, tema muuseumi direktor, saatejuht oli Hubert Veldermann ja saade oli salvestatud 1970. aastal sarjas kodukandi lood. Järeltulevad põlved ongi aga üht-teist leidnud sealtsamast muuseumist ja see puudutab juba otseselt meie saadete kangelast Magnust. Aastapäevad tagasi leiti lossihoovist Hertsog Magnuse käsul vermitud münt mis on haruldane, sest tegemist peaks olema ainsa Kuressaares vermitud rahaga. Aga veel kord tänases saates vihje, kas see ka nii on ja kuidas Magnus raha tegi ja kas ta ikka ausal meelel seda tegi, seda kuuleme juba mõnes järgmises saates. Sidussaateid kuulake kodulehelt, saate toimetaja on Piret Kriivan. Head aega.