Liivast teed pidi jõudis metsaserva, kus värviliste lintidega piiratud ristkülik ja numbrilauad üleval. Ühest peale üle paarikümne jõudis sõrmes rinnal number 22 luua kõrgema metsakooli esindusest metsale. Vaht. Saime varem tuttavaks natukene Sven Kirsimägi. Ja metsavahiülesanne üheksandas punktis on teha valmis langi post. Siin ras männipalgijupp olemas, aga tuleb siis ja tehase ilus sälk, mis siis on sellele postile iseloomulik. Ja ma vaatan, et ainsana noormees Sven kõigepealt võtab sellel männipalgijupil koore maha. Ligemalt siit ilusa liivase männiku pealt vaadata väetsma lastelaagri poole, kus avati metsamajanduse kutsealavõistlused. Siis sellel metsaalusel rajal tuleb ridamisi läbida punkte. Ühes punktis lastakse määrata puu vanust, teises on ette antud viis siledat klotsi. Nende järgi tuleb hinnata, milliste puuliikidega tegu. Vahepeal, aga muidugi tuleb need punktid üles leida. Kaart on käes ja kompass randmel. Et see rada, kus üheksa punkti võimalikult ökonoomselt läbida peab olema jaksu, nutisilma, teadmisi. Võiks luua kõrgemal metsakoolil metsaülemaks Peeter Olesk ja metslikuks Kristjanit. Ja kui kolm meest kõik oma ülesanded on täitnud, siis liidetakse plussid ja miinused kokku ning selgub, milline võistkond Eestimaalt on olnud kõige täpsem ja kvaliteetsem. Nüüd, Sven võttis kirve kätte, sest palgi upun ilusti kooritud, särab päikese käes ja teeb sellele langi postile katusse. Kahelt poolt. Ühe otsa plangi postist teravaks ja seejärel tuleb võtta saag õigelt kõrguselt. Lõigata siis pisut niipalju, kui reeglid nõuavad kaldu raiuda. Varas pind paljaks, ilusti siledaks. See aga võtab aega. Meie liigume siin Kurtna järvestiku servas männiku all edasi ja püüame üles leida mõne teise kutsevõistluse kontrollpunkti ja kaasa elada siis milliseid ülesandeid seal täidetakse. Jah, ei, ei ole lugu. Võistlejad ei tohi segada, aga kohtunikule saab vist ühe küsimuse esitada. See on küllalt põnev. Pika varre otsas on imelikult saed ja puudele on lindid ümber seatud ja numbrid küljes. Milline see ülesande sisu on? No põhimõte on see, et see on üks hooldusraievõte tavaliselt talitatakse taoliselt, et valitakse välja raiutavaid puid, aga on ka võimalus valida nõndanimetatud tulevikupuude ja tegeleda siis nende tulevikupuude hooldamisega. Selleks siis ongi üks võte tulevikupuude laasimine ja antud ülesanne seisnebki selles, et iga võistleja pea plaasima kaks tema võistlejanumbrit kandvat puude nelja meetri kõrguselt, noh, me saame siis ühe, nelja meetrise palgi laasitud palki. Relvad on hea, et need on jah välja omasaajad ja nendega on päris mõnus saagida. Teil on kiiver lõua alt kinni, aga ma vaatasin, noormees kiirustas, pani partsti pähe ja nüüd kui ajas pea kuklasse, kiiver kukkus maha, niiet aega läheb. Ja muidugi, võib-olla natukene oleks võinud kannatada ja see kiiver korralikult pähe kinnitada oleks kasulikumad. Pisi jookseb muidugi vaevalt, et mehele midagi teevad, kui kukuvad, aga vahel on ka suuremaid oksi ja metsas on omad reeglid. Tuleb täita ja neid tuleb õpetada. Kuivi puuronte ja sealt ülevalt võib nii ühte kui teist kahe sadada igaks juhuks taga peab olema. Hasardis, noormees nagu piss käes, pika varre otsas saage, nüüd on ta jõudnud juba maapinnale lähemale ja sealt läheb kuidagi jõudsamalt. No ja loodaks, et metsakoolis ilmselt kõvest õpetatakse ka ümber käima, oksasaega aga nii mõnelegi mehele, ilmselt on ta täna esimest korda pihus. Kulub ära? Jah, see mõte sellel ülesandel oligi, et lihtsalt ühte puistu hooldamise võtet juurutada ja seda tutvustada inimestele. Ligemale ei lähe, sest las mees teeb oma tööd ja see võistlusärevus on niigi olemas, näete, teist korda kukkus kiiver maha. Ja nüüd siis paneb paela kinni. Nii ta on, nii ta on, et võidad kuskil sekunditega, pärast kaotad mitu minutit. Nojah, aja, aga siin ei tohiks kimpu jääda, sest ega neid oksi tõesti nii väga palju ole, nad aga peenikesed ja arvasime üks 10 minutit selle töödele kuluv, siis peaks see töö tehtud olema. Näib ka, et, et vähemalt noormees saab selle aja piirides ilusti hakkama. Teine asi muidugi, kuidas teie pärastama terase silmaga tööd hindate? Aga kokkuvõtted on praegu, sest metsaalusesse on mehed laiali valgunud ja metsaülemaid me ei ole veel kohanudki metsa all, siin on neil kõigil omad ülesanded ja punktid läbida. Ka tundub küll esimesel pilgul, et säärane mitmevõistlus koos orienteerumisega see on vist kokku niisugune. Vahel. Rikkam ja võib-olla huvitavam kui üksikute ülesannete lahendamine. Millisest võistkonnast mees lõpetab seda punkti Viru Tammiku Lääne-Virumaalt. Nii naasissid lähedalt, peaaegu. Mees jätkab kiiruga jooksu, kuulsime, millisest võistkonnast ja kohtunik jääb hetkeks üksi. Alt orust tulin üles küllalt kõvasti vastu mäge ja natuke üle tee hakkab silma üks ehituse karkass. Mida teie siin metsa ülematelt nagu nõuete nüüd selle punkti juures. Mesoülemad peavad siin punktis koostama protokolli haldusõigusrikkumise kohta. Me anname neile ette siin rikkuja tingliku rikkuja ja tema tegevuse rikkujaks on kodanik, kes on keelatud ajal teinud metsast tuld. Ja nüüd metsaülem peab koostama rikkujale protokolli ja meie hindame siin, kuivõrd õigesti see protokoll on koostatud. Ma vaatasin üle õla, ega päris palju lahtreid peab täitma, sest kõik peab olema täpne. Võib-olla tundub natukene kuulajale imelik, et noh, kui mees on käes ja ta on teinud kuivas metsas tuld, et mis seal nii pikalt, aga kui asi läheb kohtusse ja uurijate kätte, siis peab täpsust olema oi-oi kui palju. Ja asi peab olema väga täpne, sest paraku kohtus asi vaidluse puhul läheb just selle täpse kirjutamise peale ja kui ei ole õigesti kirjutatud, siis kohus lükkab selle protokolli tagasi ja rikkuja pääseb. Kerge aju, kerge ehmatus, ühesõnaga jah. Jah, aga probleeme tänavune aasta on ju näidanud, mis võib tekkida sellest, kui pikk või rääkimata lõkkest jäetakse põlema. Nii et ega see ülesanne siin kutsevõistluse sees ei ole moe pärast pandud, nii et seda täpsust on vaja ja ja ma arvan, et ikka kui üle mitmekümne metsaülema siit läbi lähevad. Pärast kuulevad teie hinnanguid analüüsi ülesande kohta ju see kulub marjaks ära. Esimene pilk ütleb, et protokoll olen selline nagu vaja siit välja vajalikud andmed puudu, tähendab, mida see kodanik on teinud ja mida ta on rikkunud, see jääb siit protokollist selgumata. Ja selline protokoll kahjuks ei lähe läbi. Kui asi läheb kohtusse. Vehkleja tammepärjad teevad mehed, pühasid kaks on varemgi olnud, õnne tammepärga vastavad ei ole, täitsa ei ole ja pikem mees. Kas elus on varem ka tammepärga? Nad on tulnud. Mis te arvate, kas siis pikknurme mehed platsi puhtaks lõid? No ma arvan, et noored mehed on tublid, oli mina olin nagu tagasihoidlikumal kohal, aga noored metsnik ja metsa vahtlemad tegid põhitöö ära. Jah, meeskonnatöö on meeskonnatööpoodides, kus kõige rohkem vandusid Algust ei osanud kuhugi poole minna. Kaarde kätluse. Mis ta oligi, et ei saanud nagu õiget otsa alguses käteportfell aga siis läks, käiks esimese punkti kätte, said, siis läks edasi. Enno kuusk läheb, võtab veel eraldi autasuga vastusest metsniku esikoht kuulub talle kõige suurema punktide arvuga. No te juba ütlesite kolleegide kohta hästi, mis nende postil need plussid siis on? No tema tuli koolipingist neuromeeskonnatööle ja on jäänudki siia tööle. Ja noh, hästi terane noormees oskab jälgida metsa ja ja palju on vesteldud ja ega siis tulemused ka tulemata jää. Kas me nüüd sellega võime välja rääkida? Kodused kuulevad, et koos pärjaga diplomiga tuleb veel ministeeriumist preemiasumma ka? Ma ei oska öelda, ma ei pannud tähelegi, mis ta rääkis. Mulle tundub, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et 1000 krooni pluss 1000 krooni. Võib olla. On nisukesed võistlused, sunnivad jälle Saaremaaraamatud ja ja uurima ja tuletama meelde ka tööks vajalikke asju. Mina juba nagu hakkan varsti lõpetama võistlemist ja teiseks mul juba hakkab varsti asi lähenema 60-le ja ka noorte meestega jõua sammu pidada. Noored, kes on koolipingist tulnud, nendel on kõik asjad ju väga selgelt ju. Õpitud ju kõik metsakahjustused ja ja puuliigid ja et vanadel meestel annab pingutada, kui? No mina arvan kõrvalt, et on hea, kui on kogemustega mehi, on noori mehi, on tarmukaidi õpihimulisi, siis need üldvõidud tulevad. Ega nad niisama ikka ei tule ka. Loomulikult pingutama, peab pingutama. Pikknurme staažikas metsamees tunnistas mulle tundub täiesti siiralt et noored mehed, kes tulevad koolist, on asja ette ja kui nad jätkavad pidevalt tööd. See oskus ei kao. Ja noored viivadki metsandust, metsamajandust, metsas, metsa kasvatamist, hooldamist, valvet edasi. Ja meie tänase saate teine pool tuleb nüüd rohkem Kesk-Eestist Luualt, kus toimub kohe uue õppehoone avamine. Sellest on varem ka juttu olnud, aga nüüd on ta valmis. Ja kokkutulnute poole. Eestist Lätist, Leedust, Soomest pöördub kooli direktor Villu Reiljan. Tere päevast, lugupeetud külalised. Kolleegid, kaastöölised. Luua külaelanikud, noored ja vanad. Täna on luua kõrgema metsakoolielus. Väga kauaoodatud. Tähelepanuväärne päev. Tee tänase päevani on olnud väga pikk. 1982. aastal alustati tolleaegne ka Räpina sovhoostehnikumi direktori Tarmo vilu õppedirektori Vello talve eestvõtmisel selle maja projekteerimist. Ja see töö läks käima. Arhitekt Villu Kaasik peainseneri metoo Salem. Need oma meeskonnaga võtsid selle asja käsile ja selle töö kooskõlastasid ja ehitusload ajasid välja juba õppedirektor Kunnus. Ja 1989. aastal, kui me olime braavo Korbiga mõningas nõu pidanud, alustasime sügisel siia vundamendiaugu kaevamist. Tollase Jõgeva MEK oli see Esimene väga tore tutvus uue koolihoonega, öeldi isegi koolitempliga on tehtud ja tulime õue. Kooli direktor Villu Reiljan sai mahti külaliste vahelt korraks mikrofonile lähemale tulla taas. Ja siin me näeme läbi põliste puude, vana maja ja uut. Ja et arhitekt on andnud uuele niisuguse näoetaan vanaga, sugulane ta nagu tema laps, aga tänapäevasem moodsam. Aga jätame võib-olla ülistamise ja küsime edasi asjalikult, sest septembrikuu ja koolikuu kooliaasta jälle alanud, mida luua saab õppida, mida nüüd avaramalt? Seoses uue õppehoone käitumine. Ja muidugi on avardunud kõik meie võimalused, sest nii meie õpilaste kui ka õpetajate Ütleme pind selles väga vahelises tegevuses oli lihtsalt nii napp, et see takistas juba reaalset õppetöö planeerimist. Kuid võib ütelda niimoodi, et nüüd on ikkagi võimalus tõepoolest õpetajatel peenenult valmistada ette tunde, kuna neil on omad ruumid. Ma põhimõtteliselt ja kõikidel kursustel on omad ruumid. Heade sisustustega on arvutiklass, hea on metsakaitse, Klaskeemia klassis saab laborant tõenäoliselt töid läbi viia, mida enne ei olnud üldse võimalik, sellepärast et oli üks kraani taas, nüüd on need 25, eks ole, ja noh, niimoodi edasi, nii et me saame süvendatult ja paremini tööd teha, see on kõige tähtsam. Aga õppida saab metsatehnikuks. Tõsi, enne kui tehnikuks saada tuleb kaks aastat õppida väljaõppinud, vilunud metsatöölisi metsonics. Ja seda metsatehniku haridust saab omandada nii põhikooli baasil, siis kestab see kaua neli aastat, kaheksa kuud kokku. Kuid keskkooli baasil 2008 kuud sel aastal on hea uudis see, et nii põhikooli kui keskkooli baasil on avatud metsioni kursusi. See tähendab seda, et põhikooli lõpetanud ei ole ja taotleda kangekaelselt keskharidust. Et nad võivad süveneda tegelikult professionaalsele ettevalmistusele. Ja ma ise noh, et, et ei pea sellel vilunud meistril või, või Metsjonil olema kindlasti-kindlasti, peab tal olema seda keskharidust vägisi, eks ole, kui ta on vilunud oma töödes, tunneb oma eriala, la tunneb metsa, tunneb optimaalselt, Jerkamist, tunneb kõiki võtteid, et puud langetada, klaasida ta toob riigile nüüd ja kohe kasu ja neid tarvitab meie, Eesti metsandus ja metsanduslik ettevõtlusväga palju. Selles mõttes on see algatusi, see võib-olla kõige parem suur uudis. Noor peab koolipingis istuma ja praktikat saama ja praktika osakaal on tõusnud. Ju see on elust endast vajadus. Aga kas ka juba kord kunagi diplomi saanud mehed saavad luua koolist abi või momendil on kogu tähelepanu noorte peale? Saavad küll, sest meil on terve niisugune lühiajaliste kursuste kompleks, nii nagu mehikest tellitakse neid, me oleme võimelised kahe-kolmenädalased metsoni kursuseid läbi viima, kus juba metsas pinud mees ja töötanud mees tuleb siia, et saada uusi võtteid, uusi mõtteid, jah, ja uusi ilumoosi tutvuda uute saagid saagidega ja nii edasi. Ja samal ajal Läheme prakti ees siis ainukesena väga tõsiselt tegelema ka ketassaekoolitusega kahenädalasel kursustel. Me mees, olles õppinud meistrit õpetavat ketassaega lõikama, ketast hooldama, saage häälestama, paigaldama optimaalselt saagima ja sealt see vaikus algabki, sest peab ütlema, et et kogenematus, rumalus ja uhkus on see, mis sigitatud vaesust, tarkus ja kokkuhoidlikkus sigitavad rikkust. Kas see on õige, et riigimetsaamet viie arvutiga ka teie kooli on toetanud? Riigimetsaamet toetas lisaks viiele arvutile Meika. Materjaalselt. Emale jäi nüüd selle uue õppehoone jaoks 65000 eesti krooniga ja me saime osta kahele klassile väga head sisustus, et nii, et see on teatud usaldus meie kooli vastu ja me oleme väga tänulikud, sest ilma rahata ei ole võimalik õpetajast programme käivitada ega neutraliseerida tahtmist. Võib-olla, aga peabki võimalused olemas. Läheme edasi, Andres Talijärve suunas. Millist koolitust Sa praegu metsamees Eestis võib teie süsteemis saada, kuidas luual käib? Just äsja kuulsime, mismoodi juba õppinud mehed peraaderitavad, nägime mäemetskonnas seal Kurtna järvestiku servas. Mehed ise väga hindasid neid traditsioonilisi võistlusi, aga kui laiemalt vaadata nii riigimetsamehe peale ja talumetsaomaniku peale, mida siis nüüd septembris nagu tahaks just öelda? No meie süsteemil tähendab, riigimetsasüsteemil on endal kolm koolitust, kuidas keskus need on siis Räpina, Sagadi ja Kilingi-Nõmme, kus siis saavad juba tööl olevad mehed, saavad täienduskoolitus kui ka päris algajad, kes alles mõtlevad selle metsa asja peale. Me endale oleme sihiks seadnud selle, et tegelikult noh, haridusliku ettevalmistuseta mees nagu ei tohiks seal metsas olla ja praegult need mehed, kes ikkagi tahavad seda metsavahi ametit ka tulevikus pidada, peavad tõsiselt selle peale mõtlema, et endale haridust saada, sest nii nagu Villu Reiljan siin juba ennem ütles ja nagu tänane päev üldse on nagu kõlanud, et see koolitus, see on see, mida me praegu vist kõige rohkem vajame. Ja sinna nüüd investeerida praegult koolituse peale seal muidugi Senine tulevikku tehtav panus, mis siis peaks kogu seda asja meil rohkem järje peale aitama. Ja metsanduslik haridust jah, saab siin luual saab Tartus ja saab ka koolituskeskustest, kus siis võimalik, nii nagu ka luual korraldada kassis nädalase kursuseid kui ka pikema pikemaajalisi selliseid õpetamisprotsessi. Ühe tänase tervita ja tähelepanek, kes tuli Läänemaalt, et tee peal vuras vastu ja sõitis mööda 30 autot puidukoormaga neli piimaautot ja üks viljakoorem, nii et ega see, mida te siin teete, on elust endast. Mets vajab tarku mehi, kes oskavad mitte ainult lõigata, vaid vääristada ja ja näha metsa taga tõelist metsa, nagu täna teile postitati. Nii et tuult purjedesse ja ma arvan, et meil on põhjust tulla luua-le ja metsahariduse juurde võib-olla tagasi, sest kui raadiokuulajad ka pärivad ja tahavad midagi lähemalt teada, eks me siis püüame koosnele vastata.