No ma ei tea, kui palju on vanas ja uues raadiomajas uksi aga eks neid 15 korrusse peale kokku oma aia kole, see on kindel. Tavalisel päeval kõnnid enamusest neist mööda, sest pole asja ega aega igale poole sisse astuda. Raadiopäeval muutub teistsuguseks ja mitte ainult kombe pärast ei ulata kolleegile kätega soovi paremat. Meie majas on hulk inimesi, kelle tööst oleneb ka sinu saadet õnnestumine. Nendega tahakski täna kõnelda. Sest olen veendunud, et see laiemadki huvi pakub. Andrus Saar, aga me oleme nii palju aastaid tuttavad, et kui peaks nüüd ühe lause või kahega midagi iseloomulikku ütlema, siis vaated jäädi. Arutame saateid ja räägime vahel päevateemadel. Aga meie teed on kuidagi lahknenud. Üks teeb ikka saateid edasi, teine rohkem teadust. Ise koos oma grupiga. Sotsioloogid on inimesed, kes vaatavad sagelegi sügama omale võib-olla kui ühe saatetegija. Ja eks nad sellepärast oma uurimusi teegi ette, et need mikrofoni eeskäijad oleksid kergemas olukorras, et nad teaksid, milline see kuulajon, kuidas kuulaja huvi muutub. Aga kas kuulaja ise ka teab, milline tema on, kui neid uurimusi selle pilguga vaadata ja püüda üldistada näiteks sulle üks inimene, kes täidab ankeeti? Millisena tasu tuttab? Ma siin mõtlesingi et missugune vahekord sotsioloogia ajakirjaniku vahel Päevakaja reporter, kes läheb tegema oma uudislugu esitab maksimaalselt 10 küsimust. Meie 300 400, vaatad selle inimese ankeedi läbi, kuidas ta on täitnud seda. Ja ma usun, et meil tekib tõrjet inimesed, isegi parem ettekujutus kui reporterid tollest, kellega ta vestles. Ja see mõte eelkõige tekkis mul seetõttu, et siin mõned päevad tagasi sirvisin üht ankeeti ja nendes vastustes avaldus inimese kogu elulugu kuidas ta hindas meie maaelu kahe parteikongressi vahel, kuidas ta vaatas tulevikku, kuidas ta hindas oma isikliku elu ja meie tegelikkuse erinevad Wolf kondi. Ja siis pani just imestama üks asi, et mis puudutas tema isikliku elu siis nii ütleme majandusliku aspekti. Suhted Bradega, NUT tähendab kuskil paarkümmend niisugust positsiooni hindas ta väga positiivselt. Ja lõppküsimus oli niisugune, mõni lehekülge hiljem, aga kuidas inimene on üldse rahul oma eluga? Ja seold andis täitsa eitava vastuse. Ja tekkis probleem, et aga noh, kuidas see võimalik on. Ja ainult üks vastus küsimusele näitas et mis siis lõppude lõpuks mõjustab inimese hinnangut tema elule, tema perekonnaelu oli luhta läinud. Ja meie sotsioloogide ülesanne ongi see, et nüüd leida niisugused tegurid mis mõjutavad inimese elukäiku, mis mõjustavad arvamuse kujunemist ja olla mingiks vahelüliks nüüd ajakirjanikku ja inimeste vahel, kelle jaoks ajakirjanikutööd teevad tavalises elus, kui me külla läheme, siis me koputa juhuslikule uksele. Me teame, kes on ukse taga. Aga jah, paraku raadiosaateid tehes vahel ei tea, kes on eetris. Nii et peame siis koostööd omavahelist rohkem tegema, rohkem pealegi käima uurijatele ja samal ajal ka abile lootma. Nii saame lähemale, sellele oma uksele ongi saate puhul tuleb alati hinnata seda suunatust, kellel on see tehtud ja maailma raadioorganisatsiooni tegi, kogemus näitab seda, et mõnikord on märksa väärtuslikum see poolteist, kaks protsenti kui 40 protsenti. Ja mõnikord kulutatakse selle väikse auditooriumi jaoks materiaalseid vahendeid selleks, et võita enda poole ka märksa rohkem kui suurema auditooriumi jaoks. Sest et ei saa vaadata vaat et ainuüksi reklaami seisukohalt auditooriumi suuruse seisukohalt. Kui näiteks üks saade mõjustab juhti, kollektiivi juhti, aga neid on ju tunduvalt vähem kui kollektiivis liikmeid siis võib tõesti see kaks protsenti isegi suurem olla kui 40 või 50, teisel puhul. Aga ikkagi, inimesed tahavad teada, millise saatel on kõige suurem protsent. Eks ikka laupäeva ja pühapäeva hommikustele saada. Need on Põllumeeste tundja, perekond ja kodu. Kui suureks see protsent võib minna ligi pool vabariigi täiskasvanud elanikkonnast mida soovid raadiomeestele? Siis tuleb väljakule ka iseendale. Nüüd raadio päeva puhul. Mulle tundub, et ajakirjanikud peaksid lähtuma rohkem perspektiivi tunnetusest sellest, et missugune on tema töö kaugem eesmärk. Jääte täidaks seda eesmärki samm sammu haaval mitte nõndaviisi. Et ta vaatab ainuüksi tänasesse päeva. Et ta tunnetakse, tema taga on tõsine kultuurimissioon, ideoloogiline missioon. Ja et ta tõepoolest ei elaks ainuüksi hetkevajadustele. Inimestel on vajadus niisuguse motiveeritud süstemaatilise informatsiooni järele mitte ainuüksi päevakajalisi informatsiooni järele, vaid selle järele, mis näitab tegelikkuse sündmusi omavahel seotud tunaseostes. Sest et nemad seoseid leida on tihtipeale küllalt raske. Reporter peaks olema see inimene, kes aitaks luua inimese jaoks terviklikku maailmapilti mitte aga suurendama musaiiklikust. Kui ma sellesse ruumi sisse astusin, kus töötab Avo-Rein Tereping siis ma arvasin, et mehel on ees mingi keeruline skeem. Käestinutus kolb aga hoopis teisiti, kirjutusmasin samuti ja väike tabel parasjagu täitmisel. Võib uudishimutseda. Nojah, öö on küll üsna-üsna ebahuvitav, praegu peensust. Kõik raadiodetailid sisaldavad väärismetalle kõik vanad raadiodetailid, mis me oleme ära kasutanud või noh, mis on läbi põlenud nagu siin laboris ikka juhtub katsetamisel või rikki läinud, need tuleb lattu tagasi anda, nii et niimoodi kaks korda aastas tuleb ikka kokku võtta. Palju siis neid vanu raadiodetaile saab lattu tagasi anda, kus on kulda, hõbedat ja plaatina. Nii et seda ma praegu teengi. Hiljaaegu oli sinu esinemine üllatanud spetsialiste neid ametimehi, kes on kosti hindajad ja, ja nõuavad sellest kinni pidada, mis sest, et mõnigi kord näiteks valjuhääldi puhul need tehnilised näitajad, mis justkui ütlevad, et tegemist on kvaliteetse kõlariga inimese jaoks alati ei olegi kõige kvaliteetsem milles siinse virvarr võib tulla või, või mitut moodi aru saada. Kas sellest, et see kõrv on juba igal inimesel natuke omamoodi või on siin mingid seaduspärasused ka? Asi on hoopis selles, et tegelikult inimene on ise omamoodi ja vot tehnika on üks, aga see, mida inimene tajub, on veidi teine ja missugune üldse peaks olema näiteks elektroakustiline aparatuur, missugused peaksid olema tehnilised näitajad selleks, et ta hästi kõlaks. Noh, praegu on suur osa inimesi juba üsna suured raadiotehnika spetsialistid ja teavad, et mida laiem on sagedusriba, seda parem on, eks ole, seade, mida väiksemad on seal Ebolinaar moonutused, seda parem on seade ja nõnda edasi teisigi kommentaarid on, et kui me vaatame numbreid, siis me võime öelda, Ahase riist peab olema hea. Kuid ometi sageli esineb selline huvitav asi, me võtame kaks seadet, näiteks kaks kõlarit või minu pärast kas või kaks magnetofoni mõõdame need üle nende näitajate järgi, mida kostjate näeb. Tulemused on täpselt samad, hakkame kuulama, üks kõlab märgatavalt paremini, teine kõlab märgatavalt halvemini ja seda ei ütle mitte üks inimene, vaid noh, kõik kuulajad tajuvad, et millegipärast kõlas, on vahe. Ja vot siin siis just siin Moskva psühholoogia instituudi teadurite ka koos ka tekkiski selline küsimus, et, et miks see siis niimoodi on, siin on need kaks võimalust. Kas me kostis, oleme üles seadnud need näitajad, mis väga olulised ei olegi üldse kvaliteedi määramisel, eks ole, võib-olla peaks hoopis mingisuguseid teisi parameetreid rohkem silmas pidama, nii et noh, oleks vaja uurida, mis on siis siiski need seadmete tehnilised näitajad, mis määravad selle subjektiivse kõlasest, kõiki seadmeid tehakse inimese jaoks, järelikult see ülim määr peaks olema see, kuidas inimesele see asi meeldib. Kõlaliselt. Meil on pidevalt olnud probleeme sellega, noh, missugune peaks olema professionaalne kõlar, mida, mida ma siin raadiomajas kasutame ja kaldub kangesti selle poole, et needsamad punase rätikulaarid kui neid veidikese täiustada ja, ja veidikese veel paremaks teha, siis nad võiksid kõlada nii nagu kõlavalt. Meie professionaalsed kõlarid, nii et see vahe nii väga suur ei ole. Vaat see on ka asi, mis meid kangesti huvitab. Ära siis imesta, kui järgmisel raadiopäeval küsima tuleb, kuidas lood on edasi arenenud. No aastaga kindlasti midagi muutub ja, ja kui mitte midagi muud, siis selge maksab kindlasti üsna palju. Uue ja vana raadiuma vahel on galerii, mis halva ilma keri tea saab ühest majast teise. Kerge vaevaga ei ole vaja palitud selga panna. Kuid peale selle käiguna on siin ka väga vajalikud ruumid. Ja ühes neist hakkame juttu ajama Mait sarvega. Nüüd nendes ruumides siin asub meie arvutustehnika, mille otsad on, et selle aasta jooksul jõudnud kõikidesse raadio toimetustesse. No seda on juba palju räägitud, et et umbes 10 aasta jooksul koostab raadiokontsertide kavasid Ka sellel ess toimus sel aastal murrang. Kui varem pidi raali polku koostatud kava ümber trükkima, kirjutas masinale diktor, seda saaks korralikult ette lugeda, siis sellest aastast annab raal välja juba täiesti korrektse diktoriteksti. Nii et ei ole nagu enam üldse vaja toimetajal vahele segada. Teine suurem lõik on tsipa uudis, info toimetamine, milles Taal tõsiselt kaasa aitab praegu siin Me proovisime, jälgisin Iraani Pealt tassi liine pidi telegraafi liine pidi tulevaid uudiseid. Siin meie uudistoimetajatel on võimalus värskeid uudiseid jälgida oma toimetusse, siis kuvari ekraanilt ja kasutada neid operatiivselt. Uudis saate tegemiseks. Niisugune väike asi varem, kui autor pakkus välja uue saate teema siis kuni trükitud papist kaardikene sinna ta kirjutas siis selle tulevase saates sisu juba saate pealkirja andis mõista, kui pika saadeta soovib teha ja veel teisigi andmeid siis läks kaart toimetaja kätte, siis peatoimetaja vaatas ta üle. Vahel aga mis sa teed, kui mitu inimest ühe asja peal jäise kaart kuhugile seisma vahel ei mäletanud, kas seal oli niimoodi peal või naamoodi. Aga nüüd säärased andmed lüüakse juba peatoimetuses masinasse ja sealt saab kohe vaadata, vaata kuidas oli vormistatud, mida oli taotletud ja kui on vaja muudatus teha, annab ka muudatus teha. Samuti ka finantspool läheb nüüd masinasse. Nii et sisemises asjaajamises tundub meile, et nüüd on küll palju rohkem võimalik Raaljovi ära teha, kui, kui siiamaani ma mõtlen siin rahvamajandussaadete toimetust näiteks. Jah, see saatekava planeerimine, mis on üldse üks, võib-olla kõige vastutusrikkam lõik raadioprogramm mide tegemisel tähendab õiges proportsioonis hoida kõik teemad ja Need kvaliteetselt kuulajate tuua. Selles töös me kasutame arvutit juba tükk aega, kuid nüüd läheb see töö palju kollektiivsemaks, sest tõesti igast peatoimetusest on nüüd võimalik selle saatekava planeerimisele oma sõna sekka öelda oma ettepanekud kohe saatekava projekti lisada niisugusel kujul, nagu siis vastav toimetus seda heaks peab ja jääb, nagu see käsitsi vahendamine üle programmi direktsiooni vahelt ära. Samuti saab, et juba siis ekraani vahendusel vaadata, mismoodi näeb juba momendil selle tulevase nädala saatekava välja, et võib-olla seal siis vältida niisukest monotoonsus või või siis mingit teemat korduvat käsitlemist kõrvuti olevates saadetes. Arvuti kasutamine selles lõigus võimaldab seda paindlikkust suurendada just selle saatekava operatiivsel korrigeerimisel ja viimistlemisel täiuslikkuse poole. Ma usun, et neljas küsitletav Heino Pedusaar ei pane pahaks, kui ma tema iseloomustamiseks ütlen. Nii. Tegu on mehega, kes erinevalt paljudest teistest ei vaata niivõrd ettepoole kui selja taha. Asi saab selgemaks sisenedes tema tööruumi, mille uksel on silt. Restaureerimine. Aastad on ladestunud meie heliarhiivi fonoteeki täiesti loendamatutes kogustes kunsti ja kultuuriväärtusi mis praeguseks on muutunud teinekord juba nii pudedaks, et ainult päris peenikese täiendava füüsikalise või keemilise töötlemisega õnnestub neid veel mingil määral kasutamiskõlblikuks teha, et nendelt siis restaureeritud ümbervõte teha õnnestuks. Ja kõnelemata sellest, et et ka tegijal juhtub nii mõndagi ja mõned päris värsked materjalid peavad ka enne eetrisse minekut meie kätest läbi käima. Arvatavasti telgi on olnud niisuguseid juhuseid, kui mõni mõni reporteri magnetofoni salvestis ei ole alati päris õnnestunud. Ja siis on vaja selle kallal midagi nõiduda, et ta saatekõlblikuks teha. Eks. On on, ma tean, et neid vahel väga otsitakse taga, et saaks jälle päästad jutt, nõrguke saanud, aga mingisugust urinat ja mürad on nii tugevad. Ja tullakse siia õnnetu näoga teie tööruumi, aga tagasi rõõmsana, nii et vahel õnnestub ja midagi ära võtta millegi kasuks. Just mida viimasel ajal on õnnestunud kultuuripärandist, mis meil talletatud riiulitele siin päästa veel viimasel sekundil, et ta nüüd jälle olemas. Viimasel sekundil ja võiks öelda, et mõned Tiit Kuusiku lauldud ooperiaariad Georg Otsast, kõnelemata Georg Ots, see oli meil käsil kompleksselt. Kas tänu siis teile saigi võimalikuks see, et Georg Otsast on meil nüüd 16 heliplaat? Jah, niisugune Memorial sari sai kokku pandud umbes viis aastat, tegelesime sellega ja ja muidugi seda materjali on veelgi. Ees ootavad veel mitmed-mitmed meie oleviku lähiminevikku, kaugema mineviku kunstnikud. Kas see on õige jutt teie kohta, teie oskate isegi kunagistest monu võtetest teha tavalise kõrva jaoks stereofonilise kuuldepildi et annate vanadele võtetele Tänapäevase kõla ja, ja sageli inimesed ei saagi aru, kuidas see võimalik on, et 30 aastat tagasi tehtud heliülesvõtte kõlab nüüd stereofooniliselt ja raadiol punane signaallambike näitab, et mister afooniase stereofooni. Jah te praegu ütlesite, et nii-öelda laia kuulaja petab ära, ei. Hiljuti tuli välja plaat Artur Rinnega suur plaat Artur Rinne lauludega. Ja seal on nihisel stereoplaat. Aga seal on paar lugu, on, on nii-öelda tehislik stereo ja nendega ma petsin ära isegi kõigega harjunud väga terava kõrvalise tehnilise kontrolli Moskvas üleliidulises heliplaadi stuudios. Et nemad ei tahtnudki uskuda, et see lähtematerjali monononii Hiljuti andsime üle raadio fonoteegile tervelt 80 või 82 pala mida Ženni Siimon omal ajal oli laulnud, siis monofooniliselt. Viisime need stereoks. Praegu käsil Eugen Kelderi omaaegse tuntud pianisti esinemisloomingu paremikku. Ma mõtled tehniliselt paremini säilinud osa Sigerdamine stereovarianti. Ja ikkagi kummitab kogu peas, et suur osa Tiit Kuusiku hiilgenumbritest, kui nii tohiks siin öelda, on samuti monofoonilised. Minu arvates tuleb nendele omaaegsetele väärtustele anda juba niisugune rüü, et neid saaks ka edaspidi ilma noh, hinnaalandusest kasutada ka stereosaadetes, sest kaunis halb on kuulata üht terviksaadet, kus enamus on stereo ja siis järsku tuleb vahele mingi monovõte. Ja mis tore, jõudumööda mitte ainult ei tee seda tehnilist uuendamist Vaiteetega ise raadiosaateid, kus kunagised kuulsused saavad teie poolt veel sõna juurde, nii et sooviksingi teile täna raadiopäeval, et teil jätkuks jõudu raamatute kirjutamise kõrvalt restaureerimise kõrvalt, uute nippide kõrvalt ka ise rohkem saateid tehasest, kui teil on see kõik juba nagu öeldakse, raamatute olete asjatundja ja asjatundja saade on ikkagi midagi muud kui kõrvalt keegi võtab selle teie tehtud lindi ja siis loeb sõnad. Juurdunud ja head sõnad, aitäh, aga ööpäevas on 24 tundi ainult. Aga saateid on meil 36 tundi ööpäevas, nii et meie peame ilmselt pingutama. Jõudsin paarikümne minutiga sisse astuda vaid neljast uksest. Seda ei ole palju, kuid mingi pildi teaduse ja tehnika edendamisest raadimaja sees. See ilmselt.