Ja meil on ka nüüd ju viimasel ajal niivõrd kuumad suvepäevad olnud, et kui kuuled meest tulevad Aafrikast, siis nagu tuttav tunne, et seal on ka väga soe, ilmselt. Aga Aafrikaga säärane lugu, et ega eestimaalase jalg sinna suurelt sattunud ei ole. Kui hakkad mõtlema enne intervjuud, et mis ma tean Keeniast siis kõigepealt, et sealtmaalt on tulnud väga kiired kesk- ja pikamaa jooksjad, see on justkui selge. Siis filmi katkenditest teadet ja Aafrika loodus vajab kaitset, aga filmides näed ikka kaelkirjakud hulgi ja elevante ja lõvisid tiigreid ja väiksemaid analüüsi ja loomi justkui oleks nagu kõik korras. Siis loed kuskilt, et muresid on palju, nendes riikides ka seal imustatakse, jahitrofeesid ja leidub mehi, kes neid siis hangivad vastu seadusi. Aga nüüd on natukene põhjalikumalt võimalus süveneda sealsesse käikusest meie saadetes juba tuttav esineja Tiit Randla on tõesti tagasi Keeniast tagasirest rahvuspargist. Kõigepealt võib-olla uudishimu rahuldamiseks, kuidas eesti mees ikkagi sinna nii kaugele eripärasesse kohta sattus? Tänapäevane midagi erilist asi lihtsalt selles, et Eesti on ju büroo. Ühinenud rahvaste organisatsiooni liige ja Eesti lipp lehvib Nairobis. Nimelt ühinenud rahvaste organisatsiooni Aafrika peakorter ja ühtlasi ühinenud rahvastekeskkonnad tammide Unepi ülemaailmne keskus on Nairobis ja Naroobi keskus on välja heitudki kiiris naeroobist pisut välja sõita kümmekond kilomeetrit keset troopilist loodust ekvaatori lähedal. Ja see on üks väga uhke ja hästi funktsioneeriv rahvus, on niisugune üritus konverentside, sümboosunite korraldamispaik ja peetakse täiesti loomulikuks, et ülemaailmseid üritusi peetakse niisuguses kohas kus on kõik teeninduskoha peale, ei pea sõitma kaugete distantside taha. Ma mõtlen päevasiseselt ja sellepärast oligi mul siis Eesti riigi esindajana võimalik osa võtta juunikuus seal toimunud ülemaailmsest üritusest. Õigemini küll mitte päris ülemaailmsest, sest see üritus käsitles lindude rändeteede kaitse konventsiooni, mis on ettevalmistamisel ja mis kannab ametlikku nimetust. Kokkulepe aasia aafrika lindude rändeteede kaitseks ja Eesti riik avaldanud valmisolekut sellest konventsioonist osaleda juba sellepärast, et väga tähtis lindude rände Läänäpali aktisest, ida palatisesse kulgeb läbi Eesti. Me oleme oma naha peal tunda saanud, neid tohutu porrusid ja hane parvasid ja veelinde, kes meie aladelt läbi rändavad. Need on meil ka samuti probleemiks nagu paljudes teistes Euroopa riikides. Ja sellepärast oli siis ka teretulnud Eesti esindaja osavõtt sellest üritusest. Aga kuna saama mõttemõlgutused ja küsimust minu poole alustasid mõtisklusega ilmast Eesti kuumast suvest, siis ma pean kahetsusega märkima. Aafrikas oli talv ja Ekvatoriaal-Aafrikas üle ekvaatori tähendab talv seda, et kui päike läheb pilve taha, siis oli paras ikkagi pintsakut kanda. Aga kui savanni lõõmas päike, noh, siis oli umbes peaaegu sama soe kui meil siin kuumalaine ajal või natuke jahedam. See, et Keeniasse on nüüd nagu kontsentreeritud ÜRO lipu all, suur tegevus ja, ja inimesed käivad kokku üle maailma. See vist viitab ka sellele, et geeni ei olegi kehv riik, kuigi me võtame Aafrikat kui vaest mammert. Aga ju seal siis asjad edenevad. Keenia on üks kuulsamaid ja paremini välja arenenud inglise kolooniaid ingliskeelne Aafrika riik, mis ei ole kuigi tavaline Ida-Aafrikas ja Keenia vähemalt et sellest ajast, kui ta iseseisvus 63. aastal oli üks edumeelsemaid Aafrika riike ja see edumeelsus ja ja arengu niisugused positiivsed impulsid, need andsid tunda hulga aastakümneid, ainult nüüd päris viimasel ajal on seal noh, ütleme niimoodi, tagasihoidlikud pisut autorit Aarne ja pisid pisut Kaarne militaarseks riigiks muutunud. Kuid üldiselt ta siiski jätab hea mulje. Just minule sellepärast et iga koolipoiss ja iga neegri jõmpsikas mõistab Suba vestelda inglise keeles enne kui me läheme selle looduse enda juurde. Võib-olla veel üks väikene, omamoodi õiendus. Meie lehtedes ilmub vahel jahil käike nii meil kui mujal pealkirjaallikad, sõna safari on seal sees ja jääb justkui mulje, et seal mingi metsik jaht suurte loomade pihta. Eestis ka meelitame välisturiste siia ja, ja meil on jahiloomi ja meil on loodust ja kuidagi see sõna Marion ja midagi niisugust, et kas kallitele rikastele meestele eri lõbu või tohutu tulistamine jääb nii lugedes justkui mulje. Aga mida see termin seal tähendab, kust ta pärit? No avame siis selle termi nii algupäraga. Nimelt et kui hakati rääkima looduskaitsest ja suurte loomade kaitsest aafrika faunakaitsest siis ilmus noh, võib-olla pisut karikat, turistlikust stiilis niisuguseid uhkeid pilte, kus mehed kannavad, valged mehed kannavad troopikakiivreid nendel on õlal vähemalt kaks püssi ja senna ümberringi on siis kuhjatud kokku kõik need jahitrofeed ja sarvilise loomulikult mitte enam elusas konsistents siis vot niisugused pildid siis Aafrika safari kangelastest olid väga populaarsed, ütleme selle sajandi esimesel poolel. Kuid Aafrika riikide iseseisvudes õnneks niisuguse looduskaitselise tegevuse juures said siiski juhtivaks need inglise ja saksa päritoluga loodusteadlased, kellest kõige markantsem on kindlasti Liivak kelle õhutusel hakati propageerima veretut, jahti. Ja, ja see safari mõiste moondus, ütleme selle sajandi viimasel kolmandikul kindlalt ja 90 protsendiliselt mõisteks, millel ei ole jahipidamisega mitte midagi ühist. Nimelt saadi aru sellest, et palju kasulikum on turiste vedada Aafrika metsikut loodust vaatama tema ehedamal kujul ja ilma vere tööta, sellepärast et jaht on tänapäeval, nagu me teame, eriti Aafrikas suur luksusrikaste inimeste luksus ja neid firmas ja on roopas õige vähe. Kes tegutsevad põhiliselt Austrias, Šveitsis, võib-olla ka Saksamaal, kes vahendavad mõningat jahiturism Aafrikasse, see on ebapopulaarne. Ja ka nende riikide nii-öelda looduskaitsepoliitika seisukohalt on see ainumõistetav, et organiseeritakse safari nime all piss reise loomade vaatamiseks, loomade jälgimiseks vaatamiseks võib-olla mõnel juhul ka filmimiseks ja pildistamiseks. Nonii, see asi peaks nüüd siis autoriteetset paigas olema, milline see loodus siis on, need loomad ja linnud, mida käiakse vaatamas selle sildi all, mille me äsja avasime kuigi oli talv, aga ometi päeval oli ikkagi soe. Ja see ongi kõige parem aeg loomade vaatlemiseks, sellepärast et kuskil juuni alguses mai lõpus lõppeb vihmaperiood selles kandis ja siis tuleb üks kolm kuud niisugust rahulikku aega ja mina sattusin siis, nagu öeldakse selle talve sissejuhatavas Sosson või nagu meie ütleme noh, mulle tundus, et see oli siis vihmaperioodi järgselt natuke jahedam aeg. Meie mõistes nagu kevad, kus siis kõik troopilised, puud ja põõsad hakkasid õitsema, liblikad hakkasid lendama, linnud hakkasid pesitsemist lõpetama, laulsid ühesõnaga niisugune ideaalne aeg looduse uurimiseks, looduse vaatlemiseks. Ja kuna minu sõit oli seotud konverentsist osavõtuga ja kuna mul oli paar vaba päeva, siis ma muidugi ei julgenud alguses lootagi, et on organiseeritud niisugune võimalus külastada niisuguseid paiku, kus saab linde loome uurida, siis minu esimeseks käiguks oli osta kaupusest Aafrika Ida-Aafrika lindude määraja. Nii et, et kui linnumees ja ornitoloogia, Eesti lindude enam-vähem tundja jääksin seal kohe kimpu oma väheste suguste ülemaailmsete teadmistega. Sellepärast et öiseid liike näiteks meie laiusega õige napilt. Isegi Mareson teist värvi musta-valgekirju näiteks. No ja mõned väga üksikud linnu sarnased meedet, et see esimene mulje juba seesama kigiiri ütleme, haljastusest ja nende puude vahelt, seal nende kõikvõimalike kärbse näppide jõgijatega jättis juba niisuguse mulje kolibritega. Et noh, minus ärkas niisugune loomulik instinkt kiiresti teada saada, kes on kes enam-vähem ja kuna kolleegide seas oli ka teisi linnuhuvilisi Rootsist, Soomest, kes olid rohkem kogenenud kui mina, siis ma sukeldusin nagu oma vabal hetkel koos mõne teise kolleegiga Leedust ja, ja Soomest just sellesse tegevusse, et siis teada saada, kes on kes, ega siis seal keegi õpetanud sulle. Kaanepildil on siin kuus lindu väljas nii-öelda no mida võib öelda. Väga värvikad, see on esimene asi, mis silma hakkab ja meie jaoks ja võõrad troopika hästi kirev ja ja väga värvikas ja see aeg on vist selles piirkonnas. Me ei tohi unustada, et Nairobi on 1700 meetri kõrgusel ja see tähendab seda, et seal on natuke jahedam. Ja see jahedus tekitab siis niisuguse võimaluse, et seal kõrvuti selle troopilise vihmametsaga on siis savannipiirkonnad kus on nagu, ütleme võib-olla valge inimese jaoks nagu mõõdukam kliima. Sellepärast, et ega see kuumataluvus on ühesõnaga värske ja puhas, sihikindlalt on siis väärtustatud see mitmekesine ja huvitav loodus siis ja noh, kipub kogu aeg pilk püüdma neid uusi hääli ja unistama sellest, et peale Nairobi vähemalt üks öö oleks ka troopika, kas ja ma tean, et sinu südames kõige suurem sopp on ornitoloog loogiale, aga noh, amet on ka praegu niisugune ja ka üldine. Ma arvan, et kõik elav on tähtis võrdselt siin, kui ma sirvin nüüd lauanurgale pandud fotosid ise oled teinud, siis siin ühe keskel laseb päris hea traavi kaelkirjak ja, ja ütleks, et see rohumaa on tihe, pisut natuke kollakas, aga küllalt tiheda rinda ka, nii et ei, ta pole siin midagi õplukene või hõre. Ja vaat see on huvitav, et rohi hakkab juba Somanis kuivama, kuid allpool on siiski näha, et tal rohekas. Ja nüüd võib-olla. Ma alustan kõige suuremast niisugusest ütleme mitte negatiivsest, aga niisugust niisugust niisugusest pettumusest sellepärast, et et no teatavasti loomariigi kuningas on kindlalt lõvi. Ja, ja kuna savanni põhi ei ole veel kasvanud täie kõrguse juurde, mis peaks inimesele ulatuma, ütleme, rinnuli seal Aafrika savanni, kes siis ka Lõvi tunneb ennast ebamugavalt ja tal on halb jahti pidada, ta saab peita ennast vaikselt lähemale minna, suurtele anti orjadele ja sellepärast jätsidki need, need loomariigi kuningad mulle. Kui noh, sahvrist osavõtjale, kes siis sõitis seal, urban Nissan või, või Datsun Urban niisuguses lahtise katusega väikebussis mikrobussis jättis kõige kummalisemad ja kõige kohatuma mulje. Lõvid vedelesid pajupõõsaste sarnaste agaatsete varjus. Jaa jaa, olnud absoluutselt mingit tähelepanu. Alguses ma mõtlesin, võib-olla mingid näitleja lõvid, aga aga hiljem, kui ma korduvalt neid kohtasin ja kõik nad ühtemoodi käitusid Nendele võis sõita kolme-nelja-viie meetri kaugusel, ilma et nad oleksid sulle pilkugi heitnud. See oli kuidagi väga inetult kohatu ja et lõvi ja niivõrd üle inimesest ja tema huvidest ja teda rohkem huvitab see, et ennast selles päiksele uisas päevases päiksele võib-olla varjata ja siis õhtul hommikul pisut jahti pidada. Ja kuna jaht nähtavasti madalrohuga nagu meile giidid seletasid, eriti edukas, siis nad olid ka nagu passiivsed ja nad ei olnud eriti aktiivsed. Aga kuna sa silmitsesid sinist kaelkirjakut, siis ma pean ütlema, et jah, ega kaelkirjaku vaatlemiseks võistlusel on vähe võimalusi, sest et meie loomaaias ei ole kaelkirjakut, kaelkirjak on tõesti pikk kael ja, ja savanni seal ta tõesti väga kummalise kujuga need, et et kui nüüd seal päriksid, et missugune minu lemmikloom uutel vaatluste alusel on, kui ma sain üle vaadata kogu Aafrika loomariigi praktiliselt siis ma kindlalt väidaksin, et mitte lõvivaid kaelkirjak, sest ta on tõesti väga kaunis graatsiline, väga kummaline. Ja, ja, ja üks minu arvates üks, üks üks maailmaimesid. Siin on teistest loomadest kabilt väiksematest kui lõvid, tiigrid ja, ja ahvidest, aga ma võib-olla ei hakkaks oma järjekorda tegema ju sul need tähelepanekud on just niisugused, nagu nad seal reastusid. Kellest veel võime rääkida. Kindlalt peame rääkima niisugusest loomast, keda ma hiljem uurisin maailma looduskaitse loomariigi teatmikest. See on gepard, gepard on ikkagi Aafrika Ida-Aafrika haruldane loom ja, ja võib-olla kogu seda maailmapopulatsiooni kokku loetakse kuskil 5000 ring ja mina olen ühte näinud oma põgusal retkel Aafrika savanni. Nii et, et see oli mulle suur üllatus, et ka gepard ei teinud sellest huvilisest inimeste jõugust välja. Ja kui ta sääres plaan oma jahiplaane pidada rahulikult meile selja pööras ja mõtiskles, kus kanti ja mismoodi jahile minna jälgiti, noh, ütleme, see on kokku sõitnud kuuest seitsmest mikrobussist ja mõni mõnestki bussis rikuti safari reeglite ja räägiti valjusti. Siis ta ei kai, ei heitunud meile ühtegi pilku, vaid lihtsalt tegeles oma asjadega oma mõtetega, oma oma plaani toonidega oma jahiplaanidega ja, ja lihtsalt ühel hetkel keeras uhkelt selja ja jalutas eemale. Siin on näha tee ääres kraaviga kaldal ta pildistajale selja pööranud ja küllaltki rahulikus asendis lõdvas asendis. Aga võib-olla see nende suur rahu ja niisugune paatsus inimese suhtes näitab ka seda, et nad ei karda, neil ei ole kogemust, et sealt võiks midagi tulist tulla või valusat teravat ju siis siin on ka võib-olla see side olemas. Ja kindlasti sellepärast, et ma kujutan ette, et noh, niisugusel looduslikult rikkal maal kõigile vaatamata siiski ilmselt on kõige suurem rikkus tema, tema loomariik tema vägas niisugune suure tihedusega loomariike kes ilmselt teenib siis nende turistide ligimeelitamiseks ja, ja nüüd see rahvuspark, kus ma käisin, selle nimi on siis massaimaara selle massaima rahvuspargi kuulsus algab peale Tansaanias Ränketist. Teatavasti ja, ja geeni on siis naaberriigid ja kui vihmaperioodid üle lähevad, siis rohi nagu hakkab kasvama selle järgi ja haljendama ja värske, värske rohu, ärge siis kõik need kariloomad rändavad ja värske vee järgi. Ja täpselt niimoodi toimub siis iga aasta on niisugune sesoonne rannanagu. Põhjamaades on põhjapõtrade ränne roheluse järgi, eks ole, tundras ja siis seal nende arvukate kümnete liikidega esindatud anti loopida ränne koos kisketega sisse, et lõuna pool asetseva ketist üle riigipiiri mida loomulikult keegi ei valva tõsiselt. Siia Keenia poole ja ma sain, ma arvan siis nagu jätkuks sellele kuulsale Ränketile ja. Nüüd. Ma tõin, julgus ja usaldatavus. Muidugi, siin on omad piirid ja ranged reeglid. Väga rangelt on keelatud loomade häirimine väga rangelt. Ülirangelt on keelatud ohutust väljumine. Autost ei tohi väljuda, loomi võib valada ainult autost, katus tõstetakse üles ja katuseluugist mahub rahulikult Loomi binokliga jälgima või pildistama viis-kuus inimest rohkem tavaliselt bussis need ei olegi. Istekohti on küll kümmekond, aga viis-kuus inimest sõidad tavalist niukse bussiga. Erilise mulje jätavad muidugi nende kiskjate kõrval, keda me arvukalt nägime. Jätsid muidugi need tohutud antiloobi karjad, ma ei ütleks, et muidugi paari oleks võimalik ja see loomade uurimine ja vaatlemine oleks võimalik ilma range kaitseta. Ma nägin neid, nende kordoneid, nende järelevalverühm, need olid kõik nemad raskerelvastatud, niisugused neegrite poolsõjaväelased osad, kes siis neid rahvuspargi ajatel kontrollisid kõiki liiklejaid ja, ja sõna sissepääs oli reglementeeritud, kuid kogu teenindus kõik need kämpingud, see oli, oli euroopalik ja väga erineva hinnatasemega. Ja, ja kui sa ei soovinud loksuda sõna massaimaarasse mööda tolmused töid, sest et kiirteed lõppesid umbes 100 kilomeetri järgi naeroobist ära, kas hakkasid tavaliselt auklikud teed nagu meil? Kui sai soovinud loksuda autoga tundide viisi, siis võisid sa tellida kerge lennuki ja kerge lennukiga sõita sinna, mis muidugi, kus hinnavahe on kümnekordne. Kummita sajakordne. Need Impala ja kampsuniga sellide need salgad või ütleme, karjad need olid sadades, võib-olla isegi tuhandetesse ulatuvad need korraga võis näiteks silmapiiril soodsast vaatus kohast lugeda sadu loomi. No ütleme, kümnekonnast eri liigist neid suuremaid ja väiksemaid antiloope, väiksed lombid on nagu meie metskitsed ja, ja nende nendele võis sõita mis tahes lähedusse. Nad absoluutselt ei reageerinud inimesele, see näitab seda, et seda millede hulk aastakümneid juba ja see on Aafrikas väga populaarne. Mina kujutasin ette, et selles Maasai Mara pargis, mille pindala on umbes 20 korda 20 kilomeetrit selle pargi territoorium, kuulge, meil on niisuguseid sõlmpunkte, kus need turistid siis niimoodi kokku sõidavad. Neid on üks, kolm-neli ja igas punktis üheaegselt sõidab ringi, no ütleme, üks 50 mikrobussi Need on tavaliselt kruusateed ainult Nairobi lähedal Keenia rahvuspargis, mis on noh, niisuguse turistile, kelle ainult pool päeva aega, kes muude ülesannetega seotud seal võib-olla ei olnud see loomade tihedus nii suur, aga massaimaaras küll oli see hämmastav ja, ja, ja see on, mõtlen muidugi mitte leiate, et autod sõeluvad hommikust õhtuni, vaid ikkagi õhtu ja hommikutundidel keskpäeval, kui loomadel loiud ja noh, nendel on vaja rahu. Siis on ka rahu. Kord on kuidagi väga niimoodi ilusti paika pandud ja ja on tunda, et riik tunneb huvi selle vastu. Riik eksponeerib, riik peab seda looduskaitseala üleval, aga teenindavad turisti erafirmad ja seal oma konkurents ja ja see hinnataseme erinevus siis meelitab neid turiste, kes raha loevad ja eks neid on ikka enamuses valgete seas. Kui me koolis käisime, koos bioloogiat õppisime, siis ilmusid ju režimekkide isa ja poja jutustused ja üks raamat kandis pealkirja Serengeti ei tohi surra ja ja siis mul on kuidagi ikka meeles, et salakütid kiilusid, ma ei räägi nüüd keemiast, nüüd räägime siis Tansaanias, mis on meeles, kiilusid ikkagi vahele ja tegid kurja ja nendega oli raskusi ja, ja, aga sinu jutust jääb küll mulje, et Keenia poole peal ja nüüd oma 30 aastat hiljem näib, et kord on täielikult majas. Ma arvan küll. Ja korra majas olekut on soodustanud võib-olla ka riigi terav huvi selle vastu, sest riik on näinud, et see niisugune turistide meelitame. Mine veretule niisugusele ütleme safarile, see toob hästi sisse see, nagu ennast taastootev, see kunagi kuhugi kao. Ja ma arvan, et see on seotud eeskujuliku veterinaarteenistusega, sest kui kuumas kliimas nii suurte loomakarjade hoidmine, et siin mingit taudi ei tule vahele, see on juba omaette probleem ilmselt hästi lahendatud ja sala terviseprobleemist. Ma nagu ei usu, et seda üldse eksisteerib. See võib olla valgete probleem ja võib-olla valgete inimeste seas oli huvilisi, kes ei tahtnud loobuda sellest tõelisest endisaegsest aafrika lahist võib-olla et need probleemid Need olid teravad just sel ajal, kui tegutses aktiivselt viimati ja kui oli just tegemist nende Aafrika riikide iseseisvumisega kuuekümnendatel aastatel, vot siis võis olla sotsiaalseks probleemiks, aga igatahes nüüd giididest Te ei mõistudki mind kuma sarnaseid küsimusi esitasin, nad ütlesid, et seda garanteerib valveteenistus ja see ei tule kõne alla ja ja üldine elatustase ja elatusjärg orienteerub seal üldiselt ikkagi põllumajandusele, karjakasvatusele ja mitmel pool Maasai Mara äärealadele sõidul sinna nägime väga suuri küll üsna kõhnasid kuum kliima, veisekarju, mis olid harjumuspäraselt teistsuguse välimiku, meie Veised aga nähtavasti nähtavasti see siiski aitab seda rahvast toita ja ja enam-vähem tasemel hoida. Muidugi sotsiaalset probleemi Aafrikas on palju. Aga sellega vist praegu ei tegeleta turismiäri peale just hetk tagasi, jutt läks ja ja nüüd ma saan juba ühest asjast aru, et kui sa pead kaelkirjakut väga imeliseks loomaks, siis on ka üks kangas ostetud, millel need loomad on peal vist trükitehnikas kantud, tõid natukene kaasa. Ja see hästi libeda nahaga Prillitoos on ka sealt pärit. Tahtsin peal, nüüd on vaja juba tehis? Ei, see on ehtne ja, ja peab ütlema seda, et muidugi, eks eurooplastele, eriti baltlastel siin ja ja meil muidugi on väga palju õppida sellest, sest ka meie mõtleme sageli selles suunas, et et Eesti looduse eksponeerimine ja turistide meelitamine meie niisugust loodust nautima. See, selle niisugune väljakujundamine on suur töö ja üks selle osa on kindlasti suveniiritööstus ja Aafrikas on see muidugi fantastiline, eks see on muidugi arenenud võib-olla tõesti aastakümneid pikalt, pikalt, aga mul õnneks oli üks reisikaaslane, üks tuntud Moskva professor Flynn kes oli käinud Aafrikas esimest korda kuuekümnete aastate keskel, teist korda seitse, 10. aastate keskele, nüüd siis 30 aastat hiljem. Ja tema jutust ma sain küll niimoodi aru, et on toimunud ka tohutuid muutusi just seoses sellega, et kui Rimekki filmidest Me mäletame, massaisid kui väga algupärased ja originaalsed huvitavaid rändrahne, vaid, kes on rännanud kunagi sealt kuskilt somaali poolt Põhja-Aafrikast Etioopia poolt sinna Nigeeriasse niuksed, väikesed ja hästi usinad ja väga primitiivsed rahvad, siis muidugi, nüüd on nad muutunud. Turistidele nagu eksponaatideks ja ja teine asi, mis siis teravalt silma hakkas, oli see sellele Moskva professorile, kellele see oli kolmas külastus. Et kui algaastatel olid kõik need suveniirid valmistada metsloomade nahkadest ja, ja kõik need Aafrikat, trummid ja, ja, ja muud traditsioonilised asjad, et need olid sageli metsiku looduse päritoluga, siis nüüd oli olukord teine, nüüd oli koduloomanahkadest valmistatud ja jääse suveniiritööstus. Noh, annab nüüd natuke vastust ka selle su endisele küsimusele. Et mis suunda arenenud, kõik see Aafrika looduse EXPO eksponeerimine, ta ilmselt on jah, arenenud sellele sellesse suunda, et hoida seda aafrika rikkust. Siin on nüüd ja nende paljude voldikute, fotode ja raamatukest vahel aukohal üks trummikenud an oma 30 sentimeetrit kõrge alt kitsam ja kasvab ülespoole laiemaks, nahaga üle löödud. Ja tal on siis väikene nöör küljes. Ma ennist proovisin nagu sõrmedega siin midagi sünnitada, aga sa ütlesid, et ei, et see on niisugune raputamise trumm, oskate hästi raputada? No neegrite käest tegid päris huvitavad hääli, minu käest ta nii huvitavalt ei kõmise. Kuid noh. Jah, see peaks olema siis niisugune üks Aafrika kõige traditsioonilisem suveniir ja, ja muide, meie kasutasime oma sõidul siis ka niisugust võimalust turumajanduslikku võimalust leida. Üks niisugune odavam ei tee, odavam kämping. Aga ma pean ütlema, et meie soov päris telgis veeta öö see muidugi ei õnnestunud. Sest et meid nähes üle vaadates firma, kes meid teenindas, arvas siiski, et meil on vaja noh, niisugust natukese õitsema telki, sest oli seal vanemaid härrasid. Ja see natuke soliidsem telk tähendas siis seda, et oli küll telk telgi moodi kus oli kaks voodit ja kus võis püsti seista ja kus olid tuled, aga telgi tagauksest tõmbeluku taga oli päris mugavustega vannituba. Töötad sellega lükkele petekas nagu tehtud. Poole tunni sisse mahub ainult pool tundi meenutusi, tähelepanekuid kahjuks mitte rohkem. Ja lihtsalt tuleb huvitav jutt punkti alla viia, aga võib-olla selle punkti siis paneb trummikele nüüd minu käes.