Ajajäljed ajalugu, elu, loodusajalugu, inimese lugu, nii tõesti on kõik siin ilmas seotud olnud. Sajandi jooksul, mille algul 26. mail 1910. aastal sündis Tartus tüterleb, kellele Kai nimeks pandi. Tundmatud tuli tundmatusest ja tuntuks ning austatuks saanud. Päeva kätte hoiule suuruse ja väsimatu kunstniku hinge konseid sündinud Anne on looduse kingitus. Paremini kui kaine. Taolist kingitust hoidma peab. Millist vaeva nõuab ande säilitamine? Millist ettevõtlikkust, andele järgimine? Missugust jõudu on vaja, et seista üksinda, kutsumuse ema suri, kui kai reete väike oli. Kasuema ja isa olid tantsu õppimise vastu. Kuid lõpetanud Tartu tütarlaste gümnaasiumi läks ka ei, ikkagi Tartu balletistuudiosse läks sinna kummeli lõhnaga Te kätega, sest oli korjanud mürgiks kummeleid, et tasuda õppemaksu. Võrumaa rahvas mäletab laste ballete Pöial-Liisi inetu pardipoeg. Põrsakest maikelluke etendus Kandle laval veeessenn kevadelgi. Võrumaal kiidetakse kai lõite suurepäraselt lavastatud rahvakunstiõhtuid. Eestima tantsijad teavad kai leides loodud tantse viire takka. Kaie kargu, Jaanikul Haanjani võrokeste tan. Kokku olevat ka ei neid tantse üle 150. Kaileid. Tantsumemm tan ema, vanaema, tantsija, tantsude looja, õpetaja, näitleja, õmbleja, kostümmeerijad, sirge selja ja väärika õhke hoiakuga ta. Eks püstipäi olijaid pole palju meie ümber. Kuid mida teab tühikud küpse vilja raskusest? Kainiit ei tea, kuid pole looka vajunud. See on imetlusväärne. Ja täna kordame oma uhkeid päi inimesi. Jätkab Võru maavanem Elmar Tiit. Oma tantsuelu teie näeb vaeva ja tore Eestimaa tantsupeod kallieedeta. Mul on kokku lugeda neid lapsi, neid noorukeid, poiss, naisi-mehi, kelle tantsusamme oled. 30 aastat kutsume teid Võrumaa. Töökus, vaimsus nakatav, igav küll, kellel õnn seega kokku puutuda. Kliendid on olnud rahva suru peo nii halbadel kui ka parimatel aegadel. Need onud, teie veod, Teie kavale jääb teie lavastatud ja suleti teie tantsude esiettekanded. Huvi antud ainult üle Eestimaa ja kaugemalegi. Teie kodumaine viis kodupaigas. Rõõmsame kui nad ütlevad, et me elu seeski ei suuda tantsida, nii nagu tantsis seda meile ette. Kall aitäh sulle kuuldes on õnnelik, et ta võib tantse tantsida, sind näha. Kõiki tervitusi õnnesoove ei jõuame teieni tuua, siin olid head soovid küll maakonna kultuuriosakonnalt haridus koondiselt kultuurimaalt üsna tabavalt aga iseloomustas kaileetted Võrumaaks Tenekamaid, kultuuritegelasi. Aleksander Krull. Loomingu ülehing, sinu kunstnikuhing elab sinus ka täna, kuigi sul on küllalt suur aastaid seljas, aga ta elab täpselt samuti nõpe elanud 30 aastat 40 aastat tagasi ka ei luba soovida sulle palju patju. Rõõmu, palju õnne elus. Neid säravaid kuuselaine jõuab, oleks veel hästi hästi palju. Kall. Aga nad elavad ka palju aastaid hiljem, sest sa oled andud nii palju oma rahvale. Sa oled tõeline Eesti naine, kes on öelnud alati oma tulevaste põlvede kasvatamisel, aitäh sulle tantsule kõige kõigist. Niisiis alustab täna Võrumaa rahvas oma tantsumemme juubeli 80.-te piduliku koosolemist. Viin. Viin on kogu Võru kultuuri üldis esindab ja nii palju kui neid ja väikese maakonnavalitsuse saali mahud aga põleb suvel laulupidu tuleb ülemaailmne Võru laste kokkutulek ja kindlasti jälle lained seal augu kohal, et tema teada on ju kogu peokava ja kindlasti Samuda egi reas. Esimesena kui üldlaulupeole Tallinna läheb, Võru laulu- ja tantsurahval.