Tere, mina olen Kaur Kender ja see saade on kuri karjas. MINA OLEN Olavi Ruitlane minu kõrval, Kaur Kender ja kuri on karjas, on kuri karjas. Tegu on siis Meie esimese luulesaadetega R2 eetris ja me alustame siis sellega, et me proovime nagu kõiki sündmusi, kõiki asju, mida me näeme kuidagi seostada ja seondada luule värsiga. Kuna luule kohta on väga ilusti kunagi öeldud, kes te olete, kus, et luule on inimese mõtlemise keel et siis võib-olla inimese mõttes saamegi kõige täpsemalt aimu siis, kui me kuulame luulet ja alustame siis sellest, et mis selle nädala kõige tähtsam üritus, vabandust, mitte üritused. Kõige tähtsam sündmus oli, oli see, et Samsung sai viisakalt, ütleme õuna põske. Jah, et teema on nagu mingid ümarad nurgad, mingisugune libe klaas näppudega lohistamine ja suuremaks vähemaks venitamine. Ja nüüd on nagu asjad niimoodi väga paljud inimesed on sattunud nagu kuritegelikule teele, kuna nüüd nagu kohtuotsusega on selge, et android nagu varastatud kraam siis väga paljud eestlased ja mitte-eestlased on kõik nüüd siis nagu lätlased ja lätlased on nüüd kaasosalised kuriteos just venitavad oma kahe sõrmega ja, ja tegelikult on see kõik kuritegelik, et Ameerika kohus juba mõistis Samsungil välja miljard dollarit, seda on väga palju, see võib kasvada kuni kolme miljardi dollarini, kindlasti kasvanud kolme miljardi dollarini. Ja, ja selle taga on veel mõrvasüüdistusest tegelikult, et kuna nagu selle tagajärjel suri nagu Steve Jobs kõhunäärmevähki vist siis luule Viilma märgi vähk tuleb stressist. Stress tuleb, vargust vestleb vargustest ja just nimelt. Aga õun kui selline ja Apple on tegelikult ka otseselt mõjutanud väga tugevalt eesti luulekultuuri ja luulemaastiku Virosel ajal. Jah. Et ma tuletan sulle meelde, et kui oli sellise õunapoe nagu valge klaar avamine, siis see õuna Bootja tellis Sultsin avamisele mitu õuna luuletust oli küll niimoodi jah, oli küll niimoodi. See on siis Olavi Ruitlane, valge klaari õunapoe avamisel ja esimene. Aita Paifoonist teatšoops, ma teen õunast kõvema märgi. Ma teen sellise kurat, et naised ja mehed niutsuvat sellise järgi. Ma teen puutetundliku varre ja 11 piksliga, ime kui seda jääd töllakil vahtima, oled 12 sekiga pime, aitab Aifoonist teatsioops, iga su põrgulik lelu. Su kuradi hullus on võtnud nii mõnegi hiinlase kollase elu. Ma teen ultramoodsa disaini, mu kaubamärgiks saab porgand, kes omab seda, võib näoilmel aimata, kuhu ta selle on torganud. Esa tell seliinastuma arvudile jubinit nakas Vannal rõivet narma võt ubinit mille jaostas hiirepadi arvu dile plate, kui saad, üten tükk sülle poodist. Ai Black Latte. Nüüd oma isa lavad Hakan Elo idüll tollest samm saekaatrimehel üttest näpust küll. Järgmine oled sa küll remix, mille sa oled teinud ühe vanema luuletuse baasil, aga minu arust on, see sobib väga hästi, ta muutsin umbes kaks sõna ja väga ilusti välja lõunaks kohad just ise roomav tigu. Jõuluvana Toomul, poni, taskulamp ja vibukingi, üleskeeratav ja ise roomav tigu. Koosta palun kommidest mu toitumise ahel, kingiujumise mask ja lestad vahel. Anna mulle mac book proov, et lõpeks PC Kert taustapildiks Evelin Ilves, kurat. Sept siis te kuulsaks sportlaseks ei anna, kullasära. Ja kui sa teed must Värnikuma, tapan ennast ära. Pane selja peale kiviska rinda, lihast. Et ma meenutaksin suurt Baruto moodi tihast, kingi mulle korralikud välismaised suusad, naisele too nägu aju, rinna, paaria, puusad, vala otse suhu viina, kui mul käivad neelud pärast siirda mulle maks ja ujujad, neerud, jõuluvana, too mul poni ise roomav tigu, kingi üleskeeratavad taskulamp ja vibu. Osseliinast arvudima Vahnes jõulat Packard kuigi Tiidsed tööle joht ei nakata jääst nägagi nüüta vetsu nukansais veits õhku värskendas ta kõvaketta Hay. Kodudes kogu aeg peale luuletusi võite alati meele plaksutada ja see oli siis meie täna nädalat sellenädalane õunauudiste rubriik õunauudiste, jah, aga, aga mis saab siis, et nagu nagu inimesed valutavad südant, et siin on android nagu karbis, eks ole, ja ja tahavad nagu kuidagimoodi oma ennast nagu rehabiliteerida või võib-olla on võimalus Nokia osta endale, sest Nokian täiesti aus, kaua märtrid jälle Nokia on, mul tuleb meelde, et Nokia kohtame, sai ka üks luuletus tehtud, et ma lähen kummikuga, aga sellest mõni teine kord, kuidas Nokia kummikuga lüüa, eks ole, kas oli Nokia pommik, aga mis kummiksoli sa ise kirjutasid, selle? Ma olen kummikuga kummikuga on ilgelt mõnus pauk, tuleb nagu summutiga. Ei, see ei olnud mina. Aga okei, aga paneme selle Rovi karpi ja võtame näiteks järgmise rubriik. Raadio kahe enda oma luulesaadet, kuri karjas ja mina olen Kaur Kender ja mina ei ole Kaur Kender Olavi Ruitlane ja kõik see luuleasi seal, kui sa sellest tähendab, me alustasime seda sel suvel, kui me hakkasime tegema kultuurikatla aias luuleürituste sarja kuri karjas ja kultuurikatla aias oli kuri karjas, aga tegelikult oli luuleline meid ka olemas, aga oli jah, luule oli, aga kuri ei olnud karjas ja nüüd on kuri karjas ja nüüd on kuri karjas ka raadio kohe eetris ja jätkame siis proff luuletajatega, kelleks on siis sel nädalal Priit Pullerits. Priit Pullerits on kirjutanud Postimehes arvamusloo, nüüd ma ütlen, artikkel mis räägib nagu ropendamise suveteemadel ropendamise ropendamisega, on see asi, et no rohendamises. Me oleme tegelikult Eesti meistrid, arvad? Mina vaidleks vastu, mina üldse nagu ei ropendanud emakeeles nagu sellist asja ei eksisteeri, aga aga siin kirjakeeles ma vaatan nagu, et noh, miks me selles artiklis võtsime. Kuule, aga ega me me ju ei sega nagu ajakirjandus ja absoluutselt, aga aga nagu niimoodi, et mis sa luule, kunagi luuleguru proff, keda inimene, keda usaldan, Kivisildnik ütles niimoodi, et võtaks tekst loopida välja sealt kõik nagu asjad, nagu misasja koos hoiavad ja kui see On sul nii hõre, et nagu, et midagi enam välja visata ei ole, siis ongi luuletuse ja ühe sõna välja viskad, siis muutuks hajuvabaduseks, eks ole, siis ma toon sellise teksti juures mingit samasugust luulele omast nagu momenti, ma loen selle lõigu ette. Muidugi ei kasutanud nemad tärnevaid teesõnana kõlas Ameerika modellisaatest tuttava Banksy eestipärase hääldusega nimi veesõnana saksa legendaarse iluuisutaja Katarina perekonnanimi ja bee sõnana inglisekeelse verbi panema kolmas pööre, ma tulen, Sid. Siin on kindlasti loetus, kunagi ütles mulle Tõnu Õnnepalu, seda me loodame ka kunagi siin saates kindlasti kuulda, et, et vabavärss muu on kui murtud read, et siin on nagu tähendab on ju on kõik on nagu peidetud kujundi taha, aga samas ka väga osavalt väga nagu hõlpsalt peidetud niimoodi, et lugeja saab kohe aru, see on, ma arvan, see on lasteluulega tegemist, sellepärast et siin ma julgegi seevastu vaielda, sellepärast et kui me seda artiklit natuke edasi loeme või seda kolumni arvamust edasi loeme, siis läheb asi väga karmiks, aga ongi küsimus, miks on lasteluuletus nagu sihukeses nagu karmis kontekstis nagu, aga see on võib-olla sama põhjus, miks missivõistlusi tehakse nüüd kolmeaastastele, lastele juhatatakse asi ilusti sisse, siis selge see, et ma, ma saan kõigest aru, kolme aastane juba oskab rääkida, ta oskab öelda, aga vaata ühe aastane ja pooleteiseaastane ei räägi veel, eks ole, et nad ei ole nagu võimelised endast vastutavaks lasteaiad juba peaaegu täiskasvanud selles mõttes, et neile pole missivõistlusi. Tegelikult on asi veel väga varaküps ja kolmeaastane on tõesti väga, väga küps, aga ikkagi, et kui juhtiv päevaleht juhtiv arvamusavaldaja niimoodi ütleb, et siis mis on meil nagu sellele lisada? Ei küsimus, miks peituda nagu silm, milleks, milleks siia vahele panna luuletus, eks ole milleks niigi sisuliselt nagu lihtsa asja puhul nagu energiat raisata, eks ole. Tee SÕNA modellisaatest tuttava Banksy eestipärane, kütusega eesnimi v sõna, Katariina vitt, kas ta, kas ta ei ole meile pakkunud ülevaid hetki, eks ole? Väljadel, eks ole, niimoodi on ja ja kas türa palli vastu meil on midagi või? Jumal hoidku, modellisaade, mida, millega me külmi talveõhtuid alustame, absoluutselt, Tüüra Banks on Katariina vitu kõrval. Talveõhtute raudvara, oliivi ja perekonnanimi. Ma eelmine kuu vaatasin, tähendab mingisugusest fotoko soliivia, nagu kugistada Taani, eks räägime. Täiesti täiesti sümpaatne, ilus laineks, Olivia munn ja siin me läheme mingi ringiga mööda, nagu me peidame, pea liiva allaks, inimeste perekonnanimesid öelda peale seda, mis ma oskan öelda topeltstandardit. Aga aga mis sa ise arvad sellest ujumisest, et no kui kui nagu asesõnade, kuidas sa kasutad nagu endasse, nagu siin on, ma saan aru, et kolm punkti võin välja öelda, ühesõnaga et vägisõnad asesõnade asemel, kas see on nagu okei või? Ja mul, mul tuleb meelde, et mul oli kunagi ühe sõbraga koos täiesti läbikukkunud jäätise, jaemüügikett mummuke, ma loodan, et see on kõik aegunud ja meil oli seal üks tegevdirektor, kes kõneleski niimoodi, et hommikul üles ütles, kasutas ainult kolme tähelisi sõnu ja elamus kui tutvusringkonnas nagu ei kasuta selliseid, aga kui ma nüüd loen siit nagu Pulleritsu artiklit, et siin on nagu tra külm raisk, täitsa küll selles mõttes, et on need nagu edasiareng ikkagi, nagu ka selles nagu vägisena statud sidesõnade maailmas varem öeldi, ju mäletan täitsa täitsa rahukud minema. No kuidas on võimalik, siis eelarves on väga vägivaldne, see on lihtsalt ebanagu absurd anatoomiliselt ega see raha külm raski ei ole ka ilus, aga vähemalt ta nagu ei ole vägivaldne, aga ma arvan, kuna meil on ikkagi luule saada, et siis ma arvan, et me peaksime lõppu lugema kaks luuletust, et, et võib-olla loeks lõppu siis jälle sinu luuletust, esiteks siis puiduärimehe naise täna minu päev nagu täna sinul ootuste päev, nagu ka iga muu päev. Sellepärast et nagu sa tead, et meelelahutustööstusel on üks reegel, et kiida ennast sellepärast, et arvamus jääb meelde, allikas ununeb, nii et siin ta on. Olavi Ruitlane, Eesti kõige kõvem luuletaja. Kaur Kender. Eesti kõige kõvem kirjanik, me tuleme selle kõvaduse juurde veel tagasi, aga need kaks Olavi luuletust puiduärimehe naine Ma ei räägiks seda, muidu seisund kisub Shaiseks. Tüdruk tõmbas uttu puiduärimehe naiseks, nüüd ma istun, silmad vees, nemad teevad nussi siis, kui tüdruk puhkab. Mees viib Tallinnasse prussi. Ja teine luuletus, mis on lühike sobivalt tervitustega, Priit Pullerits sulemeestelaul. Naitmen pätman Lotman. Ja läks mikrofoni kontrollimas. Riimi jaoks ka valmis on. Ja mis te arvate, et ma usun seda? Sellepärast väiksele valgusretkele kutsus hääleris pantsivadki loodume kloonuselt ka pakkusin, hooldus lendab mõtet, jätkub saarlased nendega, täname tagasi vahepeal vaprusele. Küll aga võtame tuleviku, kes häbeneb, nooruses tehtud vanakool on ehmuduge kooli. Mingi kadedus avaldub arvamusest pidevalt. Et igatahes vabadust käsitluses mõttevabadust olümpia õige haru mees väärt näiteks mina. Pelgaks leidub teisigi, kes vahest Cisco Diego rõivad seljas kõigutestaabitele, millega sa kunagi purustatud mõtetega haiguse kasvat, kõige suuremast väljas, mis siis edasi? Tahaks näha seda tarka lolli, kes ütleb, et loll küsib karrast saabune naine, kes rääkis, et armastab mind niivõrd palju minut ära järgmine päev istuma, lähenemine käega või siis teine tsikk, kes käis minu pool muusikat kuulamas, enne kui meil kurg lendas, vaidlust järgmise mehe järgi huvitar samuti noored just marinaadis kuradi vees, ma olen küsinud, toovad, et eks neid peos pole okei, need võib-olla polnud tõsine hingega sees läbi. Üks vanakooli kutt rääkis meeldimist, mis laadal kaust läheb sinna, kus lähedane siis ütlesin, mina teen, et see, mis oli võib-olla küll määrdunud, kuid jätku püüdakuga kuhja kõige muu ajal, kõik hea ju jääb ju, jääks kasvus alles see, mida ma teen. Seda ju pole veel nähtud. Mis haigraapeeritutsu? Eks ole, nii. Ja kes vaest meist ei tahaks, mõnd lemmik lugugi kellele kurdaks mõni vanem naaber musta liiga kõva pinguslikule Telebulawedust, meie mees, viibisised, paus oli Ewert tuli ka isegi aru sellest, et erinevad generatsioonid, erinevad maitsed, erinevad inimesed ja kõik nii edasi, selle üle me ei vaidle. Aga see meid ei huvita, Melbafay. Ja siis üks väära muretsete, mis näodo juures mõni teeb, kui ta laseks oma meelismuusika, keegi ei võtaks enam teda tõsiselt. Minu silmis ongi sussi seest paistab teovõimetuks kuulama, südameks peabki kuulama, muud kõigil on midagi vaja, triinus Tuksataks sealhulgas ka loomulikult vajadus millegist puhata nende majas. Subaru on tegelikult niimoodi, et ma ei saa sulle absoluutselt mitte mingisuguse rõõmu osaliseks. Lühikese raamiga kunagi. Ei, no ma ei taha kuulata enam mingeid vabandusi, et ei taha kuulata, sest nüüd räägime kõigest. Räägime eluteatrist tsirkusest, räägime. Ja kui ma nüüd nende sidesõnadega läheme edasi, eks ole, vaata, vaatame kohanimesid, vaatame kohanimesid, mis on läbi aegade olnud ja mis on võib-olla esivanematele mõningat nagu lõbu pakkunud või ka siis nagu nagu puna näkku häbipuna. Et ma siin lihtsalt otsisin, lõin esimesed, mõned nagu ettejuhtuvad koha nimel, linn nagu Vikipeediasse ja vastasele sellised, nagu Paide oli Paide. Esmaselt nimetati seda linna Wittensteini yks. Et sakslaste keeles tähendab midagi muud, aga, aga eestlastel oli restoranid, seletas midagi Türi videol kaugelt sealt ma mõtlesin, et ma saan nagu otse jälile mingisuguse jälkusele, Türi puhul aga korralik nimi, saksapärane turgel turgelt turgelt ürbel selge. Väga-väga mõnus, nagu kohanimi on Rapla linna nimi, rapola küla oli aastani kuni 1918 ja seda oli rappelist. Edasi puha kultuur. Viljandi saksa keeles hellin. Viljandit Fellini selge. Väga armas Tõravere Tõravere kohta nagu Vikipeedia annab päris masendavad, kõige vähem infot nagu ja et seal on mingisugused teletorn, hoitakse mingisuguseid tähesadu ja asju ja, ja ma hakkasin kohe uurima, et mis seal nagu tagapool sain teada. Tõravere oli 1938 aastani kandnud imet. Kaagvere ai valu sai. Väga valus, väga valus see on. Mina olen tundlik inimene, mul on väga valus, kui see on, see on tõeliselt verest tulvil pulbitseb. Ja pärast 30 kaheksandat aastat me ei olegi nagu pärast mitte midagi kuulnud otsa kool, midagi. Nii saab kui vaikida maha oma ajalugu, ajalugu. Võrus Karulas on täitsa muutmata nime nimena veel mustaputsi, soo. Inimesed eksivad, ära käivad seal, ma arvan, et korjavad seal tõenäoliselt niukseid Marju mustaputsi, soe, jääb sinna kuskile Ihama karilatsi vahele või ei ja ma arvan, et ei jää. Et need on nagu tavalise Võrumaa eraldatud. Tabas tulema seal kuskil Karula kandis kuskil seal. Nii et hakkame ajaloole näkku. Jõhker nägu, armas, võib-olla loen siis veel siia ühe sinu luuletuse otsa, mis räägib ka natuke türist ja luuletuse nimi on agent. Raudteejaam, Türi seisan käes, kohver olen nürimeelsuse ohver. Taskus leping ustav režiimile, haapsalu. Peking. Astun Dresiinile Isamaa auks ja Eestimaa iluks tasa, mu laud muutuvat piluks. Saade on siis kuri karjas ja bluule saade raadio kahes ja mina olen Kaur Kender ja mina olen Olavi Ruitlane ja me tuleme tagasi väga valusa, väga terava teema juurde. Võtab ilu ja ilu, on luule üks põhikomponente ja siin on juba mainisime uudist, algamas on võistlus väike Miss Estonia. Et kui ilu on vaataja silmades, siis ilmselt need, kes seda saadet vaatad, need on, võib juba tegelikult esimene uudis, artikkel elu 24 vahendamisel. Arvate, et teie tütar on andekas ja võluv ning on sündinud olema laval, andke palun sellest teada. Vanemad andke Ama lapsed pedofiilide üles, eks ole. Onu tuleb suure kommiga ja mis sa nüüd ära ka, et sul on nagu lihtsam, sul ei ole tütredsite mul ainult pojapojad, aga noh, lõppkokkuvõtteks on nüüd niimoodi, et ma vaatasin täna nagu internetis on seal saanud suhteliselt suhteliselt palju pahameelt nagu sihukese formaagi nagu siia moe triimses. Kes meil seal teeb produktsioonifirmadest Teitrist tublik, et kas meil mõni lasteteemaline luuletus on siia lisada ka või me ei puudu seda teen ma ei ole viie kuni 12 laseks nagu kirjutanud, olen kirjutanud ka vanemad seda ja see on nagu niisugune suhteliselt jälg, kui teema, või niimoodi, et noh no ei liiguta väga paljud asjad, mõned liigutakse, ajab oksendama, nagu, et noh, aga võib-olla see on ikkagi Eesti. Eesti politsei on ju väga tubli olnud viimasel ajal pedofiilide püüdmisega ja võib-olla see on ikkagi politsei erioperatsioon. Saate salvestamisel võetakse, vahistatakse ära inimeste vaatamisel, Kamolotan, vaatame, seal ka. Käivad nagu agendid mööda nagu täna vaidleks sellele, kust nagu sinist telekatoonidele, eks ole, seal ukse taha. Tulge palun meiega kaasa. Palun, võtavad lihtsalt kaasa, võib-olla isegi niimoodi, et ma tahaks näha, kui see rõvedalt siia jõuab. Lähemale jõuame, tahaks näha seal saate reitinguid, on ju see top 10-sse lahkuni. Ei usu, et lahkuda, aga, aga siis on vaja uusi vanglaid, suuri uusi vanglaid. Ja see on raadio kaks ja kuri on karjas. Ja mina olen Kaur Kender ja mina olen uitan ja me jätkame siis raadio kohe päris oma luulesaadet, kuri karjas ja järgmine teema on jällegi väga poeetiline, selle avangu tegi delfis ei keegi muu kui suur ja oluline kirjanduskriitik minu jaoks võib-olla kõigepealt Priit Hõbemägi, kes kirjutab minu arvates Eesti kõige huvitavamaid raamatuarvustusi, aga vahepeal, kui ta raamatuarvustusi ei kirjuta, siis ta kirjutab igasuguseid muid asju ja ta on kirjutanud siis sellise arvamusloo, et Priit Hõbemägi reformierakonnal tõusis valel ajal ja siit mõned lõigud. Et algab kõik ilusti, et pole sugugi kindel, et Reformierakonna nutikamad pead üldse rõõmustavad selle üle, et nende reiting just augustis 39 protsendini tõusis. Aga edasi läheb asi nagu oluliselt kujundlikumaks ja, ja ma ei usu, et Priit Hõbemägi võib olla pärast, kas ta teadlikult tegi, aga lahused on sellised, mis vihjab sellele, et Reformierakond ise ka ei saa aru, mis toimub, reiting tõusis ootamatult ja mis siis? Hea küsimus? H küsimus on kontrollis. Kui nii võimas ja suurte ressurssidega erakond ei suuda oma mainet juhtida, siis võib ju täiesti vabalt juhtuda ka vastupidine olukord, et Reformierakonna reiting langeb ootamatult madalale ja seda just neile väga kriitilisel ajal. Kui nad ei oska mainet juhtida suvalisel pingevabal ajal, siis pole kindel, et nad ikka oskavad seda teha siis, kui väga vaja on. Kokkuvõttes võib öelda, reformierakonnal tõusis, siis vaja polnud, nüüd pole muud kui oodata ja vaadata, kuidas neil tõuseb siis kui väga vaja on. Jälle vä poeetiline väljend ääretult poeetiline. Samas on nagu natuke tagasi mõeldakse, reformierakonnal olid pulmad hiljaaegu, eks ole, ja teha, ja siis nagu Toobali artikkel missuguse välja ütles, kuskilt nagu vilksatas läbi. Kunagi oli ikka keskerakonna mingit pulmad, eks ole, ja neid oli ka tõusnud, siis, eks ole ütleme korraks võib-olla selle üle, et iga tekst räägib peale selle, milles ta ise räägib, tekst räägib, räägib ka kirjutada, sest et mis sa arvad, et kui palju Priit Hõbemägi teadvustas, mida ta sinna kirjutab? Keskealise mehena. Ma arvan, et Priit Hõbemägi võttis asja muhedalt nagu on ja meil on väga muhe lugeda ka seda niimoodi oma kontekstis, nii et noh tegelikult on niimoodi, et ju olnud nagu igasuguseid arutelusid, miks Ansip nagu silmi ei pilguta, on ju nii, kui sa kogu aeg tõuseb, eks ole, pale silmad kinni, eks ole, seitse aastat ja palju, see on kõva mees, selles vanuses on väga, kõvemaks läheb. Selles mõttes on ikka väga kõva mees, et kui siin Priit Hõbemägi tundis muret, et kas õigel ajal tõuseb või õigel ajal langeb, siis Andrus Ansip on isegi nii kõva mees, et ta on öelnud täpselt, mis ajal ta lõpetab. Et me ei räägi siin sellest, kellel tõuseb, kellel langev siin on üks mees, kes on pannud paika lõbedantsiis siin ja punkt, kuna meil on luule saada ja siis ma loen siia vahele jälle ühe ühe sinu luuletuse. Mis on üldse olla elus. Ühte asja endas kannan, see on rahuloluriik. Kodusõda mulle ei anna, ega Kirjanike liit. Mis mu minuks üldse määrab, on see esiplaan või foon, on see sisemus või hoopis hommikune erektsioon? Mis on üldse olla elus? Ma ei tea, ei küsi, kas üks on hea, et minust koosneb hall platooniline mass? Mind ei kütkestab ananassid, mul on rahuloluriik seda vahel sisse tassib minult austatud eliit. Väga ilus luuletus Priit Hõbemäe arvamusartikli jätkuks ja ma olen ka teise luuletuse, mis on jälle sinult Olavi, mis hästi sobib ülestõusmispüha. Teine ülestõusmispüha ikka ei tõuse. Nii nagu tellitult on siis ilmunud ka Postimehes mõtteliselt väga operatiivselt meie jutule uudis, eakad reformi protsenti ei tõstnud ja see Emori mõõdik mõõdik ja, ja see on eelmisele jutule, mis ütleb, et ega eaka tõstagi tähendab väga selles mõttes, et me palume raadiokuulajate käest vabandust, kui selles meie luulesaates vahepeal kostab vilinat siis kuna tõesti noorte meeste eelis on see, et meil kogu aeg seisuses vanad mehed peavad seda kompenseerima medikamentide ka ja kui me loeme pakendi infolehte, siis näiteks Diaalise üks kõrvalmõjudest on see, et nina võib hakata virisema ja kui te raadioeetris kuulata teisi selliseid 40-ga mehi nagu meie ja kui kuulete vaikset vilinat, siis võid Te olla üsna kindlad, et nende nooruslikkuse taga on farmaatsiatööstus ja eriti tsiaalis, mis erinevalt viagra kestab terve nädalavahetus. Ma arvan, et seda teab ka kindlasti Priit Hõbemägi. Aga tagasi luuleradadele siis meie luuleõhtud, mis toimusid kultuurikatla aias. Iga kolmapäev kell üheksa toimuvad veel niikaua, kuni avalike ürituste korraldaja isand talv lubab, seal me tegelikult tahtsime saada ju räpparitaks, tegelikult mina ei tahtnud kellekski saada, aga tuli idee kirjutada paar räppideks ja vaadata, mis välja tuleb. Ja meie tänane saatekülaline on siis Henry Kõrvits ehk Genka olekas ehk ehk Eesti ilmselt kõige suurem, kõige kõvem räppar, keda me ka samas nüüd juba kadestan, kuna me ei saanud selle räpi asjaga hakkama. Meil nagu jäi puudu mingisugusest nagu meetrikaste rütmis, me me avastasime liiga hilja väga olulise asja, milleks on metronoom ja enne seda me oleme suutnud teha kaks nii-öelda libaräpi teksti, mis nüüd on, nagu me nimetasime seda nüüd luuleliseks uuenduseks kuna ta ei ole nüüd tavaline riivers ja, ja ta ei ole tavaline vabaversta midagi Räpilikult lohakat. Aga selle puhul võib öelda, ei siin küll see riim nagu ei piira kuidagimoodi mõtet ja jah, ei see ja vastupidi, aga metronoom ei leiuta, selline oli meie poolt tõesti suur läbimurre, et me saime aru, kui raske see on, aga samas me saime aru ka sellest, et tegelikult see, millest räägitakse, et luule ei ole huvitav ja värsse ei ole huvitav, ei pea ju kaugeltki mitte paika, et see kõik tegelikult aastaid Olavi, veensin sind, et me peame midagi räppi kirjutama ja sa ei tahtnud mind kuulda võtta, tuleta meelde. No ütleme, et ka ma ei taha siin praegu ka kuulda võtta. See oli nagu väga huvitav projekt, ma mõtlen selle peale teeks nagu kõiki asju, ma ei viitsi nagu vaheta kuhugile juuria ja panna ennast nagu räppariks või mulle meeldib nagu köiega läbi see, kellega ma arvan, ma kirjutan mõne räpiloo ka ikkagi lõppude lõpuks rütmis ka veel. Veel valmis. Ma ei tee seda saadet jumala pärast, selleks et inimesi nagu luuletama meelitada. Oh, ja, ja me ei tee seda saadet ka sugugi selleks, et inimesi üldse kirjutama Ameeritada absoluutselt. Ei vastupidi. Kirjutamine noh, ma võin öelda, proosatekstide kirjutamine on ääretult tüütu ja raske ja kurb ja üksildane tegevus ja mida vähem seda teha, seda parem SMS. Ja see on juba ka väga pikk, mailisid võib saada. Mailiga saab laikida ja, aga luule, nagu, et ma hiljaaegu olin ühes luule žüriis, kus oli 630 või 650 luuletus, tuli nagu läbi vaadata ja luuletamine liiga raske, lihtsam kaevandus lihtsugevandusestest. Ja ses mõttes, et inimesed, kes te olete nüüd noored ja armunud ja algajad, palun visake pliiats käest ära, see ei ole kerge leida, see on kõige lihtsam viis nagu ennast narriks teha. Ja kuidagi Te olete nagu oma peaga tütarlapsed armastuse luuletuse siis tütarlaps selle peale nagu naeratab siis seen, võlts, see ulatus on kindlasti halb tütarlast huvitavat teie juures, mingisugused muud isikuomadused on ju sexafi, võib-olla majanduslik külg võib olla veel midagi, aga see, et keegi ta suusatas taga ära ja see ikka väga sageli on niimoodi, et need inimesed kellele te meeldite, neile te meeldite, vaatamata sellele, et neid oma õudseid, luuletusi kirjutate, õudseid, kirju ja õudseid, roosa asju, et ma olen seda aga ise väga palju näinud, et külmale mõelnud küll nüüd tuli headeks küll, nüüd ma ütlesin küll, lavasid hinge, siis tegelikult saad aru, et inimene tuleb sulle lihtsalt vastu, et kuule apsu, haige jora ära. Nii on paraku saategi Uuetaks kui läbite selle hullu sõela ja Kadai pojaga talud, miljoneid alandusi ja, ja pisaraid lõbus arvates luuletel õnnelik inimene. Väga õnnetu inimene. Ja ma tunnen kõik õnnetuid inimesi, vile, veraalsed hästi, aga nad on kõik väga õnnetud. Ja, ja võib-olla siis miks nad sellised õnnetud luuletaja saatus pöörab õnnetuks juba üsna varases lapsepõlves ja ja võib-olla ma loengi ette selle Olavi Ruitlane luuletuse Räpislas vabavärsi Slaz ütleme, et see ei ole nüüd enam puhas Ruitlane, Sharan juba, Kaur Kenderi ka sees, siin veeretasin tagasi Kaurs lustis mulle järele ja lugu on siis kuri karjas. Võib-olla ma räägin enne seda luuletust ära, kuidas see kuri karjas alguse sai. Häbiväärne läbi ärivärd algus oli niimoodi, et tõesti, et kultuurikatla aed korraldas konkursi, et milliseid üritusi seal teha ja siis meie tore kaaslane seal kuri karjas. Rita Maastik helistas mulle, sundis mind kirjutama avalduste, mõtlesime, kirjuta mingit avaldust, siis ta ütles, et kirjutad küll, Sa oled kirjanik, kes ma kirjutasin avalduse ja siis nad nõudsid, et sinna tuleb c5 aata. Mõtlesin, et ma olen 40. Ma olen terve elu elanud selleks, et ma ei kirjuta enam kunagi ühtegi CV ja siis ta ütles, et loll, pane vikipeedia link, panime Wikipedia lingi esimene saime selle ruumi sinna, kus siis hakkas igal kolmapäeva õhtul toimuma luule kuri, karjas vägisevad. Ja siis oli vist kuu aega toimunud, kui siis oli esmaettekanne sellel lool, mida te siis nüüd kuulete. Üksildane laps. Mu lapsepõlves laulsin poistekoori sall sitta kanti, tegin käsitööd ja kõike sellist. Manti. Ema aitasin ja lennult taipasin, et onu ennult õues kommi ei Ta suhu ega ükskõik kuhu seega värvipaberitest lilli välja lõikasin, nii ema või siis isa, siis kui hõikasid, ma kohe tuppa leeki, siin need seina peale kleepisin, kleepisin, kleepisin, kleepisin, kleepisin siis emakeeleõpetaja jättis peale tunde, et komakohta õpetada. Ma tahtsin tema keele peale lõpetada ja tunda elus oma kohta. Ei, ei, ohkas õpetaja koma ei käi suvaliselt, kuhu silma ninna, kõrvaauku suhu koma, omab jooni, alatooni funktsiooni peatada, lauseid lõhkuda, verbe, raisk. Teda sealsamas. Neist punnis silmad tilkusid veest, prillid olid eesti aknalauad ajal jalad rajal, vahel näpp röögatas. Pane asjale täpp, et vähe, vähe, vähe, vähe veel on vähes lint, kelle lillepotiga pähe ja sain paugu lahti, nii et vähe tolmlit. Tolmneime nii, karjusin õppi pealt lugema, aga see pani tunnistusele kolme kuradi kuserott ja pärast sain ikka ema käest sugeda, et ma lapsepõlves laulsin poistekooris alti sitta kanti, tegin käsitööd ja kõike sellist. Ema aitasin lennul, taipasin, et onu ennult õues kommi ei võta suhu ega ükskõik kuhu. Seega värvipaberites lilli välja lõikasin ja niipea ema või siis isa, siis kui hõikasid, ma kohe paleekesin need seina peale, kleepisin, kleepisin, kleepisin, kleepisin, kleepisin. Isa ja ema ütlesid must lahti sellel reedel, kui ma sisin vanaema. D siga niga oma viga, et ööseks suhu jätad, plätad voodi kõrval, norskab värdjas, neelates korskad ja oledki läinud, keegi ei näinud, purskasin mandlisele hinguivaks, ema mantlis ja vanaema suu virutasin hantlisse, sirutasin Rama margariin libesti peredraama. Kiim kibesti oleme harjunud saama, mitte kandma ja andma, aga edasi oli sedasi, et vanaema palitus, matus, alatalitus, natuke hala, jahukuse kuivanud kala. Peielauas. Vaatasime, kuidas Jan Uuspõld läheb Tartusse, isal oli pohmakas, ema sai naermise eest tohlaka, ai valu sai, vaatasin Mirtel Pohla ja mõtlesin, et kus see lillepott sai. Ma lapsepõlves laulsin poistekooris, alti sitta kanti, tegin käsitööd ja kõike sellist manti. Ema aitasin lennult, taipasin, et onu ennult õues kommi ei võta Ta suhu ega ükskõik kuhu, seega värvipaberitest lilli välja lõikasin ja iive ema või siis isa, siis kui hõikasid, ma kohe tuppa, Leicesin need seina peale, kleepisin, kleepisin, kleepisin, kleepisin, kleepisin ja mõtlesin, et sisenen tööturule, mida me haliseme, nurume, parem surume tööturgu, kui lalisime, et elu on sendid, alimendid momendid kütavad urgu. Õppisin kokaks, avasinari pakkusin viinerit häbememokas nimega imeja, näri infotahvel uus romantiline roog kahele. Võta kahvel, pirtsuta lörtsi, tuttas uus vahvel hammaste vahele, putka ette, panin lastele kiige. Ükspäev tuli riigikogu liige, istus sinna, nõudis häbenema, galakuda. Mul õnnestus talle kurikaga selja tagant pähe kakkuda. Tirisin mehe kööki, hele laks, ütlesin, et siin teen ma sööki ja tahad teada, palju on käibemaks ja lasterahad lihahaamriga vastu vahtimist, ta küsis, et õelguma, mis lahti? Alati mis, mis lahti? Sa küsid, mis on lahti, surusin peadpidi keedupotti, kuni karv lahti, kleepisin karvad kõhule, Super Attackiga, olin suur mees, nüüd meeletult karvase fakiga. Helistasin kohe emakeele õpetajale, mida ta soovitaks noorele lõpetajale. Pole mõtet, et aega maha raisata, ütles õpetaja. Sind tuleb kohe taha. Ja etteütluses järele aidata. Aeg tuli maa ja mere pealt. Ja mis me nüüd ütleme lõpetuseks meid tuleb ette ja taha aidata selle luuletusega nüüd niimoodi, et eelnevalt kuulnud, nagu missivõistluste või missikeste või tütarlastevõistlusega võrreldes on see ikka väga pehme tekst väga pehmedeks. Ja järgmises tunnis, et see on siis kuri karjas. Raadio kahe oma luulesaade ja järgmises tunnis on siis meil külas Henry Kõrvits Genka olekus juures. Laeva kajuti, tutita, keegi puutuda raadio. 2000 teeskobeile uurib tuunida. Meid ei. Piira jääbki topeltlaevakaupasid lõhnapteeki terve karjaga, küll laibal tillastas läbi Karjala dressi taastuda Khanis. Raingultu olla Eestist kaugel muidu minu kohta vaid pasta, jahu, puitu, mis mõttes legendiga pommilu dressi lugenud mul on lihtsalt. Leia tavaline päive, põgeneme. Laboli lahendame viisi kogu haiga salonute. Anna Beuro ja äkki AKP Euroja? Liiga otse olli ja tabati kui Mannerheimi. Saad aru seal? Ja ma nüüd lähen kaussi oma teadetega on nüüd alla mu sõber, ottoraudade asemel tulin siia paid kenama maju anno pakki välja, ta ei ümara mütsi, miks venib, kuhu minema olen Soome poolt, alumine ikka mulle nagu teine kodina. Siuke pill, nägu ladina. Sinu sõber i mitte mingi roim arv, mulle meeldib lagritsa, mulle meeldib, et mul on veidi tunne pada, katelt sõimab, teeme parem longerauma, panin pilli soima. Udaudi Uudaldi liidari, titaan pärast koos tulla. Kana Uhkoiad. Läinud on laevaga ja elu on olnud nii palju uudiseid ja Ovib eestlane olla. Jõuame kooli. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2. Raadio kaks. Tere jälle, see on raadio kaks ja Curien jälle karjas ja mina olen Kaur Kender ja Ruitlane ja meil on külas täna meie esimene külaline, kes meid ka tegelikult siia kutsus. Henry Kõrvits, tere. Tere. Ja ma üldse ei valeta, kui ma ütlen, et, et tegu on Eestis kindlasti minu lemmik räppariga ja ma olen, ma tunnistan, et ma olen käinud kontserditel, kus ma olen spetsiaalselt oodanud ühte spetsiaalset värssi mis minu arust on eesti hiphopi ja räpi parim riim. Selle ma olen teile nüüd ette müüa provitsele luulev ette lugeda. Et ta on väga huvitava rütmiga kirjutatud, aga riimid, mis mulle seal meeldivad, on need, et ja võlga sisse nõudmas käib jõuline Gennadi võla katteks ära võttis fotoaparaadi vastu lõuga, kaks korda gaasis veel saadi Nuupagaadi jälle pappi ei saagi. Ma mäletan, et ma selle möödunud aastal olin ma veel lauluväljakul ja ootasin seda salmi ja siis sa ütlesid ka, et pluss 35 mehed enam. Ja pluss 35 mehed enam ei jõua kahte täispikka salmi ette kanda. Räpiviisilt pillun rohkemate laulude ja vähemate salmidega, et lõppude lõpuks räpp, kontsert ei peagi olema raadio Elmar, kus iga lugu lõpuni mängib absoluutselt absoluutselt. Me oleme mitu korda ennem ka kohtunud ja ma olen sealt mitu korda küsinud ja proovinud seda saladuste trikki teada saada, et mis sinu jaoks on räppi ja luule suurim erinevus minu jaoks, räppija luule erinevus, võib-olla kõige rohkem ikkagi ongi see rütmete. Kui luuletajad väga palju parid kirjutavad nii-öelda sõnu, olgu see siis luule või, või, või laulusõnad lihtsalt kirjutavad, siis mina kirjutan tavaliselt kogu oma kõik selle teema nii-öelda kindlale ütleme siis piidile või kindlale sellele muusikale. Ja põhjuseid on mitmeid, üks on see, et siis ma saan kasutada ära sellest nii-öelda selle rütmi pärasusi mängida seal nagu samamoodi nagu see näide, mis sa tõid selle rütmi pärasusega mängida väldete rõhkudega. Ja samuti ka väga niisugune laiemalt öeldes, et biit või muusika rütme annab kuidagi mingit inspiratsiooni, sest minu arust kõige raskem minu jaoks ongi nagu leida see teema, millest nagu kirjutada. Ja just ütleme noh, realisi asju, luuletus võib veel kirjutada mingist asjast, aga ta kirjutab nagu laulu laulusõnu või ütleme siis sa kirjutad ikkagi nagu vähemalt ma ei tea, 32 rida ja ja teemat ikkagi värske hoida, siis, siis, siis ma pean kuidagi biidi peale kirjutama ja ma arvan, et see ongi nagu kõige suurem erinevusest, sest ikkagi kuidagi ma võib-olla võin eksida, aga väga ikkagi ütleme ikkagi suurema osa nägu. No 50 protsenti ütleme sellest räpisõnadest, võib-olla on ikkagi laulusõnad, mitte luule, seal oli selle hiphopi festivalil oli ka esimene workshop, kus sa õpetasid siis noori inimesi, kuidas räpisõnu kirjutada, et palju seal seal inimesi oli ja kuidas sul seal šoplex kuule, läks päris hästi, seal oli niisugune muidugi teise festivalipäeva hommikul kell 12 aga kogunes ikka niisugune mingi paarsada inimest või 150 inimest seda vaatama ja ja võib-olla ta oli natukene, ma proovisin olla nagu liiga asjalik, et läksin nagu liigani, hakkasin mingit ise välja mõeldud terminitega mingitele teooriat ajama, aga pärast ma küsisin nagu rahva seas, et kuidas nagu oli, et mul on niisugune tunne, et ma rääkisin kuidagi liiga nagu enda arust mingit asjalikku juttu. Aga pärast nagu ütles, et väga paljud ei, Aet, ma tundsin, et noh, et see point oli nagu õiget ma teen ka, nii et see, see oli nagu päris hästi, et noh, et kuidagi ikkagi nagu mingisugune selline positiivne või ütleme, niisugune mitte positiivne, et siin mingisugune praktiline, et tal ikkagi vist ilmselt nagu oli tagasiside järgi, aga aga ma ütlen, see oli hästi, selline esialgne asi ja seda kindlasti saab edasi arendada ja kindlasti tulevikus võib-olla ei tahagi nagu teiste tüüpidega äkki ta, kes kirjutavad, ma ei räägi luulest, minutilisest, räppi sõnadest, et anda omapoolset mingit imputi ka sinna ja ja et kuidas see nagu kõik nagu veel nagu lahedam oleks, sest noh, kokkuvõttes sekult viimane lause oligi see, et igaüks teab ise, kuidas kirjutada, et võid selle teooria kõik maha visata, eriti omamoodi asju. Aga seal olid meile mõne oma luuletuse. Täna ma ütlen, et ma olengi rohkem tegelikult räpisõnade kirjutada, aga, aga mingi aeg kirjutasin mingisuguseid luuletusi ka ja see oli mind kutsuti kuskile ja siis mul muidugi andsin ette seal ka oma väga palju laulusõnu, aga mul on mingid lühemad siuksed luuletused ka. Näiteks selline. Tahaks oma käsi pesta, sest pihud täis on baktereid muidu läbi limaskesta vastu võtma, pean neid Facereid. Siis kõige lühem luuletus, mis kannab pealkirja mine ära. Mine ära nahku minna sinna, kust tulid. Ehk mine. Hea traditsioon on see, mis on meil kuri karjas luuleõhtutel jäänud, et kui luuletus lõpeb, siis plaksutatakse ja ma arvan, et vikerraadio kahe kuulajaid ka kodudes nii head, et kui luuletus lõpeb, kasvatatakse laiust, ma arvan, nemad muidugi plaksutavad ja Me plaksutame ka, et iga kord, kui lõõts lõpet plaksutavad ka mina hädas külalise käest küsida. Rääkisin eelmine nädal nagu luuletaja, laulja hea sõbra Jarek Kasar, ega tema ütles, kummutas müütilise inspiratsiooni ei ole olemas, et inimene peab olema nagu terve, puhanud ja siis nagu võike fat, kuidas nagu räpi puhul nagu loomse puhuse räpi puhul, nagu ongi see asi. Ta räpib ikka nagu mingit asjast nagu rääkima, et kui sul ikka midagi rääkida ei ole, et niisama on tore ka panna neid sõnu riimi ja naljakas ja aga siis hästi tegema on ju Eestis neid inimesi, kes mitte millestki räägivad, lahedaid räpilugusid on nagu vähe, et aga aga pigem jah, et see tegelikult ongi, sest me räägime igapäeva asjadest, et inspiratsioon noh, kamoon, toon siia ennast näiteks, on ju noh, et olen igast asjadest lugusid teinud, et kilekotist ja vaadevermis asjadest, et kõikidest saab väga lahedaid asju, et see ei ole nüüd. Mul ei ole inspiratsiooni, mis mind väga köidab selle juures, mis sa teed, on see, et sul nagu ka väga paljudel brittidel on erinevate tekstide jaoks erinevad persoonid, kes räägivad erinevaid lugusid. Jah, seepärast, et ma ise olen niisugune tegelikult suhteliselt rahulik ja igav inimene. Ja et kui ma räägin nagu mingisugusest ma ei tea mingist kuritegevusest või narkootikumidest või mingisuguste asjadest, millega mul nagu üldse kokkupuuteid ei ole. Siis ja, ja siis, et noh, natukene nagu tundub, et mina seda nagu räägin siis umbes mis sina sellest nagu teada on ju ma arvan, mingi kirjanikult Agatha Christie tapnud ka kümmet pruunlast kuskil saare peal ära ja ole kindel, no umbes ta ikka kirjutab mingitest asjadest kuidagi ja minagi teen seda nagu läbi mingisuguste persoonidega. Vaata Kristiga. Huvitav vahepala, on see, mul vahepeal üks sõber oli vangis ja siis ma üritasin vanglasse raamatuid viia ja välistasin vanglate ametisse, siis öeldi, et, et võib-olla need parem on, kui neid teie raamatuid ikkagi ei tooda, et meil on selline oma tsensuur, mida vanglas lugeda saab ja siis ma küsisin, täiesti juhuslikult tuli, vähetas Agatha Christie raamatuid, saab lugeda. Ta ütles, et sealt läheb piir Agatha Christie enam ei saa, siis mõtlesin, et oh väga tore, et ma olen väga seltskonda selle pärast, noored kuulake raadio kahte, ärge tehke kuritegusid, sellepärast et siis ta ei saa lugeda minu raamatuid. Assange, kas sa nagu päriselus tunnetab oma vastutust või siis ütleme nii nagu kuulatav muusika nagu teismeliste veel päris nagu noorte seas minu postidega kunagi jalutasin mööda tuttavat Kristiine keskuseni poistelt künka. Mida ja ma lähen, proovin olla karge, mõnus mees, tuleb mingi suvaline räppar, eks ole, tüüp on sillas nagu tegelikult on, noh, ütleme mõju selle, nende laulutekstide mõju meeletu, eks ta ikka on mõnes mõttes nagu ma olen mõelnud selle peale, et minu juurde on tulnud inimesi küll, kes on nagu öelnud, et ma kuulasin seda ja saad aru ikka, ma olin kuskil ma ei tea, haiglas ja ma sain terveks ja noh, see on kõik positiivne, aga samas praktiliselt mõju, et ma olen nagu mõelnud, samas nagu olen ka mõelnud seda, et suurem osa juttu, mis ma räägin, on ikkagi nagu tõsi ja igav, vanem kasvatab oma lapsi ise ja, ja hoiab sellest pahast ja kõik teemal, et et see, et kui mingi ropu jutuajane kõik ütlevad jess vanemad ütlevad, et kus sa seda õppisid, umbes Genka tegi. Et see laps sul kodustada ropendab, on nagu palju iisin variant see, kui su laps vaatab kiiride viha, et filmi ja istub autorooli ja sõidab kuradi linnas kõik postid maha ja kõik surnuks on ja ma ütlen, noh, minu meelest ma ei laseks lapsi kinno vaatama mingisugused kihutamise, mingeid selliseid filme, noh, pigem see asi on hullem, kui mina ütlesin, ka kodus luuletasin, kui ma väike olin, siis võib-olla laed meile mõlema luuletuse, ma loen, ma loen väikse luuletuse, siis fakkab. Ma hinge paganale müüsin nüüd hulgaliselt, töötan, arvutan ja analüüsin, näen vaeva, siis tuleb papp, mitte armastus, vaid fakkab. Tulles selle räpi ja luulesarnasuse juurde, siis kas sa oled kunagi värsiõpetusega ka kokkupuuteid, kas sa oled kunagi värsiõpetust lugenud, uurinud Ta ei ole, et ja see, kui ma õpetasin nii-öelda siis neid laulusõnu kirjutama, et siis ma tundsin isegi sellest puudust, et ma tegelikult ei tea, et mis on nagu mingi teoreetiline värsiõpetus, mingi riimist struktuurid ja ma ei kujuta ette, on, et isegi mõtlesin, et et ma peaks nagu rohkem sellega nagu tutvuma. Samas mõtlesime, et kuule, et mulle endale kõik nii hästi praegu, et äkki ma hakkan üle mõtlema, vaata et äkki sealt tuleb mingi jama, et ma praegu veel ei ole otsustanud, kas ma sellega tutvunud või mitte, aga ma ei ole õppinud või midagi sellist. Jah, ma olen kunagi saanud mingisuguse värsiõpetuse kätte maa pärast kaks kuud ei suutnud mitte midagi kirjutada. Seega ruineeriv niimoodi ära, et väga lihtne on kuulata nagu, kus laulu või teisi inimesi rütme ju meelde ja ma olen ka, ma tean, et on olemas, Jamb ja ma tunnen ära soneti haruldasi haiku, aga kuna ma ikkagi pea ennast nagu luuletajaks, et ma niisama nagu vahel lõbu pärast midagi kirjutan, pigem kirjutan ikkagi räpisõnu, et ma kardan ka, et matki, hakkan ilgelt üle mõtlema ja mingi ja et olla nagu teha siukene lugu, mis kõlab hästi ja samas on ka ütleme siis värsiõpetuse kohaselt väga hästi esitatud. Kas mulle kui võhikule nagu tundus kaure suuda mulle vastuseid anda, et nagu ütleme siis mingisugune setu rahval oleks, kus mingi meestevaheline võidulaulmine ja sama asja kohta on aga kuskil räpimeeste vahel mingitel avalikel laulmisel, kus kaks tüüpi rohkem püüavad 11 üle trumbata, et kas see ei ole nagu midagi nagu päris kõige kaasaegsemad nagu rahvalaulu muuta? No vot ongi, et tegelikult et kui ikkagi minna nagu ajaloos tagasi nagu mingisugune rääkisid nagu empsi pätlemisest on ju? Ega see tegelikult ei ole ju üldsegi nii võõras ja mingisugune välismaine asi, mis nüüd siin tulnud viimasel ajal, et Ameerikast et tegelikult selliseid asju on ju noh, kasvõi seda, aga näide on ju, et neid asju nagu olnud nagu siin ja ainukene asi ongi mis, nagu vahe, see on, nende kahe asja vahel on olnud see, et nendel inimestel, kes välismaal seda mussi on alustanud kunagi seda muusikastiili, nendel on olnud nii-öelda rütm perest, nende esiisade pillid olid trummid, rütmipillid, eestlastel ikkagi nad soigusid ja jaurasid niisama, neil ei olnud mingit rütmipilli ja sellepärast on vahe ja ma väidan, et Eesti inimene pigem oska vene laulda, räppida seepärast, et meil puudub geneetiliselt see esisadest sisse genereeritud rütmitunnetus. Sellepärast ei ole ka Eestis nagu väga väga palju väga häid räppareid, kuna meil seal rütmitunnetus, vaatame kas või mingisugust kontserdit. Reet Linna laulge kaasa, kui normaalne maailmarahvas lööb ikka teise löögi peal plaksuga sellest meile esimese löögi sellel alal tallele. Ja noh, see on kohe näide ei ole eesti inimese rütmitunnetust ja see on minu teooria aga, aga see, et seda on tehtud ja niimoodi võistu on auratud küll ja, ja muidugi see on täiesti meie enda rahvaluule, et see ei ole mingi välismaine. Aga eesti luules on väga palju või noh, ühesõnaga rahvaluules on palju sellist asja, mis on Eesti räpis kasutamata näiteks noh, algriim et algriim on eesti keelele ja eesti regilaulule hästi omale, et ma olen mõelnud, et ma olen Olavile aastaid peale käinud, et miks te seda ei kasutanud. Algriimi kohtab igal sammul, et ma mäletan, et üks sõber sõitis jalgrattaga ja väsis ära ja siis kukkus pikali ja ma küsin, mis siis juhtuses viskasin voki võpsikusse. Sina laulad kohe lõpu Alleaal. Vaata, kui ülejäänud muusikastiilid Eestis on kuidagi hästi palju neid mingi folgi elemente võtnud, noh me räägime siin metsatööliste kuidagi siukene neofolk või selline popfolk on hästi palju tunded, siis ma arvan, et seal mingi aastate küsimus, millele hakatakse tegema sihukeste all kriime viljelevat sellist arvavad, et see on kuude küsimus. No väga hea küsimus, okei, aga loed järsku veel järgmise teksti, ma loeks ühe siukse pikema nüüd laulusõnad, nimelt meil on siis Põhjamaade hirmuga selline projekt pooleli nagu Felweek Mankis asjast nimi ja selle loo pealkiri on kanalisatsioon. Keskuste ja kirikute vahel laiub tänavate rägastik asfalt nahana peal, kus marraskil seal killustik ja igal nahal on vinnid tänaval, neiks on hooned, mille all kapillaarid, Arteria tuiksooned ja sitt Nendes voolab seal täna all põrgulikus võrgustikus, tee eal ei lõppe ära tal ja see on õige underground, kus valitsevad hiired, rotid, suudena maa peal toitu ahmima. WC-potid seega ärge jooge oma ujumisveest, sest me kanname sinna selle, mis sinu ideest alla uhutud. Me DNA nüüd lõhutud, sest lisame sinna reo veekromosoomid, verised tampoonid, kasutatud kondoomid, alkohooliku naise poolt ära valatud joogid üledoosi oksad ja peidetud droogid, poissmehe Pihend siia, haiglate fekaaliproovid. Vot selline me igapäevaolukord sital pikniku peame, sest sügaval ikka on, kus me trahvide rass allilma sekti loov variement sita sees kui faasekaze uriiniproov trenaažis Roomäkugi Rilla partisanid, kus sarimõrvar peitnud tükeldatud kurtisanid, kus konstantne, mäda ja roiskumist protsess täis saladusi ja üllatusi nagu faking, Loch Ness. Väga lahe. Tekstid on väga vapustavalt alati rütmis olnud ja võib-olla ma tuleksin korraks siis selle luulaja ja räpi sarnasuse juurde tagasi, et on osad sellised räpitekstid, mis on täiesti luule ja on osa sellist luulet, mis on täiesti räpp. Et selle parimaks näiteks on lemmikmõtleja Eminemi laulda või mis on kirjutatud kõik puhtalt ühes värsimõõdus. Miks ma sellest värsimõõdust tean, see lugu on see, et kunagi ma õppisin humanitaarinstituudi, siis ma käisin kuulamas vene luulekultuuri loenguid ja mul oli just värskelt tätoveeritud Emobi käe peale ja õudselt talv oli ja sviiter fliis õudselt hõõrustades mõistusin punetav paistetanud tätoveering ja Mihhail Lotman pidas mulle loengut. Ja siis vaatas mulle otsa, ütles, et Aleksandr Sergejevitš Puškin elas teatud perioodi elu väga rahulikult. Kuni ta siis ühel päeval avastas, et ta neeger, vohh nüüd on huvitav sest mulle meeldis just sel ajal ja sellest ajast peale seal värsiõpetuse tunnis kuulsime erinevaid värsimõõte, üks neist on siis Anabestiline tetrameeter. Ahah. Ja tead, mis asi see on? Kuidas see kõlas, Anabestiline tetrameeter ja see kõlab niimoodi dada, tumm, dada, tumm, dada, tumm, dada, tumm. Ehk et kaks rõhuta üks rõhuline dada tundada, tundada dumdum. Kui sa mõtled, kuidas Eminem räpis selle kirjutas, ta assid. Nüüd mul on eesti keeles kogu aeg üks lemmikluuletus olnud, Betti Alver suure, too käed, mis on täpselt samas värsimõõdus, ära usu, et mõte, see kerge fantoom hoopis jäljetult lõpetab kord oma retke, ma olen proovinud seda vaes Eminemi rütmile lugeda ja ideaalselt läheb ja, ja samamoodi ka Indrek rüütle luuletus tee paradiisi, mis on jällegi vana plastiline tetrameeter, mis sobib, võtad, paned Eminemi biidi taha ja omaette vaikselt laulad, et kuigi aimad ja midagi näedki, sest aknast lõpmatusse kihutab rong nagu nool põksub südame hinge, tundan kuklas, joome, kuniks me suudame olla veel koos. Et see on minu jaoks just see koht, kus saab kokku see klassikaline värsiõpetus luule ja tegelikult kräpp, kui seda sinu eelmist lugu kuulates ka seal oli tunne, et mul on selline tunne, et kui ma istun selle looga maha, siis ma ütlen sulle, mis värsimõõdus. Ei, no selles mõttes nagu loogiline, et need omavahel tegelikult ikkagi nii-öelda siis nii-öelda luule, teadus ja lihtsalt ütleme siis moodsad räpi Flow nagu öeldakse, et nad oma kattuvad, et see on nagu täiesti loomulik, et see oli ikkagi mingi asjal nagu rütmi kuidagi seotud paned. Praegu olin eelmine aasta mingis suures riis ja seal oli tuli läbi töötada vist 650 luuletustest ja räpi testid olid sinna sisse pandud põhja, need võistlesid võrdselt ja need jõudsid. Need olid kõige paremini jõuda sinna ette vaja, aga minu jaoks on räpi puhul tegemist ikkagi luulega. Ei, ma olen ka nõus, et tulevikus ma arvan, et mingeid suuremaid nimesid sadade aastate pärast loodan, et meenutatakse ka, ütleme siis tulevikus kirjandustundides ka head räppar sai, nagu see sai Kulka aasta Peima näiteks. Võiks olla, aga ainus ainus probleem on nagu ikkagi on see, et need räpparid praegu ikkagi nad vaatavad ikkagi rohkem nii-öelda siis oma õue kui sinna õuest välja ja kui nad õuest välja vaatavad, siis nad vaatavad valesid asju. Ehk kokkuvõttes hea räppar peab maailma asjadest nagu aru saama, mis toimub, et niipea, kui sa oled nagu niisugune silmaklappi mees, et siis on nagu nägemist, noh siis ei tule sealt midagi kunagi head. Ja isegi noh, teemakäsitlus teemakäsitluseks, et nagu enne ütlesin ka, et kui seal mingeid teemasid ei valda, siis kui sa oled hea räppar, siis sa paned nagu suvalisest teemast kokku mingi lõbusa naljakate filmidega asjaga selleks ikkagi sa pead ka ikkagi kasvõi ütleme kasutama neid vahvaid igasuguseid sünonüüme asja, et asi oleks nagu lahedam kirkam, aga selleks, et neid kasutada, selleks on ikkagi pead nagu plika, kõike nagu vaatame laiema pilguga, et selline väikene, minupoolne tähelepanek. Aga palun võib-olla järgmine tekst, see on ka kirjutatud, niisugune kardinapuu on selle asja nimi. Ma tahaks trampida nii, et parkett tõuseks põrandalt ja ma selle alla matta end elusalt makraaviks asju, mis tunduks uskumatud, nagu see suur imelik kast. Ma ei tea, mis kast see on, ma tahaks korra naabrimehe juurde põigata, sest ta on liiga lahe ja ta tükkideks lõigata ja talvejope seest ma hammastega kisuks kõik suled neelaks, needia situks, need taas sisuks ja kardinapuu, jah, kardinapuu, ma ei kujutagi ette, mis sellega teha saaks, aga see lihtsalt ette. Faking kardinapuu. Vot selline jah, selline see on nagu niisugune, ma ei teagi, on, aga lihtsalt tuli niisugune istusin maha, millegipärast tegin sellise asja. Tavaliselt on niimoodi, et kõik, mis ma olen laulusõnadeks teinud, on kuskil avaldunud. Aga need laulusõnad ei olegi kuskil nagu saanud. Harva kirjutan niisama valmis midagi, aga sellest isegi tuligi lugu, aga see pole kuskil ilmunud. Räägib siis kollasest ajakirjandusest, see on kirjutatud mingi neli-viis aastat tagasi juba siis, kui mul oli mingi ilge jama mingisuguse ajakirjanikega ja kui ma ei saanud sellest aru, kuidas ajakirjanikega käituma peab ja siis ma kannatasin selle all elasin oma viha kõik välja. Mustast lindist valgel paberil saab kollane keelepeks siseelundeid ümber tõstev okserefleks tühikargamine, kui kummita kummikeks kinnisvarabuum, buum ja raha ja seks, eks, kes kellega käib, kes on lihtsalt sõber ja kes on tulevane, eks, kes kelle kajab liini toppinud nina asjadesse, nagu ma oleks kott kokaiini? Toimetus fabritseerib ja klatšib, uued moblad teevad dist kõigist paparatsid. Daamid, kes litsid, Hoierit, prostid tiitliga mu rinnast kleebitud postid. Bastik, lehenekud, kollased pederastid lasteni, Lähed, Kossipid, tühjad, karkassid, visuaalsed, vargad, mõttemeistrid, võõras hoovis luusivad kassid, de pilgud rahakotis, näpud pagassis, eetika ja väärtused on täiesti sassis. How mul oleks täna põhjust ilmselt seda, seda tahaks kohe oma Facebooki lehele panna. Ja see on siis endiselt Raadio kaks ja endiselt on kuri karjas ja endiselt oleme siin siis Genka, Olavi Ruitlane, mina, Kaur Kender ja ajame luule asja. Ma küsiks ka, et ma mäletan, kui ma esimest korda elus pidin luuletust nagu esitama kooliaega, kus jänest mängisin kuskil naerda. Nakiga läksin lava peale ja esimene asi, ma vaatasin, et kõik esitavad oma luure Trava filigraanselt, kes, kes nagu uniste silmadega mingi makin viisil, taustal nagu jumalast. Mul oli hirm, ma ei mõistnud kuidagi esitada. Et kui ma läksin nagu lava peal ette, ma mõtlesin välja versioon mar röögin nagu need asjad Mahama karjuvast. Noh, ma tean. Ja ma karjusingi ja mul tekkis tõeline hingamise probleem. Mingit pikka asja ja lõpetasin. Ma olin omadega koos, kui me eelmine kord kohtusime hingamisest ja et see hingamine on jah, selline Väppimise juures nagu väga tähtis asi, et kust ta tuleb esimesena välja, on see, kui tüüp kirjutab kodus oma sõnadega valmis. Vaikselt noh, ema on teises toas, isa vaatab telekat ja siis vaikselt-vaikselt proovinud oma sõnadeta proovid, kas sul on peas ja sul on peas ja siis, kui sa lähed, ütleme siis nagu esinema või stuudiosse sisse. Ja siis panete kogu power sinna, et see oleks nagu lahe siis kui sa oled ennem seda ainult nii-öelda peas mõelnud, kas mul on sõnad, on, kuidas nad välja tulevad, kuidas flow läheb, siis on nagu kohe kapud, et sa pead nagu mitu korda enne häälega kuskil nende asjad välja ütlema, sest siis paneb seal hingamise paika ja, ja see on nagu ülitähtis seepärast, et kolme laulu järel on seal niimoodi, et sul kõri läheb kokku ja sul ei tule sealt mitte midagi. Et ma ei mäleta, kes oli Koit Toome vist tegi kuskil telesaates hoopis ette mingi Cheisi loo kolm salmi ja see oli näha, kuidas täna professionaal laulja, tema on käinud koolid seal Jaak Joala rääkilt, kuidas peab laulma ja tegema asju. Ja see oli näha, et teise salmi lõpus Tallinna nii hädas ta ta oli näost punane, oli näha, et noh, tal lähevadki häälepaelad kokku ja kogu moos mängis lõpus muidugi ilusasti välja selle kõik, aga see on nagu jube tähtis, et millal sa kuskil hingad ja sa pead hakkama õppima nagu kiiresti hingama, kiiresti tõmbama sellena kopsud nii-öelda kiiresti täis, et kui mitte see, et sa võtad kopsud täis ja paned niikaua kui jõuad, siis aga et kui sul see flow ja rütm on lihtsalt niivõrd nagu erinev, et sa pead lihtsalt mõtle, ma näen nagu samamoodi, kui sa paned endale sõnad paberile kirja, vahel märgid, sa pead ära märkima, kus kohas hingad, vastasel juhul on see, et sa ei mängi välja, kui see annab veel 45 minutise kontserdist rohkem keegi ei viitsi räppi kuulata. Siis ja kui sa tahad seda lõpuni välja mängida, nii et pilt taskus ja siis on nagu ülitähtis hingamise paikapanemine, et seal on vaja kõva kopsumahtu ikka. Millist kirjavahemärki sa kasutad hingamise värkimiseks? Mul on selline nagu sulud sulud, kus midagi nagu vahel ei ole, vahel pumba. Ma ei, ma ei teagi, miks ma seda ma olen sellega tegelnud kogu aeg nagu kasutanud alateadlikult vaid kohtu sinna jah, võib-olla tõesti. Et ma kogu aeg nagu Pansele ja, ja ma ei, ma mõtlesin, et miks ma võiks panna mingit kriipsu või mingit tärni, aga ma olen kuidagi kaks ulgu nagu niimoodi kopsupilt alateadvuses see õige ja võib-olla tõesti loed meile, Loen teile järgmised teksti. Loen neid, mis veel ei ole avaldatud, ehk siis veel üks tiibimad ja mulle nagu meeldivad rohkem, sest mul käib kuidagi nii, et ühe korra ma tahan teha niisugust 100 protsenti sihukest trumpab Banklikliki asja teine aeg siis ma tahan selle asjale ära teinud, siis ma tahan teha midagi teistsugust. Ja see on selle nimi on sitt on kosmos. Niisugune, seda siis Põhjamaade hirmuprojektist. Proteeskäsi tätoveeritud ahviga stratosfäär, pumbad paneb hapnikku ahmima, virvendab õhk kui halb videograafika alla subtiitrid jääb meile aafrika stardipakk Nitro sealt, kus on Kiisa passis hologramm aas kardiviisa taevatrepp kaetud tulise vaibaga Asta meeda peab magama hobuse laibaga. Ma tunnen juba preestrite tubaka lõhna. Iiveldus stimuleerib tuhara, mõhna Zimmeri hais kui pohutu pulbitseks kooprofaagidel Pavlovi refleks viis hertsi, mis vallandab paanika sulgurlihase ja biomehhaanika. Mu sitt on kosmos, mitte Põltsamaa retro digitaalne 12, eek Mankide geto. See on niisugune ja selline tekst. No ma pean ütlema, et, et see teema käsitlesin testid, mis sa täna loed, on väga, tundub, et väga samast kohast, kus meil kunagi seal kuri karjas külas Indrek rüütle, kelle me loodame kunagisi siia saatesse kutsuda ja kustutas temaatika, seesama asi, et Indrek ütle käib ka korraga kosmoses ja Maar mitu, mitu korda. Ma olen väga üllatunud nende tekstide üle ja ma arvan, et see on, need on palju rohkem luule, kui sa ise pole Harr. Ja ma võin siia otsa lagedaks tavalisem, aga tavaline see on siis üks A rihmatekst, mille lugu ei ole ka veel välja tulnud, see on niisugune rahvapärasem siis asja nimi, tavaline mees, see on tegelikult tehtud kaver. Me tegime ühest loost kaverimise kaveramist tegelikult Igi pappi. Lugu annab pankrace Jessa jääma niisugune lugu ja me tegime sedasama, et ma olen täitsa tavaline mees sellest lehtedelt olen Iiessanne räppstaar ja me tegime tavaline mees ja siin on kusjuures viidatud sellele esimese selle eesti rasvarütmitunnetuse peale ka. Olenoss olen jorss, olen tuhm Kalamees käsi kokku löönud, meie mehe lava ees esimese löögi peal nagu eestlastel kombeks, kaine peaga naistes muutun ma kangeks lamba moodi, vagane täis peaga, labane lubadustest taganenud ksenofoobia silmaklappidega ürgmees urud, ostan, müün ja reedel joon endale valetan, et oskan olla ilma tollist. Relcal mängin allmaailma, söön seal kabakatsest lumpen, see burksi oma tsiklifotod, laen ülesse, Orgsi ta ei käi ning ei hooli veest, teen kõik selleks, et pääseks armeest. Loodan, et siit loost enda ära sa tundsid ja mul on õrnad vuntsid, vuntsid autol maha, võtsin kiirusepiiraja seljas must kiledress jalas, sokiasandaal. Niisugune oli ülevaade eesti tavamehest ajus, kanaleid kõvemaks. Raamatu. Mõtlesime kuulasime mussi. See see. On kuskil? Kuulasime mussi Anderi kaasa. Midagi tegema pean. Tantsi tantsi ja see on endiselt siis kuri karjas ja oleme tegemas raadio kahe päris oma luulesaadet ja meil on külas Genka oma tekstidega. Et kuidas sina suhtud sellesse, et me esimesest sattunud natuke arutlesime selle teema üle, et me panime tegelikult inimestele südamele, et me, mina soovitasin seda, et, et ei ole vaja vaata proosat kirjutama. Ja Olavi arvas suhteliselt sama luule kohta, mis sa arvad, et kas on tegelikult vaja inimestel räppi, hakkad tegelema? Vot räpiga nagu see asi, et peale selle, et sa oskad nagu lahedalt neid asju nagu kirja panna, teha nagu lahedaid laulusõnu siis on mitte vähem tähtsam asi räppari Puur, sa oled nagu MC, mis tähendab maestro seremoni sa pead minema ja oskama lava peal ka ette kanda, saad ikkagi esineja, sa oled ikkagi mingil määral muusik, entertainer. Et ma tean jumala paljusid tüüpe, kes nagu kirjutab väga lahedaid sõnu ja siis nad lähevad ja neid on nii igav vaadata, et sa tõesti ei viitsi ja sa pigem kuuladki neid umbes kodus ja tulles tagasi küsimuse juurde, siis kui sul nagu midagi öelda, mingisuguseid teemasid vaadata, uue vaatenurga alt asjadest rääkida, millest ennem räägitud mingisuguseid probleeme tõstatada üles kuidagi lahedalt ja kõrvajäävalt ainult sellisel puhul, et kui tõesti nagu mitte midagi ei ole öelda, sa võid seda räppi teha, aga kedagi ei huvitanud. Et nii palju. Ja see ettekandmine, see esitamine, see, see, kuidas sa seda teed, kuidas sa laval oled, see on nagu räpimaailmas ei ole niisugust asja, nagu, et ma võtan ennast, nüüd on kopsumaht pool liitrit on ju, lava räppima ei roni, aga ma kirjutan mingisugusele heale mehele oma teksti, onju hang rütmile pihta, eks ole, ja siis jah, see ei ole kombeks üldiselt, et no üldiselt ei ole ja et kõik tädi vist on selline. Nojah, et eks neid kaustu Raithereid räägitakse, et on ka kõigile Antan Neminemil on doktor tree, te ise Piite ja neid neid jutte on nagunii palju, et praegu nagu kõige kõvem räppar jutumärkides minu jaoks lill vein Ma arvan, et ei ole elus ühtegi sõna kirjutanud. Arvad, et ma võib-olla mingi paar tikk alge kirjutas, siis ma ei suuda nagu uskuda, et ma ei, ma ei usu. Arvestades seda, kui palju tal köharohtu kulub jah, et ja milline ta on ja mis juttu tähendab, ma ei usu, et tema tuleks selliste assotsiatsioonide peale või tema, peaasi et see oleks selline sõnavara, et sa saad ikkagi inimesest aru saada, räägite ka jutt, et sa saad aru, kui haritud ta on mingisugusena ikkagi mingi natukese aja pärast on ja kui sa ikka paar tundi juttu rääkinud ja kui inimene ajab ikka mingit joga suust välja tuleb ja teeb, sulle räpib, mingisugustest kasutab, ma ei tea mingeid selliseid sõnu ja see tundub nagu ebaloomulik. Minu viimane ots kadus nagu saada räppariks. Aga okei, leppidega luule puhul on sama asi, et suusatamine on raske nagu erutama, kui sa leiad mingeid huvitavaid seoseid, nagu sind erutab nendega mängimine või nende vormistamine, siis luulega on veel see lahe k et nii palju, kui mina olen kuulnud, on see, et sa võid nagu igast asjast teha ja nagu luuletused, kaks rida, luuletus ka neli rida luuletusega räpilugu neljarealiste ideed, noh sa pead vähemalt ikkagi mingi väga minimaalselt 16 rida, mingit juttu ikka paari Sixtyinbaas, miks on nii, et kõik nuus tekitab sõltuvust? Umbes nii jah. Ja kusjuures see räpp mulle ka väga meeldib mulle see rütm, mis seal on, väga meeldib, seal on väga ilusti sihuke just eesti keele orgaaniline flow on selles asjas olemas, seda ütleme seda ütlema, et väga harva kasutatakse seda, ütleme just, ma ei tea, kuidas teaduski, ühesõnaga rõhu ja välte nagu vaheldust. See annab nagunii palju nagu juurde, et, et ja see nagu põnev, ma ei saa üldse misse, seda nii vähe kasutatakse, tead, võib-olla raktoritele rääkima, et niisugune asi olemas, luuleks üle võtma, eks ole, miks pihta ja kusjuures seesama see, millest me rääkisime enne sellest möödas, sellest akustilisest tetrameetris, siis olen Olavile nüüd juba mitu aastat peale käinud, et ta kirjutaks ühe räpiloo võro keeles. Ja kui sa võtad sellesama Eminemi loo ette, selle võttis peaks siis Olavi seda juba tegelikult alustas ja see võro keeles kõlab kõik väga ilusti lakka rüütma, siis tüüp mu ajastus süütias, juukja dub. Noh, võru keeles tuleb väga orgaaniliselt, eesti keeles on palju raskem. Ma olen mõelnud ka, et mis keeles kuidagi kergema, raskem räppida nett inglise keelest ilmselt kõlab, seepärast me oleme harjunud kuulama ka eesti keeles on ju mingi käänded ja asjad, mida nagu inglise keeles ei ole, et nagu palju rohkem erinevaid sõnu saab nagu riimi panna, et kui sul on ingliskeelsed, ütled, võid, võid, aut ja ikkagi see nimisõna jääb samaks. Me saame käänata, mis nagu annab nagu võimaluse rohkem nagu asju riimi panna. Pluss meil on vene keel, eks ju, noh, see samase Kennaadi nupokaadina palun väga, et, et meil on ka soome keel, kõiki asju saab nagu kasutada, mis me siin teeme. Aga palun, järgmine tekst. Luuletuse nimi on odavant. Üks tüüp müüs mulle odavat tantsu otse puusalt, tulistas sõrmes mulle odavat tantsu. Ma lõin tantsu, sest mõtlesin, et saan koka puusad ei valeta vaka vakka. See oli siis, see oli kallid raadio kahe kuule, et see oli siis antsud tähtedega soomlaste sarnaselt nagu ei taha kirjutada kuidagi tavalist luulet nagu Riinis ma ei ole kuulnud eriti, kõik on nagu vaba värskelt nende ainuke riimulangi räpp. Seda teevad hakkaris vahvalt. Jah, et soomlased teevad ka soomlastel on hästi palju, ma ei tea, kuidas need on, tänapäeval ei ole, aga niisugune siis, kui soome mänd oli Fintaligentsi, siis neil oli hästi palju sellist ütleme siis laensõnu inglise keelest tohutult palju, nagu et ma arvan, et need on räppis kõige nõrgemad kohad, kus on eriti, kus kasutatakse mingisugust sellist sõna, mis on inglisekeelses räpis mingisuguse tähendusega. Spiti, Mike, just, ma arvan, et see on jama. Ma arvan, et noh, kasvõi su enda asjad on, et kus seda ei tehta, need on palju vaimukamad ja palju mõnusam on, need on need asjad, mida ei ole võimalik tõlkida. Sa oled keelest endast, sellepärast mind on väga eestikeelset räppi seal väga sageli kohta, et noh, seesama kas või Joel steitpildist elu. Ma ei ole kunagi mõelnud, sest meil on hästi palju selliseid, mida nagu kasutatakse räpis, nad ongi nagu Spytima ehk siis sülitama, et anna mulle maik ja Spytima ja ja mingid sellised sõnad ikka, noh, nagu nii palju. Seal on hästi palju räpparid, kes nagu ka täiesti nagu hoiduvad sellest asjast aeg-ajalt nagu viskab nagu sisse, aga nüüd ma jah, viimasel ajal kasutasin hästi palju soome ja venekeelseid asju, mõtlesin, et aitab inglise keelest. Pigem ujula neid siis neid pole nagu ennem kasutatud. Aga järgmine tekst, palun, see on koik sisse kirjutatud sinna hoi poeeti sellise luuleõhtu jaoks. Käisin Berliini suurimas autopede baaris, kus üks kutt näppis teise antenni ja siis vaatas kapoti alla, pani käe mootorisse, üks puuris kolbi läbi, üks istus sisse, üks pani vedeliku juurde, selle peale tõmbas teine ühe käima, see rammis tagant sisse, asel kumm ringi, kõik kohad oled jahutusvedelikku täis. Lõpuks suurem, panin konksu taha ja vedas kõik õhtuks enda juurde, kus krokodillid pandi klemmide külge. Siis ma lahkusin mulle, auto sadomaso värki ei istu. Ma isegi ei tea, kas see nagu on luuletus või ei ole, no kui olemegi krokodillid, pandi klemm osa, et see on väga ja et meil avaldasime Tommyboy, mingi aeg avaldas siis Eestile Epi tekstid luulekogumikku ja selle jaoks paluti kannul kirjutada mingeid luuletused ja ma mäletan, et ma olin nagu mõtlesin, et mul on ainult laulusõnad, et ma peaks mingeid luuletusi kirjutama. Ma kirjutasin, istusin maha, kirjutasin mingi kolm-neli tükki ja siis pärast nagu ma ei mäleta, kes see kriitika oli, vaatasin, ütles toot, tõi näiteid, et näed väga Andrese Ehinglik lähenemine asjadele ja siis ma nagu ise ei saanud üldse aru, et me saame nagu mis on, et kas see oli nagu luule või ei olnud, aga, aga ilmselt siis, kui mingid targad mehed ütlesid, siis äkki vist on ja aga see, mis ma, mis ma täna olen kuulnud, mõned tekstid, et võib öelda, et sul on väga indrek, rüütlerlik lähenemine ja see on üsna suur komplektis eesti luules teha saab, et Sa mõtled neid kosmoseteemasid. Ahah, ma loen siis ühe otsa või anname linn iseloomult toores. Pilte kõue vihmast katusele läbi vana eterniidi, kui tinti põrandale tilgutavad stalaktiidid Parei toolia, nad olemas vaid kokku vajaveerida ning riimidesse värssideks. Mul tuleb formuleerida Oro poro riimi masin vanast ajast nagu Singer oma sees toas õmblen üksi nagu salat, hinger Nadeleegiaks haikudeks loitsud, eks, ja oodiks imestusest silmad suureks, nagu sa oleks koomiks. Pupillid tõllarattaks, teeb mu sõnakasutus, eksortsismi riimid, kuni taevale saab tasutud, toores, toores, ise loomalt toores, toores, vaimult küps, võimas, kui Boca lüps, mitte alpakalüps, kus see imetaja, sulepea ning sa karja mari üks mu riimid on ületamatu, kui ühtpidi Jõgistiks nagu kaalut, õõvastav embrio munakoores, Ordööver šedööver, aga iseloomult toores. See on siis endiselt Raadio kaks ja endiselt on kuri karjas ja raadio kahe enda luulesaade märkamatult hakkab meie aeg täis saama. Kahju, väga kahju, aga kui jumalanna ja kõik muud ja sa ise, siis me tuleme siia tagasi ja tegelikult ma räägin ära siis ühe hästi õudsa loo, kuidas me selle luuleprogrammiga Olaviga alustasime, oli see, et mul tekkis sundmõte, ma tahtsin saada riimi sõnale kurikamõrv. Ja kuule, mul tuttav hea luuletaja siis ma käisin Olavi peale, et mul on vaja riimi ja siis alavili kalal Lõuna-Eestis. Ja siis õhtul tuli lõpuks mulle sõnum. Tule kullake, kurikamõrvale Lähme kolpasid kildudeks, seisame kurika kõrvale. Ja sellest peale ma sain aru, et tegelikult me tahame läbi suve seda asja teha, sellepärast et luule on julm. Aga luuletegemine on igal juhul miljon korda parem kui kõik need muud asjad millestki sina rääkisid, et see on ikkagi looming, see on looming ja minu meelest, mis seal kõige lahedam asi, et viimasel ajal on inimesed nagu hakanud vaikselt aru saama, et luule ei ole selline igav asi, vaid luule võib olla väga fänn ja nagu lahe ka ütleme, kui sai sügavalt nagu luule sisse, nagu ise ei viitsi nagu minna, et tegelikult on väga palju kihvti ja naljakaid asju ka, et ongi nagu niimoodi kõik luule ei ole väga nagu paika paneme point'id emotsionaalset tahtsin lihtsalt nagu läheb, nagu meeleolu heaks. Runner on kunagi kirjutanud, et luuletamine väga mehine töö mõnuga vaatabki, nagu nagu protsentuaalselt on ikka mehi nagu palju rohkem kui tüdrukuid. Seda nii vanasti õrnana võetud ala peal nagu tegutsevad. Aga loed sa tänaseks lõpetuseks siis ühe oma teksti. Maakera koondis Dvigateli tunkedes linade vahel keeldub rekkamast kindel Prometheuse uneahel. Remm õhulossi küprokiga välistavad metapood, kus unistavad grupiseksist rocki Charlyderitega kriibitud on etalon. Ära see küpsiseid voodis on või ei ole metafoor selleks maalin maas Bel meesi näodet manada saavad avada, lõigata lõhki ja pooleks, kui panama, et need põhjamaised, primaadid, silmad soo, tubakast pahupidi, tuleks otse Kaiu soost läbi püha laukavee. Et teile kriipsujuku teil teha selgeks, mis on kolm tee tilgastaksite piima, mida te tahate valada koorilistele eksistentsi kellaksitele. Ebakad, jänki Rous, emakad saab ole McKay verd, Jigsaw krüptised valgustuseks saax põletada Ariadne lõnga, mis ajastu Romulus rebib otsast emahundiniburõnga linnupetteks präänikuid Bondora Pakist. Aja lõpp saab lihtsalt vate fakis pohhismi suvepäevade kangelase kaldal õhtuseks Agoriaskeedid, kui buda suunas paljastan jalatalda küpsisepuru sees. Hull on, kui tuim. Ma arvan, et see on kõige kindlam selgitus sellest, et raadio kahes on kuri karjas ja seal olid siis mina, Kaur Kender, Olavi Ruitlane ja Henry Kõrvits ja jeee kuri on karjas, me tuleme tagasi.