Tere õhtust, kell sai kuus, teeme kokkuvõtte. Neljapäev, vast 18.-st septembrist. Mina olen Mall Mälberg. Riigikogu arutas täna inimarengu aruannet. Kui meil ei hukuks traumade tõttu ühtegi meest, oleks nende keskmine statistiline eluiga ühe aasta võrra pikem, kinnitas arutelul akadeemik Ain-Elmar Kaasik. Professor Marju Lauristin tõdes, et ühise info toomine Eesti venekeelse elanikkonnaga maksab sama palju kui kaks soomukit ja küsis parlamendilt, kumb on Eesti riigile tähtsa peaminister. Ansip leiab, et riigi sotsiaalkulutuste süsteem üle vaadata, muutmaks seda efektiivsemaks järgmise aasta eelarve kasvu, kaks suuremat allikat tema hinnangul Euroopa Liidu raha ja sotsiaalmaks. Riigikogu põhiseaduskomisjon annab menetlusse eelnõu, mis taastab Euroopa Parlamendi valimised lahtiste nimekirjadega. Eelnõule, mis käsitleb riigikogulaste palkade külmutamist, otsustati tellida täiendav ekspertiis. Aktsiaseltsi Tallink Grupp ja Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing kirjutasid täna alla lepingule. Ergi tõuseb Tallinki laevatöötajate palk järgneva kolme aasta jooksul vastavalt 25, üheksa ja kuus protsenti. Lisaks veel staažitasud väga palju teemasid ja jala lahtiseks näiteks korraldustöö ja puhkaja reguleerimine ning merenduspoliitika teemadega jätkatakse. Jooksvalt. Ilmus Lennart Meri romaan Hõbevalge, milles on kokku sulatatud hõbevalge ja Hõbevalgem. See romaan annab võimaluse mõelda Eestis kui ühest väga olulisest paigast. Sestap on selle lugemine väga tervendav, leiab kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon ei saada jalgu täiendavaid vaatlejaid Gruusiast sest Venemaa ei andnud vaatlejatele õigust siseneda Lõuna-Osseetiasse. Maailma juhtivad keskpangad teatasid sadadesse miljarditesse dollaritesse ulatuvatest raha süstidest, finantsturge vapustava kriisiga võitlemiseks. Ja ilmast. Homme on pilves ilm, kohati vihma, sooja tuleb üheksa kuni 12 kraadi. Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti 2007. aasta inimarengu aruannet. Uku toom annab ülevaate. Põhiettekandjateks olid Eesti koostöökogu nõukogu esimees akadeemik Ain-Elmar Kaasik ja Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin. Akadeemik Kaasiku sõnum oli lühike ja selge. Inimarengu indeksi pingereas oli Eesti 2007. aastal maailma riikide hulgas 44. kohal, mis tähendab, et tõesti on kahtlemata arenenud riikide hulgas. Me võinuks olla kõrgemal, kuid maha tõmbab või terviseosaindeks, mis kajastab peamiselt suhteliselt keti rahva tervisenäitajaid ja madalat oodatavat eluiga. Valdav osa küsimuste-vastuste teemast, hõlmaski tervist ja tervishoidu. Küsimusi oli palju, mõned nendest nõudsid ka hinnangut, näiteks see, et kui me räägime riigi ebaühtlasest arengust, kuidas mõjutab seda õhuke riik? Kodanikuna ütlen ma. Ta on liiga õhuke, riik on tekitanud suure hulga probleem. Võtame või sellesama robotismi, veel sureb traumade tagajärjel umbes 2000 inimest aastas. Aasta tagasi tehtud üks analüüs, mis põhines Rootsi ja Eesti andmete võrdlus, näitas eks, et kui me saaks nõiaväel lõpetada Ta või kaotada meeste suremuse traumade taga siis pikeneks Eesti eeldatav keskmine eluiga kuue aasta. Professor Lauristin keskendus hariduse ja majanduse vahekorrale ning venekeelse elanikkonna kohale Eesti ühiskonnas. Üks mõte esimesest teemast. Eesti majandusharude struktuuris on liiga suur rõhk sinikrae Sid vajavatel hektarite ja seetõttu ka meie tehnoloogia tootmiskorraldus lähtub tegelikult madal valifikatsiooniga ja madalat kasutatavast tööjõust ja see on pidur meie majanduse arengule ja see on ka selline pidur, mis seda muutust, millest aeglapingata tagasi tegelikult väga tunduvalt takistada. Sest see eeldab seda, et suur osa olemasolevast tööstustööjõust näiteks tuleks ümberõpet. Kui mädaned, vaatame oma ümber õppe ja täiendõppe arvusid, siis me näeme, et Eesti kulutab kümneid kordi vähem kui arenenud riigid. Ja teine mõtteavaldus Eesti meedia ja venekeelse elanikkonna vahekorrast. Meie jaoks peaks olema väga oluline just see seltskond, kes ei suuda jälgida eestikeelset teavet, seal on näha palju Venemaa kodanikke, seal on just nimelt neid, kelle nii-öelda sisejulgeolekuline roll Eestis võib-olla noh, ütleme siis mitmesugune. Ja kui ma ütleksin niiviisi, et seal ühise infovälja loomine, kas sedasama venekeelse Eesti televisiooni kanali käivitamine, üks minu asjad olid, kolleeg ütles, et see maksab haavaluv kaks. Me mõtleme, mis on meie julgeoleku jaoks olulisem, kas kaks soomukit või seesama ühine infoväli siis teile vastutuse küsimus. Ning selle neli tundi kestnud ja tegelikult pooleli jäänud ja teisipäeval jätkuva arutelu lõppu, põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde tõdemus. Kokkuvõtlikult on komisjon seisukohal, et aruandest kumab läbi korduvalt See oli lühike ja lihtne ja samas inimlikult mõistetav sõnum, et Eesti ei ole enam lihtsa töö ega lihtsate mõtete maa. Veel riigikogust riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas anda menetlusse seadusparanduse, mis muudaks Euroopa Parlamendi valimiste seadust. Küsisime kommentaari eelnõu autorilt põhiseaduskomisjoni liikmelt Urmas Reinsalult. Kaua siin ikka heietada selle ümber nagu kassid ümber palava pudru. Küsimus on täna lihtne, et kohalikel valimistel riigikogu valimistel iga inimene ja valija saab valida oma meeliskandidaati sõltumata sellest siis, mis nimekirjade kuulub Euroopa Parlamendi valimisteks. Seal on tehtud aga muudatus, mille järgi inimene ei saa mitte kandidaati valida, vaid nii-öelda hääletada nimekirja poolt. Ja iseenesest on see üsna totter, täiesti põhjendamatu regulatsioon. Praegu on viimane minut, et asi ära muuta sellel istungjärgul, et järgmisel aastal oleks juba kõigil selge, kuidas valimine aset leiab ja ja seepärast ma selle ettepaneku tegin. Komisjonis seda toetasid sotsiaaldemokraadid ja Keskerakonna liikmetel algatamis vastu olid Reformierakonna liikmed. Ma arvan, et loomulikult, kui tervemõistuslikult asjale läheneda, on pehmelt öeldes keeruline leida pooltargumente praegusele süsteemile, kus nii-öelda kandidaadid partei nimekirjas ei reastumite saadud häälte järgi, vaid need ongi lukku mõeldud sõltumata sellest, milline võiks olla eeldatav valijate eelistus valimisnimekirja lõikes. Et ma arvan, et praegune muudatus on asjakohane, ma loodan, et see piisava arvu ehk siis koosseisu häälteenamuse ja tahaks loota, et sellele leidub toetest igast parteist. Küsisime ka, kuidas läheb selle eelnõu arutamine, mis käsitleb riigikogu liikmete palkade külmutamist. Minu ettepanek oli täna põhiseaduskomisjoni istungil, et viies eelnõu järgmisel nädalal täiskogu saali seal lõpetada esimene lugemine ja liikuda venitusteta edasi, sest tänaseks on oluliselt täienenud nende juristide arv, kes ütlevad, et asi on põhiseaduspärane, lisandunud ka väga kaaluka autoriteetse sõnaga endine õiguskantsler doktor Eerik-Juhan Truuväli. Kahjuks Keskerakonna ja Reformierakonna esindajad komisjonis leidsid, et siiski on vajalik veel mingeid täiendavaid õiguslikke ekspertiise tellida ja arutada, mistõttu järgmisel nädalal täiskogus seda ei ole võimalik menetleda. Loota, et kõik selle menetleja on siiski heausksed ja meil õnnestub see ilma venitusteta vastu võtta, sest selle eelnõuga on seotud teatavasti ka olulised rahalised kulutused, õigemini täiendavalt sellisel juhul oleks vajalik 70 miljonit krooni, juhul kui seda eelnõud sellel istungjärgul vastu ei võeta. Riigieelarvekatteks. Valitsuskabinet jätkab praegu tuleva aasta eelarve arutelu. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on selle jaoks reserveeritud veel kabinetiistung esmaspäeval ja viimane kokkusaamine võiks olla teisipäeval, kuid põhimõtteliselt on eelarve valmis. Ka seletuskiri on valmis, kuid küsimus on nüanssides, jätkab Riina Eentalu. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on jutt praegu eelarve mahust 98 kuni 100 miljardit krooni. Vot sellele 100-le miljardile katet ei ole. 98-le miljardile On kate olemas. Kabineti nõupidamistel me enam ei otsi lahendusi neljardilistest allikatest vaid me põlgaga ära näiteks riigisekretäri loobutud kahest miljonist kroonist või siis võtame rahumeeli välisministeeriumilt remondiks planeeritud 1,75 miljonit krooni ära. Eelarve kasv 98 või isegi 100 miljardi kroonini ja suur kast kuid arvestada tuleb peaministri sõnul sellega, et kaks peamist kasvu allikat on Euroopa Liidu raha ja sotsiaalmaks. Mõlemad on sihtotstarbega, eks seadusega ära määratud, kuidas raha kasutada. Peaminister peab vajalikuks vaadata sotsiaalkulutuste süsteem üle, pidades silmas efektiivsust. Sotsiaalkulutusi järgmise aasta eelarve eelnõus on toimarguselt suurusjärgus 43 miljardit krooni. Ehk siis me teemegi tegelikult sotsiaalkulutuste eelarvet suuresti kõik muu jääb suhteliselt tahaplaanile. Me peame vaatama oma sotsiaal kulutuste süsteemi ka selle pilguga nüüd et see süsteem oleks efektiivne süsteem mitte jagama lausa RESi toetusi. Sotsiaalkulutuste süsteemi efektiivsemaks muutmist toetas ka rahandusminister Ivari Padar, pidades silmas kasvõi toetusi, kus riik ja omavalitsused teineteist dubleerivad. Rahandusministri sõnum järgmise aasta eelarve puhul praeguse seisuga. Aga toetuse vanemahüvitise kohta võib küll ütelda niimoodi, et eeldatavasti 2009 eelarve kontekstis siin olulisi muudatusi ei tule. Erinevaid muid väiksemaid peretoetusi siin, nagu need arutelud veel käivad, eks selles suhtes just neid toetusi, mis puudutab nii et mida, mis on tänasel juhul nii kohaliku omavalitsus rakendanud siis kui, kui ka riik rakendanud maksude poole pealt on niimoodi, et meil on nagu selgus majas, et ei toimu käibemaksu tõstmist ega ei toimuga mahukat kütuseaktsiisi tõus, see, mis on tänasel juhul veel laua peal väikese nüansiga toimiv asi 141 miljonit krooni puhtaks erimärgistatud kütuste härra tõstmiste 25 protsendini turgu korrastava mõjuga, pigem selles suhtes, vältimaks salakaubandust, et aga suured pakid paigaldad Välisminister Urmas Paet avaldustena lootust, et Eesti liitub Ameerika Ühendriikide viisavabadusprogrammiga hiljemalt tuleva aasta alguseks. Valitsus kiitis täna heaks Eesti ja USA valitsustevahelise kokku kokkuleppe, mille eesmärk on tihendada koostööd raskete kuritegude vastu võitlemisel ja nende ennetamisel. Kokkuleppe sõlmimine on viimane eeldus USA viisavabadusprogrammiga liitumiseks. Paet ütles valitsuse pressikonverentsil, et pärast kokkuleppe allkirjastamist, mis toimub tõenäoliselt lähinädalail, saavad Ameerika ühendriigid alustada riigisiseseid protseduure, et teha otsus viisavabadusprogrammi laiendamiseks ka Eestile. Praegu on Eesti üks 12-st Euroopa Liidu liikmesriigist, kel ei ole USA-ga viisavabadust ja nüüd välisuudised. Ülevaate annab Nele Meikar. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon ei saada esialgu täiendavaid vaatlejaid Gruusiasse, ütles organisatsiooni alalise nõukogu Soome delegatsiooni juht Antti turunen. Toronen ütles, et kuu aega kestnud läbirääkimistest hoolimata ei jõutud Venemaaga vaatlejate asjus üksmeelele. Tema sõnul on diplomaatilised vahendid end ammendanud ja ta ei näe mõtet kõneluste jätkamiseks. Milline tüliküsimus on vastutusala, millesse ei kuulu Lõuna-Osseetia, seletas turunen. Turuni sõnul peavad organisatsiooni liikmesmaad nüüd pidama aru omavalitsustega. OSCE nõustus möödunud kuul saatma Gruusiasse 100 vaatlejat, neist 20 asusid tööle vahetult pärast sõda, kuid ülejäänud 80 saatmine on jäänud venima. USA administratsioon On peatas kahepoolsed sõjalised programmid Venemaaga ning kaalub ka teisi koostöö peatamise võimalusi Moskva tegevuse pärast Kaukaasias. Nii ütles asevälisminister William Burns. Burns ütles USA senati väliskomisjonis esinenud ütles, et on tähtis näidata Venemaale selgemalt tema tegevuse tagajärgi Gruusias, et kindlustada Venemaa ustavus relvarahuleppe täitmisele. Bruns kinnitas. Administratsioon lõpetab Venemaaga koostöörahumeelsete tuumaprogrammide vallas ning peatas USA-Vene kahepoolsete sõjaliste programmidega heitmise. Venemaa suursaadik Kabulis hoiatas aga, et Venemaa ei luba enam NATO'l kasutada oma õhuruumi Afganistani operatsioonideks, kui NATO riigid jätkavad vaenulikku poliitikat Moskva vastu. Ma juhtivad keskpangad teatasid koordineeritult sadadesse miljarditesse dollaritesse ulatuvatest raha süstidest finantsturge vapustava kriisiga võitlemiseks. USA föderaal laval. Reserv avaldas, et on ette valmistanud 180 miljardi dollari suuruse krediidi võimaluse likviidsusraskustes pankadele. Sarnastest meetmetest andsid samal ajal teada ka jaapani, Briti, Kanada, Euroopa keskpangad. Euroopa keskpank süstis turule 40 miljardit dollarit, sama suure summa pani välja Bank of England. USA ja Euroopa aktsiaturud reageerisid neile teadetele mõningase tõusuga. Iisraeli valitsuspartei Kadima esimehe valimised võitis napi häält enamusega praegune välisminister Tzipi Livni oma võistlejad. Transpordiminister Shaul Mofazi edastas Livni vaid ühe protsendipunktiga. Teatas, et asub kohe moodustama uut valitsust ja kinnitas, et eelkõige tuleb tal valitsusjuhina tagada riigi majanduslik stabiilsus. Plevinistab Iisraeli ajaloo teine naispeaminister, kui ta suudab koguda parlamendi enamuse toe. Täna allkirjastati Tallinki ja Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu palgaleppe lepingut. Veelgi tõuseb Tallinki laevatöötajate palk kolme aasta jooksul vastavalt 25, üheksa ja kuus protsenti. Lisaks veel staažitasud mitmete kompromissiga lõppenud läbi rääkimised kestsid 10 kuud, sellest viis kuud riikliku lepitaja juures. Lepingu allkirjastamisele järgnenud pressikonverentsil käis Margitta otsmaa. Riiklik lepitaja tarne ütles lepingu allakirjutamise eel, et lepitusprotsessi on hoitud avalikkuse eest varjule, et mitte lasta tekkida väärtõlgendusi. Tegemist on tugevate osapooltega, kelle vahel kehtib kollektiivleping juba 11 aastat. Pärn tõdes, et kui õigel ajal hakatakse rääkima ja kuulama, võib kokku hoida väga palju raha. Tallinki poolte lepingule alla kirjutanud personali arendusdirektor Taavi Tiivel tõdes, et ettevõte peab seoses palgatõusuga tegema eelarves korrektiive. Loodame ka ikkagi teenida jätkuvalt suuremat nagu tulupoolt, kõik asjad lähevad maailmas kallimaks, jõud tõuseb kõikidel ametikohtadel siis proportsionaalselt või mõni saab väiksema protsendi, mõni suurem antud lepinguga fikseeriti palkade alammäärad, protsendiliselt tõuseb põhimõtteliselt kõigil ühtemoodi, kuid laeva masinameeskonna osas tõusevad palgad natukene rohkem. Ma usun, ka töötajatel oli teatud ootused. Kuna majandus on oma keerdkäike teinud, siis võrreldes siin paari aasta taguse personalivoolavuse ka on nii mõnigi näitaja, nagu selles osas nagu paremaks läinud. Teemad, mida ei jõutud läbi rääkida, on olulisemad isegi kui palgateemad töökorraldus, töö ja puhkeaeg ning merenduspoliitika ehk kui kaua Eestile laevanduse merendus suudab püsida sellises konkurentsi tingimuses. Meremeeste esindaja Kaia Vask tunnistas, et kripeldama üht-teist jäi. Mõistlikud kokkulepped ja positsioonid loodetakse saada ka muudes küsimustes. Kõige suurem valupunkt on elamistingimused laevadel. Vask tunnistas, et saavutatud kokkulepe töötajaid rahuldab ning suur samm oli just staažitasude süsteemi loomine. Staažitasu on inimesed küsinud juba väga-väga pikka aega näinud läbi, rääkinud siin mitmed-mitmed korrad olnud laua peal, kui palju on neid inimesi, kes staažitasu saaksid kusagil pooled Tallinki töötajatest? Riiklik lepitaja Henn Pärn ütles, et tema süda on rahul. Ma olen uhke, et Eesti riik on tullut toime ilma suuremate streikide ette ja selline saavutus, mida tasub hoida, sest ega siin väikene hoiatusstreik näitas, et me oleme väga väga tundlikud streikide suhtes, see on tohutult lisavahendeid, mida tööandja peab Rahu nimel täiendavat turult hankima. See on ju tulevikutehing praegu neid rahasid, mis on välja lubatud ja ei ole. Lennart Meri romaan Hõbevalge ilmus Lennart Meri Euroopa sihtasutuse väljaandel ja on ka Eesti Päevalehe raamatusarja Eesti lugu, ava raamat. Sel puhul korraldasid Lennart Meri Euroopa sihtasutuse Eesti Päevaleht raamatust inspireeritud seminari sealgi Riina Eentalu. Uues raamatus on koos romaanid Hõbevalge ja Hõbevalgem kuid need kaks raamatut pole lihtsalt kokku pandud. See on uus raamat koostatud Lennart Meri enda märkmete põhjal. Üks koostaja eest Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Siin on ühendatud kahe raamatu tekstid kustutatud tarbetud kordused ja lisatud väga palju märkusi, mida Lennart Meri oli teinud nii hõbevalge kui hõbe valgema väga paljude eksemplaride servadele. See oli Lennart Meri enda soov ühendada need kaks raamatut, seda ta ise ei jõudnud teha. Töö võtsid üle Urmas Sutrop ja Mart Meri. Aga see lühendamis töö enda poolt jäi tegemata. Ja meie Urmas Sutropi ka ei hakanud ka omast peast teksti lühendama. Eesmärk oli lihtsalt need kaks raamatut kokku sulatada, see tahvel ju hõbevalge uus versioon ilmubki korraga kahe eraldi väljaandena. Lennart Meri Euroopa sihtasutuse väljaandena ja Eesti Päevalehesarjas. Sa oled sihtasutuse esimene selline kirjastus mis on, ma usun, sallerikus praegu lõpule jõudnud. Kirjanik alustab sealt, kus ajaloolane lõpetab, oli valitud seminari motoks. Urmas Sutropi sõnul on hõbevalge puhul alustanud ajaloolane ja kirjanik koos Lennart Meri oli kirjanduslikku fantast Aasia üks suuremaid meistreid, ütlevad korraldajad on siis hõbevalge, teaduskirjandus, ilukirjandus või veel midagi muud. Kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk. No minu meelest see on maailmavaate esitus, see tähendab seda, et seal seal on kõik koos tunnetuse, tunded, mõistus, süda ja see just ongi tema Äripäev. Omal ajal üle 30 aasta tagasi, kui hõbevalge ilmus, kirjutasid raamatust palju. Teadlased kritiseeriti üksikfakte. Ja nii-öelda teaduse seisukohalt on teda kõvasti lahatud, aga aga just sellise nii-öelda isikliku maailmavaate esitusel ja see on väga haruldane asi tegelikult ühe eesti kirjaniku poolt, seda ei ole muidugi eriti tehtud. Kui tähtis teos on hõbevalge eestlaste jaoks, miks ta oluline on? Tema annab nagu sellise võimaluse mõelda Eestist just nimelt Eestist, eelkõige mitte-eestlastest või Eestist kui ühest väga olulisest paigast siin maailmas. Meie oma maailmapilt on tihtipeale küllaltki krampunud mingite alaväärtuslike hoiakute küüsi, siis sellise raamatu lugemine väga tervendav. Ja ilmast. Öösel on meil pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest vihma. Puhub idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on öösel kolm kuni kaheksa kraadi, maapinnal on õhutemperatuur kohati null kraadi. Päeval on valdavalt pilves ilm, kohati sajab vähest vihma ja sooja tuleb üheksa kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17308. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.