Jalanõudele märjas lumes kõndimine hea ei ole. Aga kui astud pikema sammuga kastud metsal pargirajal või tuled ka linnaserv või siis silmne mõndagi, mis meeldib ja meeleolu muutub. Ning see märg lumi, mis puude otsast krae vahele tilgub, ei riku meelt. Praeguseks kellaajaks on ilmselt lõunasöök söödud ja mõnelgi pool võib-olla küsimus, mida teha? Televiisori kallale asuda ehk varavõitu veel. Teater, kontsert sinna jääb mitu tundi. Kas nüüd rammestada tugitoolis või astuda ikka õue sinna, kus värskem õhk. Meie seltskond ei ole täna juhuslikult valitud. Eesti raadiojookse terviseks. Kursusest tuttav Raimond Hallik. Nüüd tööl jälle kalevis tervisekeskuses või kuidas nimetatakse seda uut organiseeruvat seltskonda? Paar kuud tagasi tõesti, Kalevi vabariikliku nõukogu juurde moodustati Kalevi tervisekeskus mis seab enda eesmärgiks tervisespordi propaganda, ideede, aadete, levitamise ja töötamise selle nimel, et rohkem Eestimaa rahvast tuleksid aktiivselt spordiradadele ja kassis jalutama, suusatama, ujuma või tervisejooksu rajal. See on nagu see põhieesmärk meil. Nii no minu nimi on Tiiu Holm ja ma töötan Tallinna pedagoogilises instituudis. Teaduskonnas on muidugi kehalise kasvatuse teaduskond pikk ja keeruline on kateedri nimetus, see oleks meditsiinilist bioloogiliste distsipliinide kateeder. See on niisugune segapudru. Me õpetame seal kõiki anatoomiat, füsioloogiat, hügieeniarst, seda spordimeditsiini ravikehakultuuri pidin peaaegu äärepealt ütleme arstlikku kontrolli, see on üks väga vana nimetus spordimeditsiini kohta. Ja nüüd on meil uus ülesanne küllaltki raske ja, ja minu arvates vastutusrikas. Tähendab me peame hakkama ette valmistama terviseõpetajat Meie kuulidele siiani meie koolides külanti terviseõpetust, kuid inteni integreeruda teistesse ainetesse, siis anti eraldi perekonnaõpetust. Ja kõige huvitavam selle asja juures on see, et juba kaks aastat õppeaine koolis käib isegi vist rohkem. Aga õpetajaid mitte kusagil ette valmistada. Ja õpetajateks on lihtsalt entusiastid praegu. Ja seda me tahame nüüd siis nagu parandada nende taset, ühtlustada laste välja ühtlasi spetsiaalse ettevalmistuse saanud terviseõpetaja. Ja meie kolmas osaline, te olete elus mitut asja õppinud ja lööte ka mitmel pool kaasa. Täna siis tervisejooksuraja peal tervisekõndimise raja peal, nii nagu me nimetasime igaks juhuks, sest ega iga inimene vist ei peagi jooma. Aitab ka parajast mõõdetud sammust. Jevgeni Kaljundi. Nojah, praeguses kontekstis kõik muud minu erialad võib-olla olulised. Ma olen Eesti jooksuklubide liidu president ja tõenäoliselt sellepärast siia kutsutud. Kusjuures ma tahan kohe alla kriipsutada, et et ma ei ole pimesi oma ala patrioot, vaid ma olen ka oma artiklites mitmel korral rääkinud. Et minu jaoks erakordse nõmeduseni paistab see, kui me hakkame rääkima, mis on parem, kas jooksmine, käimine või jalgratas, ujumine ja ma mõtlen, et nad on kõik paremate, igaüks peab meist otsima oma tee. Teiselt poolt jällegi jooksuklubide liit on selline kahe otsaga asi. Ühelt poolt me oleme hasartmängijad, kes jooksevad kuni maratoni välja, mis ei tähenda jällegi, et see meie propaganda põhiasi on. Kuid ma arvan, et ka maratoni joostes või natuke tervemaks saada. Samas me tahaks siiski erakordset tähelepanu ja esmatähelepanu. Natukese parandamiseks, kuidas te suhtute kohavalikusse, kui välja tulla? Ja see on nüüd jälle keeruline küsimus, nii nagu ma ütlesin sellest kahest otsast tähendab, ühed on need, need jooksu narkomaanid, nagu vahest meil halvasti nimetatakse. Tähendab, me peame vahetama, sest kohti, sest, sest see teate, kui jooksed poolteist või kaks tundi trennis, siis kogu aeg üks ja sama tee ta lihtsalt tüütab ära. Ja eksportlanegi ei taha kogu aeg teha, kuigi kehakultuur lasena noh, tulevad needsamad küsimused ette, teiselt poolt aga ütleme kaunis palju inimesi on sääraseid, kes ei, kes tegelevad tervisega ja see koht, kui nüüd me sattusime, eks ta oleks üks parimaid säärane, tähendab, ma ei ütle, et ainult see konkreetselt. Aga just säärane park, Metsparkmets küll kasutatakse palju, palju et ja, ja, ja Sütiste tee taga olevat seal. Ja, ja teisi kohti Mustamäe ja Harku raba. Kahjuks vähe. Kohal tõepoolest kaks nõuet minu arvates peaks olema, esiteks, õhk peaks seal olema puhas ja teiseks siiski tuleb vaadata natuke ka seda pinnast, kus joostakse, sest meil on suur häda nende jooksukingadega ja kui meil ei ole korralikud jalatseid ja kui me jookseme siis kõval pinnasel, siis on vältimatult igasugused jalavigastused, pöialiigestepõletikud ja, ja muud traumad, eriti kesk- ja vanemaealistel, kus on juba tekkinud ealised muudatused liigestes. Me oleme harjunud rühma jooksuga organiseeritud sihukse terviserajaga. Aga mis siin on ka õige, kes, kuidas tähendab? Mina mina arvan ja selles ma olen sügavalt veendunud, et enam peab ise tegema, üksinda, tuleb alati selle rühmaga tegemisel tuleb. Ka vanadel inimestel tuleb pikapeale see mingi konkurents madalale kurja vaimule näitan, kes meist paremal ja aeg-ajalt käivad kõik koos, aga, aga üldiselt üldiselt, kas nüüd oma perega või, või, või päris omasugusega. Ja, ja üksinda, sellepärast et meie pingelises elus on väga raske mitme mitmekesi leida täpselt samasuguse aja ja kokku klapitada ja, ja ma arvan, et võib-olla algstaadiumis võiks natukene teha, aga, aga siis, kui see sisseharjunud on, võib ka miks mitte üksinda teha, tähendab tervisejooksjad suurem osa teevad üksinda. Tervisesport, eriti vanemaealistel peaks olema eelkõige individuaalne harrastus, kui see just ei ole võrkpall või korvpall või mõni teine selline mäng, mida siis meeskonnas tuleb mängida. Vanemas eas inimesed, kes alustavad alles tervisespordiharrastust, nendel on ohtlik selline grupis ja rühmas harrastamine, rühmas jooksmine, iga inimene ise peab tunnetama, millise kiirusega ja millise tempoktavaid joosta. Ja, ja siis, kui ta tunneb, et süda hakkab kloppima, raskeks läheb, siis ta peaks kohe aeglustama tempot ja alustama käimisega. Aga noh, kui grupis joosta juba ei taheta maha jääda, kas seal valehäbi tuleb ja ma olen vaatanud tervisejooksjaid Kadrioru pargis, seal käib venekeelne rahvas, käib, on aastaid käinud juba need on vanemad naised ja vanemad mehed ja valdavalt nad jooksevad suures grupis jooksevad, ma seda õigeks ei pea ja ma olen nendega sellel teemal rääkinud. Inimesed on niivõrd erinevad tervisliku seisundiga ja niivõrd erineva ettevalmistusega ja selle tõttu see tempo ja, ja koormustab absoluutselt olla individuaalne terve spordis midagi eriti rasket ega keerulist, ega ega noh, võib olla pulsi mõõtmine võiks olla nüüd peamine, isegi viimasel aastakümnel on rahvusvaheliselt loobutud tervisespordiüritustel ka võistlustel arstitõendist. Kui me tookord mäletatavamat tegime seda jootepropagandat ja siis käis meil kindlasti juurde sinna, et kui alustate, siis kindlasti konsulteeri arstiga. Nüüd rahvusvaheliselt üteldakse, et nooremad inimesed, kel tõesti suhteliselt hea tervis, on korras, tervis ei pea nagu arsti juurde eriti kippuma need, kel on tervisehäired olnud ja vanemad inimesed, kes ei ole varem regulaarselt sporti teinud, tega sportinud. Nemad peaksid minema arsti juurde tingimata arstiga konsulteerima. Arst annab nendele nõu, aga, aga suhteliselt terve inimene läheb ise ja enda tervise ütelda tunnetamisega. Enesetunde järgi sätib selle koormuse. Minu arvamus enam-vähem langeb kokku, aga siiski ma tahaksin, nagu nende eelkõnelejate positsioone natuke pehmendada tähendab minu arvates tervisespordi tegemisel on väga tähtis see, et inimene tunneks end hästi ja kui inimene tunneb end rühmas hästi, siis las tema teeb seal rühmas ja ainult see, kes korraldab seda rühmatreeningut, et see peab rääkima nendest ohtudest ja mõjutama tuleks rühmad komplekteerida sama vanu sellistest inimestest ja isegi see ja umbes samade diagnoosidega nii. Ühesõnaga sama tasemega inimesed, võimetega inimesed oleks hea, kui suudaksime nii teha. Ja siis isegi väikene võistlusmoment, et kui sama vanus sega inimene märkab, et ta jääb maha omaealistest, see on positiivne, siis ta võib-olla läheb ja teeb lisasööki kusagil ledi järgi jõuda. Ega see ei pruugi ju alati või siis mingisuguse rumalusi nii minna, sest tegu on ikkagi ju eluke ennud vanade tarkade inimestega. Ja lihtsalt iga inimene peaks valima just nii, nagu talle meelepärane teha. Enesetunne see meid ja väga sageli aitab ja eks me tema järgi käitumegi mitte ainult jooksurajal või siis rännaku rajal. Aga tean omast käest ja märkasin kunagiste jootekursuste puhul, et kui ilm on väga ilus koht on kaunis männid, lõhnavad esimesed lilleõied kuidagi, inimesed lähevad peruks. Alguses nad jaksavad ja hakkavad rabelema, hiljem aga väga löntsidest tulevad ära isegi vahel näost valged ja hiljem mõni tunnistab, et suur väsimus tuli peale nagu jõud kadus hiljem ära, paha ei olnud. Aga erksust, mida ta lootis saada hiljem hoopis asendus mingi apaatiaga või olemisega, kus midagi teha ei taha. Nii et midagi peab ikkagi see inimene, kes tükk aega jälle ei ole endale füüsilist koormust andnud siiski silmas pidada. Ma arvan, et üks eriti ohtlik iga on, on sääraseid 45 50 aastased inimesed, kes kunagi on spordi juures olnud ja väga kõvad spordimehed on siis hakkab sörkima ja kõik on alguses korras, sörgib ja järsku hakkab ennast paremini tundma, juba kuu aja pärast teeb mõned kiiremad otsad, endal on rõõm sellest jooksmisest ja siis ta teeb seda, mida ta tegi noorest peast, ta hakkab seda ennast välja laduma. Tähendab vaimselt on ta see, mis ta oli seal 25 aastased, aga füüsika ei vasta sellele. Ja, ja just sellepärast see, see järk-järgulise jus alguses me kõik nagu räägime sellest, et alguses tõenäoliselt peab pikalt ja mida vähem, seda parem nagu videolt ütles, et et te ei jookse kunagi nii aeglaselt, et selleks liiga aeglane. Mul on meeles Kadunud Olav Karikose kuldreegel, et kui te tunnete endas jaksu kasvavat või taastuvat, siis ärge minge kiiruse peale vaid pikendage seda jooksu- või käimismaad on siia viimasel ajal midagi uut juurde tulnud või, või kehtib endiselt. See kehtib endiselt ja peab ütlema, et me üldse nagu tahame nagu üle pakkuda kiirusega tegelikult tervisejooksuks ja eriti kui on vaja, ütleme, ainevahetust tõsta, kui on tegemist ülekaaluga. Vaat siis arvatakse, et noh, et kui ma nüüd hästi kiirelt lippan mingi maa läbi, et küllap siis nüüd Energiat kulus kohutavalt ja ma võtan hästi palju alla. Seda tegelikult ei toimu just niisugune keskmises tempos sörkjooks ujumine, jalgrattasõit, suusatamine, kuid ta peab olema küllaldaselt pikk, sel puhul hakatakse alles meie organismis kasutama rasvu. Enne kulutaks ära ainult süsivesikud, me saame ainult kohutavalt hea söögiisu ja muud mitte midagi. Ja võib-olla valutavad liigest. Nii et tuleks just edukalt teha, aga seejuures hästi nii pikaajaliselt võimalikult pikaajaliselt. Rahvusvaheliselt on terve spordiharrastus teinud läbi teatud arengu 50. aastate lõpul ja 60.-te algul, kui rahvasport algas, maailma paljudes riikides arenema Jaapanis oli 10000 sammu, ameeriklast hakkas sörkjooksuks peale Uus-Meremaal pakkus sörkjooksu jahuma jooksusüsteemi hiljem tõrkuupri süsteemid ja siis oli mõõdukas, koormus oli algul tingimata arsti juures, kõik pidid käima ja, ja vot see asi läks edasi, siis hakkas õpetus tulema selline, et tervisesport peab olema suunatud südame-vereringe hingamissüsteemi tegevuse arendamisele ja selleks on vaja vastupidavust saada ja läksid, seitsmekümnendatel aastatel läksid moodia, hiljem läksid moodi pikad jooksud, pikad suusatamise ujumised, maratonid ja kogu rõhk pandi sellele, et inimesel arendada, seda vastu pidas omadust. Aga lõpuks jõuti nii kaugele välja, et sel inimesel võis olla küll väga tugev süda, aga tal lenda, jalad jalgadest ära jooksnud ja talivutid lamama, tähendab see ikka ei ole eesmärk. Tervisespordi eesmärk oma tervise nimel kõik kehaosad ja, ja organid peaksid olema nagu oma osa saama ja tervisport annab organismile tervikuna koormust ja selle tõttu nüüd 80.-te aastate keskpaigas on rahvusvaheliselt pakutud välja palju mõõdukam kamakoormusega tervisesporti ja nähakse seda, et tervisesport ja kehalised harjutused ei mõju ainult südame-vereringe hingamissüsteemil, vaid mõjuvad organismile tervikuna närvisüsteemile, siseneristus, näärmetele, kõikidele süsteemidele ja aitab ka väik suhteliselt väikesest koormusest ja nüüd on see rahvusvaheline standard, on nagu välja pakutud vähemalt kolm kord nädalas regulaarseteks harjutada ja ühel korral noh, miinimum pool tundi, kas siis sörkjooksu või naftast käimisest jääb väheks, isegi käijateks kolmveerand tundi või tund aega või kui väga kiiresti kõrge tempo käia trepist edasi tagasi üles alla käia, siis võib-olla aitab ka sellest poolest tunnist. Aitab, asi on läinud mõõdukuse peale ja, ja kõige tähtsam, et inimene liiguks, liiguks rohkem, kui te igapäevaselt harjunud on. Ja, ja vastavalt siis nendele võimalustele kas või seda, et ta elab. Mustamäel käib linnas tööd, otsib vaiksemat tänavat, kus ei olnud nii palju auto, vinguja transport ei ole ja käib jalgsi tööl ja nähtavasti selle 40 minutiga, mis ta linna tööle minekule tagasitulekul kulutab seda aega selleks on küllaldane, et hoida tervis korras, kui sinna juurde teavil mõningat võimlemisharjutused ja painutada ennast ja kõhu- ja seljalihaseid hoolitseda. Enda nii-ütelda, kohustus oma tervise vastu täidetud. Võib-olla niimoodi kuulajaid innustades natuke või võitu toetades. Ütlen, no praktiliselt tegijana, kes 53.-st aastast enne jood teed, on nüüd praktiliselt kogu aeg jooksmisega tegelenud ja võib-olla viimased kuus aastat nüüd päris intensiivselt, mis ei ole muidugi tervisesport, kuid ma arvan, et ta ei ole mind päris ära lõhkuda kui ka veel suutnud need maratoni jooksnud. Ma ütlen nii, et ärge kartke alustada, sellepärast et meie, kes me teeme, eks meilgi ole vaest raske välja minna töölt koju, oled väsinud ja närvis, kodus võib-olla ka abikaasaga mingisugune sõnavahetus, tekib kehv tuju ja vaataks televiisorit, pehmes toolis. Aga oleme tulnud koju ja kohe-kohe sussid jalga ja välja. Ja uskuge, kolme viie 10 minuti pärast on teil tuju nii hea, et kõik need stressid on maas. Nii et tegelikult raske, võib-olla paistab. Ja kui te esimene kord teine kord kolmas kord raskelt välja lähete, siis justkui paari-kolme kuu pärast on see märksa kergem ja ei olegi tähtis, võib-olla alguses võib ju käia. Ja kui käimine on päris käes, siis võib vaes sinna natuke sörki sisse teha ja mõniteist tuleb jooksurajal. Aga, ega see ei peaeesmärk ise olema sellepärast et et noh, üks tahab kaarte mängida ja teine, teine teine veel midagi, aga aga ka säärane rahva jooksen ja võib-olla kohtumine omasugustega ja rõõm oma kehast ja ta on kena. See, kes ise tunnetab, et ta peab hakkama aktiivsemalt liigutama või jälle liigutama ja tahab seda teha, proovib kogemus, aitab, loeb, silmanurgast, jälgib ka vahel teisi. Tema saab endaga hakkama ja nende pärast nagu muretsekski. Aga kuidas nooremad suhtuvad sellesse, et peab ikka liigutama, sest tänapäeval on võimalus ka nii elada, et sõidad bussiga, istud auditooriumis, võistud kabinetis jälle sõidad? Ei peagi nagu jalgu istumise alt eriti välja võtma. Minu arvates noorus suhtub kaheselt, on kes väga hästi ja teadlikult suhtuvad oma tervisesse, saavad aru, et terve inimene on popp siiski välismaal praegu näiteks ja me võtame malli välismaalt kõvasti kõikides asjades. Aga osa no ei tule kaasa sellega ja ma arvan, et siin ongi nagu võib-olla natuke meie haridussüsteemi nõrkus, et me ei ole koolis suutnud lastele selgeks teha kui suur väärtus sihkise tervis on, mille kõrval kõik teised väärtused jäävad varju. Ja kui me rügame kõvasti tööd teha ja saame rikkaks ja kuulsaks ja kui meil siis enam tervist ei ole, siis me pole tegelikult midagi saavutanud. Ja ma väga loodan sellele, et kui meil koolides terviseõpetus paraneb, et vast siis ka meie suhtumine ja eriti noorte suhtumine muutub paremaks Ja veel üks asi, võib-olla ka lõpetuseks. Meie tervisejooksukursused leidsid omal ajal Eestimaa eri nurkades väga head vastuvõttu inimesi registris veeritud peale esimese algkursuse Kadriorus, vaid nad tulid raadiokutse peale. Oli vahel 30, vahel oli isegi 50, isegi liiga palju hommikusel varasel tunnil kohtumiseks ja poole tunniga vastastikku nõuannete jagamiseks. Kuid nendest said meeldivat kohtumised. Hiljem on mõnestki tervise jooksjast saanud päris hea tutta. Siisaga organisatsiooniliselt või niisuguse praktilise suunaga, me jooksime ikkagi liiva, kui me võtsime üles spordijuhtide hulgas oma kogemuste pealt mõte, et mõned väikesed kerged ehitused, kuhu panna kasvõi töö juurest tulles oma diplomaadikohver või mantel kui sula vahetada riided. Et neid peaks siiski olema. Siis öeldi, et meil on suured baasid, need on kasutamata. Aga inimene ei lähe ju, kes elab nõmmel sinna Piritale üle õhtu jooksmas on ju päris selge. Ja vaat nüüd siin, kus me valisime seekord kõneluse paiga siin Mustamäe ääremaadel, selle parkmetsanõlva all, kus Mustamäe taas on saanud uue näo ja sisu, tan värske, kuid tagasihoidlik. Siin on tenniseplatsid võrkpalli korvpalliplats, kevadel lastakse jälle vesi siia sisse. Pardi perekonnad elavad siin. Siin on midagi tehtud, siia saab riided panna, sisatus seal käia, siin saab pärast mahla juua, nii et midagi tuleb ikkagi vastu pakkuda ka ei saa lihtsalt, et ütleme südamest, et see on teile kasulik ja kõik lähevad metsa alla. Ei lähe. Kahtlemata, kui meil on head tingimused, siis see tõmbab inimesi ja sellepärast väga oleks vaja niisuguseid väikseid klubisid, väikseid keni kohti, kus pärast saaks mahla juua ennast hästi tunda. Ja kui siis sinna organiseeruvad omaealised ja samavõimelised inimesed, siis on need niisugused tervislikud ja meeldivat kooskäimise kohad. Ja neid peaks olema hästi palju. See kokkusaamise koht genereerib ka nüüd uusi mõtteid, et lumi maas või veidi lumi tulemas ka veel suusatada ei saa, aga, aga võib-olla igal hetkel saab. Ja nüüd nagu siin Need viimased aastad on meid ninapidi vedanud, seda suusatamisega. Ega suusatamine ei ole halvem kui teised. Ja võib-olla ei ole ka parem, aga, aga just vanematele inimestele võib-olla ta on parem sellepärast et liigestele ideede nii suurt häda võib olla, peaks hakkama valmis panema varustusest. Minul on suusad ees koridoris ilusti kinni pandud. Plokk on vahel ja ma usun, kui esimene lumi Kadriorus kannabki juba siis ma olen korralike esimese lumekatedraal suusatamas, nagu olen viimased 20 aastat Lomonossovi lõpuks läinud, kuid ma tahaks ikka pöörduda kõigi Eestimaa inimeste poole Meele saanud suusatada ja meil suusaton kuskilt keldrisse, kus nad on kõik jäänud paljudel, isegi puudu suusavarustuse, kes lapseeast kasvanud juba suuremaks, ühte teist siiski müügil praegust on olemas, nad on küll võrre kitsad, need suusad, Nathan modernseid sidend, modernsed, kuid neidki tuleks muretseda, ei osta ja valmistun suusatalveks Eestimaale. Inimene peaks talvel suusatama kevadel kevadsügisene, jooksen tervisejooksuks suvel ujuma, talvel ujuma ja kasutama kõiki neid lootusi mõnusid, sest ei ole midagi ilusamat ja paremat kui loosse rüpes oma tervise eest hoolitseda.