Tere, kallid raadiokuulajad, käes on kena pühapäev, sügis on alanud. Palju õnne meile kõigile ja täna on menüüs isuäratavad teemad. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Raadio kaks hoolib oma kuulajat Nendest ja teie tervisest ning terve see nädal oleme me koostöös tervise arengu instituudiga käsitlenud tervislikku toitu, kudumise teemasid, mitme erineva nurga alt. Käimas on kampaania, sööme ära, mis meenutab inimestele, et igapäevaselt on oluline tarbida vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju viis portsjonit tähendab siis vähemalt viis peotäit, aga rohkem on isegi veel parem. Raadio kahe tervisliku toitumise nädala lõppakordiks on saade hallo kosmos, mis uurib toitumist. Vaata vinklitest. Milline on riiklik toitumispüramiid oma soovitustega ning millist elustiili ja mõtteviisi viljelevad alternatiivsete toitumisstiilide esindajad. Esimesena saab sõna tervise arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tagli Pitsi, kes on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. Peagi räägib ta lähemalt, millised on need riiklikud toitumissoovitused ning tutvustab toidupüramiidi ja taldrikureeglit. Tervise arengu instituut on koondanud toitumist puudutava teabe kodulehele. Toitumine punkt ee kus leiate palju huvitavat lisamaterjali selle kohta, milles Tagli räägib ning sealt saab lugeda näiteks toitumise müütide kohta. Lisaks riiklikele soovitustele tutvustavad mitmes viisi ka mitmed teised tegelased osad neist alternatiivsemate, mõnede jaoks ehk isegi ekstreemsed. Nagu teada, ei ole ühtset lõplikku tõde või mingit kindlat valemit, mis sobiks absoluutselt kõikidele inimestele. Saade ei propageeri ühtegi äärmuslikku toitumisstiili või tutvustab erinevaid võimalusi. Nii et soovitan teil säilitada avatud meel, kuulates neid viise, kuidas peavoolust teistmoodi toidetakse. Võimalusi on palju ja kindlasti leiab igaüks teadliku tegutsemisega endale sobivaima viisi, mis tervist turgutab ja toetab. Toit on tähtis, sa oled see, mida sööd, aga toiduteemat ei maksa liigselt üle tähtsustada. Elu ei ole ju ainult söömiseks. Küll aga on tähtis olla teadlik, mida ja kuidas süüakse. Tervisele mõeldes ei maksa unustada ka muid aspekte nagu liikumine, puhas õhk ja vesi, kriitiline mõtlemine, oma keha tunnetamine ning muidugi hea tuju ja kõige selle nautimine. Nii et lisaks Tagli pitsile kuuleme täna, mida arvavad tervislikust toitumisest holistiline tervisenõustaja, terviktoidu loomuliku toitumise pooldaja Marika Blossfelt. Oma sellistest põhjustest taimetoidu poole pöördumisel räägivad noored veganid Mikk Mägi, Loore, Emilie Raav toortoitumisest ja puuvilja toitumisest, jutustab selle valla spetsialist Sille Poola ning voorusliku toidu olemuse seletab lahti kris naiitide taimetoiduspetsialist lennarteistre. Loosi läheb ka kaks raamatut. Tulite pühendustega, Maarika Blosseldi teos, looduslik toit, täisväärtuslik elu ning Mikk Mägi ja Loore Emilie ravi kokaraamat, toidud ainult taimedest. Raamatumängud leiate kosmonautide klubi seinad Facebookist. Sealsamas on ka infot kõikide saatekülaliste kohta ja kõik saatega seotud viited leiate nüüd ühelt aadressilt. Hallo Kosmos punkt ee. Enne kui istume kujuteldava toidulaua taha, kuulame ühe laulu Võrumaa muusikult nimega Kaago, kellel ilmus peale nelja-aastast pausi neljas album Imbi Pajo, kus löövad kaasa ka näiteks Barcelonas elav Argentiina, muusik Fernando mures ja Soome üks tuntumaid Johiku mängijaid Peku käpi. Väga mõnus koduse kõlaga plaat, kus kõlavad näiteks harmoonium, kitseküla, Mõhk jõgi ning kaevu vinna ja tulisele pliidile visatud vee sahmaka sämplingud. Kaagot saate kuulata kolmandal oktoobril Tartus 10. Tallinnas, vaadake lähemalt õunaviks poee lehelt. Nüüd aga kõlab lugu. Vaarik ruttas, päike paistis. Vaikis, iga juut jäi siis kõri ärataravilju. Ja ei, igaüks üksi jäi. Et aga nii ka üks Jabari ronga mõtteid mõtelda. See oli. Tuld võeti ka. See oligi lehku. Aga sa ei tea, kes sähkust üks meri armsust on seinal variimust olla, nagu sa pidavad. See oli ka. Ei tee ja see oli muinasjutt. Minu tänaseks esimeseks saatekülaliseks on Tagli Pitsi tervise arengu Instituudi toitumisekspert. Tere Tagli, tere. Tervise arengu instituudil on käimas väga tänuväärne rahvavalgustusprogramm, sööme ära, millega rõhutatakse inimestele tervislik toitumise olulisust ning meenutatakse, päevas tuleks ära süüa viis portsjonit ehk viis peotäit, puu- ja juurvilju alustamegi algusest, ehk siis teeme palun kuulajale selgeks, millised on tervise arengu instituudi uuringute tulemused, milline toit ja kuidas tarbituna on meile kõige tervislikum, kas selle teabe aluseks on toidupüramiidjuhtnööridest taldrikule reegel või, või mis tervise arengu instituut lähtub oma õpetustes riiklikest toitumissoovitustest? Toitumissoovitused tähendavad siis energia ja toitainete vajadust inimesele. Ja need vajadused sõltuvad sellest, kas on tegemist meil imikuga väikelapsega, koolilapsega, täiskasvanud inimesega, eakaga on ta meessoost, naissoost ühesõnaga, terve elu jooksul me need vajadused muutuvad samast tavainimesele, kes ei ole väga teadlik toitumisest temale ei ütle eriti palju midagi, valgud, rasvad, vitamiinid, ta ei taha nagu seda informatsiooni väga kätte saada. Teda huvitaks, et aga mida ma ikkagi võin suhu pista ja sõidutada ta siis nende toitumissoovituste põhjal on välja töötatud toidupüramiid. Ja hetkel kasutusel olev toidupüramiid peaks siis aitama inimesel võimalikult lihtsalt aru saada, mida ja kui palju ta sööma peaks. Ja toidupüramiidis on paigutatud kõik meie toiduainetegruppide kaupa. Esimesel korrusel on teraviljatooted ja kartul, teisel põhikorrusel on puu- ja köögiviljad, marjad Kolmandale põhikorrusele mahuvad siis ühelt poolt piim ja piimatooted, teiselt poolt liha, kana, kala, munad. Neljas põhikorruson lisatavad, toidurasvad ja viimane ehk tipuosa son, maiustused soolased näksid ehk siis tipuosa on see, mida me tegelikult ei vaja. Aga kõik need inimesed neli korrust on äärmiselt olulised ja lisaks on ka püramiidil põhi ehk liikumine. Kuna toitlust me saame energiat ja see energia tuleb meil ära kulutada nii igav päevaseks tegevuseks kui kindlasti siis ka liikumiseks. Kui nüüd vaadata seal nende kusjuures sees, siis kõik toidud ei ole ühtse väärtusega meie jaoks, ehk siis mida rafineeritum toit on, seda vähem teda võiks süüa, et saada ja ka igasuguseid vitamiine mineraalaineid kätte, ehk siis näiteks vaadates teraviljatoodete korrust, siis eelistama peaks siis täisteratooteid. Kui me vaatame puu- ja köögivilju, millest siis meil ka see kampaania praegu käimas on, kuigi puu- ja köögiviljad on väga head vitamiinide, mineraalainete ja nii edasi allikad siis ka nende seas võiks eelistada värskeid puu- ja köögivilju või siis talvisel perioodil, kui värsked võib-olla kõiki võtta ei ole. Kas teha külmutatud viljadest toitu ja vähem eelistada selliseid tooteid, kuhu on siis kõvasti suhkrut või soola lisatud kolmandale korrusele minna, seal on piimatoodete poole pealt tavapiim, see võib olla kahepoolene või, või osadel inimestel ka siis see nii-öelda maapiim. Aga keset palju juustu näiteks või ka need kohupiimad ja koored või nad võiksid olla väiksema rasvasusega ja kõik need kõige paremad asjad, hapukoor, vahukoor, et nende tarbimist tuleks üldse piirata, ehk siis ei tohiks iga päev 100 grammi hapukoort endale sisse ajada või, või ka siis sellised väikesed asendused teha, et kes on harjunud tegema hapukoore baasil kastet asendaguse maitsestamata jogurtiga ja samamoodi kui retsepte näeb ette näiteks, et vala see vormiroog üle vahukoorega siis miks mitte selle asemel kasutada siiski seda kohvikoort, et jällegi selline oluline kokkuhoid ütleme selliste rasvade osas. Et see kolmas korrus annab meile hästi palju loomse päritoluga rasvu ehk siis küllastunud rasvhappeid ja neid kipub meie toidus pigem olema liiast, ehk siis see on nagu see koht, kus annaks neid natukene vähendada ja sama kehtib ka siis selle kolmanda korruse teise poole kohta, et ka lihatoodetest eelistage võimalikult värsket ja võimalikult lahjad tükki, kui te toitu teete ja kõikvõimalikud need lihatooted, mida on ju siis tööstuslikult toodetud, et nende puhul lähtubki pigem sellisest tagasihoidlikkuse printsiibist, et loomulikult, kui on kiire või tõesti, nad on vahel väga maitsvad ka, et aeg-ajalt ikka võib, aga need ei tohiks olla nagu meie igapäevase toidulaua osad. Et pigem ikkagi ostke see tavaline liha, valmistage ta rahulikult kas siis ahjus või keetke haud tegeleda ja siis maitsestage ja võimalusel võimalikult vähe soolaga ja seda soola me saame päris paljudest allikatest väga heaks seal kolmandal korrusel paiknevasse toiduaineks on siis kala. Et ühelt poolt, kui me räägime, et rasvu tuleks, kui ta tagasi neid küllastunud rasvhappeid saada vähem, siis kala annab meile just polüküllastamata rasvhappeid, eriti neid oomega kolm rasvhappeid, mille tarbimist peaksime teiselt poolt suurendama. Ja, ja ka siis D-vitamiinist rääkides on tõepoolest kala praktiliselt ainuke allikas, kust me teda toidustist saame. Et on munas ja maksas ja pisut ka teistest piimatoodetes, aga siiski valdav osa meie D-vitamiinist tuleb kaladest ja need inimesed, kes siis kala ei söö, väljas ka ei käi, et päikest meil on niigi vähe, siis eestlaste seas siis D-vitamiini puudus on päris suur ja neljas korrus, mis on lisatavad, toidurasvad, et päris ilma relvadeta me ei saa, kas määrime teda leiva peale või kasutamine toiduvalmistamisel. Kate rasvade osakaalu võiks muidugi vähendada, et ei pea kogu aeg võileiva peal olema selline sentimeetrine või kihte kui me päevas võib-olla paneme seal 10 20 grammi maksimaalselt või, või üldse asendame toorjuustuga või ei pane üldse seda võid või kate rasva sinna peale. Ja toidu valmistamisel võiks eelistada õli ja õli puhul on ka reegel, et kui kutsutakse üles, sööge rohkem oliiviõli ja sööge just seda rafineerimata õli ja loomulikult salatitesse on rafineerimata õli väga hea, aga praadimiseks ta ei sobi tekkida kantserogeensed ühendid, et seetõttu siis tuleks ikkagi kasutada näiteks sedasama head rapsiõli, mis meil siin on ja oma rasvhappelise koostise poolest tegelikult ongi isegi rapsiõli parem kui oliiviõli ja ka linaseemneõli üks päris hea, kas linaseemneõliga võib praadida, selle kohta on ka erinevaid andmeid praadimisel või kuumutamise, linaseemneõli muutub kantserogeensed. Üldiselt ikkagi kehtib põhimõtteliselt see reegel, et kui ta on nii-öelda puhastamata rafineerimata, et siis sellisel juhul teda ei tohiks nagu panna. Ma kujutan ette, et kui te panete Ahju valati millegiga üle, et siis vast ei ole see asi nii hull. Ja võib olla ka see, et kui seda praetakse nagu korraks aga tihtipealegi praevad selliselt, et asi läheb õli, läheb seal kärssama mustaks, tuba on sinist suitsu täis ja veel eriti kui meil noh, kas siis inimene ise kasutabki tüüri, mida muidugi üldse oleks hea võimalikult vähe kasutada ja seal ei vaheta seda õli, et sellisel juhul on loomulikult noh, igasugusest õlist või võib igasuguseid huvitavaid asju pärast saada. Millised õlitatust kõige paremad praadimiseks on? Rapsiõli ma üldiselt pakuksin ikkagi, et kui võimalik, et kasutame sedasama rapsiõli, mis meil siin on, et tegelikult see on ju vist isegi, kas ta nüüd sajaprotsendiliselt aga on oma tooraine, et et ühelt poolt me saame ka ju siis nii-öelda kohalikku tööjõudu võib-olla soodustada pisut. Ja kui me nüüd liigume edasi sinna viimasele tipu korrusele, siis sinna kuuluvad kõik võimalikult head asjad ehk šokolaadid, kommid, karastusjoogid sellised magusad ja, või siis ka rasvased asjad ja, ja lisaks siis ka võiks öelda, et tegelikult need soolased näksid, mis on siis suhteliselt rasva soolaseid, kas on siis samamoodi seal, et neil toiteväärtus tegelikult ju ei ole eriti et vitamiine, mineraalaineid nendesse praktiliselt pole. Et seetõttu noh, ka kartulikrõpsud ja sellised asjad oleksid tõesti niimoodi, et aeg-ajalt võib, aga, aga kindlasti mitte iga päev 100 grammi korraga. Et see on siis lühidalt öeldes selline ülevaade toidupüramiidist, et kuidas inimene võiks süüa ja, ja igal korrusel on siis ka Kindlaks määratud portsjonite arv, ehk siis kuna see teraviljatooted olid seal esimesel korrusel, siis nende portsjoneid päevas tuleb süüa kõige enam portsjoni suurus aga ei ole igal korrusel nüüd ühesugune, et ei ole niimoodi, et kõikide korruste portsjon tähendab sadat grammi. Et näiteks puu- ja köögiviljade puhul on niimoodi, et üks peotäis üks portsjon on 100 grammi aga liikudes üles sinna rasvade juurde, siis üks, üks portsjon umbes 10 grammi rasvainet, et et seal on juba grammilised vahed, on see, et me peame tegema neid nagu õigeid valikuid ka seal toidugrupi sees. Et mitte kui kuigi saia, makaronid asuvad meil seal esimesel korrusel, mis nagu visuaalselt me võiks öelda, et me võiks neid kõige rohkem süüa. Sest tegelikult ikkagi tuleks sealt eelistada seda leiba, täisteratoodet, tatraputru, et selliseid asju, kus on siis ikkagi võimalikult vähe neid töödeldud ja võimalikult palju rohkem, on sinna alles jäänud kõikvõimalikke vitamiine, mineraalaineid ja siin enne oli vist küsimus ka sellest, et mida uuringute tulemused meile näitavad. Siin ma pean kahjuks ütlema seda, et ega neid toitumisuuringuid ei ole lihtne läbi viia ja, ja neid ei ole ka väga palju läbi viidud. Viimane faktiline toitumisuuring, ehk siis see uuring, mis tõepoolest küsitleti inimesi ja saadi konkreetselt teada, mida nad söövad ja kui palju nad söövad. Selline uuring oli 97. aastal. Pärast seda on siis nüüd toimunud selliseid pisemaid tervisekäitumise uuringuid, mille põhjal me saame mõningaid asju teada, et kui sagedasti inimesed puu- ja köögivilju söövad või, või kas nad hommikusööki söövad, et seda me tõesti sellistest uuringutest veidi saame teada. Aga hetkel on siis käimas meil toitumisuuringu pilootuuring. Ja järgmisest aastast läheb lahti ka siis päriselt toitumise uuring ja siinkohal ma tahaksingi inimestele südamele panna, et te ju ise tahate ka teada, kuidas eestlane sööb. Kui me võtame mingisuguse foorumi lahti kusagil või võtame mingid kommentaarid, siis kõik teavad väga täpselt, kuidas me sööme seda liiga palju, seda liiga vähe. Aga meil ei ole tegelikult Ühtegi nii-öelda teaduslikku alust millegi väitmiseks. Ja, ja seetõttu ongi selline toitumisuuringu hästi vajalik, et me võtame juhuvalimi ehk siis Eesti kõikidest piirkondadest linnast maalt eestlasi, venelasi, muud rahvust proportsionaalselt sellele elanikkonnale, kes meil tegelikult Eestis elada ja kõikidest vanusegruppidest ja siis küsitletakse nende toitumist, et see, see tõepoolest on ajamahukas, et ei tasu ära ehmatada. Ja, ja me ei näita mitte kellelegi peale näpuga, sest et me kõik sööme erinevalt, meil on võib-olla omad teatud kiiksud ja inimene väga muidugi ei taha, et teine teaks, mida ta sööb. Aga see on anonüümne küsitlus ja seetõttu need andmed lähevad nii-öelda andmepanka ja sealt arutatakse väljak, keskmine eestlane ja selle põhjal siis saab öelda, et vot keskmiselt, kas nii vanad või sellest soost eesti elanikud söövad niimoodi ja, ja siis me tõesti näeme seda, et kas, kas me sööme palju valmistoite, ma ei oska seda praegu öelda, sest et kui ma poodi lähen korvi vaatan inimestele, siis ma näen seal üsna palju valmistoite. Aga meil ei ole ühtegi alust väita, et me saime palju valmistavaid või, või kui palju me kala sööme või, või kui palju me tegelikult neid puu- ja köögivilju sööme. Sest et erinevad uuringud, kus inimene enese hinnanguliselt ütleb siis, et kui palju ta sööb päevas portsjoneid. Et viimane uuring näiteks näitas seda, et 10 protsenti Eesti elanikkonnast sööb see viis päevast vajaliku portsjoni täis ja umbes pooled elanikest see üks kaks portsjonit päevas. Ehk siis tegelikult et see soovitus, mis meil on see viis portsjonit, et see on tagatud ikkagi väga väikeste osa inimeste poolt. Muidugi, seal on ka põhjuseks kindlasti see, et inimesed lihtsalt ei teagi, vaatamata sellele, et me siin juba päris mitmeid aastaid seda kampaaniat läbi viime jätkuvalt arvataksegi, et see üks kaks portsjonit äärmisel juhul kolm kuni viis portsjonit päevas on täiesti piisav. Tegelikult ikkagi puuviljade ja köögiviljade, selline portsjonite arv, soovituslik algab viiest, iga väike suutäis, mis me suhu paneme, sisaldab meil vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, siis just selline fütotoitainetest antioksüdant, sellest tulenev siis kasu meie tervisele. Mis aitab südame-veresoonkonna haigusi ennetada, jaga teatud vähkkasvajate vorme, ennetada, et seegis saavutatakse sealt 500-st grammist alles, et sellest üles ja, ja miks see soovitus on tegelikult piiratletud ka ülemise otsaga, et üldiselt on siis viis kuni üheksa, see soovitus tavainimese puhul lihtsalt sellepärast, et toitumise üks põhilisi ja peamisi printsiipe on mitmekesisus. Ja kui me sööme ainult ühte ja sedasama asja, siis me meil jäävad saamata teisest toidugrupist, võib-olla me jooni, palju piima või mingeid piimatooteid ise kala lihaleiba ja, ja igal toidu grupiline ja sellised asjad, mida me nendest kõige rohkem saame. Ja seetõttu, kui me siis teise toidugruppi ära unustame, jäävad meil lihtsalt teatud toitaineid saamata. Ja ja inimese organism mööda teatud aja suudab nagu kohaneda selle asjaga. Aga kui ikkagi lõpuks tal kuskilt seda enam ei tule ja ta on teatud asjad, mida me ise ei suuda sünteesida oma oma organismis, et siis lihtsalt sellised nähud siis defitsiidinähud võivad ka ilmunud alles seal kolme või viie aasta pärast ja ka need nähud on sellised, et siis võib juba hilja olla reageerida tegelikult, et seda tagasi pöörata, seda protsessi on ka päris keeruline. Nii-öelda igapäevaselt lihtsalt vaadata, et toitumine oleks tasakaalus ja kui suuda kogu aeg mingit erinevaid portsjoneid arvestada, ongi välja töötatud taldrikureegel. Taldrikureegel on selline ühe toidukorra ja põhiliselt just ikkagi kas lõuna või õhtusöögi, et võib-olla isegi selline lõunasöögimudel ja väga lihtne on see, et alati, kui sa kuskile lähed ja hakkad oma taldrikut täitma, siis kõigepealt mine kas alati või siis siis hautatud või keedetud köögiviljade juurde paneb pool taldrikut julgelt seda täis ja siis üks veerandi osa võiks seal olla siis mingit loomset asja, kas kala või kana ja ülejäänud veerand võiks siis olla mingit lisandit, noh, kõige parem tatrapuder või näiteks täisterariis, et selline, et umbes selliselt proportsionaalselt ta võiks olla, jätkame nüüd vaatamegi, siis on näha, et nagu põhirõhk on ikkagi sellisel taimsel toidul aga me ei unusta ära seda loomset toitu. Sellepärast. Ta teatud aminohapped, et kui ikkagi väga-väga hästi ei oska oma toitu kombineerida sellistest taimsetest asjadest kokku, siis nende sünteesimisega võib tulla juba probleeme plussis ka näiteks raud on ikkagi lihadest palju paremini omastatav, et me saame teda teraviljadest ja mujalt ka, aga, aga selline omastatav see protsent on ikkagi oluliselt tugevam sellest loomsest toorainest ja nagu ma juba siin enne mainisin, kala D-vitamiini seisukohalt kohe ikkagi äärmiselt oluline seda kalaga süüakse. Ja noh, loomulikult annab sinna ka panna panna muidesse juurde seemneid, pähkleid ja selliseid asju süüa, et ega, ega see ei ole keelatud ja see ainult rikastab meie toidulauda, mida mitmekesisemalt Me sööme. Jah. Me jõudsimegi teemani, mis põhjustab üsna palju, vaidlus on siis liha söömine, eks ühelt poolt inimesed, kes ütlevad liha peab sööma, liha annab jõudu, lihas saab teatud aineid, mida sa mainisid, mida organism taimedes nii hästi kas ei omasta või ei saa üldse kätte. Teiselt poolt inimesed, kes ütlevad, et see ei ole vajalik. See on kas liiga raskesti seeditav eetilised põhjused, keskkonna põhjused või lihtsalt maitse põhjused või mis iganes, et hästi palju vastandlikke arvamusi on. Sa juba tõid välja mingid asjad, miks peab liha sööma, samas on ju maailmas sadu miljoneid inimesi, kes ei söö liha, näiteks 40 protsenti India elanikkonnast on taimetoitlased, nad on olnud seda aastasadu võib-olla aastatuhandeid eesti keeles kahjuks puuduvad nii-öelda täiesti konkreetsed terminid, et inimesed tegid vahet. Et kui me ütleme tegelikult sõna taimetoitlus, siis see peaks tähendama absoluutselt igasuguse loomse päritoluga aine kasutamise välistamise oma toidus. Kuim, eestlase käest küsida, et oi, mina olen taimetoitlane, siis selgub lihtsalt noh, tema ei söö näiteks punast liha või, või ei, see siis liha ja kana ja tihtipeale ta joob piima, pune või nii edasi ja suure tõenäosusega ka needsamad sealt inglaste kõik nad tegelikult söövad ikkagi mingisuguseid loomseid piimatooteid söövad ja, ja võib-olla võib-olla nad söövadki mingeid tõuke ja ussikesi, mida meie tegelikult ei tea, et nad seda teevad. Et nad lihtsalt on välistanud selle punase liha oma toidus mingitel noh, kas siis põhjustel, et seda liha või kana ja kala. Ma ei oska nüüd peast öelda, et kui palju protsente siis seda võib-olla seda kala ka ei söö, aga, aga võib-olla nad söövad see nii-öelda klassikaline hobu Lacto saarlane või siis lihtsalt taanlane, kes sööb kas piimatooteid ja taimset toitu või siis vahest lisatakse ka muna, eks tihtipeale muna just ei kasutata. Nemad ju ikkagi asendavad loomsed, valgud taimsete valkudega oad, läätsed, et pähklid, seemned, mida kõike veel, eks kui me jah, valkude osas räägime, siis tegelikult ei, ei ole üldiselt probleemi, kui me ikkagi suudame tagada selle hästi kombineerimise mitmekesisuse või selle, et siis on võimalike Valgotki kätte saada või õigemini need valkude komponendid, mida meile vaja läheb. Aga see ei ole nagu ainuke asi, et meie organism vajab ka kõiki muid asja oomega kolm rasvhappeid, et me saame neid tõesti teatud õlidest, aga kala oleks nagu väga hea allikas. D-vitamiin jällegi see kala oleks nagu väga hea allikas selleks, et miks me teeme oma organismi ja selle selle elu keerulisemaks. Kui me saaksime natuke lihtsamalt need asjad. Või siis B 12 vitamiin, mida siis samamoodi ei ole. Teisest küljest, kui me räägime seda jällegi kahjuks meil ei ole uuringu tulemusi, mis, mille põhjal me saaksime nii-öelda, et keskmine eestlane sööb vot nii mitu grammi liha või nii edasi. Et aga üldiselt läänemaailm ja eriti kui vaadata sinna USA poole, siis see liha söömine on nagu väga massiline. Et Eestis on nii ja naa. Ta võib-olla on inimesi, kes ei saa endale liha lihtsalt juba ka rahalistel põhjustel väga palju lubada. Pigem mulle tundub, et üks keskmine eesti mees, et kui temal ei ole lihakäntsakad laua peal, siis tema ütleb, et see ei ole söök, et tema, seda seda rohtu ei söö. Et tõesti osad inimesed, kellel see lihakultus on väga suur, nad peaksid natukene tagasi võtma valkudest üldse kogu kogumeid toidus võiks energiat tulla umbes 15, need maksimaalselt 20 protsenti. Aga kui pidevalt propageeritakse seda, et, et söö hästi palju valke ja siis sul lihasmass tänu sellele kasvab, et et see on koormus teistpidi meie organismile ja neerudele, et, et seetõttu tükikese suur valkude söömine ei ole väga hea ja pigem see valkudest 70 protsenti võiks tulla taimsetest allikatest ja umbes 30 protsenti ainult loomsetest, et me, me kipume nende loomsete valkudega ka pisut liialdama, räägiks natuke sellest ka, et milline peaks olema siis valkude süsivesikute vahekord söögis, kas siin tuleks järgida mingeid kombineerimise reegleid, palju on räägitud sellest, et ma ei tea, kartulit ei tohi süüa koos lihaga võileiba koos juustuga eralduvad erinevad seedeensüümid. Ja võib-olla räägi ka seda, et palju siis ütleme päevas saadavast energiast peaks inimene saama valkudest palju süsivesikutest, palju rasvast, sest noh, võtame aluseks, et näiteks 2000 kilokalorit on siin keskmised naisterahvavajadus, et siis sellisel juhul sealt kuskil kümme-viisteist protsenti peaks tulema valkude arvelt. Ja noh, kuidas seda välja arvutatakse, ongi see, et kui 10 protsenti 2000-st kilo Kalarist on 200 kilokalorit üks gramm valk annab neli kilokalorit järelikult umbes 50 grammi või natuke peale tuleks siis päevas süüa, valke, et niimoodi seda arvutatakse. Rasvadele peaks jääma 25 30 protsenti energiast rasvade puhul siis arvestada, et üks gramm on üheksa kilokalorit ja süsivesikute puhul jääb siis 55 60 protsenti süsivesikud samamoodi üks Rav4 kilokalorit. Ja, ja seal siis ka tegelikult ka jällegi nii nagu juba valkude puhul ütlesin, et põhirõhk taimsetel siis loomsetel süsivesikuid, suurtest kindlasti eelistada selliseid liitsüsivesikuid, ehk siis kas siis tärkliserikast siis ka kiudained on hästi olulised, et kiudaineid kipub toidus olema palju vähem just tänu sellele, et me sööme seda ära töödeldud toitu. Ja rasvade puhul ka räägitakse siis erinevatest rasvhapetest ehk siis küllastunud rasvhapetega pisut tagasi hoida ja polüküllastamata rasvhapetest omakorda siis seal oomega kuus ja oomega kolm need kaks põhilist, et põhirõhk oomega kolmele, just et, et meil see tasakaal omavahel tegelikult on, on paigast ära, mis, mis võidki paljusid tervisehädasid põhjustada. Küllastunud rasvhapped on siis või juust seal oma tohilise yhe mõtteliselt nagu loomse loomse päritoluga toiduon, need küllastunud rasvad happed ülekaalus ja küllastumata on siis kõikvõimalikud seemned, seemned, avokaado, Clilt ja pluss siis see kala, mis, kus on siis tõesti seda oomega kolme päris palju, et, et selline kombineerimine peab käima, et kui sa ikkagi sööd mitmekesiselt, siis saad kõik need vahed kõik ained kätte võimalikult vähetöödeldud toitu valmistades, et ott ise kodus. Et need on siis sellised märksõnad, mille millest lähtuda. Praegu on üks uus tõusev trend toortoitumine, mis on üks taimetoitluse liikidest, mille puhul tarbitakse enamus toitudest või siis vähemalt pool kuni 75 protsenti mittetöödelduna toitvaid kuumutate üle 46 kraadi, eesmärgiga säilitada vitamiinid ja ensüümid, mis siis töötlemise käigus hävinevad, ei lisata ka soola, suhkrut, mida sina toortoitumisest ja selle tervislikkusest arvad? Mul ei ole midagi selle vastu, kui see oleks üks meie toidulauaosa, et see olekski väga hea, aga nagu me siin eelpool ütlesin, et ikkagi need kõik need toidugrupid on millekski vajalikud, et me saame erinevaid aineid nendest. Ja kui nüüd ainult puu- ja köögivilju sööme ainult selliseid test iidandatud eri või midagi, et siis meil igatahes või tahtmata jääb väga palju asju puudu ja selle selle lahendamiseks oleksid ainult toidulisandid. Aga see ei ole näiteks see, mida meie soovitame. Meie soovitus on küll see, et toituda niivõrd mitmekesiselt, et kõik saaks toidust kätte stesse toidust omastamine on ikkagi palju parem kui, kui, kui erinevatest toidulisanditest toortoidu puhul, noh muidugi veel ka see, et mis see kättesaadavus meil on, et kui me oleme kuskil lõunamaal, kus kõik need puu otsast meil ise peaaegu et peo peale pudenevad, on seda võib-olla hästi lihtne teha, aga siin Eesti Eesti kliimas, kus seda puu- ja köögivilja fon muidugi saadab, aga seda siis tõesti kombineerida see kõik sulle niivõrd palju, kuivõrd vähegi võimalik sealt kätte saada neid asju, et, et see on päris keeruline töö, et et ma ei oska öelda, et kes, kes tahab seda proovida ja, ja ma ei tea, eks ta siis enda peal katsetab, kas siis see mõjub talle kuidagi või mõju, et aga ma kindlasti ei hakkaks seda propageerima kõikide sealset. Et aga eks igal inimesel on vaba voli otsustada, mida ta endaga teeb. Aga teiselt poolt võib-olla ei tohiks selliseid asju siis peale suruda vähemasti et ikkagi on teaduslikult teada, et teatud toitaineid meil on vaja ja kui on näha, et neid sealt ei saa, et siis me ei saa nagu sundida mõnda inimest seda teed minema. Aastatuhandeid vana tervisesüsteem ajurveeda õpetab, et inimesed on erinevate kehatüüpidega ja seega vajavad ka erinevaid toitumisviise, et mida tänapäeva toiduteadlased selle peale ütlevad? Ma arvan, et seal ei ole tehtud nüüd väga selliseid uuringuid, et kas just nimelt sellest lähtuvalt, et meil on mingid erinevad tüübid või, või kuidagi sellised ja aga aga mis on nagu küll. Ma olen nagu kuulnud, ma ei tea, kuivõrd teaduslikult põhjendatud on, et et miks meil see ülekaal ka on, et üheks põhjuseks, et öeldakse, et noh, et geneetiline, et oi, mul on vanemad paksud, et mina olen ka sellepärast paks või kui me näiteks näeme tänaval paksu last, siis noh, tal on ka suure tõenäosusega paksud vanemad. Et see ei ole mitte selles mõttes geneetiline, see on puhtalt perekondlikud toitumisharjumused, mis seal mängivad rolli. Aga et nagu see tuleb, et läbi ajaloo meile vanasti, kui me kuskil veel korilased olime või küttisime seal metsas, siis ellu jäid need, kelle organism suutis rohkem talletada. Ja see jäi meile, jäi meile ja nüüd siis nüüd me ka jällegi talletama selle kõik endasse, tegelikult, et, et need, kelle ainevahetus on kiire, et nemad oleks pidanud välja surema selle evolutsiooni käigus. Et see on nagu selline üks hüpotees, sellele. Räägi paar sõna ka valgetest surmadest, sool ja suhkur. Jah, et kui ma siin enne rääkisin natukene süsivesikutest, et süsivesikute süsivesikud on vahel mida vähem kasutab melisatavaid suhkrut, seda parem, sest et sealt me lihtsalt saame selle energialaksu väga kiiresti kätte. Ja, ja samas seal ei ole ju vitamiine ega mineraalpraktiliselt mitte midagi nendes toodetes juures. Et seetõttu see on ka seal, meie püramiidi tipus, kõik need head asjad, et kaks kuni neli portsjonit, kusjuures portsjon isa on hästi pisikene, umbes 10 grammi mingit šokolaadikommi, näiteks, et siis päevas üle kahe kolme kommi väga ei tasuks süüa ja, või siis kaks tassi kohvi, kus on suhkrut sisse pandud. Ta ei anna meile midagi muud, kui siis selle niisama energia tühjad kalorid nii-öelda ja, ja lisaks siis kõik see, mis me sõime lisaks. Võib-olla me sööme muidu väga korralikult, aga söövegi 100 grammi šokolaadi iga päev lisaks väljas liikumas ei käi, midagi ära ei kuluta ja siis ei ole imestada, et iga aastaga kolm-neli kilogrammi jälle juurde muudkui koguneb meile, et et see ongi see üleliigne energia, mis me sealt lihtsalt saame. Soolast rääkides vaat kui toortoitlaste puhul mul jäi enne üks asi ütlemata, et kui sool koosneb naatriumi, siis looduslikult esinevates toiduainetes naatriumi on väga vähe ja kui inimene on toortoitlane ja ta ei söö ka, ei pane ka soole mitte kusagile, siis tema puhul on täiesti olemas oht reaalne, et ta saab naatriumi liiga vähe, mis muidugi ei ohusta praktiliselt mitte kedagi teist, kes kõik siin meil ümberringi söövad. Meil just on pigem see, et me saame seda naatriumi liiga palju sest meie sööme töödeldud toitu ja kõikides töödeldud toitudes on soola lisatud. Ehk siis, kui me näiteks tudengid analüüsivad oma menüüsid, siis ainuüksi sellest toiduainet saadav sool ületab juba kogu päevase vajaduse ja tegelikult, kui me läheme mis iganes söögikohta ja maitseme seda toitu, siis kes on vähegi harjunud pisut mageda toiduga siis päris piinan seda toitu süüa seal toitlustuskohtades, sest et see on lihtsalt nii tulisoolane ka toitlustuskohad maitsestada pigem igasuguste ürtide ja asjadega. Pange see soolatops leti peale, et kui inimene tõesti tunneb, et ta mage, siis ta sealt leti pealt saab selle võtta endale toidu peale ise panna, et säästke neid inimesi, kes tahaks natuke vähem soolast toitu süüa. See inimese maitsemeel harjub päris kiiresti mageda toiduga ära ka, et soola puhul selleks miks teda ei soovitata, on just tema võimalikku mõju meie vererõhule, et teatud inimestel tõsiselt vererõhku võib suurendada. Ja see omakorda siis on jällegi ohuks südame-veresoonkonna haigustele. Mis sa arvad, kunstlikud suhkruasendajad ehk Caspar daamist tähistatud siis numbrite ja tähtedega E 950 või 951, mille kahjulikku mõju üle on vaieldud juba aastaid ja mille tarbimise kõrval mõõdeks peetakse peavalusid nägemist, aju, närvisüsteemi häireid, iiveldus, tuimust, ärritus, depressioon, insomniat ning mis võivad põhjustada isegi autismi kasvajaid ja mis mitte väidetavalt ei aita kaalu alandada, vaid pigem vastupidi, aspartaami pikaajalisel tarbijal kaal hoopis kasvab. Sealt tuleb jahe teadusuuringuid ühtepidi ja teistpidi, et selles mõttes sellist ühest seisukohta on isegi päris keeruline öelda. Aga me lähtume sellest, et võimalikult naturaalset toitu süüa või, ja vähem töödeldud siis ka need kunstlikud lisaained, mis seal on, on üheks selleks osaks, et et kui ta juba ikkagi tahate seda magusat, no sööge siis seda tavalist valget suhkrut mingi toidu sees ja pruuni suhkrut, sööge seda lihtsalt oluliselt vähem, võtke see väike kogus või siis tõesti puu- ja köögivilju puuviljades on ju gaase looduslikud suhkrud olemas ette, pigem eelistage neid suhkruid, alati on ju parem natuke natukene karta Ta, või kui sa seda natukene saad ja organism on terve, siis ta ilmselt tuleb ka sellise asjaga ikkagi toime, kui tal ka on mingid kõrvalmõjud, aga on olemas muidugi ka inimesi, kes on ülitundlikud igasuguste asjade suhtes, et ka väikesed kogused mingisuguseid aspartaami või mõnda muud lisaainet võib nendel siis mingite tundlikkuse nähte tekitada. Nemad siis peaksid kindlasti vältima neid asju. Mis sa lõpetuseks kuulajatele ütlete, inimesed, kes tahavad viljeleda terviklikku, tervislikku tasakaalustatust, suhtumist, et mida oleks kõige olulisem silmas pidada see vastavalt vajadusele, ehk siis sest söömine ja kulutamine peab olema tasakaalus. Söö mitmekesiselt, siis sa saad kätte kõikvõimalikud vitamiinid, mineraalained, et teised asjad, mis sul vaja on ja, ja võimalusel eelista selliste vähem töödeldud toitu, siis sa saadki võimalikult vähe suhkrut, soola, võib-olla ka lisaaineid. Et te ise oma toit võimalikult värskest toidust ja, ja kindlasti naudi seda toitu, mida sa sööd. Et mitte ära söö sellepärast, et sul on nisu vaid see siis, kui sul on kõht tühi, aga valmistas toit niivõrd ilus, niivõrd lõhnav. Sa saaksid sellest ka sellise emotsionaalse naudingu. Suur tänu sulle, Tagli Pitsi, tervise arengu instituudi toitumise ekspert ja kuule, vaadake lähemalt toitumine, poee, sealt leiate palju infot selle kohta, millest me praegu just Tagliga rääkisime. Minu järgmiseks külaliseks on Marika Blofeld, keda võite teada kui Polli talu loomingulise keskuse perenaist. Avangard, tantsijat ja maalikunstniku, kundalini jooga õpetaja tahad ja holistilise tervisenõustajad. Tere, Marika. Tere. Sa tegeled paljude põnevate asjadega ka täna räägime toidust, oled raamatu looduslik toit, täisväärtuslik elu, tor ja poolda terviktoitu ja loomuliku toitumise põhimõtteid, millised, need on väga lihtne põhimõte ongi mul, et süüa toite, mis on nii lahedased Emakemaale kui võimalik ja need, ma nimetan kysis terviktoitudeks. Et see tuleb inglisekeelsest sõnast Houfuuts eesti keeles. Võib-olla see terviktoit ei ole nii levinud kui termin, aga selle alla siis kuuluvad kõik köögiviljad, juurviljad, kõik puuviljad, marjad, kõik seemned, pähklid, ürdid, seened, muna, piimatooted, kala, lihavetikad, nii et need on kõik terviktoidud. Ja kui me sööksime suures laastus neid ja vähem, siis igasuguseid tööstuslikult töödeldud toit, et kus on kas siis sellest algtoidus midagi ära võetud või midagi lisatud või hoopis mingisuguseid tehislik komponente lisatud, et kui me nendest nagu eemale hoiaks ja põhiliselt söökski neid loomulike toite, siis ma arvan, et oleks kõik väga korras. Aga loomulike toite, et siis ikkagi nii-öelda mingiks roaks vormistatuna, et toortoiduna ei, ma arvan, et kõike peab ja võib süüa, et toorest toitu ka. Aga paljud asjad, noh, see keetmise protsess võib ka teatud toite nagu lukust lahti võtta, et nad annaksid meile oma väärtust kergemini nagu näite näiteks kindlasti kõik juurviljad, vaata, need on kogu aeg maa sees, nad ei puutu ise nagu päiksega otse kokku. Ja nendele mõjub keetmine või küpsetamine väga hästi. Aga iga asjaga ei maksa liialdada või ei maksa liiga ühekülgselt, eks ju olla, et alati hea, on palju vaheldust oma toidusedelis tuua, uusi asju proovida ja vaadata ka, et, et oleks värviline. Sest huvitaval kombel pea kõik antioksüdandid on tegelikult värvained. Ja neid antioksüdante on meil vaja, et meid hoida nooruslikuna ja hoida ära vähktõved. Ja nii, et vali siis toite, näiteks marju, puuvilju, köögivilju, kellel on ärksad, värgid, et siis saad kindlasti palju antioksüdante. Ja üks teine toit, millest on viimasel ajal palju juttu olnud, on kakao. Et see on niisugune šokolaadi renessas. Momendil, et, et kakao on siis üks väga imeline toit, kus on kõige rohkem antioksüdante sees üldse mingisugusest toidus siin maimal, et 15 protsenti temast koosnebki antioksüdant idest. Nii et kaod, soovitan väga süüa muidugi tumeda šokolaadi näol, sest noh, kui sa ostad piimašokolaadi, siis seal on võib-olla mingi 30 protsenti jäänud kakaod sees ja lihtsalt ei ole nii väga tervislikud nagu suhkur ja mingi piimapulber ja mida nad sinna veel topivad. Ja sellega on veel see asi ka, et seaduse järgi sa võid kutsuda ühte šokolaadi tumedaks, kui seal on ainult 41 protsenti kakaod sees. Aga see on muidugi nali, et see on ju vähem kui 50 protsenti, nii et mina arvan ikka, et see võiks olla mingi seitse kümneprotsendine, šokolaad ja selleks on vaja ikka nagu pakendi tagaküljele vaadata ja siis täpselt uurida, kui palju seda protsendiga au sees on ja kõige parem on muidugi närida neid tooreid, kakaoube, mis on kibedad, mis on natukene kibedaid mõrud. Jah. Et esimene got, kui sa neid sööd, sa võid võib-olla natukene pikem seda. Aga ma julgustan sind seda ikkagi proovida ja lihtsalt nagu vastu võtta seda, mis toit sulle annab, ja kui sa siis mälud hoolega, siis tõesti sa tunned nagu sellega, kao nagu selle vaimu ära ja see on nii puhas ja see on nii mõnus kogemus, et tõesti, see on nagu niisugune kaif, niisugune ülese poole avardumine ja niisugune selgus, tuleb ja hästi hästi mõnus. Seda siis kakaoubade närib. Sa oled enda kohta öelnud, et sa oled taimetoitlane, kes aeg-ajalt ka liha ja kala, kuidas see siis võimalik on, et kui sa oled taimetoitlane samast liha ja kala rääkinud, kas lähed, noh, tegelikult mina nagu ei poolda seda, et, et keegi inimene peaks ennast panema mingi poksi nimega, siis täistaimetoitlane, taimetoitlane, lihasööja, kalasööja, toortoidu sööja, mõnes mõttes on siis siiski piirav ja ma arvan, see ei mõju ka psühholoogiliselt hästi. Et kui sa pead kogu aeg mingite rangete reeglite järgi toitu. Ma arvan, et tegelikult kõige tähtsam on rohkem teadlikkus tuua toidu juurde ja, ja kõige protsesside juurde, mis sellega seotud on. Nii see ostmine, valimine, keetmine ja söömine. Ja siis on tähtis oma keha tunnetada. Et kuidas sulle spetsiaalselt teatud toidud mõjuvad ja vastavalt sellele ka toita. Vahest on meil niisugused toredad mõtted ja teooriad peas ja, ja aga vahest meie keha nagu sellega ei ühtu. Ja ma ei taha sellega öelda, et ei ole inimese, kellele sobiks see täistaimetoitlus ideaalselt? Kindlasti mitte. Sest me oleme nii erinevad ja ei ole ühtemoodi, mis sobiks kõigile, et sellepärast peabki olema avatud ja natukene eksperimenteerimisaldis, et välja nuputada, mis just endale kõige paremini sobib. Kindlasti ma arvan, et see ei ole vale öelda, et kõikidele inimestele sobib rohkem süüa taimset toitu ja ka need, kes siis liha või kala söövad, võiksid nagu jätta selle kala või lihaportsu nagu deklaratsiooniks ja siis ülejäänud põhitoit on ikka taim, toit. Taimedes on, on lihtsalt nii palju väärtuslikku toitainet, mis meil, mis meil vaja on, nagu me rääkisime ju ennem juba nendest antioksüdantide, siis on igasugused vitamiinid ja mineraalid ja ensüümid ja kiudaineid ja foolhapet ja kõike kõike, mis meil vaja on, et keha saaks olla terve. Aga mõnel inimesel on vaja sellist loomsed energiat ka, et noh, on niisuguseid tüüpi inimesi, kes niikuinii juba ainult pilvedes hõljuvad, eks ju. Et nende leht on vaja seda natukene loomset energiat, nad jälle püsiks kahe jalaga maa peal ja jälle ja ma ütlen, et kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet, eks ju, et et sa ei pea seda loomset toitu palju sööma, et seda energiat kätte saada. Ja kindlasti ei ole see tervislik, palju liha süüa, sest see väga koormab meie Neerusi. Ja siis teeb, et vere väga happeliseks. Et noh, see niisugune punane liha nagu looma-ja sealiha on see, mis tekitab kõige happelisem keskkonda. Nii et seda peab igal juhul tasakaalustama siis juurviljadega või köögiviljadega. Aga kui inimene on taimetoitlane, kust tema saab kätte sellised ained nagu raud, B12 vitamiin, D-vitamiin, aminohapped sellises koguses, mis on talle vajalikud, mida siis loomset toitu tarbivad inimesed saavad loomsest toidust kätte ja nende sõnul väidetavalt taimsest toidust seda piisavas koguses kätte ei saa. Samas loomulikult kõik taimetoitlased ütlevad, et seda saab ja õigel kombineerimisel ikkagi taimedest kätte. Noh, muidugi nüüd vaatame seda valguteemad, eks ju, et kui sa tahad olla taimetoitlane, siis muidugi ei piisa sellest, et sa lihtsalt jätad liha või kala ära, eks ju, et et arvatavasti siis see, mis Sa oled tavaliselt söönud ei anna sulle küllalt valke, et siis peab tõesti teadlikult valima igal päev igal päeval ka valgurikast toitu, mis siis võib-olla kaunviljad, kõik oad, läätsed ja herned, välja arvatud sooja oas, teised kaunviljad ei anna meile täiusliku valku ja sellepärast on vaja neid kombineerida, siis teraviljadega ja teraviljad, ma soovitan alati süüa tervelt liidetuna, mitte jahuna ja helvestena. Ja terade viljade hulgas on niimoodi, et ainukene teravili, mis jälle annab meile täiusliku valku, on kinoa. Aga kui sa kombineerida ükskõik millist teravilja kaunviljaga ühes toidus siis nad komplekteerivad üht-teist ja me saame seda täiuslikku valku kätte. Ja sellepärast ongi paljudes traditsioonilistes toitudes, nagu Lõuna-Ameerikas on see riis ja uba, see on nagu iga päev niisugune toit, mida kõik söövad. Ja niimoodi saabki siis oma täiusliku valgu kätte. Ja kuna ma mainisin seda sojauba asja, siis olgugi, et ta annab meile täiusliku valku, ma siiski ei soovita eestlastel seda nüüd hakata nii väga palju sööma. Sest noh, meie kultuurikeskkonnas on see ikka väga võõras toit. Ja kõikidel ubadel ja kaunviljadel on see asi, et seal on mingid niisugused anti, ütleme, toitainefaktorid sees ja kui me neid tube või herneid leotame ja siis veel piisavad kiidame, siis neutraliseerime neid faktoreid. Aga sojaubade puhul see leotamine ja keetmine ei piisa, nii et sojaube oleks vaja kääritada või hapendada, et seda ainet neutraliseerida. Ja selles mõttes soovitan mina siis ainult neid hapendatuid, soojatooteid ja need on siis sojakaste, Misso tempe ja NATO, mis ei ole hapendatud, on tofu ja sojapiim. Nüüd võib muidugi süüa, aga mitte niimoodi, et sa teed selleks nüüd oma lihaasendaja. Sest mis need antitoitainete faktorid teevad, on nad, pärsivad mineraalide omastamist toidust ja nendel on eriti halb mõju meie kilpnäärmele, et pärsib seda kilpnääre hormooni tootmist. Ja lisaks ta ei soodustav vitamiin B kahtteist omastamist, nii et neid on tegelikult kõik niisugused väga negatiivsed küljed. Et ei maksa siis nende käärimata soojatoodetega üleliia minna. B12-vitamiin on üldse selline vitamiin, mida väidetavalt taimetoidust on üldse väga raske kätte saada. Jah, ja seal on noh, vastu olevad arvamused ka teadlastel, et mõned ütlevad, et seda leidub näiteks vetikates, mõlemad ütlevad, et see ei ole täpselt see. Nii et ma ei oskagi ka nagu vastust anda. Kui tõesti on nii, et sebi vitamiin 12 puudus on, et siis äkki peab seda ikka nagu mingi toidulisandina võtma. Aga noh, seda näitab siis vereproov. Aga sa küsisid ka raua kohta ja, ja rauda saab muidugi väga hästi kõikidest rohelistest lehtköögiviljadest. Et see on üldse taimeliik, mis on hästi-hästi tõhus kõikide toitainete poolt ja noh, Eesti seda ei ole veel nii levinud, aga hakkab nagu tasapisi tulema, et nende all ma mõtlen, eks lehtpeeti, nende alla kuuluvad ka, mis nagu metsikult Eestis kasvavad nõges või karulauk või nad aga tegelikult ka kapsas, kapsas on ju ka lehtedest koosnev tavaline peakapsas tavaline peakapsas ja aga mida tumedam see roheline, seda rohkem seda rauda on sees spinat, spinat, ka, jah, täpselt nii ja Apooblikas ja mida nüüd juba Eestis on nagu saadaval seemnetena on see lehtpeet mis siis ei kasvata alla juurt, vaid kasvatab ainult lehti. Aga samas on ka kõik need juurviljapealsed täiesti söödavad ja maitsvad siis noh, päris peedipealsed või kaalikapealsed. Kui sa ise näiteks brokolit kasvatad, sinna tuleb hästi palju lehti, mida üldse ei kasutata, ma ei tea mikspärast, aga need on kõik väga mõnusad ja söödavad. Nii et seda võiks nagu tõesti rohkem oma toidusedelis sokutada seda rohelist värvi. Nendel roheliste lehtköögiviljadel on täitsa pikk rida häid asju, mida nad aitavad kehas, tehana aitavad näiteks verd puhastada, nad hoiavad ära vähki, nad tugevdavad meie immuunsüsteemi, nad soodustavad terved soolefloorat parandavad maksa-sapi ja neerude talitlust ja nad tõstavad tuju ja võitlevad depressiooni vastu. Et kui mina need rohelisi lehtköögivilju söön, see on niisugune toit, et kohe mingi 10 minuti pärast Sa tajud seda energiat, mis sa sealt oled saanud ja tõesti, see kohe annab sulle head meelt, et kuna see roheline osa on nagu taime ka kopsud, eks ju, siis nad väga toetavad ka meie kopse ja aitavad ka lima välja ajada ja niimoodi, nii et see on tõesti hästi mõnus toit. Ütlesid enne, et toidu valimisel või sellise toitumise puhul tasuks kuulata oma keha, et lasta siis kehal justkui teha mingeid otsuseid, mida ta vajab. Kas tänapäeva linnainimene üldse kuuleb oma keha, kas see keha saab sellest kõigest nii-öelda üle karjuda, mida inimene sisse topib, et väga palju on ju muret selle üle, et inimesed on hästi ebatervislikud, söövad palju rasvast, rafineeritud toiduaineid, igasuguseid lisaaineid, liiga palju, magusat, liiga palju soolast. See ei ole kindlasti kerge, kui sa pole iialgi nagu selle peale mõelnud või sellega tegelenud. Aga nagu kõik elus on ka protsess, nii et sa alustad ja samm-sammult ja sul nagu kasvab see tunnetus ja sul kasvada. Intuitsioon. Kui ma seda juttu räägin, siis inimesed ütlevad, aga mina tean täpselt, et ma tahan seda magusat asja süüa, mu keha nagu karjub selle järgi. Ja see võib täitsa nii olla, sest sest sa oled juba natukene tasakaalust väljas ja, ja kui sa oled harjunud selle magusaga üleliia minema, siis su veresuhkru tase ongi juba tasakaalust väljas, tähendab, et kui sa midagi magusat sööd, siis noh, veresuhkrut läheb järsult väga kõrgele. Meie keha oma tarkuses siis produtseerib hästi palju insuliini, et nagu seda kompenseerida. Aga sellel tagajärjel siis veresuhkur väga kiiresti jälle langeb väga madalale. Ja siis tõepoolest su keha jälle himustab suhkrut. Aga kui sa selles protsessis nagu aru ei saa ja annad siis kohe jälle sisse ja sööd jälle midagi magusat, siis kogu see asi toimub jälle uuesti jälle läheb väga kõrgele, läheb jälle väga madalale ja nii sa võidki kõikuda terve päev üles-alla-üles-alla ja mitte iialgi, sa ei tule nagu tasakaalu. Nii et selles mõttes natukene nisukest, ütleme, haridust on ka ikka vaja. Et ka need, ütleme neid oma keha sõnumeid natukene interpreteerida, targem siis noh, selles situatsioonis oleks süüa midagi, mis annaks meile suhkrut, aga mitte nii kiiresti ja mitte nii palju. Ja see tähendab siis süüa midagi, kus on neid liitsüsivesikuid sees, mis on siis igas köögiviljas, kaunviljas ja teraviljas nende puhul siis need liitsüsivesikud on esiteks mähitud selle toidu kiudainetesse ja kehal võtab palju rohkem aega, nii et kõigepealt lahti kruttida ja siis oma ehitusplokkideks lahutada, mis siis on suhkrut ja see tähendab seda, et siis see suhkur valgub meie verre niimoodi aeg-ajalt ja üle pikema aja ja see on see tore asi nende liitsüsivesikute puhul, et nad ei anna meile seda suhkru kõrged ega madalad, vaid me jäämegi sinna keskmisesse tsooni, mis tähendab ka, et meil jätkub energiat paariks tunniks. Me ei ole näljane nende selle aja jooksul. Ja meil ongi veresuhkru tasakaalus, tähendab meie energiaid kiigu üles-alla ja meie tujud ei kiigu üles-alla. Sa oled rääkinud ka sellest, et väga oluline toidu puhul on selle serveerimine jälle, toit on midagi enamat kui ainult see, mida sa nagu suus tunned, et sinna juurde kuulub ka see, kuidas ta välja näeb, kuidas ta lõhnab. Ja tegelikult kogu seedimise protsess algabki ajus. Nii et väga tähtis on, et sa annad oma ajule võimalust seda toitu imetleda, seda toitu too nuusutada, tõesti maitsta, kuidas ta maitseb, et tõesti selles toidustruktuurist aru saada, sest kõik seda informatsiooni on pea Jul vaja, et ta saaks, siis saaks jälle sõnumeid saata seedi süsteemile, et kui palju seda maohapet vaja teha, missuguseid ensüüme, missuguseid seedemahlasid et siis kulgeb kõik seedimine ka hoopis hõlpsamini ja siis me omastame toitu hoopis paremini. Nii et kui me kogu aeg kiirustame ja, ja noh, paljud inimesed tänapäeval näiteks söövad oma töölaua juures ise teevad, klõbistavad arvutile edasi vaheste vahe võtavad mingi ampsu, nad ei pane üldse tähele, mida nad omale suhu topivad. Ja siis hiljem ongi niisugune tunne, et kas ma sõin täna juba midagi või ja, ja see kindlasti ei aita kaasa seedimisele, eks ju, et et kõik seedimise süsteem on ka segaduses, et mis siin toimub. Nii et hästi oluline on tõesti nagu sellele toidule ka natukene aega pühendada. Et see on tähtis tegevus ja kui sa talle aega pühendad, siis ta on ju ka nii palju nauditavam, et toit ju annab meile tõesti nii palju rõõmu ja head maitset, et seda ei maksa nii muuseas teha. Sa oled öelnud väga toredasti, et me oleme ülesöödetud, aga alatoidetud see ongi nagu nende tühjade toitude söömine, et ja selle olla ma nimetaks, et siis valge suhkur, valge jahu, valge suhkur, seda sellest saab igaüks aru, et miks see on tühi toit, sest see on nüüd tõesti väga-väga kontsentreeritult üksainus asi. Et see on nagu sa sööksid kemikaali, suhkrut ja nisukest kontsentreeritud ainult ühte asja näiteks kuskil looduses pole üldse olemas. Igas taimes on mingi 100 komponente, eksi, millest ta koosneb. Aga nüüd on siis suhkur sellest taimest välja võetud ja, ja sellepärast ta annab meile ainud kalureid, aga ei mingit vitamiini, ei mingit mineraalaineid, ei mingeid ensüüme, mitte mitte midagi. Ja siiski on meie kehal, et seda suhkrut seedida, siis vaja oma mineraalainete varud appi võtta, sest suhkur meile neid ei anna. Ja lisaks sellele viib suhkur kaavil tähtsate vitamiinide ja mineraalained välja. Ta uhub neid kehast välja ja nii, et suhkur siis ei anna meile mitte midagi, aga kasutab meie mineraalainete varud ja uhub neid ka veel välja. Kui sa sööd liiga palju seda valget suhkrut, siis su keha lihtsalt nõrgestub. Ja, ja selle selle tagajärjel siis jälle loob pinnase igasuguste haiguste tekkele. Ja suhkur on sellepärast ka nagu see number üks põhjus, miks inimesed kaalust juurte võtavad. Ja kuna sa sööd seda, seda tühja toitu, siis su keha ju tegelikult ikka on ju veel näljane, ta pole ju saanud kätte toitained, mis tal vaja on ja sellepärast ta sööbki rohkem ja rohkem ja rohkem, aga mida rohkem sa neid tühje toitu sööd, seda, seda rohkem tahadki veel. Nii et see on täiesti niisugune nõiaring. Nüüd teine tühi toit, mida mainisin, on siis valge jahu, see on tühi sellepärast et jahu, see valge jahu on tehtud, eks nisuterast ja nisutera puhul on see niimoodi, et kõik need, ütleme, väärtuslikumad asjad on just selle tera välispinna peal, et seal on siis need kiudained, seal on mineraalid, vitamiinid, seal on rasvad. Aga seda siis eemaldatakse, eks ju, ja kasutakse siis ainult seda Terklise rohket tuuma ja Terkis iseenesest ei ole ka halb asi, et see on ka ikkagi liitsüsivesik, aga seda tärkliserohked tuuma siis jahvatatakse väga peeneks pulbriks. Mis on siis jahu, eks ju, see on ju nii peened, sa oma Palja silmaga ju ei näe neid väikseid osakesi. Kui me aga need produkte, mis valged jahu sisaldavad, sööme siis need pisikesed osakesed nendele on suhteliselt suur välispind. Tähendab, meie seedemahlades on väga kergesti neid väikseid osakesi siis oma ehitusplokkidesse lahutada. Mis on siis suhkrut ja sellepärast käitub valge jahu meie kehas sarnaselt suhkrule ja tühi. Ma ütlesin, miks ta on tühisest, kõik need väärtuslikud asjad on nagu ära võetud. Üks kuulaja saab õnnelikuks sinuga, raamatu looduslik toit, täisväärtuslik elu omanikuks, et selleks minge kosmonautide klubisse Facebook'is. Sealt leiate raamatu mängu. Marika. See raamat on täis kõikvõimalikke häid retsepte, aga midagi veel, et mis, mis on see lisainfo, mida sa oled sinna kirjutanud, see raamat koosnebki nagu kahest osast. Ja esimene osa ongi see, kus ma räägin nendest loomulikest toitumise põhimõtetest ja see on väga vajalik informatsioon. Minu meelest igaüks, kellel on inimkeha, peaks teadlik olema nendest põhimõtetest, et siis ise otsustada, mida süüa ja kuidas siia, et selles mõttes minu raamat ei suuna, mitte nüüd sa pead olema taimetoitlane, sa pead olema täistaimetoitlane, sa pead liha sööma, pead kala sööma, võid, ma annan teile lihtsalt kõiki seda infot kätte ja siis te saate ise valida. Sest nagu ma ütlesin, et igaüks on teistmoodi ja ongi tähtis leida just endale sobiva viisi, et mingi spetsialist Sulle sinule selle töö ära ei tee. Ma võin aidata, eksi, ma võin soovitada, ma võin tähelepanu juhtuda, aga lõpuks oled ikka see sina, kes on oma kehameister. Marika, sinu tegemiste kohta saab infot, kust mul on neid veebilehti erinevaid, kes tahab teada saada ja Polli talu kohta, siis ütleme nagu see aktuaalne info, et missugused laagrid me teeme ja nii edasi, see on nüüd Polli talupunkt wordpress, punkt comleheküljel, kes tahab nagu selle kohta infot saada, et ütleme selle toitumise kohta ja, ja, ja toitumise nõustamise kohta see siis võiks minna veebilehele Maarika bee, punkt com. Need lingid, panen siis kosmonautide klubis sinna seinale, kus leiatega raamatu mängu. Suur tänu sulle holistiline tervisenõustaja Marika plaselt. Selleks, et teada saada, kuidas ainult taimset toitu süües ellu jääda, olen külla kutsunud Miku vegan, kohvikuvedajad Loore, Emilie Raav ja Mikk Mägi, kes on siis ka Mikk, on ka ühtlasi taimetoiduga. Tere, Mikk, tere Loore Emilie. Tere. Tere. Miks sina oled juba terve dekaadi lihavaba elu elanud ja nüüdseks ka muud loomsed, produktid, ehk munad piimad välja praakinud, ehk siis olid enne lihasööja siis Võigetariaan nüüdvikaan. Miks äkki kirjelda natuke oma seda teekonda, kuidas ja miks sa lihast loobusid? Kõik algas niimoodi, istusin arvuti taha, tegin lahti Youtube'i ja nägin ühte kurba videot, kuidas loomi peetakse, kuidas nad tapamajja jõuavad ja siis peale seda läksin sööma ja ma nägin, et taldrikult liha pudelisse video meelde. Ja siis ma mõtlesin, et aga kui ma nüüd seal lihatüki kõrvale tõstan need ülendasimisel Tariku peale peale seda, kui ma seda videot nägin Soloppasingi liha söömisest ja siis ma kas siin muna ja piimatooteid, mõned aastad ikka sõin veel neid. Loobusin lihast, muutus mu kaaslane loomade suhtes suuremaks ja siis ma ikka natuke mõtlesin, et vaataks veel mõne video ära, et ühe video ma nägin, et ju see polnud ainuke video, mis avalikustatud on, siis ma hakkasin veel videosi vaatama, et mis juhtub munakanadega, kes suurtes farmides elavad, mis juhtub lehmadega, kes ka suurtes farmides annavad tiim. Ja siis ma mõtlesingi, et et kui ma suutsin lihast loobuda sellepärast, et me tahtnud loomadele halba, siis ma mõtlesin, et okei, et siis ma häkkima prooviks ka munast ja piimast loobuda. Sain hakkama. Nii et sina tegid seda kõike selleks, et suhtuda loodusesse, loomadesse, elusolenditest suurema kaastundega. Jah, see oligi ainus motivatsioon. Loore Emilie, kuidas sinu teekond liha süües taimetoitlaseks kulges? Mingis mõttes motivatsioon ja taust on meil mõlemal sarnane. Ma ei saa küll öelda, et ma nägin mingit konkreetset videot või muud taolist, aga aga need mõtted on kulgenud ikkagi eetikast lähtuvalt. Sarnaselt Mikule. Alguses siin liha, siis mingisugune hetk mõtlesin, et kui mul on külmkapis valik, mul on valida juustu ja liha või ütleme siis juustu ja vorsti vahel. Et miks ma peaksin võtma selle vorsti, mis on liha, mis on nagu otseses mõttes surnud loom, elusolend, et et miks ma peaksin seda tegema, kui mul on valik. Ja see hetk ma mõtlesin, et ma teen siis selle parema valiku, ehk siis see näiteks juustu selle asemel. Aga siis ongi, et aja jooksul on lihtsalt see arusaamine sellest nagu kasvanud või muutunud, et ka piima ehk siis juustu ja munaga, kus nii-öelda tootmise ja tööstuse taga on nagu palju kurbust ja palju valu ja, ja kõike muud sellist. Ja samamoodi kõik need piima, piimalehmad ja munakanad saavad lõpuks tapetud ja surma, et see lõppkokkuvõttes väga ei erine neile lihtsalt pikk ja piinarikas elu vahepeal. Kui te nüüd vaatate seda aega, mis te olete olnud lihavabad, seejärel siis üldse loomsete produktide vabad, elanud ainult taimetoidust, et kuidas on teie tervisele mõjunud, millised on olnud sellised suuremad muutused. Mõlemad oleme kaotanud kaalu ja püsime nüüd ilma igasuguse treenita normaalkaalus. Võiks öelda, et, et see on minu jaoks isiklikult kõige nagu drastilisem võib olla võta aasta ajaga 10 kilonimede alla, et sa ei liiguta lillegi nii-öelda, et või ei liiguta üldse rohkem, kui muidu. Sa ei tee mingit ekstra trenni ja siis lihtsalt nagu püsida, ilma et need kilod tagasi tuleksid. Et ma arvan, naisterahva jaoks sihuke päris meeldiv võib öelda. Ma ei oska öelda siukest asja, et ma nagu, et ma tuleksin füüsiliselt paremini, et mu füüsis on parem monument tavaliselt palju lihtsam ja kergem olla. Aga ma tean, näiteks mõndade inimeste puhul on ka füüsiliselt palju muutunud ja nad ütlevad, et tõesti kui nad hommikul ärkavad, ei tunne, ei tunne siukest pohmelli ärkamist ja söömist või energiat on palju rohkem. Minu käest on ka päris tihti küsitud, et kas sa tunned ennast paremini nagu aga ma ei oska nagu füüsiliselt ei tunneta ja siis ma olen ise ka proovinud mõelda, üritanud sinna aega tagasi minna, et millal ma loobusin sellest, mida ma tundsin, kuidas mu organism ennast tundis, aga ma ei mäleta, et selleks nagunii erinev. Ma ei oska nagu meenutada. Sellega ma olen tegelikult täiesti nõus, et mul ei ole ka olnud mingisugust imelist muutumist, tunnet, et oh, nüüd olen ma väga energiline, tunnen end kohutavalt hästi, et aga pigem ongi seesama, et tunned ennast lihtsalt sisemiselt nagu paremini, sest see on olnud niisugune motiveeritud valik ja sa tahad niimoodi olla ja seega ei teki kiusatusi ja mingeid probleeme, sest et sa tunned, et see on hästi, et see meeldiv ja nii edasi. Kui ma ütlen kellelegi, et ma olen vegan piima, muna, liha, siis kui küsitakse, olete, et kus saame raua kättesaadav sa ju sellelt võib tekkida aneemia ja nii edasi. Mul mul oli näiteks selline lugu, et kui ma sõin liha, siis oli mul väga tihti Ani, siis oled ikka algkoolis või põhikoolis käinud ja ei viitsi seal süüa, laua taga jooksevad ringi ja siis ei mõtle ka söömisega on nii palju või oli hoopis põhjused, mu keha ei omastanud sel hetkel, ma ei tea, kui ma, kui ma veganiks hakkasin, ma hakkasin oma toidulauda rohkem jälgima, et toit oleks võimalikult mitmekesine. Kuna ühiskondlik surve nii suur, et kus oma rauda saad, kus oma tee vitamiine saati kaltsiumi saada, kui ma tõesti veganiks hakkasin, ma hakkasingi uurima, et kõik inimesed survestavad, nüüd ma pean endale ja teistele tõestama, et see on võimalik. Ma ei ole siin maailmas ainuke vegan, kes hakkab sellist asja ajama neid inimese miljonit, ja siis ma uurisingi ja hakkasin ka igaks juhuks vereproove andmas ja oli mul verega, on kõik, oli okei. Aga olles vegan olnud juba, aga siis tekkisid mul järsku väga kiired ajad, ei olnud aega isegi magada, võib olla. Ma tundsin ka, et mu kehale midagi viga, käsi arsti juures sain aru, et mul on tekkinud Roobud aga siis ma mõtlesingi, et miks ma rauapuudus tekkis, tekkiski sellepärast, et mul oli kiire, mul ei olnud aega süüa teha. Ma ei mõelnud läbi, mida me seal, kui ma saingi aru, et okei, et ma nüüd ennast käsile võtma, et mul on rauda ju vaja, siis ma kohe mõtlesin kohe. Okei, hakkan lähtusid rohkem sööma. Peetisenud Atardsen ja nii edasi ja nii edasi hakkasin ka, kuigi meil enne puurima hakkasin veel rohkem uurima, okei kiiresti, hästi palju rauda saada. Mida nad on kõik oma menüüsse juurde lisanud. Mõne aja pärast oli kõik okei ja kui ma nüüd siia teen, alati üritan ikka ikka mõelda, et mas, et ma ikka kõik eluks vajalikud ained kätte saaksid. Trikk ongi sageli see mitmekesine toitumine, mis on nagu tegelikult igasuguse toidu puhul oluline. Et see ei ole ainult taimetoitlaste rida kampaaniaid, seega rohkem puu- ja juurvilju on, meil on meil igasuguseid ja see on samamoodi tegelikult ju mitmekesise toitumise täis kõnelemise koht. Et seal ongi hästi oluline taimetoidu puhul, et sa lihtsalt sööksid erinevaid asju ja mitmekesiselt ja sinna hulka kuuluvadki kõikvõimalikud teraviljad, kaunviljad pähklid, seemned, et kui, kui neid nagu süüa kõiki aeg-ajalt, et siis tegelikult ei ole probleem ja see Miku näide on minu arust just selles mõttes nagu hea, et et kui sul on mingisuguse asja puudused, ei tähenda kohe automaatselt, et sa pead võtma tüki liha ja siis su tervist saab korda või midagi sellist või ka toidulisandeid, et tegelikult on, on küll igasuguste ainete jaoks nagu taimsed allikad valdavalt olemas. See, et midagi täiesti puudu jääb, on nagu müüt või kui, siis on see pigem nagu kas inimese nagu mingi tervislik seisukord, mille kohta meie ei saanud ta kommentaare, kuna me ei ole arstid. Aga üldplaanis võib öelda, et kõikvõimalikud asjad on võimalik taimedest kätte saada? Jah, see eeldab ilmselt sellist korralikku eneseharimist ja nii mõnegi asja ümbervaatamist teemasse süvenemist, sest et paljude inimeste esimene reaktsioon taimetoidu peale mõeldes kindlasti ongi see, et ta, et ma ei taha kogu aeg mingit salatit, süüa, ega ma ei ole jänese, tahan ikkagi korralikud toeka tummis, toitu, eriti kui on inimene, kes on näiteks täiskasvanud mees, kes teeb füüsilist tööd. Ei, tal on vaja nagu korralikku kõhutäit. Et oleks jõudu, kus oleks ka kõik organismile vajalikud toitained esindatud. See taimetoit. Ta on toorsalat, porgand on kapsas, on üks kohutav müüt. Ma võin öelda tõesti kohutav müüt ja sellepärast naudin mägi näiteks sedasama Miku vegan, kohviku tegemist. Selleks tegime me ka kokaraamatu. Et näidata, et taimetoit ei ole ainult toorsalat. Ongi hästi kurb, et enamus inimesi, kellega sa räägid, taimetoidust, nad tõenäoliselt kujutavad ette, et tegu on ainult toorest asside näksimisega. Absoluutselt ei ole nii, et taimetoidus on magustoidud, on praed, on piid, on pastad, on kõikvõimalikud piima asemel joodavat asjad koore asemel kasutatavad asjad. Igasuguseid kotlette saab teha igasuguseid pallikesi saab teha igasuguseid ahjupraade saab teha, et see on, see on suur, kole. Et taimetoit on just ainult toores, igasugune energia ja selline nii-öelda sa Rammusus, mida inimesed sageli nagu toidult ootavad ja eriti öeldakse, et Põhjamaades et see on taimetoidust võimalik täiesti kätte saada ja noh, maailmas on olemas isegi kulturistid, käsi, siukseid, nii-öelda ühendusi, kus ongi kõik veganid, näiteks mis tähendab, et ka füüsilise töö või raskuse või muskliehitamise jaoks on võimalik täiesti nagu vegan olla. Teie raamat on siis teos nimega toidud ainult taimedest ehk retsepte ja tarkusi vegan toidust, kus on tõesti väga palju erinevaid retsepte siis ainult taimedest ei ole siin isegi kasutatud ei piima ega muna. Kõige ainukene asi seened on tõesti sees, lisaks taimedele oleme, avastasime ise hiljem, et seened, noh, me teame, et ei ole taimed, aga seal on mõned asjad seentega ka aga seal ei ole lihase järele piimasarjale muna. Nii et hea, kuule, kui sa tahad endale seda raamatut, võit, Ta siis mine kosmonautide klubisse Facebook'is aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo, kosmos ja sellel raamatumäng ning seal leiad juba täpsemad juhtnöörid. Kas sa oled kõva koogispetsialist ja nüüd kui sa oled vikaan, siis täitsa neid ka ilma piima ja munata, et see igale sellisele küpsetele tundub võib-olla natukene isegi omapärane võib olla võimatu kook ilma muna ja piimata, et mis seal need põhi trikid on. Neid vegan kooke hoiavad koos jahu on see põhiasi, mis neid koos hoiab. Ja kui ma panen küpsetuspulbrit ja natuke õunaäädikat, siis nad muutuvad veel hästi pehmeks ja kohevaks ja mahlaseks kõikidesse kookidesse pead panema muna ja piimatooteid. See on jälle üks suur müüt. Ma arvan, nende kookidega nist. Mulle meeldib mängida sellepärast inimestele, kes ei ole veganeid, näiteks neile tõestada, et ma suudan teha ahvatlevaid maitsvaid, ilusaid kooke, torte ja ka muude inimeste julgustamiseks. Tahan näidata, et kui te loobute munast ja piimast jäätist ei pea loobuma kõigest magusast heast ahvatlevast Ja see ongi, et jälle ei ole porgandisalat, et see on tegelikult väga selline mitmekesine, seal on absoluutselt kõikvõimalikud asjad, mida inimesed arvavad, et nad ei saa süüa. Tegelikult on võimalik teha lihtsalt vahukoor ei ole mitte piimast vahukoor, vaid on kaerapiimast, vahukoor, kaeravahukoor või sojavahukoor. Kõikvõimalikke asju on Eestis täiesti saada. Ega see vegan, kookide ja tortide tegemine, ega see nii väga fantaasiavaene ei ole, minul endalgi oleks aega. Siis ma tahaks veel edasi jõuda, et seal on nii palju huvitavaid asju, näiteks näiteks isegi õpin igasuguseid uusi trikke, nippe, kuidas mingitest erinevatest Swiganud orientsate tõesti vägevaid asju veganismi juures. Mulle meeldis just see, et kui ma alguses tõesti hirm, et ma, ma ei saa enam jäätis süüa, ma ei saa enam torte süüa, ma ei saa koobima siia pudinguid appi. Nii maitsesid mulle ma tahaks neid asju siia siis, kui ma hakkasingi veganiks, ma läksin poodi ja mõtlesin, et okei, midagi pidi olema. Ja siis ma avastasingi, et pudinguid on ja jogurteid on ja neid iga aastaga tuleb juurde juurde. Inimesed, härrased, teie menüü muutub nüüd nii väikseks, mida te ütlesite minu isikliku kogemuse põhjal ja ka minu sõprade kogemuse põhjal ma võin seda kindlalt väita, et asi otsalt hoopis vastupidi menüü mõttes üllatavalt suuremaks. Ma õppisin tundma uusi toiduaineid. Mul ei olnud õrna aimugi, mis on soja, mis on läätsed, mis on kikerherned. Kuma piimast loobusin, siis mõtlesin ka, et piima nagu tahaks küll saax hommikuhelbeid süüa piimaga aga siis läksin jälle poodi, nägin sellist vaja piim teise voodil riisipiim, siis tuli juba mandlipiim kanepi piim, kaerapiim ja nii edasi, edasi. Neid alternatiive on ka nii palju. Seda ma võin kindlalt väita, et veganiks hakates menüü ei lähe väiksemaks, vaid vastupidi läheb suuremaks. Kas toidulaud läheb ka kallimaks? Me oleme mõelnud, et peaks tegema siukse nagu mingi proovi analoogostud, et kas läheb või mitte, sest tegelikult taimetoitlane on võimalik olla nii väga kallilt kui kindlasti ka väga palju odavamalt. Ja samas ma olen ise mõelnud, et kui ma jätan ostmata liha, mille kilohind on üsna suur juustu, mille kilohind on üsna suur ja nii edasi ja nii edasi, siis tegelikult nende arvelt saame Ta väga palju teisi asju, mis on ka võib-olla keskmisest natukene kallimad, noh näiteks piimad või mingid koored, mis on taimsed. Aga samas ma jätan ju väga palju asju tegelikult ostmata. Nii et ma arvan, et lõppkokkuvõttes on ta suhteliselt sama ning ei ole üldse kohustuslik tegelikult süüa neid igasuguseid piima analooge, koore analooge. Et täisväärtuslikku taimetoitu saab ka ilma nendeta täiesti täiesti süüa, siis on ta kindlasti odavam. Teeme sellesse veel ka selgeks, et Miku vegankohvik mõni kuulaja tahab nüüd tulla hakata kohe kõikvõimalikku head-paremat sööma, aga tal ei olegi kuhugi tulla. Tal ei olegi kuhugi tulla, vähemalt mitte veel. Et hetkel on meie nii-öelda kohvik, et me ise ka nimetamata täiest kohvikaks, ajame kohviku asju. Et praegu on ta ikkagi selline nii-öelda Catering kohvik, et kust on võimalik tellida kas siis tõesti terveid suuri Keite ringe või siis lihtsalt natukene hummust või ühe tordi. Et, et saab ka tellida lihtsalt, aga väiksemas koguses toitu või terveid Keita ringe leiab teid Facebookis leiab meid Facebookist. See vist on tõesti kõige parem koht ja sealt leiab ka kontaktid. Minu järgmine vestluspartner on toortoitumise ekspert Sille Poola, tere Sille. Tere. Paljud eestimaalased peavad sind ilmselt ekstremistlikke, et sul on viis last, keda koolitad kodus, kellele annad süüa ainult toortoitu, too ei vii neid arsti juurde, ei anna ravimeid ning laseb neil kasvada omasoodu ning tegeleda sellega, mis meeldib. Aga täna me sellest ei räägi, sest tänane saade keskendub toitumisele ja räägime sellest, mida sina oled põhjalikult uurinud ja praktiseerinud. Toortoitumisest, mis on taimetoitumise liikidest, kus enamus toitudes tarbitakse, siis mittetöödelduna toortoitumine on teema, mis põhjustab üsna vastakaid arvamusi, paljud on vaimustunud uuest trendist ja teised peavad seda lausa tervist kahjustavaks, et ole hea, palun seleta meile, miks võiks või lausa peaks inimene olema toortoitu ja millised on toortoitumise põhimõtted. Sellise ilusa lausega alustaks, et nagu New York Times mainis, et viimane toitumistrend toortoitumine on sama mis kõige esimene. Et alguses inimene tarbis toortoitu ja nüüd on sinna nagu tagasi jõudnud. Aga nagu ütleme nii tavatoidutaimetoidu veganluse toortoidu puhul on nii selline rämpstoidusuund, kui on selline tavasuund ja eks siit tulebki see, et osad peavad teda tervist kahjustavaks, osa tervist toetavaks. Et toortoitumise selline algne mõte on siiski jõuda tagasi sellise loodusliku toitumise juurde ja saada loodusest omale sobiv toit, mis täidab kõik inimese vajadused, sest igale liigile meie looduses on looduses toit loodud ja nii on ka loodud inimesele. Aga ütleme, sellise spetsiifilise mõistena on siis tõepoolest toortoite toit reeglina ta on taimne toit, mida ei kuumutada üle 42 kolme kraadi, et kui ensüümid hakkavad hävinema, ütleme kuni 42 kraadini tõuseb inimese palavik, siis inimene sureb, see tähendab, inimese ensümaatilised tegevus peatub ja nii on see igas toidus ensüümide peas asuvad, nad ütleme, võib-olla ei hävine ka nende ütleme, tegevus peatub. Võtame inimesi, inimesed saavad inimesed kõige paremini aru, et kui on teada, et kui palavik on 42 kraadi, siis inimene sureb ta võib-olla sure järsult minuti pealt. Ta niimoodi hakkab vaikselt kustuma ja nii näiteks kui me käime saunas, siis me läheme 100 kraadisesse sauna. Vesi keeb 100 kraadi juures, inimene ei lähe kohe keema. Kui me oleme minuti kaks seal saunas 100 kraadisest, siis meil on hea olla, meie poorid avanevad, meil on hea olla, kui me jääme sinna mitmeks tunniks, siis me tuleme, seal võib olla jalad ees välja ja niimoodi on ka taimedega ja niimoodi on ka ütleme toortoiduga, et sihukene kerge soojus või ratuuri tõus koheselt ütleme seda tegevust või ütleme, nagu elu ei hävita. Ta läheb natukene aega, et temperatuur võib tõusta ka väga veerohke toidu puhul marjade kuumut kuivatamise puhul näiteks seal 46 50 60 kraadini. Aga marja sees temperatuur ei tõuse sellepärast. Ta on seal nii palju, see jahutab selle sisemuse maha ja siis alles, kui see vedelik hakkab sealt kaduma, siis hakkab temperatuur tõusma, siis hakkavad Lähme nüüd ensüümi somaatiline tegevus, peatume, surm, surm nii-öelda hakkab tulema temperatuuri järgi. Aga looduslikult, kui me vaatame toortoitu, miks, miks toortoitumine on muutunud populaarseks ja miks, miks nad ana jälle au sisse tõstetud, on see hästi-hästi palju erinevaid haigusi, mis on inimesi tabanud, ja siis väga paljud sellised, nii arstid kui lihtsalt teadlased, kui lihtsalt praktikud on öelnud, et inimene nagu võõrdunud looduslikust toidust ja inimene ei kuula enam oma instinkte kõigil instinkti taimedel, loomadel, puudel, tervel loodusel ja inimene on oma instinktid ära rikkunud. Ta on viinud ennast kunstlikku keskkonda, sest mis ütleb ühele loomale linnule, mis on tema doi ütleb tema nägemine, haistmine ja maitsmismeel. Ja kui me läheme nüüd loodusesse ja kasutame ainult oma maitsmis haistmis nägemismeelt, siis millise toidu inimene valiks ta, jookse lehma järgijaile talle hambaid sisse ta ei jookse jänesele järgi, ta ei lähe linnu järgi, sest ta ei saa, meil pole tiibu, me ei jõua joosta loomadele järgi, aga tõmbab meie maitsmis haistmismeeled on puuviljad, et väga palju just nagu öeldakse, oi taimetoidu, oi see paha ärgedenud lastele ainult kapsalehte, andke. Et ainult kapsalehest toortoitumine, taimed jõuti, seisneb see on eelkõige puuviljarohke toitumine, sest puuvili tõmbab lapsi ja tõmbab ka täiskasvanute, hoolimata sellest, et me oleme kunstlikus keskkonnas, siis nendeks suur kausitäis, värskeid maasikaid, värsked õunad, mahlane arbuus. See puuviljade maailm on nii rikkalik, et on välja toodud, et kui me terve oma elu noh, pika elu, oletame, et meil on ikkagi pikk eluiga, päev sööksime uue taime, siis me ka oma elupäevade lõpuni ei suuda enamikku nendest ära proovida ka ära süüa. Et toortoitumine selles mõttes selline tervisliku toortoitumise rada on puuviljarohke puuviljarohke toitumine ja sisaldab, et 80 protsenti süsivesikud, 10 protsenti valku, 10 protsenti rasva. Et selline on ka tervisliku, ütleme, veganluse suund, mida ma ütleme Cornelli ülikoolis, vaatasin, et just nimelt taimetoit, mis ei ole liigse rasva valgusisaldusega, mis on toonud väga suuri probleeme meie tänapäevases ühiskonda, et need kogukonnad, mis on nii-öelda, mitte nii tsiviliseeritud, on tänapäevani terved, on südamehaigustevabad, on, vähivabad, on diabeedivabad. Nad söövad siiamaani süsivesikurikast toitu, söövad vähe valku, söövad vähe rasva, loomsed ültsemit. Ta oli väga vähe ja toortoit on siis, ütleme selles mõttes väga palju on tehtud tervisekeskusi. Väga palju on kliinikuid, on ütleme, doktor Gabriel koos seanss on üks meditsiinidoktor, kes on toortoidu üks eestvedajaid, kellel on Arizonas oma tervisekeskus, Peehaade David Kline on, kellel on oma tervisekeskus, kes ravib puuviljarikka toortoiduga. Doktor Douglas Graham-il on, ütleme, taastuskeskus Lõuna-Ameerikas, kas doktor Samil on taastuskeskus? Keskus on tegelikult päris palju, kus juba Revitakse toortoiduga Hippokrates instituut on. Et päris palju nad saavad häid tulemusi, väga häid tulemusi diabeediga, südamehaigustega, vähiga ja muidugi kohe need kõik need ekseemi allergiad, et tänapäeva sellised haigused, mis nagu tunduvad sellised juba mitte enam haigused, inimesed juba elavad oma ekseemi allergiate talumatustega ja ütlevad. Me oleme terved, nad juba ei pane enam tähelegi seda, et see tervis on ammu nagu käest ära läinud, et me ei teagi enam, mis õige tervis on. Pluss see, et, et ütleme, see toortoit. Kui me selle katsele jälle kõrvale jätame, siis just nimelt nende puuviljade puuviljade rohkus ja see magusus ja see lõhn ja see maitse, see nagu inimesele hästi omane. Kui inimene läheb ikkagi aeda, kui ta läheb turule, kui ta ei lähe kuskile poodi, kus on ainult purkide rivisen, kunstlik, see on kõik kunstlik, see on kellegi poolt kokku segatud ja me ei tee õiget valikut kunstlikus keskkonnas, kui me oleme looduslik, ümbritsema ennast kõigi nende looduslike asjadega nagu puuviljad, aedviljad, rohi, linnud, puud, loomad, siis me ei kipu ei puuoksi sööma ega rohtu mäluma. Nii et et selles mõttes me ole rohusööjad, seda kindlasti mitte mee oma kätega võib-olla ei hakkaks ka juurikaid kraapima, et lastel on need loomulikud instinktid nagu hästi tugevad ja terved. Ja kui me viime tõepoolest lapse jänesega rohule, siis on see niimoodi ja õuna paneme sinna siis ütleme Tõnu õun, laps, jänes, rohi siis Ps sööb õuna, mängib jänesega ja rohtused jänes ja, ja niimoodi toimivad, ütleme meie instinktid, meie instinktid ei kisu meid jänest sööma, meie instinktide kis kisuga meid rohtu sööma. Instinktid viivad meid mahlase värvilise ilusa puuviljapoole, meile meeldib see hoolimata sellest, et me oleme olnud kunstlikus ühiskonnas nii kaua, meil on ikka tugev tõmme puuviljapoole lihtsalt inimestele ei ole tulnud mõtet, et neid võiks süüa palju. Kas siin ei tulemänguga erinevad kehatüübid, erinevad inimtüübid nagu loomariigiski on, eksju, taimetoitlased mäletajad on kiskjad, eks ju, karnimumid. Et kas samamoodi ei ole inimesega, et teatud tüüpidele sobib teistmoodi, et paljud inimesed tunnevad, et et nad ei saa nagu vajaliku kätte, et mitte siis ainult toitainetel, vaid ka selliseid täidetud tundest, ainult toortoidust või siis näiteks ajurveeda, kus iidne Indiast pärit tervisesüsteem aastatuhandeid vana sealgi on erinevad kehatüübid, neile sobib vastavalt siis erinev toit mis viib mind ka ühe teise küsimuse juurde, mis on see, et kas ainult toorest toitu süües ei ole sa liigkoormav seedesüsteemile, et näiteks kahjur vedas, on ju vaja seda Agnid ehk seedetuld käimas hoidet, vahet pole, kas seda tehakse siis näiteks mingite vürtsidega või siis tehakse siis töödeldud toiduga, et tihtipeale küsitakse, et kas toortoit üldse sobib põhjamaa inimesele Ajurveeda näiteks paljudel juhtudel soovitabki ju teatud kehatüübile seal ütleme, küpsetatud toitu, aga kui me lähme ajurvedas ikkagi natuke liiga tagasi, siis päris päris algusesse siis inimesed seal ei söönud veel küpsetatud toitu ja ajurveeda oli juba olemas. Nii et näiteks doktor Gabriel koos Ants, kes on toortoitlane vegan olnud 40 oli seal 30 aastat on ise ajurveeda arst ja ta paneb oma raamatusse ajurveda süsteemi toortoiduga, nii ilusti õppima. Nii ilusti jagab need toortoidutüübid nendele vastavatele kehatüüpidele see kahva, eks ole, et, et ei teki mingit küsimust, et me oleme natukene liiga need süsteemid muutnud oma mugavuse järgi ära tegelikult ajur, veedalon ilusti ilusti ära jagatud, see toortoitumine. Aga nüüd ütleme selle looma loomariigi kohta, et ühed on kiskjad ühed, mitte sisse sind pigem niimoodi, et me oleme üks liik, inimene on üks liik, karu on üks liik sellest hoolimata karu ei ütle, et ma olen kapagaru, ma pean minema nüüd, et ütleme, sööma seda jänesepraadi, ma olen nüüd vaata, karumasin täna jõhvikaid. Et hoolimata sellest on ikkagi karudel, ütleme ikkagi see süsteem, et nad ikkagi on, enamjaolt on nad taimetoitlased, nad söövad, ütleme seal seda kala või väikest looma, nad armastavad mett. Ja teine asi on see, et inimeste instinktid on tegelikult ikkagi samad, kui nad on looduses. Inimene ei naudi tapmist, inimene ei naudi verd, inimene ei naudi ei kõõluseid, ega, ega tal pole küüniseid, pole ka kunagi olnud. Mõned ma olen näinud mõningaid pilte, mis oi, näe, meil on need silmahambad natukene teravad. Natukene teravus on selles mõttes naljanumber, me ei suuda sellest ühegi ühegi loomanahast nagu läbi närida. Et meie seedesüsteem on selline pigem et kiskjatel, loomadel on ta lühike, ta viskab selle massi ruttu välja, neil on seal teatud ensüümid, mis, mis lagundavad, ütleme kusihapet, mis ütleme, liha söömisega päris päris ilusti kaasas käib, mis ka meie liigeseid sööb ja on, ütleme selliste liigesehaiguste põhjuseks. Siis meil on hammastik, on täiesti sobilik puuviljale meie seedesüsteemi, kurna toortoit. Vaat siin on nüüd ongi niimoodi, et kui me hakkaksime sööma neid juurikaid ja heina, siis ta koormaks meie seedesüsteemi küll, sest ütleme, klorofüll on äärmiselt raskesti lagundatav ja tärklis on üsnagi raske, lagundatav ja siis meil tekibki kohe nagu raskusi seiresüsteemi. Need tugevad kultuursed, aedviljad, mis me oleme arendanud, me oleme siin põhjas püüdnud omale aretada hästi magusat mahlast aedne juurvilja selle asemel, et me oleme siiski inimene on loodud tegelikult lõunast, esimesed inimesed tulid lõunast ja nad sõid oma puuvilju, ütlevad, ütlevad niimoodi antropoloogid. Et me liikusime põhja ja maksame, nüüd ütleme selles mõttes teatud trahvi, et meil pole niimoodi, mangod ei kasva aias ja meil ei kasva selliseid väga häid uhkeid puuvilju, kuid juba juba, sest on ju Eestis juba talunikud, kes on ilusti pannud kasvama meel, arbuusid ja melonid, meil kasvavad juba viinamarjad, eesti õunad on minust imelised, imelised, imelised, meil on nii palju sorte. Meil on magusad õunad, hapud õunad, magushapud õunad, roosad õunad, punased õunad, rohelised õunad. Et me võiksime pigem nagu liikuda sinnapoole, et Läksime oma talunikke õunakasvatust, me toetaksime oma lapsi oma koolisüsteemi sellega, et me ehitaksime head õunahoidlad. Sest see Holland, mis nüüd nii väga erinev, ei ole meist väiksem ja terved. Erved Eestit söödab, nüüd ütleme õuntega, mis, mis on nagu rohkem. Kummaline, kummaline olukord, aga jah, me oleme ütleme, põhja liikunud, aga kas me peaksime põhjas jääma loomse toidu peale siis minu arust eestlase tervis näitab seda, et me ei ole liikunud päris õige teed, sellepärast et eestlase tervis on üsna kehva, on meil väga palju diabeeti, meil on väga palju vähki, meil on väga palju südant, haigusi, südamehaigused on Eesti esimene surma põhjus, et me püüame küll oma, nagu öeldakse, iivet ma lugesin kuskilt, et me püüame küll oma iivet tõsta selle arvelt, et me vähendame õnnetusi. Aga õnnetused ei ole mitte meie üks suurimaid, vaid üks väiksemaid surma põhjusi, kuigi me võime võtta, uh ja et mingi 100 inimest saab meil õnnetustes surma. Aga kui näiteks südamehaigustesse sureb tuhandeid inimesi, see on see probleem. Ja nüüd ongi see, et inimene oma loomult on süsivesikuenergial toimiv, väga vähesel valgul kasvav, sest on ju teada, et rinnapiimas on väga vähe valku ja ometi kasvab laps rinnapiimal esimesel eluaastal. See on maailma kiireim kasv, mis on inimlapse esimese eluaasta kasv ja ta saab miinimumvalku sellel ajal väga vähe valku. Nii et, et ikka hilisemalt meeme, kasvame palju aeglasemalt, palju vähem, ei vaja palju valku ja Cornelli ülikool, kes ütleb, et mina kui me saame valku liiga palju, siis me paneme kasvama teised koed. Me paneme kasvama vähirakke. Teine asi on see, et me simuleerime kiiret kasvu. Samas Me stimuleerima sellega väga kiiret eluringi, kinniminekut kiirendame vananemist, ühesõnaga, mida rohkem ja kiiremini meil kõik kõik kasvab. Mida kiiremini kiiremini. Me kasvame oma vanuse täis, seda kiiremini meie eluring ütleme, hakkab liikuma. Et nagu on ka öeldud, et Cornelli Ülikooli professor kolingembel ütleb, et et näiteks kaal ja et see on küll tore loomakasvatuses, aga see ei ole inimese kvaliteedi näitaja. Et me ei saa vaadata, et oi, paks laps, tõesti ilus laps, sellepärast et pigem kipub niimoodi olema, et paks laps on haige laps ja paks inimene haigele. Et, et samas mina leian ka, et kui meil on olnud neid võimalusi, et meile saame kiirendada oma huvitavate imeliste transpordivahenditega puuviljade siiatoomist ja me saame toetada, et inimene sööks värsket maitsvat mõnusat toitu, mis on kusjuures seedimisele kerge, sest puuvili on kõige kergemini inimesele seeditav, seda sa tunned, isegi kui sa söödud mõned puuviljad ära, kui kerge sul tegelikult võib-olla on, isegi kui sa sööd oma kõhunäiteks selle kausitäie maasikaid täis et sul tundub, et oi, mul ei mahu enam mitte midagi, siis natukese aja pärast juba tunnet Sul on kerge olla. Sul ei ole mingit raskust tunne, et sa ei pea leiba luusse laskma ja mis mulle toob nagu selle toortoidu ja seda värske puuviljarohke toidu eelisteks on see Ameerikas, Inglismaal, Austraalias toimivad sport lased äärmiselt hästi ilma lisanditeta. Nad jooksevad ultramaratone näiteks Austraalia ultramaratoni maratonide jooksja Grant kämbel, kes, kes puuvilju vähesel määral ütleme sellerit, aedvilja, tomatit, kurki või ütleme, avokaado ta toimib ja ta jookseb maailma raskemaid maratone puuviljadel ja muud ise mitte midagi muud, isegi mitte pähkleid. Pähklid ja seemned minust on minimaalselt, minu arust ma rääkisin ja kuulasin tema loengute, see on vist võib-olla aastas korra või paar, Nad söövad pähkleid, kui on mingi värske hooaeg, ainult puuviljad, kaks kuni siis tuleb siin, ütleme 2000 kalorit on keskmiselt päevas puuvilja. Söövad puuvilja, ta jookseb üliraskeid maratone Austraalias, ta jookseb Ameerikas ja ta toimib ja ta terve. No ma ise nägin teda, ma käisin muudstocki fruit festivalil Ameerikas ja seal oli väga mitmeid sportlasi, siis on Mikelarn Steinbrück Mariann, kes jookseb samuti ultramaraton, see tähendab, et ta jookseb üle 100 kilomeetri, ta jookseb 18 tundi järjest ja ja ta sööb puuvilju, ta annab selleteemalisi intervjuusid, tal on YouTube'is palju videosid. Timman orden, kes jookseb maratone, Systurien, Raider, kes sõidab rattamaratone, nad toimivad, toimivad puuviljad on väga hästi ja minu arust on see just sellise kehalise tervise hea reklaam, et sportlane, ultramaratonide jooks ja ratta rattasõit ja toimivad, toimivad sellele, sest sportlased teavad tegelikult väga hästi, ütleme oma kehalist seisu seisundit ja nad oskavad oma keha nagu kasutada. Ja kui ta toimib veel nii hästi, et ta jookseb ultramaratone ja ta jookseb iga kuu mõne marata Toni või iga kahe kuu tagant maratoni siis ei ole lühiajaline edu, see ei ole nagu energiajoogipudeli ära joomine. Ma joon ära, ma jooksen korra ära ja siis ma olen. Oh, ma olen väsinud, ma ju üldse mitte midagi teha. Nad taastuvad niivõrd kiirelt, et nad suudavad kuu aja pärast joosta. Jälle kiireidab ülipikki marata Done Austraalia kuumuses mägedes. Minu arust on see fantastika. Cornelli Ülikool, Stanfordi Ülikool, Oxfordi ülikool, Harvardi ülikool, kõik ütlevad, et loomne valk ei ole nii oluline ja maailma tervishoiuasutused ja tee, ütleme see instituut ütleb, et viis protsenti On valku üldse inimesel miinimumi vaja. Isegi kolm, kolm kuni viis protsenti sama käib rasva kohta kolingembele, ütleb, et vanemas eas ütleme see 10 protsenti neil soovituslik, et need vanemas eas võiks olla palju, palju vähem rasva ja palju-palju vähem valku. Et kui nemad, see Viistit ülikooli leiavad, et see on nii ja pluss mulle meeldib see, et nad ei saakski vastupidist väita, sest esiteks väga paljude inimeste praktika näitab pikaealiste rahvaste praktika näitab kunagi Aasias väga palju terveid rahvaid, et kui nad ei tarbinud piimatooted, kuna tarbisid äärmiselt vähe liha ja nüüd on muidugi olukord muutunud, sinna viidi piimatooted sisse, koheselt tekkisid diabeedi koheselt tekkisid vähid ja südamehaigused. Need ütleme, sellise tippülikoolid Lähevad eluga kaasa informatsiooniga kaasa, sellepärast et noored inimesed on nii avatud praegu nii palju liigub, informatsioon, inimesed loevad nii paljudes keeltes. Ja kui keegi nüüd tuleb väitma, kuulge, taimetoitesõnad ei saa elada, teise lapsi kasvatada, siis maailm on juba täis neid inimesi, kes, kes annavad eeskuju, kui Bill Clinton ise On taimetoitlaseks hakanud, kui tema pere on, ütleme, tütar on taimetoitlane kui tippsportlased, kui Carl Lewis on saanud oma olümpiamedaleid, kui Serena Williams sai Wimbledoni võidu ja ta on olnud Roo vegan ehk toortoidutaimetoidu dieedil siis on nagu asjata öelda, et see ei toimi. Ma just mõtlesin rääkisingi teiste inimestega koos, et, et see on nagu huvitav, et kogu aeg püütakse nagu väita, et oi, see on sulle halb, see on sulle halb. Ei, mis siis, et sinu lapsed on terved, jalad ei pea arsti juurde minema, kindlasti on kuskil ajus midagi korrast ära ja siis ma mõtlesin, et huvitav, et, et, et noh, praegu minul üks tütar on 22 aastane, ta on ütleme 10 aastat olnud taimetoitlane ja ta on, ütleme, üheksandat kuud rase, talle öeldi, et ta ei saanud mitte kunagi, sisestan taimetoitlane, et see ei ole võimalik, sa ei saa kunagi, sa oled viljatu, raudselt nüüd ma ootan iga hetk, et mul sünnib lapselaps, ütleme, et üheksa, üheksa kuud on ilusti edukalt ära ära kantud ja, ja pluss see, et talle öeldi, et õppeedukus jääb seisma, ta jääb kasvust kinni, menstruatsiooni ei tule, sest taimetoitlus mitte midagi pole kasulik. Ja ometi on kõiki näidanud nagu risti vastupidises suunas. See, mida nagu püütakse siin Eestis ennustada, pluss püütakse nagu sellist infosulgu hoida. Et see on nagu selles mõttes kummaline, et kas, kas kardetakse ise avardada, kardetakse ise areneda, mis nagu stockis väga palju toodi puuviljatoitluse, sellise värske elusa toidu eeliseks oli see, et sa oled selline open, Maindid. Et sa oled avatud meeltega, sa suudad uut infot vastu võtta, sa suudad õppida, sa suudad näha, sa suudad järeldusi teha, et see ongi nagu hästi oluline, et kui inimene ise loeb, mõtleb, teeb järeldusi, et kui mina panen siia 68 aastase doktor Robert lokardima, panen 60 kaaslase doktor Douglas Grahami, kes kõik tugevalt terved. Nad on 30 40 aastat toortoidul. Nad on isad, neil on lapsed, nad on füüsiliselt terved, nad on füüsiliselt tugevad, nad teevad sporti. Ja siis ma tulen siia ja siis ma lähen kuskile arsti kabinetti võtab vastu ülekaalus kitlis täiesti väsinud inimene, kes kordab ei, sa ei saa. Ei, sa ei saa. Ei, sa ei saa ju ometi ma toimin toiminud nagu väga hästi siis et kaua ma pean, siis ootame, et mul paha hakkab selle taimetoidu peal, et kui ma vaatan, et kui 60 kaheksa-selt ka veel paha ei hakka ütlema, kui ma Robert lokardi pealt Ta on siis hea küll, ma olengi nõus, ma olengi nõus olema 68 aastat täiesti terve ja siis võib-olla tõesti siis taimetoit on nii defitsiit, et ma siis kukun pikali ja suren ära. Aga ma olen pigem 68 aastat nii jõuline, terve ja tugev, kui ma kannatan juba lapsest saati ülekaalu, diabeedi, allergiate, astmate ekseemide, kõigi nende kurgu-ninahaiguste käest, mille käes piinlevad tänapäeva lapsed all ütleme, suured inimesed kannatavad. Okei, kui nendel on siis ajus kõik korras ja nad lihtsalt nende haigustega lepivad ainult sellepärast, et liha on suurepärane ja taimed on väga paha ja sellepärast ei julge taimetoitu süüa, siis mina ütleks, et vastupidi, ma olen siis see 68 aastat terve, võib-olla siis kukuna võib-olla ka mitte. Kas sul on ka mingi oma koduleht? Ma pean nagu blogija, tsen, paikese toit, punkt, blokspot, punkt com ja seal ma panen nagu jooksvalt igasugust materjali üles, on intervjuud tõlgitud intervjuud erinevate ülikoolide teaduslikke töid on seal lihtsalt praktikute jutt on lihtsalt retsepte. Suur tänu toortoitumise ekspert Sille Poola. Toiduenergiast ja nüüd ei, me ei räägi enam kilokaloritest. Kutsusin rääkima kris näittide taimetoiduspetsialisti Lennart Eistre. Tere Lennart Türingrid. Krišna iidide jaoks on oluline vooruslik toit, mida see tähendab? Vooruslik toit tähendab sellist toitu, mis on inimese füüsilisele ja vaimsele arengule kõige soodsam. Tegelikult seda vooliku toitu saab lahti seletada päris mitmes aspektis, see ei ole toit ainult mis on, ütleme, minu füüsilisele ja vaimsele arengule hea vaid, see on ka toitma, mille ütleme, tootmine saamine ei kurna planeeti, mis ei tekita üleliigseid jäätmeid ja nii edasi, tähendab see on siis toit, mis alates kasvatamisest, kuni siis ütleme lõpp, selle valmistamiseni ja pühitsemiseni on siis selline noh, balansis tasakaalus. Ja kui tuua kohe välja, mis on voorus energias, siis siis me räägime teraviljadest, kaunviljadest, piimatoodetest, meest, suhkrust, puuviljadest, köögiviljadest, marjadest. Need kõik on peamised toiduained, mis kuuluvad just voorus, energiasse ja mida siis inimolen peaks just tarbima selleks, et olla terve ja õnnelik. Kris näidid ei söö liha, miks? Siin on samuti mitu põhjust, peamine neist on see, et me mõistame, et me kõik oleme üks perekond ja me mõistame seda, et nii nagu mina tunnen rõõmu nii nagu mina tunnen, valu tunneb sedasi ka loom või tunneb sedasi ka lind või kala, et kõik elusolendid kõik, kellel on teadvus, tähendab, kellel on elu tunnused. On siis taimed, putukad, eks ole, loomad, linnud, veeloomad ja jõuame inimeseni välja, et kõik nad on elavad ja kõigil neil on õnne ja kannatuse tunne. Tähendab, kõik nad on hinged kõigil ees on hing, mis selles kehas siis see, see eluenergia, eks ole, mis, mis paneb selle selle keha toimima, mida rohkem me teadvustame. Et meie õnn ja meie kannatus on seotud ka teiste ümbritsevat Eloslanite kannatusega, seda rohkem hakkame aru saama, et minu enda arengule ja õnnelikule elule on on väga oluline see, et põhjustada teistele kannatusi. Ja siin ongi, see tähendab eetika, me saame aru ja me ei soovi seda vägivalda, ei soovi põhjustada tühiseid, üleliigseid kannatusi ja miks sellepärast et kõik need kannatused pärast tulevad meile tagasi, kas see on karma? See on karma, nii nõnda, kuidas külvad, nõnda saga lõikad, vodkous, Round Round, et see on eetika, on põhiline, et kaastunne ja armastus kõige elava vastu ja tegelikult me saame selles maailmas elada minimaalse vägivallaga ja kindlasti kõikide aspektides eetilisest ütleme, puht nii-öelda siis toiduenergia mõttes ja muudes aspektides me tegelikult ei ole sunnitud ühtegi looma hukkama. Jah, aga kui sa ütlesid, kõigil on hinge, et kõik need on hinged, mis on elusolendid, sealhulgas ka taimed, et kus siin see piir siis jookseb, et võib-olla kui ma tahan täiesti vägivallatut elu, kuidas ma saan selle porgandi mõrvatajada ja julmalt ära õgida. See on klassikaline küsimus, seda tuleb ette üsna tihti, siinkohal tuleb tulla selle selle meie maailma olemuse juurde, meie maailm on selline koht, kus paraku on ühe elusolendi keha teisel osaledes heaks toiduks. Et siinkohal me ei püüa luua siis täiesti ideaalset maailma, mingisugune vägivald selles maailmas on, aga see ei tähenda seda, et siis kui on mingi vägivald, tähendab, et jah, me võime nüüd ükskõik mis vägivalda kasutada, vastupidi, me peaksime seda vägivalda viima absoluutse miinimumini. Ja selle keha ja hinge kooshoidmiseks midagi. Me peame toituma. Vaatame veidike pühakirju, mis on selle planeedi vanimad pühakirjad, kõige mahukamad, üle 34000 aasta vanused tekstid. No vot siis kõiki teadmisi selleks, et inimene saaks elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu, harmoonias iseenda ja kõige ümbritsevaga, mis küll geograafiliselt on pärit Indiast, kuid mille teadmised universaalsed, rakendatud kõikjal kõiki teha elus vahendite hüvanguks, siis seal on ka antud meile üks aspekt, eks ole, mis on ajurveeda teaduselust. Ajur on elu, veedan teadmine teadus sellest, kuidas siis oma hinge ja keha kõige paremini koos hoida ja seal on ka põhjendatud ja seal on ka välja toodud, et et loomad ei ole mõeldud inimesele toiduks. Et loomadel on oma ja teistsugune funktsioon ja inimese jaoks on just mõeldud see, mis emake maa annab siis läbi taimede riigi. Ja kahtlemata tähendab, kui me vaatame ka paljusid taimi, siis paljusid taimi tegelikult näiteks võtame puuvilju, mõtleme vilju nagu võtta juukseid, lõigata endale. Me tegelikult ei hävita puud, kuid siiski teatud nendest taimedest me ikkagi oleme sunnitud siis siis nende keha hävitama ja see ikkagi toomele karmat. Aga siin on see aspekt, et kuna loomade teadvuse tase on palju kõrgem väga lähedane inimese omale väga lähedane, siis see kannatus, mida tunnevad loomad, on palju suurem ja selle tõttu on ka see reaktsioon see kannas, mis tuleb meile tagasi, palju tugevam, suurem, nii et seega isegi kui me sööme taimed mingis mõttes kannatama, aga see on palju, palju väiksem ja siin tuleb sisse niisugune aspekt, et, et on toidupühitsemine, tähendab on on siis toiduained, taimed, eks, ja puuvilja köögivilja piimatooted enam, mille saamiseks on, on siis kasutada minimaalselt vägivalda, sellist toitu. On võimalik pühitseda tähendab teadvustada seda, kust see toit tuleb, toit tuleb emaks sealtmaalt, aga emake maa, tema allikas on kõigekõrgem, jumal jumal, isiksus, see, kes on siis kõikide materiaalsete ja vaimsete maailmade allikas ja just teadvustada seda, et et see toit ei tule sa ise midagi kasvatada, ei saa ise nii-öelda teha teravilja või mis sa ise teha mis iganes toitu, et me saame küll näiteks võtta seemned, külvata, aga see protsess, mis toimub, see on sõltumatu mehist ja selle protsessi ja kõige selle anname emake kellel loonud jumal, jumal on andnud selle selle imelise jõu, mille abil siis see kõik hakkab toimima ja, ja vot seda tuleks teadvustada. Ja samuti on antud ka see teadmine, et mida rohkem seda tänulikkust väljendama siis emakesele maale ja tema allikale, kelleks on jumal, seda rohkem me ka suudame selle maailmaga olla harmoonias ja elada selles maailmas selliselt, et meie vägivallakasvatus on väga minimaalne. Me toome kaasa elusolendite nagu õitsengu ja rahulolu kõikides aspektides. Nii et siin ongi, see tähendab et, et kasutada neid, mis on voorus, energias neid toiduained ja olla esiteks selle eest tänulik, teadvustada, kus need tulevad ja minna samm edasi pühitseda seda hoid, pakkuda see toit jumalale sellisel viisil toit puhastub ka karmast, kui inimene teeb seda armastuse tänutundega ehk ühesõnaga, siiralt ja see on ka omaette protsess, mida tegelikult igaüks saab teha, et me vaatame kõiki traditsioone siis nii kristluses kui islamis, kui ka ütleme loodustraditsioonides seal kõikjal on see arusaamine ja et, et tänada, tänada toidu eest. Universaalne. Nii et selleks, et toitu pühitseda, piisab tegelikult sellisest tänutundest võib-olla tänupalvest, mida võib teha ka mõttes või kuidas sa toidupühitsemine käib. No see tänutunne ja tänupalves on selline nagu esimene samm selle suunas ja see on juba juba suur asi, kui me suudame seda teha, sellepärast et, et me, me loome õiged seosed ja see aitab meil juba oma seda tunnetust veelgi süvendada. Milleni on soovitatav jõuda, on see, et, et see, et see toit pakkuda armastuse pühendumusega jumala kõrgemale isiksusele või tuua sellise näite, et kui me oleme näiteks väiksed lapsed ja isa toob iga päev või üle päeva sõltuvalt sellest, eks ole, kuidas sisseoste graafik välja näeb, toob, ütleme toitu, no ütleme toob külmkapi seal täis, eks ole, puuviljad, köögiviljad ja nii edasi, nii edasi. Ja, ja kui laps läheb sinna ja eks ole, tal on alati olemas, alati on toit kättesaadav, ta ei pea kunagi kannatama nälga nii, ja kui te nüüd sealt võtab ja sööb seda nii, see on üks asi, teine asi on see, et kui ta hakkab mõistma, haa, kes selle tõi, selle tõi isa siia ja siis ta tänab teda sellest nüüd veel kolmas aspekt on see, et ta võtab näiteks sealt selle banaani või võtan mingi maiustuse või võtan midagi muud. Ja ta läheb ja võtab, näed, isa, sina kõigega. Jaa, isaneks laasis, isa on väga rõõmus, et samamoodi ka meie, me oleme jumala lapsed ja ja analoogilise näitega teadvustame seda ja pakume armastusega seda talle tagasi, kuigi tema ise seda ei vaja. Seepärast, et tema on iseenesest rahuldanud sellisel viisil ta võtab see toidu meelsasti vastu ja täidab seda oma armastusega. Seda õitseb, pühitsetakse see puhastab, karmastesse puhastub ja samuti ka seda süües, mitte ainult meie keha ei saa vajalikke nii-öelda vitamiine, mikroelemente valke, süsivesikuid ja nii edasi ja nii edasi, vaid veel enam, et see toit puhastab meie teadvust. Tähendab, see toit puhastab meil sellisel viisil, et meie head isiksusomadused ja meie head omadused, kõik need arenevad, armastus, kaastunne ja samuti arenemis ka adekvaatne suhtumine sellesse maailma. Et see on on siis mitu aspekti, millest kõige olulisem ongi see, et arenemisarmastus jumala vastu teiste vastu, mis, mis tegelikult ongi kõige olulisem asi. Chrysnaiidid ei söö muna, miks? Kui me räägime ajurvedas, siis ajurveda ei soovita süüa loomi ja muna Ta ei ole miski muu, kui siis loom oma algstaadiumis, eks ole. Tegemist on siis lootega, olgu ta siis viljastatud või viljastamata muna. Tegemist on ikkagi loomaga, see ei ole hea energia, tähendab madalam energia. Kirjeldage natuke seda, et kuidas selle voorusliku toiduvalmistamise protsess teil käib kas seal on ka mingisugused tseremooniad, rituaalid. Ma ei pea silmas selliseid kokkamisnõuandeid kulinaarselt tehnilisi, aga just seda, kas te olete mingis sellises erilises seisundis, kas sinna juurde käib mingi palve, et kuidas see toit saab nii-öelda siis väestatud või tekib selline vooruslikus sinna juurde, lisaks sellele, mis ained need on? Et noh, toiduainetest me rääkisime, eks ole, teraviljad, kaunviljad, piimatooted, puuviljad, köögiviljad, mesi ja nii edasi välja arvatud siis liha, kala, muna, alkohol, kuidas see käib? Väga lihtsalt käib nagu tavaline kokkamine, et mis on erinev, on see, mis, mis teadvuse seisund on, eks ole, üks asi on meil siis nagu need produktid ja produktid meil on nagu vooruslikust energiast. Nii see on üks aspekt, teine aspekt on see, mis on kokateadvus. Kas ma kokani endale lihtsalt enda naudinguks või ma teen seda toitu kui pakkumist armastuse pühendumusega jumalale. Vot need kaks erinevat asja ja meie siis kokkame selliselt, et Me teadvustame, nagu ma ka ennist rääkisin, eks ole, kus toit on pärit, eks ole, kes meile selle annab ja kuidas see tuleb. Ja samuti ka see, et tehase toit armastuse pühendumusega ja võimalikult hästi ja hea tundega hea meeleoluga siis et esmalt seda naudib, esmalt tunneb sellest rõõmu siis jumala kõrgeim isiksus, Krišna see ongi see meeleolu, kuna me igal hommikul ütleme, elame me siis templis või elame me siis kodus või reisimehed iga hommikul on ju see see aeg, kus me loeme palveid ja kus me, kus me siis nagu loome selle nagu õige teadvuse seisundi, mis viib meid läbi kogu päeva ja mis, mis on siis, et, et noh, et kõik, meie tegevused on seotud jumalaga ja Me toome kõikidele ümbritsevat elus vahenditele siis nagu arengut ja heaolu kaasa ja mitte siis kannatusi, sellise meeleoluga ja puhtad riided, eks ole, köök on puhas, ei ole niimoodi, et lähed kööki ja sul on siis nädal aega pesemata toidunõud selleni, vaid köök on kahtlemata täiesti puhas ja et ongi füüsiline puhtus ja siis toiduainete puhtus ja siis sisemine puhtus ja sisemine puhtus ongi, mida, mida arendab just siis, eks ole, maante kordamine, mantra, meditatsioon, õige ellusuhtumine ja, ja nii edasi. Kui inimene ei usu jumalasse, ta ei saa mõelda toitu tehes Kristinale ei hoovale, ei Taarale mitte kellelegi, et ta ei usu jumalasse, aga ta tahab ikkagi teha sellise hea energia toitumisse. Soovitada. Siis ikkagi inimene saab vähemalt ju aru sellest, et meil on emake maa, meil on planeet maa, kus see toit tuleb ja olla tänulik selle eest. Ja kahtlemata igal juhul need toiduained, mis kuuluvad voorus, energiasse, kasutada neid ja arvestada seda see teadus, milles ta seda teeb, kui ta teeb seda rõõmsas meeleolus, kui ta teeb seda omakasupüüdmatult, soovides siis tuua rõõmu teistele, siis see kõik see meeleolu, emotsioonid salvestuvad selle toidu sees lihtsalt siis see aspekte välja, et et vot selle selle omakasupüüdmatu meeleoluga valmistudes, et kui me pakume sellega veel jumalale Sisvee sellel enam, eks ole. Et siis meil tuleb see vaimne aspekt, õitseb, pühitsetakse, puhastab karmast ja on täis armastust. Kus saab Eestis proovida voorusliku toitu? Meie keskuses meie templis, Me teeme igal pühapäeval meil on festival, kus me siis laulame mantraid, kus me räägime sellest universaalsest veedalikus filosoofiast, kus, kus me siis kokkame suure pidusöögi, et kõik saavad siis kogemuse, praktilisi kogemusi on kõige rohkem, mis me võime rääkida palli, aga mis loeb, on see, et kui inimene proovib seda toitu sööb seda toitu ja siis tunnetab, et noh, et mis see tegelikult, mis tunne on pärast ja ja nii edasi, et, et see on üks koht, et igal pühapäeval kell kaks tulge ja maitske kuhu meie keskusesse meie templisse, mis asub Luise tänaval, Luisi 11 a Tallinna kesklinnas vaata kogu Kaarli kiriku läheduses maksuameti taga seksi huvitavas kohas, need on nagu siis nii-öelda selle järgi saate tulla Endla tänavalt on sissepääs minu 2000 sõpra. Virkuja Merle on, on siis alates selle aasta maikuus, nad avasid poe Magistrali kaubanduskeskuse seal Kauranga, India maitsed ja nemad pakuvad ka voorusliku ja pühitsetud toit, noh, et käige ja ja, ja saage sellest osa Aga palun aitäh sulle. Hare Krišna. Sellised olid siis tänased teemad ja külalised, suur tänu oma ala spetsialistidele ja fännidele. Tagli Pitsi, Marika Blosse, Mikk Mägi, Eloremilieraav, Sille, Poola, Jelena arteistre ja muidugi tänu teile, head kuulajad. Loodan, et leidsite tänasest saatest endale midagi uut ja huvitavat mõne hea idee või saite inspiratsiooni, et oma toidulauda, tähelepanelikumad ja teadliku pilguga vaadelda ning tervislikumaks korrigeerida. Meenutan, et saade ei propageeri äärmuslikke toitumisviise vaid tutvustab erinevaid võimalusi. Endale sobiva peab igaüks ise leidma. Raamatusõpradele meeldetuletuseks, et kosmonautide klubis Facebookis saate osaleda raamatumängudes. Loosi läheb kaks raamatut autorite pühendusega. Marika Blosseldi teos, looduslik toit, täisväärtuslik elu, mille kordustrükk ilmub poodidesse esimesel oktoobril ning Mikk Mägi ja Loore Emilie ravi kokaraamat. Toidud ainult taimedest. Tänast ja kõiki varasemaid saateid saate alati üle ja järelkuulata raadio kahe kodulehelt. Hallo kosmoselehelt arhiivi alt ning kõik saatega seotud viited leiate nüüd ühest kohast aadressilt hallo, kosmos, punkt. Kohtume taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel tilgaks ja raadio kaks. Seniks aga head isu jätku leiba. See on raadiogaks.