Lapsed, tulge ka, kõik. Minema hakata. Nii on ikka siin kassinurme linnamäel, kui metsoselts ja kultuurirahvas ja maainimesed kokku tulevad, et jälle üks päev nõnda sisustada. Millest saaks väljaelamist? Saaks jaksu järgmisteks päevadeks, saaks koos olla, saaks lusti lüüa, saaks ka vahel müüa ja osta. Saaks vaadata teiste kunsti, natuke võistelda, rabelda, anda endast nõnda palju, kui tuleb teiste ees sõbralikus ringis ühises ringis ja nii minnaksegi käest kinni nagu pikkus. Siit põndakult alla heinamaa servast läbi loitsuplatsile ja võistluspaikadesse. Kadakas haamriga lüüakse praegu loitsimis platsi väravas. Siin, kus üks palgijupp on pandud haruliste tüvede vahele kettidega rippu lüüakse vastuse Tapalki See on esivanemate juurdetulek. Ja me küsisime luba, et me võiksime oma Messa jätkariga alustada ja et oleks õnne sellel rahval kes on siia kokku tulnud ja tervel kogu eesti rahvale. Jah, kõik, kes tulevad ane reas, koputavad ka. Kallis rahvas saabub meie Eesti rahva üks suuremaid pühasid jaanipäev. Ja see on olnud alati maaja metsarahvale üheks suuremaks pühaks üldse, mida me peame. Seisame iidses pühas hiies sellel pühal territooriumil kus on eesti rahvas olnud üle 7000 aasta. Siin on saadud meie esivanemad oma vapraid võitlejaid teele, siin on palutud vilja õnnistust ja jahiõnne. Siin on tulnud noorpaarid, et elada kaua koos ja nii on see toimunud aastast aastasse, sajandist sajandisse ja aastatuhandetesse. Ja andku ka täna meed kolm püha kivi, kus te seisate siin teile jõudu ja jaksu. See suvi oleks teil kaunis. Ja need mõtted pidajad olete mõtlenud, täide läheksid ja teil jätkuks jõudu. Viiame, pisike riik selles kaosest välja, kus ta on sattunud. Et ta õitseks Tiina kui Eestimaa Nika õitsenud. Ja sellega ma tänase meie mesajaskari ka avaks. Meie lähme siit edasi nüüd linnamäele heiskama lipud ja alustame oma võistlusi. Nüüd aga paneme ka mälestuseks lindi, tuleb proovida, kas saab ülesse ja tuleb ütelda ka siis mida siis vähkisti tegeleda. Tahaks öelda niimoodi, et meie metsandust nii segases olukorras kui ta praegu on, et need probleemid laheneksid ilusti et me elaks edaspidi nii, nagu kogu aeg on elanud metsarahvas kõik sõpruses ja üksteise mõistmises. Nii ja nüüd me ei saa siit paigast muidu ära minna, kui me peame ikkagi esivanemate kombel siin ka midagi tegema. Ja selleks astume kõigepealt vist kaks või kolm pikka sammu sissepoole, võtame oma ringi koomale. Nii palju peame võtma koomale, nüüd igaüks paneb oma vasaku käe vasakul pool seisva partneri õlale. Vasak käsi vasakule poole õlale. On vasak käsi. Nüüd parem käsi parempoolsele partnerile ümber töökoha. Ja neetis ütleksimegi koos ka meie esivanemate vana palve, mina ütlen ees ja teie korrake siis järele. Maa, meie ema. Loodus meie isa. Hõimuvaimu nimel. Hoia meid ei kaitse meid. Ja üheskoos laulaksime siin ka ühe vana laulu pärit kandist le mees. Seda teeb ta talle meedeeda, tee ta mööda teda, tee ta tipulis ta seda tee ta tipulista ma ta marja Vardile Ta ma, ta Maria Wardi lesta, kus on n orjad käinud, kus on enne orjad käinud Burjaad, käinu Doria läinud orjad, käinu orja leinud varra läinud, vaesed lab see varra läinud vaid klasse enne päeva pääsu keedi enne päevapääsu keedi enne lõunat. Enne lõunat. Okei, lähme teda, tee ta mööda, lähme seda teed, mida mööda seda tee ta tipulita, seda tee ta tipulista. Mara, Maria Vardileta maada marjavarsi leta, kus on n orjad käinud, kus on n orjad käinud orjad, käinu turri läinud orjad käinud, orjad, leinud vaara läinud, vaesed lapsed vaara, läinud Vaide lappi enne valgeetva reedee enne valget Vaareedee, enne. Eva, pääsu keesid enne lõunat ja keesid. Me lõunad. Lähme seda deeda mööda, lähme veda Eda mööda. Kallis rahvas. Me oleme jõudnud vanale Iisraeli linnamäele. Linnamägi on olnud eesti rahvale ja selle kandi rahvale suureks toeks. Nii nagu ajalooürikud räägivad seda linnamäge ja seda kindlust pole kunagi elus vallutatud. Ta on lihtsalt ise hääbunud olemas. Aga ta on meie esivanemaid kaitsnud kallaletungijate eest ja paljudest röövretkedest. Tänu sellele linnamäele on meie rahvas püsinud ja täname sellel hiis linnamäel. Heiskame meie lipud, meie rahvuslippu ja Jõgevamaa metsaseltsi lipu. Tänase Jaskari avamise puhul. Lippude heiskamisega laulaksime ühe laulu, mis vast metsameestel on üsna kohane ja mis nüüd veidi hilisemast ajast ja mida te kõik kindlasti hästi teate. Mu isamaa, armas, mu. Ja ma. Ma siin tarna. Ja kiida olla luuga darma Ried ja kiida lauluga The Dry idee. Ei nii ega me, ma Vaiteedi. Eks ta on jaa. Teil on müügiskav valge põll ja ja siin on nüüd pidude mõrke rinnas palju. Ja tulitega ei Oskaril ikka ikka järsk riita, piletid tulevad ära pidada. Kui palju teil aastad on, kui saladus ei ole? Nägi üle 60 raasuke maad, vaadake maad. Meile metsameestele Olekski aeg, seitse, niiske, üheksa kohtunik hõikab siin ajad välja, paneb kõik kirja ja tundub, et momendil on kõige nobedam olnud Jõgeval riigimajandist Elmo säinas neli, 35 ja need oleks ühe pingi, nagu öeldakse, vahel teinud, selle ajada. Aga teiselt poolt jälle vist korralikum töö. Ei ütleks praegu sellepärast, et kohtunikud hindavad ja siin on hindepallid teada. Iga sisselõige võtab juurde aega, nii et kõrge kohus otsustab seda pärast. Et see on nüüd juba tõeline jaskar. Tantsuplatsil tuleb muusikat ja ühest võistluspaigast, kus raiet töölised ehk moodsamalt öeldes Metsurid võistlevad mitte. Et kindla ülesande kallal papud on valmis pandud ja tyyp ja neist tuleva aja peale välja lõigata. Lüpsipink ja taburet. Lüpsipingil peab olema ka väike seljatugi ja ilusti neli jalga harkis all. Ja ruumi peab jääma ka ju, kuhu lõpuks lüpsja toetub? Tabureti pisut lihtsam õigesti need pinnad valida ja neli jalga küljed maha lõigata, nii et see läheb hõredamalt. Kuid ega see lihtne ole, sest kõik niisugused painutatud lõiked ja karedad kohad, kohtunikud märkavad, võtavad punkte maha, ehk õigemini öeldes panevad aega juurde. Kuid kõik muu on nagu tõelise metsatöö puhul olema kiiver, peas, kaitseprillid, kõrvaklapi, spetsiaalsed saapad ja head saed. Ja nii see asi siin käib, vaatab publik, vaatavad, tuttavad, konkurendid, sugulased hoiavad pöialt, et kuidas läheb. Neli 10, teil tuli, neli, 10 teil tuli siis veel nobedam aeg, kui ühel eelmisel Jõgeva riigimajandimehel ja teie olete, kust kabala meeskonnast ja nimi Poom on Üllar. Nii me ka esimest korda vigurlõikust ei tee. See on nüüd küll, aga teen, ma ei ole. Mul on pealtvaataja olnud alati. Mina ei ole kohtunik. Ma vaatan seda pinki, see on selles mõttes hästi tehtud, et on nagu toetuspinda mõnel jäise väga väikeseks, et sealt ka väga sale lüpsja kukub maha. Olete poissmees või abielus poiss Vesel? No näete nüüd olemas, tuleb noorik vaadata ja õlleon siis ainult noorikus ja no küll sellega leiab ja õhtul läheb tantsuks pikaks peoks, sooje õhtu ja öö kui silmavigurlõikuseks ju siis on ka pruutide valimiseks, arvata on. Esimese koha saavutas ajaga viis minutit täpselt Paul pinka, tema on Jõgeva riigimajandist teine koht. Et ajaga viis, 35 on Elmo säinas samuti Jõgeva riigimajandist. Ja kolmas on Andres Olesk luua metsakoolis demongher, kooli õpilane ja tema aeg on viis, 58. Nii et viie minutiga kaks pinki käes pole paha tulemus. Te olete ka varem kohtunik olnud, kuidas tundub, kas sääraste võistluste tõttu hakkab asi nobedamalt minema ja on nagu närveerimist ja vigu vähem või võistlus on ikka võistlus? Põhiliselt on olijad samad, ainult on meeldiv, et siin luua metsakoolipoiss Andres Olesk. Dema saavutasin tugevate konkurentide vastu hinnatava kolmanda koha. Viimase võistlus, ka sae pakkus ketaste lõikamises. Kolmas, kes sai õhedama, on nagu võidule lähedam ja nüüd siis mitme mehega rehkendati need mõõdetud paksused üle ja kohtunik ütleb välja kolm esimest. Esimese kohaga saavutas Ants Mölder teise koha. Ants Maal Tõnu ja kolmanda koha vaasiak. Nii, ja võitja, kust on, keda ta esindab? Ants Mölder on Kaarepere, Kaarepere kandimeesia ühistust Orava. Kui neid kettaid vaadata, siis ega nad pole rasked ja nad on tõesti õhukesed, mõni vastu valged paistab läbi ja võitjal mehel keskmine paksus viis millimeetrit teha seda ka paku otsast ja mootorsaega publiku ees mootor võbiseb ja võib-olla käsi ka natukene seal. Väga hea saavutus küll, kui mees suudab tööriista hoida nii joone peale teile tüki välja ja saab paksust pakkust säärast hästi ketta kätte ja. Jaak, kolmas kolmas, mille jaoks kolmas miks kolmas oleks pidanud ju esimene olema püranud, aga miks, no kuidas niimoodi mina tulen, ta teeb igasuguseid ilma ettevalmistuseta, teen tohutut häält, et ja pannakse ainult kolmas koht. Omas elus omas elus tuleb alati ikka võidud on selle koha pealt, et sa saad kuskile sinna ülespoole, vaat siis ikka midagi õnnestub, ühesõnaga saad esimesi. No ma võib-olla ka jah, järgmine kord muidugi kindlasti. Vaat see annab nihukest, tiivustab nagu vanasti nõukogude aeg öeldise tiivustab. Kontrollin, kas härra hall on seni vähe. Rein Lätt, järv on jah. No selge Üks minut, võistluse alustuseks. Vea valmistamiseks vastavad puuoksad omma. Paluks vaadata, kus keegi alustab, et siis õigel ajal startida. Viis täis sekundid peaaegu nagu kosmoslaeva väljalennuga hakka, peavad olema 10. Üheksa siin läheb üsna põneva eksa. Noad on terava kihutud ja vahed on väikesed, et kui stardi ajal ei toksa kõrvalseisjat või meisterdajad, aga tundub, et nii hull see asi ei ole mahuvad kõik ilusti ära ja võistlejad, et ei segaks ja teised ei segaks võistlejaid aga metsa poole ja publik on selja taga, jälgib siis, kuidas üks jaanipäeva saunaviht valmis saab, etteantud ajaga. See eeskiri on küllalt põhjalik, aga kui nüüd peakohtunik jaakvaas, kes siin natuke tagasi protestis, et miks ta sai kettalõikusel ainult kolmanda koha, aga nii koduselt siinne metsa ei Oskaril toimub, et kus sa oled võistleja, kus kohtunik ja väike nali käib igale poole ilusti vahel eriti ja kvaasi puhul. Mis on need põhilised momendid, mida peab silmas pidama viha tegemisel või mille vastu ei tohi eksida? Mille vastu eksida, eks ei tohi millegi vastu õige, ühesõnaga vastava. Sa oled tutvunud selle võistluse juhendiga ja mina olen ta mitu korda ette lugenud ja siin on kõik. Ma pean ütlema, et vihaga peab olema võimalik vihelda. Pole võimalik vihelda, eks ole, tema temaga ei tohi halba teha mitte. Kas tahad, et ma loen sulle ette selle koha või? No palun, no ma loen siis ette, tähendab, on niimoodi, et. Valmis viht peab olema kaunis käepärane Jamuga Haaesztee millise ja kaubandusliku väljanägemisega eta vihklemisel painduks hästi nii kaelarist lugudega. Nõuete ümberriik peab olema valmistatud pehmetest nõtketest okstest. Et sellega viheldis ei saaks haiget ega viga ei til disega vihveldops. No kui kõik nii välja tuleb nagu sul kirja pandud, siis ei ole mul selle vastu midagi. No ma usun, et tarbija ikka peab ise selle üle ütlema just selle asja ja mina olen tähendab proovinud võistleja võistlejate võistlustel valmistatud vihtudest ja ma leian, et nad on kohutavalt kenasti välja tulnud. Ainus naisvõistleja sai enne mõni minut enne finishiaega viha valmis rebane, üks meister aga jälle mitu korda proovis oma selja peal, kuidas Matsub ja pani oksi juurde. Eeskirjades oli võimalus ka veel pihta ilustada, mõne õiekesega või seitse anda niimoodi värvi juurde pidulikkust, aga paistab, et siin on mindud ikka selle peale, et kõik oleks kasepuust ja õisi pole tarvis. Aega on jäänud vaste üleüldse, kui nüüd. Nii, no võistlejad on tublid, näib, et kogenud tulevad üksteise järel ja toovad vihad. Vaadake kohalada, oot, enne kella kukkumist. Selged juurde tuleb ainuke mure, et vihad segi ei lähe. Ei oot, kohe pabereid pane juurde. Rein Meteer andis oma viha ära ja ta muna ei ole kunagi kohtunikuna sel alal töötanud, aga mulle tundus, et et eilse töö on käes ja vere Isija ealist olete elus, palju neid teinud? Palju ei ole, aga oma otstarbeks rohkem tee kunagi metskonnale ka. Ja mis teie põhimõte, onu eeskiri, eeskirja juhend juhendiks, aga kui vihka teha? Ta peab olema käepärane ja ikka nii, et mõnus, mõnus, mõnus igat tööd, kui teha, teha nii mõnusalt ja teisegi proovisite turja peal vahemikes kitlit ja panid ukse juurde ja koomale, teen Bronsamast. Vead tulid kenad ja nendega on võimalik teha seda tööd, mille jaoks nad on ette nähtud. Zürii tegi töö. Väga hulk aega läks selle tegemisega, aga selle eest on mõõdetud, kõik on ühesõnaga välja maamõõdulindiga mõõdetud. Ja ma usun, et see annab ka väga täpsusega meie meie kõigi andide tööle, nii et vihad on toredad ja ja, ja, ja ma pean ütlema. Esikoha sai Rein Meterson laiuselt. Ta on iga aasta võistelnud, tal pole nii hästi läinud, aga kunagi peab ikka õnn tema õue pöörama. Täna oleks talle väga suurepärane üht, me tegime temaga ka intervjuuni, tabasime juba enne žüriid märki ja, ja vaata, see on väga õige hetkega korterid ühesõnaga juba juba pealt vaadates saavad ära, kes tegelikult meister naistest saavutegi toreda viha luule, Hütsi, Jõgevalt, tema viht on ka niimoodi, et me selle, ma võtaksin hea meelega endale, kui, kui, kui see, las ta olla seal kõik toredad, ühed halba pihta tänavaid ei keegi. Ja kui seda vihkasin praegu esikoha pihta, nii natukene toda, siis see on ikka tore hääl küll ja ja kahiseb nobedalt, Kaisad, nii nagu tuul käiks läbi haavalehe okste, mis on väga meeldiv helin minu kõrvale kui metsamäel. Aga, aga see kask annab täpselt samasuguse ilusa kahiseva Eli selja pääl on ta samasugune tunne õlu juurde ja õlu ja Oaskond ja, ja väga-väga meeldiv kahjujate saunas ei ole. Küsiti, mis see on? Kes pakub. Nii veel? Kes teab veel, rahva rahvapäraseid nimetusi? Tunneb veel, keegi, ütleb veel mõne nime. Varasemaks tõesti, teda kutsutakse, aga see on nüüd aasosi osi. Tuletute vete Aasoci. Õpetlikke punkte on tunnike viibimist looduse rajal asjatundja seltsis. Ja lastest ja keskealistest ja ka eakamatest inimestest on meie grupp kokku tulnud vabatahtlikult, nii nagu hõigata. Esialgu käib Sis tutvumine taimedega. No vot nüüd tuli hulga taimi kohe kokku, see väikeste helesiniste õitega, mis nii kiiresti ära pudenevad. Ühe päeva ja, ja siis on kadunud need õied jälle uued. Tulevad, mis te pakute? Kõrvenõges tal on tõesti natuke nõgeselehed, jah, aga. Ei ole seal külma, Mailane aga nimetataksegi lihtsamini külmalill. Noh, ta on küllaltki varakult, kevadel hakkab õitsema, õitseb, näete, praegu ka veel ja õitseb veel tükk aega edasi, sest näete, siit ülevalt tuleb ikka jälle uusi uusi. Küsisin, mis lahti, lähvad külma Mailane, aga nüüd toodi vat see igavene hull umbrohi aias aias nii palju on ja kuidagi lahti ei saa. Ares jalg, varesjalg veel. Kes veel ütleb. Ja rahvapärane nimetus tõesti varesjalg, aga teadlased, annad talle nime nimeks pannud naat. Jah, aga see on nõianõges nõianõges. Et näete, no vat, see on kõrvene, kes vaadake. Näete, on teistmoodi sakid siin sees, sinelis teravad sakid, siin on noh, nihukesed ümmargused sakid siin servas. Seal nõianõges mets, nõianõges ja ei kõrveta, ei kõrveta, võite tõmmata, läbige. Pehme õied hakkavad, hiljem hakkab tema õitsema. Tumelilla, vaat või tumepunased jah, mets, nõianõges. Meie kõigi jooks, õpetaja Ilme ilmetsin, tutvustab neid õitsvaid ja juba õitsenud ja veel õitsema tulevaid taimi, mida eriti agarad lapsed pihku võtavad ja üles tõstavad ja juurde küsivad. Aga ei, Oskaril on nii palju kohti, nii palju käimistena, natukene pean vist teie plaani muutma. Kui tohiks nüüd kuulata, mitte ainult vaadata, siis kes siin laulavad lindi muusikaga võidu. Kaarepere metsakatsejaama. Peremees võtab siis juhtimise üle meie palvel ajutiselt. Ja tänavune kevad on üldse niisugune eriline, algas tema nagu hästi vara ja, ja praktiliselt talvest läksime üle suvesse ja linnukevad mis enamasti käib märts-aprill, oli hästi kesine linnud laulmise poolest. Ja noh, praegusel ajal on juba jõudnud ära pesitseda paljud. Siia saabunud linnud ja mets on üsna vaene linnulaulust, mida praegu siin võib kuulda, laulavad metsvindid. See praegu oli siis silk-solk. Rahvapäraselt öeldes seda teeb väike-lehelind. Selline metsvinti meenutav laul on salu-lehelinnul. Ja mida hästi palju võib praegu kuulda, on hall ja eestlaste ja teiste rootslaste hoiatus ja ja pesitsusaegne, niisugune ärevushüüd. See on tüüpiline praegusele metsale. Ja õhtusel ajal võib kuulda palju lendamas mängulennul olevaid mets, kuritsaid, rahvakeeles. Laulab veel peoleo. Kaelustuvid häälitsevad ja tihased metsvindid. Ja selliseid on praeguse aja tüüpiline metsahääl. Kõige parem linnu kuulamise aeg on varahommik nelja-viie paiku. Milline lindmetsamehele teile endale millegipärast imponeerib või, või on meeldiv temaga kohtuda või teda kuulda, kui ta kuskilt läbi metsa kõlab? Armastan üldised ööbikud. See toob nihukest rahu ja, ja arhailsust meeleollu aga, aga eriti meeldib merikotkalend pilvitu taevas mis on täis rahu ja, ja mitte midagi arvestavalt uhkust. Merikotkas on sellest aastast ka uue liikumise vapilind. Moodustati hiljaaegu ühendus, hoia Eesti merd ja Bret jussi soovitusel valiti sinna merikotkas laialisirutatud tiibadega. Soomlastel on hülgepoiss, enne kui ma teiste lahkun. Ma küsin veel ilme ilmeti käest, milline taim on kassinurme linnamäel, võib-olla kõige iseloomulikum või teie jaoks kõige auväärsem või või kuidagi iseloomulik. Ja siin on niisugune ikka kena nihuke salumetsataimestik ja ja kui neid kõiki nii kompleksselt vaadata, siis seal on kõik omaette ilusad ja ja kui iseloomustab kohe seda metsa mitmekesisus, mitmekesisus ja kooslusena just niimoodi, taime taimekooslusena on siin ikka väga rikkalik taimestik ja kõik need on ühtemoodi ilusad. Kes tuleb pärast jaanipäeva, milliseid õisi ta võiks siis siinkandis kohad, kellukad, mitmesugused kellukad, kellukad veel? Noh, ei ole hakanud siin metsas nagu õitsema, aga nende aeg alles tuleb. Omaette seltskond on siin kahe-kolme laua taga isegi peal. Siin on töövahendid ja materjal ja valmistoodang. Punujad, punutiste meistrid ja raam on nii nagu ajakirja kaanepilt rahvariietes istub uhiuues punutud tugitoolis samasuguse uhke laua taga ja näpud käivad. Mis siit tuleb? Tuleb ilus kaabu ja õlest rukkija lest tirooli paelaga tehtud, sõrmed käivad ja, ja siin on üks suur osa juba valmis ja, ja on valmis. Noh, ja kaupa teen, et, et saada ikka valmis, muidu ta võtab väga palju aega. Pael kasvab kiiresti, aga kuidas paelast siis saab, see kübar või kuidas need paela servad kokku lähevad? Siin tuleb natukene õmmelda, sisad kokku, aga see on nii nutikalt tehtud, et ei hakka silmagi, kuidas seda teha, see peabki niiviisi tegema, et ülevalt ega alt kuskilt niiti välja ei paista. Aga mul ka natuke paistab, aga noh, harjutan veel. Kes teil on kaaslased või kaaslanna? Korvibunoiad Aravetelt, Türilt ja ta siit teisi, siin on juba siin, Lääne-Virumaalt rahvas ka punuma, lähen ligemale ust, köib ost, müük käib, müüakse mis asjad väga kenad. Ja paneme kaela. Väga tähtis, et kasest tehtud ja ta on. Sensitiiv ütles, et ta mõjub inimesele soojalt, et ta on niisugune, sooja tunde annab inimesele hästi, aga me tegime pajust ka ja paju ütles, et torgib seal liimi kasutatud, aga need on ilma liimita. Ja naturaalne. Öelge palun, kas te olete siin kassapidaja, nüüd müügiagent või meister ka? Meister ka? Jah, et kummist käis siin. Üks mis missa kutsus ennast niisaks ja õpetas meid. Päev õppisime, see on juba rõõm, kui iseendale ära saaks teha ja, ja müügiks see on ka hea, kui pensionär juurde saab. Nimetamine, mis asjad need kõik olnud. Need on kõik punutised. Ja see asi töökurv ja öeldi, et see pidi ikka majavalvur olema. See on väga tähtis, pane kohe juurdegi, kirjed, valvur ja mina küsin, miks ta valvur. Aga koer on ju valvur. Ja siia saab, näete nõelapadja teha, nõelad sisse ja siia saab käärid panna ja siia saab niidid nõelad panna. No näete niisugune, kus siin rahvas on, need kuuleks seda, kui vajalik see perenaisel on. Kas sa kohe lausa nagu näidistund tehakse tööd ja käigu pealt, nii et kes on rääkida, see on meil nisu, need, kes ainuke oskab niivõrd hästi teha, näete, tema korv paistab kohe teiste seast välja nagu vormi alt tulnud. Ta lubas puhta töö ja käisime, vaatasime sellest, räägime, me käisime seal kahekesi ringi vaatamas seal ja ma ütlesin, aga see on nii imelikult tehtud, ta ütles. No mis sest ikka siis, mis seal naise käest ikka tahad naisterahvast? Niiet mees hindab ise ta oma tööd sellise pilguga, et vaat et tema töö on tõesti töö äge naine, viseedee kipuvad siin natuke jutuga niukse niukse. Elu huumor võib iga asjal juures olev väike ka. Ja, ja ega ta on ju niisugune tööga, mis võtab aega ja kui väga tõsiseks turri lähed, siis võib-olla ei tule, ilus ka ei tule, siis tuleb kohe käest ära visatu, kui juba närv hakkab mustaks minema, siis võtaks teine asi jätaks pooleli, jälle. Teine kohe. Läheb jälle pärast ära rahuned ja ja siis tuleb jälle paremini välja ja sellel korvil on oma südamik sees või vorm. Vorm on sees jah, siis ta tuleb nagu täpsem, tead igatpidi. Kui näiteks need lustilisemad naised pidi segaja reporter küsima ei tule, kui kaua aega läheb, kui niisugune tõesti väga puhas, kaunis korv, kus on sellel veel oma niisugune värvijaotus, rahalist materjali on valitud, on natukene toonigaja, palju aega võtab niisugune noh, ütleme, materjali on juba ära kogutud, lõikab need vitsad ära, öeldakse kaks päeva läheb seal tegemisega, sang pealgi ilusti kõikide salsa tegemine juba yhe peaaegu päev. Jah, kas jutt nüüd hinna tõstmiseks või tegelikult tegelikult ta nii on, nii on. Tegelikult ka nii, ongi, jah, vahepeal peab kuivama ja lesta ja 35 krooni. Teeme kaupa. Kui me käe jootsin, raha kohe appi, nii olgu korra arendada. Ost sai tehtud, aga ega siit veel lahti saa, kus need meistrid on nüüd ühte heitnud Vaiga metsa Jaskaril. Ja üks väikebuss on tehtud näitusesaaliks. Ja ma juba tean, et autor on Ida-Virumaa mees. Uuno pilts. Kuulsin ka, et elupõline auto ja bussijuht olnud, aga nüüd viimasel ajal ja just viimastel aastatel on hakanud teil näpud sedamoodi tööd tegema. Kust see sähmakas siis tuli? Äkki? Anna, ma olen teinud kõik ikka proovinud ühte, proovinud teist aga vits, maandab närvipinged. Debrahuli rahustab. Kui teie valmis asju vaadata, need noh, ütleme omamoodi tasulised kandikud sang üle või või siis päris sihuke ovaalne, ümmargune kandik ja sangadega igat moodi. Põhi on puidune ja servad punutud ja Ranton tumedamaks pajust ja ma arvan, et selle materjali leidmine, otsimine on ka vist suur kunst ja. On küll materjal, iga puu muudab värvi, üks tumedam, teine jääb heledam. Siis pead hästi teadma, missugune muudab värvi. Kui need nüüd ühte punti kõik panna, siis pärast läheb kirjuks. Asi ja kõige parem on, kui ühest materjalist ühest põõsast on üks asi tehtud näiteks sõpradele tundma. See oli üks suur kunst, silma peab vist ka tohutult olevana, sõrmed peavad olema muidugi kullassepa omad, aga aga silma peabki olema, et mida ja kuidas kokku panna ja teil? Ma ei tea, teil on endal ennast halb küll kiita, aga Aleksander Sinimäe, te olete nagu ühe külamehed. Palun. Harva esineb sellise suure annide kuldsete kätega inimesi etlev silmis tehtud kõik filigraanne, ütleme kui me vaatame, vahest ütleme mõne kullassepa või ehtemeistrid tööd siis need tööd, mis seal on samad filigraanselt valmis tehtud, nagu ma nüüd kullassepale. Me peame raadios kogu aeg pilti maalima, no näiteks need, kuidas nüüd öelda, pitsi tegijate puhul öeldakse, et pitsist, linikud või, või väikesed väikesed alus, linakesed, need on tehtud nüüd ju pajust ja no no on on ju nii, et pilk jääb kinni ja ja püüab pilku, püüab pilku. Tõesti, sisemine Sõõrun, ühtpidi nagu painutatud, siis tuleb riba rõngast tihedalt ja siis servad kumerad ja ja, ja neid variante on nii palju, et no me jääksimegi siin rääkima siis pajuvits või ütleme, pajupits seda ei saagi, ütleme sõnadega väljendada ütleme kõike seda, mis ütleme silmaga praegu näha on selleks ikka tarvis on ikka fotosilma, kes seda nagu edasi kannaks. See variantide ruhijärv on uskumatu ja, ja see on lihtsalt uskumatu, peab ülivõret kasutama. Ütleme toodud ära terve rahvuslik motiivi, ütleme meie rahvuslillest rukkilillest siis on, ütleme, seal ütleme meie see eestimaa eite-taati vitast ilusti välja purutut siis meie põline, ütleme leivajahuandja tuulik, õnneandja hobuseraud, meie esivanemate viikinglaev malelaud jah, kase tuhuste, säärane malelaud väga-väga sobilik kuskile lehtlasse rõdule deklaratiivses mõttes ja võib-olla seal saab mängida Taagest dekoratiivne, ütleme, pilkupüüdev jaajaa ja ütleme, kui ta ei ole, ütleme sellist, ütleme ta sulab nagu loodusega ja toar toa interjööriga, kui selleks on kõige tähtsam, ütleme, kui et mingisugused, ütleme, tehismaterjali seinale panna või õieti loodusest toodud, ütleme loodus looduslikust materjalist tehtud pilt on midagi muud kui üks maal või mingisugune metalllehist. Ja need lambivarjud ja küllalt mahukad ja, ja igas mõttes pilkupüüdvad. Kuulge, öelge palun, kuidas teil see vaim ikka nii sageli peal käib, et nii erinevaid asju ja nii maitsekad. Ma toonitaksin veel kord maitsekraid asju teie näppude alt välja tulla. Enda rahulduseks, lihtsalt. Hobi mõttes. Ja mitu aastat tagasi teisanne lahti pääses, neli aastatest, ennem hakkasin nendest seinapannoo peale siis seinarattad, siis hakkasin juba korvisi tegema ja niimoodi on talent. Teie erinevalt oma kolleegidest mujalt Eestimaalt ei müüsin ühtegi asja ära. Aga kui nüüd meie jutu peale keegi hakkab väga huvi tundma, ega te siis päris lukustatud ukse taga ka neid ei tee ja ei ela? No mina teen ainult oma hobiks homopidi ja omaenda rahuldan omaenda rahuldamiseks ohtlik. Nii et omangost ei ole teie ala? Ja hobi on lihtsalt. On küll jumal teile andnud selles eas siis niisuguse nägusa ja rahustava ja ja pilkupüüdva ja. Ja ilusa. Arvata võib, et otsiti edasi ja kui midagi jälle uut jälle teen, siis tunnen jälle rõõmu selleks, et olen midagi saavutanud, teinud midagi muud, jälle. Öelge, kas mina tegin hea ostu, väga hea osta? Ja ministri töö, meestide tunnen meistrit ja tean, et minul on tema mudeli järgi ka tehtud siin mõningad asjad. Ja väga ja no nii, et see loominguline säde ikka külastaks teid sageli ja kõike head ja et meie noorsugu tuleks ka järgi hakkaks tegema, vot see on peatähtis, et meie rahvas uuesti jälle taastuks käsitöö. Ta omaaegset luhtade ja heinamaad häält mis jaanipäeva läheduses ikka ja alati oli olemas looduses. Nüüd vaat et ainult võistlustel, kus käsivikatiga lüüakse siis heina maha. Aga ilmselt ikka väga vajalik töö maamehele ja ka metsamehele. Jah, see on väga vajalik töö ja ja no ma mäletan, kui ma noormetsaülem olin aastaid 35 tagasi, siis me ei tohi nende käsivikatitega niita heina 100 tonni nendele vaestele õnnetutele, kolhoosidele, kes ei jõudnud ära niita metsaheinamaade peal. Ja siis me tegime seda ikka nii talgu korras ja ja pillimänguga sõbrasedega seinani. Teine oli väga mittetasuv töö, aga aga sellega harjunud ja metsamehed eriti, sest ega metsaheinamaa on ikka niimoodi, aga muru juures on see ka niisugune asi, et esimene kord peab ikka vikatiga niitma, siis hakkab muru hästi kasvama. Ja see pilt ise, näiteks ühel noorel mehel on ülakeha paljas, muskulatuur mängib õlad laiad, kindlalt tõmbab pika kaarega ja ega ma ei ütleks, et see teine mees, kellel müts peas ja särk seljas, et see tööd ei tunne. Nad tunnevad vanemad tööd ja nad on noored mehed, teed, ma tunnetan niimoodi, siin on tähe, seda eesti inimese visadust ja nad on mõlemad, ka noored pessa mehed ja talumehed ka meelde, et ma usun, et nendest saavad toredad inimesed. Ja ega kogu aeg peab luisk olema kaasas ja, ja teravahe. Ja see peab olema sellepärast, et kui vikatit ei oska teravaks teha, siis praegusel ajal kõik on ju kartega läinud ja meie tiitlit võistlus on ju? Me tegime seda varastatu vanasti hommikul kella viie ajal, aga ta mõtlesime täna, teeme sellised et vähem on siin ja ja siis on nii hea, rahvas tahab, vaata ka ja siis on nii huvitav. Vikat on ikka väga väärt abimees. Tuletame meelde näiteks jüriõhtu, kui istutati kolm tammelapsed ja metsamehed ja tantsijad lauljad, iga rühm oma, noh siis oli veel niisugune varajane aeg, aga, aga nüüd ma käisin vaatamas, kui siia tulin, et kuidas nad kasvavad. Vikatiga oli ümbrus puhtaks tehtud. Ladvaosa oli tammel ilusti lehes, kõigil kolmel ja plastiku sisse oli keevitatud ka kiri, kelle tammed need on ja millal istutud tatud niuksed võsaservad ja väikesed platsidega need alluvadki vikati vaenla seal masinaga. Ja ei, vikatiga jääb metsamehele ja maamehele jääb ikka vikat alati. See on nii nagu Vigelega, see on kah selline asi, mis jääb kogu aeg maamehe ja metsamehe juurde, sest teisiti lihtsalt ei ole võimalik. Ja võib-olla nendel võistlustel ei olegi nagu see peamine, kes esimeseks tuleb, aga las hakkajad mehed näitavad, et oskavad, las pealtvaatajad vaatavad, kuidas see käib. Ja võib-olla mõnigi linnast tagasi tulev inimene, kes on vikatist võõrdunud, vaatab, see ei ole ju nii keeruline, et hakkan peale ja ja hakkan tegema, võib-olla mõni saab siit innustust ja mis siis, et keset päeva, mis siia, et Einud nagu kallak ja ja ei ole kõige paremini. Kokkuvõte ja just see on hea seepärast, et see on ka niisugune aeg. Meil just, kus kohal algabki heinategu, sest need on tänavune kevad, on niisugune omapärane, ta oli väga vana ja sealt tuli ja heina pannud juba õitsema ja vanasti öeldi niimoodi. Pärast jaanipäeva tuleb Raudnagel sisse heina Viljandimaa röödeni Mulgimaal. Niimoodi Raudnagel. Teie süda põksub ka enne seda Vaiga metsa Jaskarit, aga nüüd, kus päike hakkab juba jah langema, võib vist öelda, et kes on tulnud, on teinud, on võistelnud, on kaasa elanud. Et asi on kordele. Ja ta nihukene, kena rahvapidu kus kohal inimesed saavad 11 näha, siin on mesi nii Sõõrus, kuid haarest ja oma oskusi näidata, aga samal ajal ka omaga kokku saada. Ja selles ilusas looduses, kus me oleme ka osa saada, see on võib-olla inimesele kõige tähtsam. Metsa all, metsa rüpes metsas üles metsa varjus metsaga seotud nagu need punutised, nii et kõik on metsametsast tulnud ja metsas olev ja ja meie suhetest ma näen rahvariietes noorikud, jaga, memmed kogunevad ja Airi Rüütel käib siin edasi-tagasi. Mis siis? Teil tuleb õhtul on hakanud meie autasustama neid, kes võitsid, aga samuti annavad meie isetegevuslased taidlejad annavad meile ka väga toreda õhtuse kontserdi ja siis hüvitame lõkke, nagu ikka vana eesti rahva kombe järgi. Nii et rahvas koguneb peoplatsile.