Tere, head kuulajad. Taas algab saade, kus me esitleme olulisi inimesi ja nende viisi elu ja maailma mõtestada. Täna on külas Kaja Kallas ja ajendeid Kaja Kallase saatesse palumiseks oli mul tegelikult mitu. Kaja on võtnud enda õlule tänamatu töö eest vedada riigikogu eetikakoodeksi koostamist. Ta on tegelikult parlamenti äsja naasnud peale lapsepuhkust. Ja juhib taas ka majanduskomisjoni tööd. On paljud Eesti riigi tuleviku seisukohast kaalukad valikud kas või energeetika valdkonnas. Tere tulemast. Tere. Mina olen Arp Müller küsitleja, niisiis te olite kaheksa kuud kodus uue inimesega siin maailmas väikese Stenniga, kes ilmselt nõudis 24 tundi pidevat tähelepanu. Kas nüüd naasmine tööle, kas see on emale pigem puhkus ja vaheldus? Või kuidas sellega on? Noh, see on nii ja naa, et eks esialgu ikka kui oled harjunud ikkagi lapsega kogu aeg kodus olema, igal pool koos käima ja tema on harjunud ainult sinuga, tegelikult oleme siis eks ole raske mõlemat pidi, et igatsus on ilmselt mõlemapoolne. Aga samas kui leiad endale inimese hea hoidja lapsele, et su süda on rahul, et temaga on kõik hästi, siis saad keskenduda tööle ja, ja kui ma olen nüüd tööl, siis, siis sellel ajal ma noh, väga palju tema pärast ei muretse, sest ma tean, et ta on hoitud. Tallinnas on pikad sõime ja lasteaiajärjekorrad, kas teil oma lapse jaoks paistab sealt järjekorra lõpust kusagilt kohta? No ma panin lapse järjekorda üsna hilja, tegelikult vist juunis viisin avalduse, kui laps sündis novembris. Kõik imestasid, et kuidas, et kuidas sa küll loodad seda kohta saada, aga aga no ma ei tea, eks elu näitab, kuidas, kuidas elu kujuneb, ma väga palju veel ette ei muretse selle pärast, et et samas kõik kurdavad järjekorda üle, aga samas nagu kõik lapsed on ikkagi lõppude lõpuks lasteaias või vähemalt mina olen minu tuttavate lapsed külla sattunud, saanud kõik lasteaeda, nii et et ju siis ju siis nendele olukordadele mingid lahendused ikka on. Kas sel ajal, kui olite kodus, kas siis tekkis ka teatud kõrvaltvaade riigiasjadele nendele teemadele, mida Toompeal arutasite teistsugune pilk? Ma ei tea nüüd, kas teistsugune pilk, Ma küll hoidsin, püüdsin ennast kogu aeg kursis hoida kõikide sündmustega ja, ja, ja ka mitte küll detailselt kõikide eelnõudega suuremate küsimustega, mis oli fraktsioonis arutlusel. Ma ei ütleks, et mul tekkis võib-olla eraldi vaade nendele asjadele, mida arutleti. Küll aga on minu mõtlemises tekkinud täiesti uus dimensioon mis on ikkagi seotud laste ja, ja kõige kõige sellega, et ma lihtsalt võib-olla laiendanud seda mõtet natuke, kui, kui ma ka poliitikasse tulin, siis mulle väga paljud juba poliitikas oli, et ütlesid, et, et tee, mis sa teed, aga ärase, nende naisteteemadega tegelev. Ja no ma selles mõttes ei saanudki aru, et mis need naiste teemad on, meeste teeme me väga palju, nagu selle peale ei mõelnud. Aga nüüd kui ma, kui ma vaatan neid probleeme, mis meil ühiskonnas on, et meil on probleemiks see, et lapsi sünnib vähe noh, lõpp astmes meie sotsiaalsüsteem ei ole jätkusuutlik, sest et meil pole piisavalt maksumaksjaid siis see, et lapsi sünnib vähe. Need on naiste teema, et need on tegelikult naiste teemad, et kas siis ühelt poolt need teemad, mis on seotud sellega, et naine üldse otsustab lapse saada. Kui ta esimese lapse saab, siis ta saab aru, millised kõikvõimalikud probleemid on, see, selles oleneb väga palju, kas ta otsustab saada ka teise lapse ja noh, ma ei taha mehi kuidagi kõrvale jätta, aga siiski ilma naisteta nende otsesed. Ta ikkagi lapsi ei sünni, et seetõttu ma olen hakanud mõtlema seda, et võib-olla meie ühiskonna probleem on just nimelt, et me väga vähe räägime nendest naiste teemadesse, nendest peaks palju rohkem rääkima ja, ja teine võib-olla sellega seonduv teema on, on, on see suhtlus, suhtlus või olu, olukordade lahendamise kunst või viis, mis on ka, on maskuliinne veis. Ja on, on selline noh, võib-olla rohkem nagu koostööd otsiv, et võib-olla võib-olla me peaksime ka neid asju natuke ikkagi ümber vaatama. Võib-olla nendest naiste teemadest siiski ka just nimelt mehed peaksid rohkem rääkima, kui lahterdada ka nii, et lapsed seal naiste teema ja mehed sellest räägi, siis võib olla vajalik, otsusteni me me ei jõua, aga võib-olla peakski foorumi saates näiteks neli meest rääkima naiste teemadest kaevelt. Jah, jah, ei, absoluutselt kindlasti, aga noh, mehed ei saa lõpuni kõikide naisteteemadega tegeleda selles mõttes, et noh, kui võtame kasvõi sünnitamisel, midagi ei ole teha, aga, aga mehed seda ei saa tegema ei saa sünnitama hakata naiste eest, et selles mõttes on see siiski mõnes mõttes sooga seotud. Aga. Kahtlemata üks teema, millel te sõna võtsite, sel ajal, kui te kodus olite oli riigikogu liikmete eetikakoodeks ja te lausa ise pakkusite blogis välja, et kui teisi vabatahtlike ei leidu, siis olete valmis ise esimese projekti aruteludeks välja töötama ja välja pakkuma, siis oli aprillikuus. Kust selline initsiatiiv? No neid arutelusid, et meil ka fraktsiooni siis listis toimus, toimus arutelud, arutelud sellel teemal ja ja tulles siis advokatuuris, kus meil oli eetikakoodeks väga selgelt eetikakoodeks aitas eelkõige uut tulijat, noort advokaati olukordasid märgata ja teiseks märgata või teada siis kuidas sa pead antud olukorras tegutsema ehk siis just uuele siis noorele tegijale on see eetikakoodeksi äärmiselt vajalik ja, ja parlamendi töös. Mina isiklikult olen sellest sellisest sellistest suunistest väga puudust tundnud, et neid olukordi, eetilisi dilemmasid, sul tekib kõikvõimalikke selle Aja jooksul, et noh, mis on ikkagi parlamendiliikme roll, täpsemalt ja, ja kuidas sa neid eetilisi küsimusi lahendad, sest et, et siin on roll, on hoopis teistsugune kui mis tahes teisel töökohal, et ühelt poolt sa oled väga suure avaliku surve all teiselt poolt sinu otsused ikkagi mõjutavad väga paljusid inimesi, see määratu vastutus, mis sellega kaasneb. Võib-olla siin tsiteerides oma kolleegi Rait Maruste, et kes, kes ütleb ka toetab seda eetikakoodeksi vajadust ja ütleb, et et miks ta on oluline, on see, et paljud inimesed esimest korda elus tegelikult, et Riigikokku valituks osutudes puutuvad kokku võimuga, et mida see tegelikult endaga üldse kaasa toob, hoopis teised situatsioonid ja kui võtame kasvõi see mõjuvõimuga kauplemise paragrahv, siis siis kust läheb see piir, et ütleme, sulle tuleb kodanik ütleb, et tal on probleem? Näiteks ma ei tea elektriühendusega. Ja siis sa lubad selle asja korda ajada või, ja siis helistad näiteks, noh, ma ei tea kellegile Eesti energiast ütled, et tehke sellele tädile ühendus, eks ole, tegelikult sina oled nagu andnud korralduse ja kui siis tehaksegi isenesest, sa oled võib-olla käitunud heas usus, heas soovis kedagi aidata, aga teisalt kas kas sellise mõjuvõimu kasutamine selliselt on, on korrektne ja no neid olukordi tekib, tekib väga palju, et sellest tulenevalt ma seda vajadust ka nägin ja ka välja ütlesin. Kohe sellele eetikakoodeksi ettepaneku väljaütlemisele järgnes ju Silver Meikari artikkel, see oli 22. mail, kui meikar avaldas, et ta viis Reformierakonna kassasse musta raha tänini lõplikult. Ei tea, kas meikaril oli õigus kas ja kuidas ebaseaduslik rahastamine toimus? Uurimine käib. Nii minister Kristen Michal kui ka riigikogu liige Kalev Lillo on endiselt oma ametis. Mida teie jaoks teie erakonnakaaslase Meikari avaldus ja sellele järgnenu? Jah, see on väga keeruline küsimus, et ka kui, kui neid küsimusi siis küsida, et kellel on ikkagi õigus, kui mõlemad ütlevad, et, et üks ütleb, et see oli nii, teine ütleb, et see ei olnud nii, et millistel alustel on mul õigus ühte poolt rohkem uskuda, kui teist? Ei ole mina sealjuures olnud, ei ole mul mingi mingisuguseid tõendeid, et, et ühel on õigus või teisel on õigus. Mul võib olla oma arvamus, aga, aga sellest lähtuvalt ei saa nagu mingit otsust teha. Et selles mõttes Võttes siin ka, kui nüüd eetikakoodeksist rääkida, siis neid asju tuleb ikkagi vaadelda nagu eraldi, et eetikakoodeksid mitte kusagil ei reguleeri seda, mis on seadusega reguleeritud, ehk siis kui inimest süüdistatakse või kahtlustatakse kriminaalkuriteos, siis sanktsioon järgneb karistusseadustikust tulenevalt et mitte siis eetikakoodeksist, aga, aga jah, eetikakoodeks pigem siis annab võib-olla selliseid hoobasid hinnata tegusid, mis ei lähe ühegi seaduse reguleerimise alla. Jah, sealt tuleb nagu kindlat kindlalt vahet teha. Siiski, kas vastab tõele, et teie olite üks nendest inimestest, kes erakonnas aruteludes ikkagi seisis Meikari eest või vähemalt teie lähenemine aruteludel oli teistsugune kui see, mida me oleme kuulnud avalikkuses erakonna juhtidelt? Väga huvitav millele teie andmed tuginevad? Jah, ma tõepoolest fraktsiooni listis, kui need arutelud olid, võib-olla tõstatasin mõneti teistsuguseid küsimusi? Jah. Ma ütlen võib-olla seda, et minul on olnud Silver Meikariga kokkupuuteid ka noh siis võib-olla mitte nii palju kui, kui, kui teistel ka meie fraktsiooni liikmetel, aga need kokkupuuted, mis mul on olnud Silver meikariga on olnud meeldivad kokkupuuted, et, et selles suhtes, kes mul ei ole tema osas või tema suhtes mingit eelhoiakut ei negatiivset. Et jah ja võlaalati see on juba kuidagi lapsepõlve, kui kui kedagi väga kui kõik on kuidagi ühe vastu, siis siis tekib sisemine tunne või vajadus seda kaitsta, aga aga ma ütlen, et ma noh mul on olnud põgusad kokkupuuted Silveriga ja, ja selles suhtes ma ei anna hinnangut selles osas, et kes nüüd räägib tõtt või kes valetab. Aga kuidas võinuks teie arvates Reformierakond käituda kohe selle skandaali tekkides, nüüd me teame, kuidas on läinud ja kuidas on, kuidas on tehtud, aga kao nüüd tagasi vaadates, kas, kas tehti õigesti? Noh, raske hinnata, ega jällegi kõik kõiki asjaolusid noh, peaks kõik ümber mängima siis kui oleks nii, siis oleks siis oleks naa ja järelmeid, ütlen mina olen olnud poliitikas siiski suhteliselt vähe aega. Kristen Michal on olnud tunduvalt pikemalt jaa, jaa, jaa. Noh, enamus meil ka ju fraktsioonis on olnud pikemalt, et, et kindlasti nad on läbi kaalunud kõik variandid tegutsemisvariandid ja, ja poolt ja vastu argumendid, et ma ei, ei kahtle nende tegudes. Blogis tsiteerisite juunist oma isa Siim Kallast tsiteeriks seda tsitaati edasi ka raadiokuulajatele. Ühiskond on tervik, kui ühiskond tahab mingit probleemi lahendada, on see kogu ühiskonna asi. See on eelkõige rahvusliku eliidi asi. Eliit on märksa laiem mõiste kui ainult poliitiline eliit. Suur vastutus on ka kohtunikel, äritegelastel ja muidugi ajakirjanikele tsitaadi lõpp. Tõstsite just selle lõigu oma blogis esile. Miks. No see võib olla seondub ka väga palju selle kogu selle eetikakoodeksi temaatikaga ja selles osas, et ma olen tohutult palju lugenud kõikvõimalikke materjale ja, ja alates sellest, et noh, väärtustest me tegelikult lähtuma ühiskonnas ka ja, ja ma tõstsin selle võib-olla esile just just sellepärast, et alus, kedagi ka mõista on ka juhul, kui ise ollakse täiesti rikkumata ja ja ütleme, et kõik see, mis meil ühiskonnas või noh, mis toimub ka ütleme, poliitilise eliidi hulgas on ikkagi peegeldus sellest, mis, mis hinnanguid ka meie ühiskond kannab, et noh, et siin võib muidugi küsida kumbapidi, see on, et Ühelt poolt ollakse eeskujuks ja, ja siis sellest lähtuvalt noh, ülejäänud inimesed tegutsevad või vastupidi, aga aga kui lugeda näiteks inimarengu aruannet, kui lugeda seda korruptsioonivastase võitluse võimekuse aruanne, on vist ka siis need räägivad väärtustest, mis meie ühiskonnas on väga hinnatud ja üks väärtus, mis noorte hulgas on eriti hinnas. Ta on, on see, et noored soovivad kiiresti ja kergesti pääseda haljale oksale ilma erilist vaeva nägemata. Need on need väärtused mida siis ka noored endas kannavad, et jah, ühesõnaga see ei ole ainult küsimus poliitilises eliidis, vaid vaid see on küsimus ka ajakirjanikele. Kas ajakirjanike tegevus on läbinisti puhas ja läbinähtav ja arusaadav ja läbinisti veatu? Et, et võiks siis hukka mõista mõnda teist ühiskonna osa? Kindlasti pole ajakirjanike tegevus veatu. Kohe tunnistan. Aga. Aga mida teha ikkagi selleks, et poliitika ja poliitikute mainet parandada teistega ühelt poolt, kui vaadata, siis kas või Reformierakonna toetus on kõrge aga kui jälle vaadata seda hulka elanikkonnast, kes ei oska praegu oma toetust ühelegi erakonnale anda, siis ka see on, on ohtlikult kõrge või õigemini, on, on kasvanud. See on selge, selge ohumärkija. Sellele on kaasa aidanud need viimasel ajal skandaalid me ei tea just nimelt jällegi, kellel on õigus, kas süüdistatakse skand, kas süüdistatakse asja pärast või või, või mitte. Aga mingi lahendus tuleb ju, tuleb leida, kuidas, kuidas võita tagasi inimeste usaldust nende nende inimeste usaldas, kes praegu ei oska ühelegi erakonnale oma häält. Jah, see on, see on väga, see on väga oluline küsimus just sellepärast, et demokraatia on usalduse ehitatud ja kui usaldus kaob, siis tegelikult see nõrgestab ka seda demokraatiat, sellepärast et kaob usaldus nende otsuste vastu, mida siis need inimesed, kes on valitud demokraatlike valimiste teel vastu võtavad, ütleme, erinevates riikides just nimelt see vajadus ka näiteks parlamendi eetikakoodeksi järgi on tekkinud just sellest, et, et on olnud skandaalid, mis oluliselt nõrgestavad, õõnestavad rahva usaldust poliitikute vastu. Mis on oluline, ma juba ütlesin just, et demokraatia on usaldusele ehitatud ja, ja need otsused siis vastavalt ka saavad, et seeläbi sellise seaduslikkuse, et kui sa usaldad, et need inimesed, kellele võim on antud või kes on võimu saanud, vabadel valimistel teevad, teostavad seda võimu vastavalt siis kõikidele reeglitele, avatuse ja muudele põhimõtetele. Mis on veel oluline, võib olla? Noh, miks see vajadus just nüüd nagu tõuseb või mis on muutunud ütleme võrreldes ma ei tea, 10 aasta taguse ajaga jällegi muutunud on see, et me elame väga avatud infoühiskonnas ehk kõik, mis keegi teeb või ütleb, saab kohe kõigile teatavaks läbi interneti läbi uudisteportaalide ja see levib kulutulena, seda ei saa enam tagasi võtta, et seal lendu läinud ja ja seda saab siis selgitada, aga, aga sellest tulenevalt inimesed ei taha osaleda valimistel mitte kord nelja aasta jooksul, vaid tegelikult nad tahavad sellest otsustusprotsessis tunduvalt rohkem kaasa lüüa. Noh, praktiliselt sellepärast, et nad saavad, et saavad seda saavad seda infot ja saavad igal pool siis ka sotsiaalmeedias sõna võtta. Ja see saab ka nendele otsustajatele kohe teatavaks, eks ole, et et, et selles mõttes demokraatia võib-olla mudel on muutunud või, või peaks tähendab muutu mudel ei ole iseenesest muutunud, aga aga inimeste soov võib-olla rohkem kaasa lüüa on, on muutunud ja, ja, ja võib-olla siis tulenevalt kui mingi skandaal tekib, siis see õõnestab jällegi usaldust siis kõikide poliitikute vastu, noh iseenesest jällegi kõikvõimalikud materjalid ütlevad, et eetikakoodeks annab võimaluse rikkujast distantseeruda, jäänud parlamendiliikmeid on väga huvitav jah. Et no selles mõttes, et kui, kui on, ütleme, üks parlamendiliige on eksinud siis oma oma tegudes selliste moraalinormide vastu, mis ei ole ühegi seadusega keelatud, aga lihtsalt ei tundu olevat korrektne siis läbi hinnangu andmise sellele teole saab distantseeruda parlament ennast, sellest konkreetsest eksinast, ehk siis saab öelda, et vot, et härra, yks. Me taunime härra yksi tegevust, see ei ole korrektne parlamendiliikmele ja seeläbi nagu teised ei saa seda märki külge, et te kõik olete seal sellised. Aga noh, kuidas praktikas toimub, on muidugi, on muidugi iseküsimus Just kuidas praktikas toimub, te olete päris palju uurinud ja lugenud ka seda, milline on teiste Euroopa riikide parlamentide praktika, milline see on? Iseenesest päris eetikakoodeksid, kui rääkida Euroopa riikidest on ainult seitsmes liikmesriigis, praegu on erinevates riikides väljatöötamisel aga, aga seitsmes On ta kehtestatud noh, erinevad nad on kõik väga erinevad, et noh, näiteks. Leedus on see eetikakoodeks võetud vastu seadusena ja see ei kehti mitte ainult parlamendiliikmele, vaid kõikidele poliitikutele. Et et noh, sinna alla lähevad siis täidesaatev võim samamoodi ja kohalikud omavalitsused ja mitte ainult, vaid ka need, kes tahavad valimistel kandideerida või kes hakkavad alles valimistel kandideerima, isegi kui nad veel ei ole, eks ole, poliitikud nii-öelda kuskil ametis. Ja, ja neid lahendusi on erinevaid. Ka. Tooge kuulajatele huvitavaid näiteid, mille üle võiks meilgi arutlema hakata. Ma ei ütle, et mis tuleks meil ellu viia, aga mis on mujal? Kui sul on kasutusel see väga mitmes mitmes riigis, et on selline nõuandev koda, noh mida ka väga palju siin nõutakse, kui need diskussioonid on, eks ole, võib-olla avalikkusest noh, peaks olema ikka võimalus karistada. Tegelikult noh, eetikakoodeks ei ole seaduseetikakoodeksi headust ei näita see, kui range ta on, aga, aga on just sellised nõuandvad niinimetatud eetikakomisjonid, et juhuks, kui sul tekib selline eetiline dilemma ja siis sa saad pöörduda inimese poole, kes siis kes siis vastab või aitab siin selles selles küsimuses või siis selle komisjoni poole ja, ja kui, kui sa oled selles küsimuses nõu küsinud siis hiljem, kui sellest tekib mingi pahandus või keegi tõstab kahtluse üles, siis sa saad neile ka viidata ja, ja nemad saavad sind ka siis toetada. Meil on ka ju diskussioon olnud selle üle vanemad parlamendi liikmed on öelnud, et võib-olla ei peaks olema parlament ise, see, kes eetikakoodeksi kehtestab, vaid selle peaks kehtestama ühiskond kuidagi väljastpoolt. Mittetulundusühingud. Seda jällegi kõikvõimalikes materjalides on seda rõhutatud ka ma ei räägi nüüd ainult parlamentide eetikakoodeksites, vaid eetikakoodeksites üldiselt on rõhutatud antud ikkagi seda, et see saab toimida ainult siis, kui ta kasvab organisatsiooni seest endast välja, ehk siis mitte keegi teine ei tea, millised on need probleemid, mis sul selles töös ette tulevad, seda ei saa mitte keegi teine teada, et noh, et meie ei tea, kuidas on arstidele, eks ole, seepärast et me ei puutu sellega kokku. Aga noh, samas, eks ole. No teame, kuidas, kuidas, eks ole, ajakirjanikel on, millised on need küsimused, millega te kokku puutute ja ja et, et noh, selles mõttes see peaks ikkagi tuleb organisatsiooni seest. Siiski võiks tuua konkreetseid näiteid, mida on reguleeritud teistes riikides, kus eetikakoodeks on milliseid parlamendiliikmete konkreetseid käitumisi näiteks, mis on keelatud, mille peale me võib-olla ei tulekski. Põhilised teemad, mis kõikides eetikakoodeksites on, mis parlamente puudutavad, on ikkagi käitumine huvide konflikti korral. Just see, et kui sul on, mida loetakse huvide konfliktiks, see jah, ongi huvide konflikt iseenesest ei ole, ei ole keelatud, seda tuleb meil kõigil ette, et meil on huvid, eks ole, me kuulume, ma ei tea, tantsuringi oleme hingelt rahvatantsijad või siis eks ole kalamehed, eks ole, või jahimehed, et, et noh, et meil on mingid huvid, mis ei ole siis võib-olla otseselt majanduslikud huvid. Ja sellest ei ole, sellest ei ole mingit probleemi, aga kui nüüd on niimoodi, et noh, näiteks mul on osalus mingis ettevõttes, noh, võtame näiteks, mul on osalus ettevõttes, mis tegeleb hasartmängudega. Nüüd see hasartmängu seadus tuleb menetlemisele, mu osalus on võib-olla nii väike, et me isegi osalust muidugi peab deklareerima või see ei ole hea näide, aga aga noh, mul on huvid sellega seoses või minu näiteks elukaaslane või laps on hasartmängudega seotud, et siis siis kuidas, kuidas ma pean siis käituma, et ma teatan, mis huvid mul sellega seoses on siis teised vähemalt teavad, et kuidas neid sõnu siis sõnu siis ka hinnata? Jah, siin tulebki eraldi hoida seda, mis tulen majanduslike huvide deklaratsioonidest, mida tuleb niikuinii deklareerida, aga teiselt poolt just see, et vaadake, siin on nagu konflikt just selle vahel, et ühelt poolt on riigikogu liikmel või parlamendiliikmel kohustus ja soovitus võimalikult palju huvigrupp kaasata, keda see konkreetne seadusmenetlus või seadus puudutab nüüd kui sa neid kaasad, võtad vastu nende kõik ettepanekud, kuulad nad ära ja mõni neist ettepanekutest tundub mõistlik. Ja kui sa seda ettepanekut siis toetad, siis sa saad teiselt poolt süüdistused, kelle huve te seal esindate, eks ole, et noh, et, et, et noh, et oleks nagu äärmiselt selge ja ja, ja, ja just see huvide konflikti pool veel, et et noh, tehakse ju kõik võimalik on, kutsutakse igale poole, tehakse välja näiteks soovitakse, eks ole, ollakse väga külalislahked ja et noh, et kas see nagu paneb sind nagu käituma teistmoodi või neid siis kuidagi otsusel eelistama, kui sa oled selle kõik vastu võtnud, et ütleme näiteks seda tehakse välja mingi sõit kuhugi tutvuma mingi objektiga kõik tehakse välja, elad väga luksuslikus hotellis ja naudid neid hüvesid, kas sa siis pärast oled objekti, kui see teema tuleb arutlusele, kuigi sul ei ole ühtegi majanduslikku huvi, sa ei ole seal kuskil osaline ega midagi. Et aga, aga sa oled kuidagi tunned võib-olla sisimas, et saed, tänuvõlglane võib-olla sa ei tunne seda, aga võib-olla sa käitud vähemalt materjalid ütlevad, et sa hakkad käituma nii, et sa ise paned tähelegi, et tegelikult see ikkagi seda tänuvõlga nagu täidad. Olete Delfile juulis öelnud, et paljud riigikogu liikmed on eetikakoodeksi suhtes üldiselt skeptiliselt meelestatud. Millesse skeptilises siis ikkagi tuleb, mida kolleegid siis on öelnud? Kolleegidel võib olla väga palju õigus selles osas, et süsteem on ikkagi hoopis teistsugune. Mina lähtun puhtalt sellest, et näiteks advokatuuri eetikakoodeks on väga hea instrumente väga vajalik. Mis tuleb parlamendiliikme puhul juurde, on see, et, et seda eetikakoodeksit ei kasutata mitte ainult et mitte ainult ei kasuta seda parlamendi liikmed, et selleks, et mõista, kuidas ühes või teises olukorras käituda vaid seda hakatakse avalikkuses kasutama nii-öelda malakana, eks ole, ahhaa, eks ole, mis siin niimoodi ei käitu niimoodi? Kohe, eks ole, nõuame, ma ei tea, hukkamõistu ja, ja see võib vastupidi seda mainet parlamendi mainet sootuks alla tuua. Ja, ja kui võtta, kui võtta ta siis ka Euroopa riikide lõikes parlamentide maine või noh, et kas parlamente pigem nagu usutakse, usaldatakse või pigem ei usaldata, siis Eestis usaldab parlamenti pigem 36 protsenti, samas kui disusaldab parlamenti kuus protsenti ja siis see oli vist tõusnud natuke oli 12 peale ma mäleta, kumba pidi, kes tuli langenud või tõusnud, aga no igal juhul ka väike protsent võrreldes eesti eesti protsendiga näiteks. Noh, neil on eetikakoodeks Lätis, et et, et selles mõttes minu selline hea soov võib olla selles, et seda on nagu vaja on, võib-olla on ka teistel igal juhul õigus, kes mulle vastu vaidlevad, et, et ma ei näe nagu kõiki võimalikke taga järgi, mis sellest võivad tuleneda. Võib-olla need vastuolijad lihtsalt lähtuvad Gabragmaatikast, et kes on ebaeetiline inimene, ta jääb ebaeetiliseks ka siis, kui kehtestada eetikakoodeksi, vastupidi eetiline inimene niikuinii ei vaja ju mingit koodeksit. Jah, vot selle kohta jällegi ütlevad spetsialistid ja eksperdid, eetik ka eetika teemalistel eetikateemalistes küsimustes ütlevad niimoodi, et et siin tuleb kahte asja väga eristada, üks on professiooni ehk ametieetika ja teine on iga isiku isiklik eetika ja eetikakoodeks ei muuda ühtegi inimest paremaks. Seepärast, et ta ei tegele südametunnistusega, ta ei tegele lastetoaga, mida öeldakse, et meil ei ole seda vaja, meil on lastetuba, meil on südametunnistus, aga lastetuba või südametunnistus ei ütle sulle, kuidas sa pead käituma aineteks huvide konflikti olukorras, et, et selles mõttes ta on ikkagi nagu, pigem nagu abiks abiks neile, kes kellel on kahtlused, et kuidas käituda olukorras jah, ta ei reguleerida, reguleerib ametieetikat ja veel võib-olla niimoodi kitsamalt öeldes eetikakoodeksid, noh, ma ütlen, ma olen neid nüüd ka väga palju lugenud. Nad sätestavad või panevad paika mõnes mõttes selle valdkonna käitumise ideaali. Et olles nüüd neid lugenud tohutult palju, noh, muuseumitöötajate eetikakoodeks, masseerida eetikakoodeks, eks ole, siis noh, ma panen ka igal sammul tegelikult tähele neid eksimusi, mida tegelikult erinevate valdkondade esindajad teevad. Või noh, kasvõi sekretärid eetikakoodeks, eks ole, mis räägib sellest, kuidas sekretär ei lobise ja ja ei aja isiklikke asju töö ajal. Noh, see on käitumise ideaal, kindlasti ei saa nüüd öelda, et kõik niimoodi käituvad, aga ta ikkagi seab mingi eesmärgi ja, ja läbi selle muudab harjumusi ja selles mõttes on ta jah, võib-olla idealistlik Kui ma nüüd valmistasin ette seda saadet, siis mitu kolleegi soovitasid mul küsida. Ühe äsjase näite kohta, et mida eetikakoodeks oleks muutnud või muudaks. Riigikogu liige Peeter võsa deklareeris äsja avalikus tele-eetris. Mul on küll piinlik korrata. Pederastidel sünnivad pruunid lapsed. Vabandage väljenduse eest, kas eetik ka koodeks, midagi selliste juhtumite puhul muudaks, kas see muudaks inimest kasse? Jätaks mingid sellised väljaütlemised ära? Nojah, vaat see on täpselt, see on täpselt eetikakoodeksi reguleerimisala, et nendest parlamendi eetikakoodeksites on ikkagi üldiselt kirjas, et esiteks Parlamendi liige kasutab korrektselt keelt ja teiseks ei kasuta ebasobivaid solvavaid väljendeid kellelegi kohta, et noh, see on täpselt täpselt see, mida, mida antud juhul on tehtud, et, et, et kui, kui nüüd oleks eetikakoodeks, siis oleks võimalik seda nagu taunide hukka mõista üheselt, et, et see ei ole, see ei ole ühele parlamendiliikmele siiski siiski kohane. Aga samas, riigikogu on ju läbilõige ühiskonnast ja, ja ka valijate seas on raisku ja rumalaid inimesi, on inimesi, kellele ka meeldib näiteks selline väljendus, nagu ma äsja tsiteerisin. Siis kuidas me saame üldse üldse öelda, et teatud liiki inimkäitumine, mida valijad on võib-olla ka soovinud, neile meeldibki, et see on nüüd ebaeetiline. Nojah ja ei, see on tõsi, et riigikogu on läbilõige ühiskonnast ja täpselt seal kehtib ka iseloomuomaduste ühtlase jaotuse printsiip, eks ole, täpselt et nii palju on, on selliseid inimesi ühiskonnas, kui neid satub siis parlamenti, aga, aga kui, kui vaadata sellist üldist fooni, siis siiski nagu nõutud takse nagu kõrgemaid tasemeid või kõrgemat sellist eetilist standardit. Parlamendi parlamendiliikme puhul. Et, et see on jah, tõsi, et kindlasti kindlasti on inimesi, kellele kellele see, kellele see meeldib, aga ma tooks siia veel ühe dimensiooni ja see on põhiseadus. Põhiseaduses on ikkagi kirjas, et noh, et, et kedagi või noh, et sa tegelikult noh, see on küll diskrimineerimise kohta, aga et millestki ei seksuaalsest sättumusest ega, ega soostega millestki lähtuvalt ei tohiks inimesi nagu halvemini kohelda, et et jah, see peaks olema ilmselge. Mis sellest eetikakoodeksi arutelust riigikogus nüüd edasi saab, kuidas ta formaalselt nüüd edasi peaks kulgema? Noh, meil on, meil on töögrupp, kuhu siis kuuluvad kõikidest erakondadest ja, ja siis erakonnatutest üks üks liige ja, ja me oleme siin nüüd arutanud ja loodame varsti olla sellisel kujul valmis, et saaksime fraktsioonides seda edasi arutada ja, ja vaadata, et kuhu me siis sellega välja jõuame, et kindlasti ei ole see lihtne. Kui nüüd alla tõmmata, joon sellel eetikakoodeksi teemale ja edasi üldistada ka kasvõi selle eetikakoodeksi valmistamise ettevalmistamise protsessile mida riigikogus oldud aeg on teile õpetanud ja, ja kas olete pidanud ka tegema selliseid kompromisse, mida te näiteks enne ei kujutanud ette enne poliitikasse minekut? Ei, no eks ta on ikka väga palju õpetanud, väga palju õpetanud, see on noh, see on hoopis teistsugune maailm, kui kui see, kus ma varem töötasin. Aga, aga no mida siis konkreetsemalt välja tuua? Noh, öeldakse poliitika on kompromisside kunst, et, et kindlasti on on oluline oluline leida, leida neid pidepunkte ja ja noh, läbi rääkimised ja diplomaatia ja kõik, see on väga vajalik oskus, et et lisaks sellele, et sul on hea idee, peab sul olema ka ridamisi toetajaid, et see on kindlasti kindlasti eks õppe õppetund. Et et, et kust otsast ütleme asju alustada, aga aga kompromisse nagu selliseid suuri kompromisse ma veel ei ole pidanud tegema. Kas olete pidanud milleski pettuma, kas mingid elutõed, mis te seni olite omandanud poliitikas? Elutõed. Ei. Pilt on hea küsida ja sellepärast, et väga paljud riigikogu liikmed on seal ikka olnud ju aastaid. Aastakümneid on Riigikogus inimesed kes on poliitikas olnud juba alates teismelise east erakondade noortekogudes kaasa löönud, käinud aastakümneid juba ukselt uksele korraldanud valimiskampaaniaid töötanud erakondade kontorites. Meil on hoopis teistsugune taust kui, kui teil, kes te tulite täiesti uuena, eraettevõtlusest, nii-öelda teistsugusest keskkonnast, poliitikasse. See on, see on tõsi jah, et, et mis mida ma kadestan, võib-olla ka oma erakonna siis erakonnakaaslast muuhulgas või radiatsiooni kaasas, ma ei räägi ainult reformi ei jest, aga noh, mida ma just siin oli, just demokraatiapäev oli laupäeval ja siis ma käisin ka Saku keskkoolis esinemas ja pärast veel Tallinna Tehnikaülikoolis esinemas sellisel teemal, et et kas riigivõimu juures peaks olema pigem poliitik või ekspert, kes on parem üks või teine ja, ja ma tõin siis noh, nii välja plussid kui miinused ühelt ja teiselt poolt, aga aga lõppkokkuvõttes jah, selliste professionaalsete poliitikute eelis on ikkagi ikkagi see, et nemad teavad, kuidas asjad käivad. No selles maailmas, et kui sa oled olnud, ütleme näiteks ma ei tea, rahandusministri nõunik ja siis sa oled olnud näiteks riigikogu fraktsioonis töötanud ja ja, ja, ja, ja noh, tõesti teinud läbi neid kampaaniaid ja näinud kõike seda, et, et sa võib-olla jätad mõned vead tegemata, sest et sa oled seda kõrvalt näinud. Aga võib-olla jäävad ka mõned uued head ideed ellu viimata, sellepärast et kunagi pole ju nii tehtud. Absoluutselt see võib absoluutses olla olla täpselt niimoodi, et, et, et see on see võib-olla just miinus miinuspool sellel aga jah, et et see, et see suhtlusvõrgustik siis ka sul ju tekib ja sa näed, kuidas need asjad käivad, aga, aga mõneti mulle tundub, et võib-olla kohati on hea, kui sa ei tea, kuidas asjad käivad ja lähed niimoodi julge hundina peale ja siis noh keegi võib küll öelda, et nii asju ei tehta, aga kui asjad saavad tehtud, siis siis võib-olla teinekord on teistmoodi. Aga jah, et kindlasti kindlasti on ühel pool ja teisel pool võssa. Saate lõpuminutid muudkui tiksuvad lähemale, ma siiski ühte teemat tahaks puudutada, mis on ka seotud just nimelt teie professionaalse tööga enne poliitikat advokaadina tegelesite Kaju energeetikateemadega ja ka majanduskomisjonilt tegelete energeetikateemadega ja siis toon ühe praeguse diskussiooni esile. Põgusalt saame ainult arutleda, loomulikult sellele. IRL-i majandusminister Juhan Parts on juba mitu aastat üritanud vähendada taastuvenergia toetusi. Oli äge vastasseis tootjate ja ministeeriumi vahel, tootjad ähvardasid kohtusse pöörduda, kui see eelnõu oleks seaduseks saanud. Kui toetus oleks tagasiulatuvalt kärbitud. Aga siiski juulis täitsa üllatavalt kergelt suutsid majandusministeerium ja taastuvenergia tootjad jõuda kompromissini, suruti kätt ja näis, et nüüd on kõik takistused kadunud. Aga ei, siis ilmnes, et, et Reformierakonna keskkonnaminister Pentus-Rosimannus, tema ei ole kompromissiga rahul, kuna eelnõus on säte mis seab ülempiiri rohelise elektrimahule. Ja samuti ei ei meeldi keskkonnaministrile, et taastuvelektrit toodetakse Narva elektrijaamade 11 10.-st plokis. Ja sellest on siis ka järeldatud, et heitlus käib praegu selle nimel, et milline investor ikka saab endale selle rohelise energiatoetuse parts kaitseb riigile kuuluva Eesti Energia huve ja Pentus-Rosimannus jälle nende ettevõtjate huve, kes sooviksid investeerida uutesse rohelise elektri tootmise võimsustesse. Keeruline diskussioon, teie seisukoht majanduskomisjoni juhina ja ka varem selle valdkonnaga seotud inimesena. Jah, see on keeruline küsimus, teda veel riigikogus ei ole, aga jõuab, aga jõuab jah, ja selles mõttes ma ei ole veel igaks juhuks süvenenud kuivõrd-kuivõrd, nagu sinna tuleb, nii palju muudatusi, aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt need toetused on ikkagi ette nähtud, et selleks, et meil tekiks energiakandjate energia tootjate paljusus mida ei teki, kui selle toetuse, nagu ta praegu on, saab üks ettevõtja, kes ka ei loo uusi tootmisvõimsusi, vaid siis lihtsalt Ta kasutab seda toetust vanas jaamas nii-öelda. Et, et see, sellest, seda eesmärki nagu tuleks silmas pidada, et mille jaoks need on ette nähtud. Mulle tundub, et see on nagu läinud kaotsi, et on ainult see nagu rahajagamise küsimus, eks ole, et kes saab rohkem või kes saab vähem, aga miks küsida, miks see toetus on üldse ette nähtud? Ideaal oleks ikkagi see, et, et saaksid toimida turul tootjad, ilma et mingeid toetusi oleks vaja, oleks turumajandus, kes odavamalt pakub, selle käest ostame. Aga noh, toetus on ette nähtud selleks, et see turg üldse tekiks. Kui, kui meil on olukord, kus, kus ma seda numbrit praeguse aasta kohta ei tea, aga siin eelmise eelmiste aastate kohta, et kui see on kui protsent mis on koondunud ühe tootja kätte 90 või isegi kui ta on üle 80 protsendi, eks ole koguturust, see tähendab, et me kõik oleme sõltuvad siiski ühest ettevõttes, siis ei ole mingi turg meil tegelikult ei ole mingit valikut, et nüüd, kui elektriturg avaneb, et siis, et, et sellest turust nagu tekiks positiivne mõju, peab olema rohkem tootjaid ja see on tegelikult selle asja eesmärk. Parts on põhjendanud just Narva elektrijaamade 11.-st plokis selle puiduhake põletamist sellega, et see on tarbijale elektritarbijale kõige odavam võimalus saada rohelist elektrit riigile kõige odavam võimalus täita need võetud kohustused rohelise energia protsendi saavutamisel. Need on majandusministri põhjendused. Aga jah, oluline siin ongi jah kaks aspekti, et üks on see, et tarbija saaks aga odavamalt ja, ja teine teine pool on, on siis see, et tegelikult see Turka tekiks noh, ei saa vaadata ainult seda lühiajalist mõju, vaid peab vaatama ka pikaajalist mõju. Konkurentsiõiguse teooria jaga praktika ütleb seda, et kui on rohkem pakkujaid, on madalam hind ja, ja noh, isegi kui, kui lühiajaliselt, et hoida selle ühetootjale Ühel tootjale makstava toetusega, eks ole, hinda all siis pikemas perspektiivis ei toimi ikkagi ta ei toimi. Ja, ja see noh, me ei saa vaadata seda, et nüüd tarbijatele oleks odav järgmine aasta, vaid me peame vaatama, et neil oleks ka see elekter tagatud pikemas perspektiivis ja pikemas perspektiivis odavam või, või taskukohase hinnaga, et see on oluline Kui see antud teema jõuab parlamenti ja majanduskomisjoni, kas see on teie nii-öelda unistuste teema, kuna ka varem tegelesite sellega või ei saa nii-öelda Ei, ei saa kindlasti jah niimoodi öelda, et see on minu unistuste teema ja vot see ongi nüüd hea küsimus, et kas ma ise saaksin seda üldse menetleda, sellepärast et täpselt, et mul ei ole küll mingeid majanduslikke huvisid, aga ma olen ikkagi taastuvenergia tootjaid esindanud ja seeläbi minu seisukohad on ka kujundatud niimoodi ja ma ei ole seda kunagi varjanud, nagu ma toetan seda taastuvenergeetikat ja ma usun, et see on õige suund. Aga et jällegi olla nagu avatud, et ei saaks süüdistada mind kuidagi, et ma ühtede huve eelistan teistele, et selles mõttes ma arvan, et on korrektne, kui ma ise seda menetluste juhi Ma siis küsin, mis on majanduskomisjonis praegu teie lemmikteemad? Praegu siin me alles alles ma sain siis eelmine nädal komisjoni esimeheks tagasi, nii et eks ma alles jooksen soojaks praegu ja, ja neid teemasid siin nüüd järjest tuleb, aga, aga põnevaid teemasid on, siin on elektronside, aga see on suhteliselt väike teema, aga eks neid teemasid tule, energeetika on kindlasti üks üks oluline oluline teema, transpordi teemad. Noh, liiklusseadus, mille ümber on siin tohutult tohutult ettepanekuid, tohutult mõtteid. Just väga huvitav teie arvamus, kas siis bussirajale tuleks lubada elektriautot, kas tuleks lubada sõiduautot, kus on vähemalt kolm reisijat või mitte? Jah, see On hea küsimus, on tohutu töögrupp moodustatud selleks miks ma ausalt öeldes ei tahaks seda küsimust välja rebida kogu kontekstist on see, et et sel hetkel, kui liiklusseadus jõustus, mis oli aasta tagasi juulis sellest hetkest hakkas koputama uksele inimesi helistama, kirjutama inimesi, kellel oli kõikvõimalikke ettepanekuid, mida peaks liiklusseaduses muutma. Ja ma vastasin kõigile, et, et las nüüd natuke settib, et tulevad need probleemid välja ja me võtame need probleemid koos. Et ja vaatame selle seaduse siis nagu üheselt üle just seda hea õigusloome tava silmas pidades ja kõike seda, et me nagu teeme kõik nagu korraga, sellepärast ma ei tahaks seda vussi radade teemat nagu eraldi käsitleda, vaid ta võiks olla ikkagi üks küsimus, teiste seas. Aga isiklik seisukoht ikka joon. Isiklik seisukoht on see, et ega bussirajad on ju igal pool olemas ja vist kardetud ummikuid nad ikkagi kaasaga ei toonud, et et noh ma arvan, et on positiivne see, kui ühistranspordiga saab kiiremini. Aga see ühistransport peab sellisel juhul olema ikkagi, ta peab olema puhas, ta peab käima piisava sagedusega ja käima sinna, kuhu, kuhu, kus inimesed elavad, et nad saavad seda reaalselt nagu kasutada. Kui need bussid sõidavad seal radadel tühjalt, siis see ei ole mõistlik. Te olete ikka omandanud poliitika osa? Ahven mitte vastata sellele küsimusele ei, minu seisukoht, ma ütlen, et kui need, kui ühistransport ühisel, nagu, kui ühistransport toimib hästi, siis igal juhul bussirajad on, on positiivsed, et me seal sõidavad inimesed bussides. Aga kas nad võiksid sõita seal ka autodes, kus on näiteks kolm reisijat Aga see lõppkokkuvõttes, ma arvan, kaotab ära selle bussiraja. Siis esialgse mõtte. Teie vastuse kas motivatsiooni poliitikas jätkata on. Ka peale praeguse parlamendi koosseisu. Praeguse seisuga jah, praeguse seisuga küll, jah. Aga eks sinna on veel aega, nii et kaks ja pool aastat minna, eks näis, mis saab ja kuidas kõik asjad lähevad, aga eks see sõltub ka väga palju sellest, et kui palju jõuab ära teha ja, ja mis mis jääb veel tegemata ja nii edasi, aga üldiselt ma olen ikkagi mõelnud mitte nelja-aastasena seda perioodi, vaid pikemalt. Miks on ikkagi teiesuguseid tarkasid naisi tipp-poliitikas nii vähe? Ma tänan komplimendi eest. See on huvitav küsimus. Ma kahjuks ei mäleta autoritega, suvel oli Postimehes üks väga hea artikkel välise Ekspressis, ma ei mäleta täpselt, aga igal juhul üks meesterahvas kirjutas, et me nõuame tegelikult naistelt, et väga vastandlikku asja ühelt poolt seda, et sünnitakse rohkem lapsi ja teiselt poolt seda, et nad osaleksid rohkem juhtimises. Et need kaks asja on paraku natuke teineteisega konfliktis ja seal oli üks lause, mille ma joonisin lause alla siis ütles niimoodi, et mitte miski ei ole naisele tee motiveerivam kui oma imiku kisa. Jaa, täpselt täpselt nii see on, et et eks need noh, naistel on vaja teha neid valikuid, mida võib-olla meestel pole vaja teha, et see on kindlasti kindlasti see küsimus, miks, miks on vähe. Soovin teile jätkuvat konstruktiivset idealismi, seda on vaja. Aitäh, aitäh, Kaja Kallas tulemast stuudiosse ja, ja tänast tegija saadet juhtis Arp Müller.