Lugupeetud kirikuelu kuulaja täna õhtul tutvuda mehega, kelle elutee on viinud Ameerikasse, kelle juure taga on siin Eestimaal tema nimi on Toomas Vaga ja tema praegune elupaik on Leickwoodis. Kuidas teid eluteed USAsse viisid ja kuidas teist on saanud usuinimene? Minu elutee läks USAsse läbi sõja ja paguluse, ma olin väga noor poiss, kuueaastane, kui me Eestist lahkusime ja ma olin 11 aastane. USAsse jõudsime. Olime Saksamaal põgenikud ja pagulased ja ÜRO ühinenud rahvaste organisatsiooni hoolduse all. Kuni siis võimalus avanes, et saime USAsse minna ja seal USA-s ma kasvasin üles siis usklikuks ma sain alles, kui ma olin tõsiselt täiskasvanud inimesena usklikuks, kui ma olin 28 aastane. Kui ma olin Soomes Eesti üliõpilaste seltsi esindajana stipendiaadina Helsingi ülikoolis aastal 964 65. Ja seal ma sain kutse luterliku üliõpilasmisjoni kaudu tulla jumalateenistustele. Ja ma ei olnud omal tahtmisel või, või soovil ega ka huvi pärast käinud jumalateenistusel sellest ajast, kui ma olin kuueteistaastane olnud. Tegutsemisma sain, rääkis nagu piiblis öeldakse minu vastu või kõnetas mu südant ja mu meelt väga kutsuvalt ja ja tõsiselt, nii et ma tõsiselt läksin jumalateenistusele ja kuna ma olin ennem 12 13 14 aastaselt käinud pidevalt jumalateenistusel, mul oli luteri kiriku liturgia tuttav ja maalin umbes 16 seitsmeteistaastased lahkunud kirikust. Sellepärast et ma ei tahtnud nõustuda sellega, mis, mida me liturgias laulame ja ütleme ja ma läksin tagasi ka liturgia läbi, mis on standardiseeritud väga kokkuvõtlikult, aga väga selgelt väljendatud inimese jumala vahelise vahekorra ajalugu nii ühiselt, inimkonnana kui ka individuaalselt. Ja ma lugesin liturgiat ja ma ütlesin iseenesele, et ma ei vaidle selle vastu vastu ja ma ei nõustu ka sellega. Ma lihtsalt vaatan, mis juhtub. Ja juhtus see, et ma tundsin, et jumal armastab mind. Et ta on oma poja Jeesuse Kristuse, oma armastuse, tunnistuseks minu pattude või eksimuste, mu pahade tegude, mu eemalduse jumalast ja minu paha suhtumise, mis igal inimesel on minu ligimese tema Jeesuse Kristuse saatnud mind päästma sellest. Jumal ei taha mind mitte karistada, ei ole mingisugune kubjas, kes ütleb, saage paremaks, saage paremaks mis on väga-väga mitme inimese õieti inimlik, veel lapselik. Ja ma tunnistasin jumalale, et ma olen nii kaugel olnud ja et kui ta, kui ta vastab minu palvetele ja nagu jutumärkides võiksite tõesti olemas on siis ma teen nii, nagu see pastor, keda ma oletan, siiski teab vähe rohkem usust, kui mina tean. Selle ajani ma arvasin, et ma tean rohkem kui pastorid. Aga ma võrdlesin, pastorid nagu psühholoogia professoriga, ma õppisin psühholoogiat ülikoolis, lõpetasin psühholoogias. Et kuigi mulle võib-olla professor ei meeldinud, aga tema siiski teadis rohkem psühholoogiast ja, ja ma pidin õppima, mis ta ütles. Ja, ja ma võtsin kuuldamis kirikuõpetaja kantslist ja altarit ütles jaa. Ja ma panin selle proovile. Ma hakkasin palvetama Jeesuse Kristuse nimel. See oli minu ses nimi. Jeesus Kristus oli väga veider mu suus, ma ei olnud elus palvetanud tema nimel, aga kuna mulle teatati, et jumal oli ütelnud, et kui meie Jeesuse Kristuse nimel oma patud üles tunnistame, siis tema annab meile meie patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust. Ja jumal vastab neile ja ma hakkasin seda tegema, siis läksin järgmisel pühapäeval teenistusele järgmisel pühapäeval, järgmisel pühapäeval. Ja ma mäletan, kui ma olin üliõpilaste internaadis magasini mäletan pühapäeva hommikul, kui kõik mu sõbrad veel magasid, maa, ajasin oma habeme ära, panin lipsu ette, jää pintsaku selga ja läksin bussi ja sõitsin jumalateenistusele. Ja mulle hakkas usu maailma avanema, piibel hakkas avanema, ma olin 28 aastane, maalin ülikooli lõpetanud, ma olin sotsiaal, allkaitse või toetuse tööd teinud Ameerikas. Aga ma olin nagu laps usus ja kuna ma joonud leeris käinud, sest 16 aastaselt ma keerasin selja jumalale ja, ja läind leeri, siis ma olin 12 13 aastastega leeris. Aga mul ei olnud üldse häbi. Ma olin tõesti jumalale siis. Ja, ja mu elu muutus. Ja ma tundsin, kuidas jumala arm mind haaras. Minus sündis armastus kõikide inimeste vastu, sest ma nägin, kuidas jumal kõiki inimesi armastab. Sageli arvatakse, et inimese usu poole pöördumisel on mingi konkreetne põhjus. Mingisugune murranguline hetk tema elus. Ja te ütlesite, et alguses te ei tahtnud usku vastu võtta. Kas te mäletate, milles konflikt teis endas oli, miks te ei tahtnud usust kuulda ja kirikust eemaldasite? Sellepärast, et mina arvasin, et mina olen targem kui piibel kui kirikuõpetajad ja kui jumal ise, see on inimese põhiline, nagu Lutter ütleb, kaval jumalavallatus. Ja teine põhjus on see, et ma ei tundnud Jeesust Kristust. Ma ei tea andnud, kes Jeesus Kristus on või miks tema maailm oli tulnud. Üks põhjus, miks mina ei tulnud Jeesus Kristust või olnud huvitatud, ma ei saanud õieti minu patusest olukorrast, see tähendab jumalast eemale tutvumise olukorrast, jaga inimlikkuse, hädade ja, ja, ja kurjuse probleemi põhjusest aru, mina vaatasin sellele inimlikult. Lähen kuma kirikus, istusin veel noorena 16 aastasena ja kui ma kuulsin väga head, kui mäletan, ta mõtlen selle peale tagasi, siis ka head jutlused. Õpetaja Mihkel sooviks pidas neid meile, kus ma elasin, meil oli oma eesti kirik oma Eesti surnuaed ja kõik Ameerikas. Aga hiljem oli ameerika luteri ülikoolis usueetikaprofessor ja ma kuulsin, kus ta rääkis sellest, et me oleme patused ja, ja mina nagu olin mässuline selle vastu ja ütlesin nomis jumal mind patuseks, kutsub ta mind selliseks loonud. Või, eks ta teab, mis me oleme, miks ta meid siis noomib ja karistab selle eest. Aga ma ei olnud teadlik sellest, et jumal ei ole mitte meid kurjusele loonud, vaid hea hea jaoks. Jumal on meid täieliseks loonud. Aga meie oleme oma iseseisvuse poole pürgimise tahtmise tagajärjel eemaldunud jumalast ja sellepärast me oleme siis langed raskustesse. Aga teiseks. Ma ei teadnud, et jumal on siiski mulle appi tulnud, et mina suudaks täita seda, mida jumal tahab, et ma täidaksin, teeksin ja seda ta on teinud Jeesuses Kristuses. Ta on valmis meid uuesti üle ja ümber looma. Ja muidugi lõpuks, nagu öeldakse, noorel igal täiskasvanud inimesele nimetatud elu ilma jumalata paistab palju toredam, nagu üks Ameerika õpetaja ütles, et paat peab meelitav olema, muidu inimesed seda ei teeks. Ta ütles, et ega loll ei ole, et ta jätab, meelitaks meeldis hirmsate asjadega, ta meelitab meid väga mõnusate ja meelitavate ja meie uhkust ja väge ülistavate asjadega. Aga jumal valib igale inimesele oma tee. Aga selle tee lõpp on kõigile sama seon rahu Jumalaga Jeesuse Kristuse läbi. Mis te arvate, mis on tänapäeva inimesele kõige suurem dilemma et eetilise olendina edasi arenenud? Inimene peab lahendama oma vahekorra oma loojaga ja sellest lähtuv järgmine tähtis probleemi lahendus oma vahekorra oma ligimesega. Pakiline probleem on see, et inimene on ilma jumalata täiesti paljas ja üksinda terve maailma kõiksuse ees. Sellest tuletatakse igasuguseid ideoloogiad ja õpetusi, mis õieti inimesi rõhub. Et teine inimene teeb ennast jumalaks teisele inimesele, ta valitseb teise inimese üle. Kas see on siis poliitiliselt ideoloogiliselt nagu tee väga teravalt olete tunda saanud või siis majandusliselt jaga teabevahendite kaudu, sellepärast inimene on segases olukorras, tal ei ole midagi midagi, mille peale tema saab kinnitada ja ütelda, see on kalju, mille peal ma seisan. Lõpuks võib-olla jääb tema ainult iseisikuna ja ta näeb tihtipeale kui vilets ja abitu Ta on. Ja sellepärast ta kasid, muutub apaatseks, muutub mässuliseks või siis muutub hundiks teisele inimesele. Sest kui jumalat, kes on kohtumõistja samal ajal, kui ta on halastaja ja armuline ja see, kes päästab tema, on ka kohtumõistja siis inimesele ei ole mitte mingisuguseid eetilisi, reaalseid aluseid, mis pidurdaks või takistaks teda, tal ei ole absoluutseid aluseid, siis niisugune õpetused nagu Aadeesti käsiraamatus, ma lugesin, et, et kõik, mis edendab revolutsiooni, on eetiline, reaalne. Nüüd seda võib laiendada ja ka teistesse ühiskondades. Ja sellepärast inimene lõpuks ütleb, et mis on selle kõige tähendus. Kuhu ma lähen, kuhu läheb inimkond, miks? Me oleme siin niisuguseid küsimusi, inimene ei suuda vastata ja siis, kui temal tulevad isiklikud kriisid nagu haigused, surmad, kaotused, võib-olla vaesestumine või ta kaotab oma omaduse, siis temaga isiku väärtus kaob ära. Tal ei ole enam midagi. Ta nagu koguja raamatus õieti süstemaatiline harjutus, või niisugune mõttemäng, kus küsitakse, et mis juhtuks, kui jumalat ei oleks olemas, nii et piibel harrastab ka niisuguseid küsimusi ja seal on öeldud, siis olukord oleks selline siis nagu ta ütleb, elav koer on vägevam kui surnud lõvi. Et siis on see ainuke asi, mis meil jääb üle, on, on meie oma elu ja me peame tegema kõik, mis võimalik, et seda nii jõua oma käes hoida ja kaitsta seda ka oma ligimese kulul. Sest et see on ainuke Tartus, mis meil on, aga seegi on, on mõttetu, seda me leiame nendeks koguja raamatus ja seda pärast kajastatud ka 20. sajandi filosoofias nagu eksistentsi alismis ja ja teistes filosoofilistes joontes. Sõnateistlikud. Kahjuks inimkond pöörab rohkem rohkem jumala vastu. Aga palvetame selle eest, et, et jumal armu heidaks. Äratuse annaks püha vaimu läbi, tööd teeks inimestes ja ärkamine tuleb ja selle tagajärjel rahu ja rõõm inimeste keskel valitseb. Ja inimesed saavad omavahel ja jumalaga harmoonias elada. Nii et see võitlus inimkonna üle käib jumala täna, vahel kogu aeg, nagu Lutter ütles. Ja iga inimene peab otsustama, kumma poolel ta tahab olla. Sestan Emma, kumma poolel neutraalset positsiooni ei ole? Millise kogudusega te olete seotud praegu? Mina olen kahe Eesti Evangeeliumi Luteri usu kiriku koguduse õpetaja Leic vudis New Jersey osariigis, see asub umbes 100 kilomeetrit lõuna poole. New Yorgi linnaastmel on oma kirik oma maa-ala seal. Ja siis New Yorgi Pauluse koguduse, ütleme nii, et mul on kaks kogudust. Leicudi koguduses on ümmarguselt 250 inimest. New Yorgis 250 kuni 300. Lörizon ka teine Eesti Evangeelse luterliku kiriku kogudus, mis on suurem? Mul on jumalateenistused igal pühapäeval lõikudis oma kirikus algusega kell 10. Ja ma pean üle pühapäeviti nimetatud inglisekeelsena abiteenistusega ja, ja, ja ülepühapäeviti, ma sõidan peale LEI koodi teenistust New Yorki teenistust pidama, mis võtab umbes poolteist tundi või oleneb liikluse tihedusest, võib olla ka kaks tundi. Ja pean siis New Yorgis ka teenistuse siis mul on piiblitunnid Leicudis ja blogis New Yorgis. Ma pean piiblitunde Eesti Majas samadel päevadel kui meie New Yorgi Eesti seeniorid tulevad kokku, sest nad on üle selle suure New Yorgi linna kokku tulnud, mis on väga suur. Ja siis nad saavad omavahel olla pensionäride koosolekul ja ettekandeid kuulda seal ja laulda ja, ja, ja siis need, kes soovivad, kogunevad minuga piiblitunnile. Muidugi, meil on pühapäevakool lastele lõigu uudis. Ja ma õpetan koos õpetaja Rudolf Kivirannaga, kes on Eesti Evangeelse luterliku kiriku teise koguduse õpetaja New Yorgis, õpetame üheskoos leerilapsi venolleeri klass. Leicudis õpetab mu poeg pühapäevakoolide tuleb ülikoolist iga nädalalõpp koju ja õpetab siis pühapäeval tan umbes Nis ka 100 kilomeetri kaugusel on ülikoolis. Me põhiliselt kasutame Ameerika luteri kirikute loodud materjale ja siis me kohandame seda Eesti noortele, need ka väga hästi välja töötatud, nad on pedagoogiliselt ja usuliselt väga head. See on kuidas, kuidas õpetada noorele või täiskasvanule, kes ei ole enne usuga kontaktis olnud. Mida ütelda nullist peale, seda peab õpetama, nagu ma, mina kogesin seda käsk käsu peale õpetuse õpetuse peale samm-sammult harilikult lastele antud õpetus algab väga lihtsal põhilisel tasemel peale ja ja harilikult on ka mõõta materjalid seatud eri vanustele on eri eriprogramm. Nii et et seda õieti õpetus peab läbi viima pragmaatiliselt, on lihtsalt, et sa, et sa õpid seda tehes või harrastades niivõrd palju hoiduda eemale filosoofilistest küsimustest, vaid targutamisest. Noh, ma ütlen vaid, sest usk, ristiusk võeti ju, Theo, kristlik usk, sonis vana ja uus testament kokku on väga praktiline, ta ei ole mitte filosoofiline ka palju filosoofiat kirjutatud selle põhjal, sest jumalas on kõik olemas. Jumal on väga rikas, jumala sõna on väga rikas. Et jumala sõna võib kõnetada. Ja nagu me ütleme, sellikumide lapsikud, vaid lapseliku uskliku otsekohe konkreetselt. Ja ta võib anda filosoofias välja õpetatud inimesele väga palju tööd ja peamurdmist, kui ta tahab. Aga põhiliselt on pragmaatiline. Ta on isiklik vahekord jumalaga Jeesuse Kristuse läbi, kes on ajalooline isiksus, kelle läbi meie saame kontakti jumalaga, sellepärast kui ma lastega kokku saan, siis ma panen käe nende peale, ütleb pea meeles. Jeesus armastab sind. Ja see on see kõige tähtsam sõnum, mis lapsele või täiskasvanule võib ütelda, sest iga üks meist igatseb armastust. Igatseb armastust, mis kunagi ei peta, mis kunagi meede ei jäta ja Jeesuses Kristuses. Jumal armastab meid nõnda oluliseks, kelle laul, mis ma lastega laulan, võin seda laulda. Jeesus armastab meid, lapsi, kõiki lapsi maailmas, musti, valgeid, kollaseid, nende hulgas eestlaseid, Jeesus, kõiki lapsi, seal ta armasta ja täiskasvanuid ka. Kuidas te näete kiriku- ja poliitikasuhet, kui palju peaks kirik poliitilises elus kaasa rääkima ja kui palju tohiks poliitikat tuua kirikusse? Kirik nagu praegu öeldakse, peab olema prohvetlik hääl, kirikuni, iseseisev. Ta ei või olla poliitika või poliitilise võimu kontrolli all. Ta ei pea vastutama või olema kuulekas, sellele kirikukohustus on olla jumala sõna kuulutaja. Nagu vana testamendi prohvetid, kes ütlesid, nõnda ütleb, issand issand, rääkis mulle. Ja nõnda tema ütleb. Ja tihtipeale siis kirikukohustus ja õigus on olla väga kriitiline ühiskonnas valitseva olukorra vastu. Ja eriti siis, kui ütleme, keiser On jumalavastane, kirikul on see kohustus, sest kirikukohustus on teenida kõigepealt jumala riiki, seda issand Jeesus Kristus ütles. Otsige esiteks jumala riiki ja see kõik muu materiaalne ja, ja ühiskondlik, see antakse teile. Kirik peab seisma jumalariigi kuulutena mitte tagasihoidlikult mitte peidus vaid jumal riigi kuulutajana kõigis asjus, ühiskondlikes inimestevahelistes suhetes ja ka riigi seadusandluse valmistamisel kui riigi kodanike kogu siis riigi heakorra hüvanguks. Kirik palvetab, meil agendas, alati olnud. Aga kirik palvetab ka vastaste eest. Et nad pöörduksid, et rahu tuleks. Kirik ei saa poliitiliseks minna, nagu on see, mida nimetatakse Libération, Yalatši või, või liberatsioonideoloogia, mis on täiesti marksistlik. Mis on õieti juhtunud, on Jeesuse Kristuse nagu öelda kõvad sõnad, need on need väga nõudvad sõnad, kes nõuavad õigust ja võrdsust ja ja vaeste abistamist. Need on keeratud marksismi teenistusse seon äärmus sesse viidud, eriti Lõuna-Ameerikas. Nicaraguas, kus, kus katoliku preestrid, kes on valitsus, isegi häbistasid paavsti, kui ta tuli sinna külla, aga Nad rahvas hääletas neid välja oma positsioonidelt. Ja kirik muidugi, kui me nüüd räägime poliitilistest süsteemidest, filosoofiadest, kiriku esmajärguline kohustus on hoolitseda selle eest, et tõeline südametunnistuse usuvabadus valitseks Maal. Ja sellepärast, tema peab kaitsma kõiki, kes südametunnistuse ja usu pärast on taga kiusatud eriti oma õpetajaid, tai võis selja keerata oma õpetajatele kes minevikus ja kes ka praegu on siin eestimaal prohvetlikku häälena kuulutanud riigi vastu armastusest oma rahva vastu. Et rahvas saaks päästetuks, kirik ei või nendele kirik peab neid kaitsma. Selles küsimuses, kuidas usk tuleks valitsusse. Selles ma olen võtnud oma juhised Ameerika ühendriikidelt. Jaga Soomelt Ameerika Ühendriikide manifest või Vabaduse välja kuulutus algab sõnadega, mis tunnistab usku loojasse. Ja ütleb, et looja on andnud kõikidele inimestele teatud kustutamatud õigused, mille hulgas on elu vabadus ja heaolu järgi või heaolu poolest töötamine. Ja see on looja, antud vabadused ja riigi kohustus on neid kaitsta ja teenida. Et inimestel neid oleks. Ja Ameerika Ühendriikide näiteks iga kongressi istung algab palvega. Mina olen ka Ameerika kongressis palvet ütlen, et Eesti vabariigi aastapäeval kaks aastat tagasi ja oma idu kongressil oma vaimulik palve peab lühike olema 120 sõna ja mitte rohkem. Aga iga istung algab palvega ja ameerika lippu vandes. Ma mäletan, kui me koolis iga hommikul seda ütlesime, on sõnad üks rahvas jumala all. Jumal on nimetatud sellest samuti Soomes meie, meie vendade juures mehe naaberrahvas, meie hõimurahvas. Eduskunna istungijärk algab sellega, et terve esindaja kogu. Muidugi see sund ei ole, aga, aga nii on. Ta on jumalateenistus, ma olen näinud, kui kus ministrid marsivad sisse ja niisugused mees ka, kes ma tean, ei hoolinud väga palju usust ja lõpeb samamoodi Helsingi ülikoolis, kui ma seal olin ka kui semester algas olisi meeste algusjumalateenistus ja lõpp. Niiet et selles suhtes minu palve on ja see on üks põhjus, miks ma ka siia tulin siia kongressile oli, et, et anda tunnistust sellele, kuidas kristlikud valitsused, kuidas valitsused, mis on tehnilisest ütlemate, istliku arusaamise ja tunnistusega, tunnistavad seda, et lõpuks nagu iga üksik inimene, liiga kogu valitsus oma tegude poolest on vastutav jumalale. Ja see hoiab valitsuse aisade vahel, et tema ei muutuks jumalaks, mis siis omavoliliselt võrkas keelda kästab pooda või lasta oma kodanikke. Jeesus Kristus ütles, mina olen sama eile täna ja igavesti. Nõnda on jumal maailma armastanud, et andis oma ainusündinud poja, et ei ükski, kes temasse usub, hukka saama vaided, temal on igavene elu. Jumala õnnistust teile ja kõigile kuulajaile. Ja rõõmutseme jumala armus Jeesuses Kristuses.