Nii teles kui ka raadioeetris tänab saatejuht külalist intervjueeritavat aitäh saatesse tulemast küsimustele vastamast. Ja mida üldjuhul vastab külaline, kes ka tahab näida kultuurne ja viisakas, aitäh. Mille eest see on massiline ja minu arvates ka väga vale keelekasutus on ju kümneid õigeid vastamise vorme, palun tänan küsimast, kutsumast võtke, lisaks oli meeldiv ja nii edasi. Tsitaadi lõpp on ju parandama, muret väljendanud, kuid et kordamine on tarkuse, tuleb taas meelde tuletada. Tõepoolest tuleb seda tänamise järel tänamist ette üsna tihti. Kas see üdini halb ja vale on? Ütleja tahab ju head. Parem oleks minugi meelest see, kui tihti avalikkuse ees esinejad peaks meeles teisigi võimalusi ja kujundaks endale suupärase vastuse, mis loomulikul moel õigel ajal huulik tuleks. Kes ikkagi mõtleb, et mis seal siis valesti, see oli sellele lihtne paralleel. Kui naaber teile heast südamest oma toredast õunasaagist mõned õunad poetab ja teie rõõmsalt, tänan või oi, aitäh, mis te nüüd kobate ja punastategi. Naaber ju ei vasta, sellele aitäh ütlebki, pole tänu väärt või võtke heaks.