Paul Mägi, Erki Pehk on olnud sinu kirigeerimis õpilane. Kas sa praegu, keda teatris, kui ta nüüd astub üles? Juba lavastuste dirigendina võtad teda ikka ka veel kui õpilast, on sul temaga säilinud isiklik suhe või vaatad nagu kõikidele teistele kirigentidele? Teatri muusikalise juhi pilguga? Et esiteks, minu arvates dirigeerimist õpetada on väga raske, kui mitte võimatu. Ja, ja teine moment, et dirigent on, on õnneks. Selline inimene, kes paratamatult on sunnitud õppima kogu oma elu Koos mitme mitme teise andeka noor noormehega on, on juba jah, päris päris mitmeid aastaid. Mina olen nimetanud seda konsultatsiooniks enam kui õpetamiseks. Jah, me oleme kokku puutunud. Ta aasta-poolteist õppis ka Läti muusikaakadeemias sel ajal, kui ma töötasin Läti muusikaakadeemias ja Peale seda on ta Estonia teatris toonud nüüd välja juba kaks lavastust muusikalise juhina ja need on siis Silva ja, ja hallo Dolly. Ja ma arvan, et kõige olulisem dirigendi jaoks samm on leida tööd. Ja teine tähtis moment sellel töökohal ka vastu pidada. Et selles mõttes ma loodan väga, et Erki Pehk on, on ka tulevikus üks nimekaid eesti dirigente. Ja mul on hea meel, et on Estonia teatris tulemas ka härra Elmo Tiis vald kes on assistendina siin juba juba Kaastegev olnud. Samuti Olari Elts, kes, kes on ka just selles seltskonnas olnud ja ja juba endale nime teinud, kui dirigent. Ja ilmselt on, on tal ka huvi ja me oleme sellest rääkinud. Et ta, et ta tuleks ka Estonia teatrisse, nii nagu see on alati olnud, sest Estonia teatris on, on praktiliselt omad ristsed saanud kõik eesti dirigendid. Ja, ja see võimalus siin siin on, seda enam, et praegu mina näen küll seadust juba noorte järeltulevate dirigentide Fox ja, ja on aeg, et, et tuleks üks põlvkond dirigente taas peale. Ja see ongi just jah, see põlvkond praegu selleealised kui vanad nad on. Alla kolmekümmet. Ja kõik on olla kolmekümmet, nii et parajas eas alustamiseks ja, ja ja küll siis elu näitab, kes, kes ujuma jääb. Kas praegu Eesti muusikaakadeemias on nüüd orkestridirigeerimise klass olemas? Et ei ole esmast vajadust orkestrijuhtimist minna õppima mujale? Ja Eesti muusikaakadeemias on see see kursus olemas, kuid arvan, et dirigeerimist peab õppima seal, kus on eeskuju, kus on see inimene, see isiksus, dirigent, kelle juures soovitakse teadmisi omandada, sest see on kompleks, seda ei saa valida kooli järgi, pigem see on siiski kinni isiksusest ja sobivusest. Nii nagu ma omal ajal hoolimata sellest, et kõik eesti dirigendid õppisid tolleaegses Leningradis otsustasin minna Moskvasse ainsa eesti dirigendina siiani. Et just saada oma oma impulsi ja mõju kenaadirostessenskilt. Ja ma olen siiani selle eest tänulik. Selles mõttes, eks, noored mehed, vaata, kus on see see, kellelt tahavad saada haridust ja mõju ja, ja teadmisi, oskusi. Erki Pehk, me oleme siin Estonia teatri dirigentide toas. Kui kaua see tuba on olnud? Nüüd teil? Oma ja kodune? Poolteist aastat ütleme nii Kas teie õpingud on lõppenud ja kelle juures te olete? Pinnad õpingud, ma arvan, et ei lõpe mitte kunagi. Dirigendiamet on juba kord selline, et õppida tuleb nii-öelda surmani. Alustasin kohe peale sõjaväge Peeter liigee juures. Pool Siim konservatooriumi siin konservatooriumis, no see oli sihukene, paralleelne õpe, samal ajal ma õppisin tegelikult koorijuhtimist professor antsele juures. Tol ajal ma ei tea seda, ei nimetatud vist päris fokutatiivseks seda õpet. Poolteist aastat sai õpitut EDIT juures, siis ta sõitis ära Soome. Tal polnud enam aega õpetada ja siis tuli konservatooriumis sümfooniaorkestri juurde Paul Mägi, siis saigi tema poole pöördutud palvega, et võib-olla ta õpetaks ka dirigeerimist, ta oli sellega nõus. Ja siis sai õpitud oma kaks aastat nii-öelda fakultatiivselt. Siis samal ajal läks Paul Mägi Riiga oli seal neli aastat ühtekokku ja viimased kaks aastat sai seal nii-öelda koosoldud. See tähendab, et mina õppisin Läti muusikaakadeemias dirigeerimist ja ta õpetas mind seal edasi. Paul Mägi tuli tagasi, lõpetasin ka mina seal oma õpingud ja nüüd konkreetselt praegu ma jutti kellegi juures kõige parem õpetaja on Estonia teater ja see töö siin. Aga eks Türgimise jätkub ja kes teab, võib-olla veel saab ka edasi õppida. Kui ma pool Mägiga rääkisin ja mitte väga hiljaaegu, siis kuidagi tuli jutuks niimoodi. Samad mõtted, mida teiegi ütlesite, dirigent õpib surmani ja tegelikult ei vali. Dirigent võib olla poole mitte linnade ja maade järgi vaid oma õpetajaid valib ta isiksuste järgi. Kas ma võiksin küsida nii, et kas te Riiga läksite oma õpetajale järele? Et Paul Mägi juures edasi? Just nii. Õige tähele Fane, teisiti ei saanudki olla. Tee oma õppimise käigus sümfooniaorkestridirigeerimist õppides ju võtate läbi ja, ja töötate ja kuulate palju sümfoonilised muusikat. Kas nüüd Estonia, tere, natukene ei piira seda teie ampluaa maad? Ma muidugi saan aru, et tohutult huvitav on praegu siin nende muusikalide ja operettide ka töötada. Aga mida te kodus nii iseenda jaoks veel kuulata ja mis teile endale huvi pakub selle kõrval, mis teatris? Toimub kodus ma, kui päris aus olla, siis kodus ma eriti muusikat kuulata üldse ei armasta. Kui siis tõesti, kui mul on väga konkreetselt mingisugune teos juhuslikult ette jäänud, siis ma tähendab põhjalikult enda jaoks selgeks teha, mis asi ta on. Noh, näiteks mõnikord on sümfooniakontserdi kavas mingisugune teos, millest ma mitte, kui midagi teha, siis ma tavaliselt võtan ta ikka kätte, kui ma tean, et ma saan sinna kontserdile minna, et ma oleksin eelnevalt temaga ikkagi tuttav. Ja kui on võimalik partituur kätte saada siit, Eestimaalt, siis võtan partituuri ja kui on muusikat võimalik kätte saada, siis muusika. Vahetevahel ostan paar siukest intrigeerivat plaati enda jaoks sihukeste heliloojat, aga kellest ma suurt midagi ei tea, näiteks näiteks siin aasta tagasi tordaki miitsu. Aga aga põhimõtteliselt, mis puutub sellesse, et et kas teatritöö ei piira minu, kuidas te ütlesite, tegi ampluaa ampluaa, siis ma arvan, et esiteks ma ei olegi mingi teab, mis suur dirigent ma alles teen oma esimesi samme ja küll küll tuleb past aeg, kus jõuab kõigega tegeleda, praegu mul huvitasin maksimaalselt huvitasi oma oma spetsiifika ja ja omad omad võimalused ja ja ma arvan, et see kogemus, mis ma siit saab, On see on, see on isegi väärtuslikum kui võib-olla kohe, kui sattuda sümfooniaorkestri, et siin on palju selliseid asju, mis sageli sõltugi alati dirigendist ja siin on just vaja õppida reaktsioon ja võimet kokku traageldada ja kõiki selliseid omapäraseid teatrispetsiifilisi asju, mida sümfooniaorkestri ees võib-olla ütles, et ei tule. Te ütlesite mulle enne, kui mikrofon oli sisse lülitatud, et ainult tollist jai millestki muust räägime siis seal tollis ka. Mida siis konkreetselt? Sellest võib palju rääkida. Kraavidel olnud paar korda just Travidel. Muusika kütkestab teid väga. Ja kindlasti, ütleme siis nii, et muusika, ükskõik, milline ta on, ta polnud, ta peabki katkestama, sest on ju selleks loodud ja ei ole mingit vahet, kas see on muusikal, kas seal on mingisugune sving, jazz või, või see on romantiline muusika või, või mistahes ta lõppude lõpuks selleks loodud, et reaalselt mõjuda ja, ja ma arvan, et dirigent peab olema võimeline igasugust muusikat. Kui palju lavastaja ja ütleme ka praegu soovides tihti ma näen Paulmegi, istub seal kusagil esimeses, teises või kuuendas reas. Kui palju need kaasmõjutajad teid kas häirivad või toetavad? Ma arvan, et ükski ükski sõbralik ja hea inimene ei saa kuidagi negatiivselt mõjuda pigem just ikka turvaliselt, kui Paul Mägi on saalis, siis ma tean, et see on minu õpetaja, et kõik pärast kommentaaridena ütleb, et see on, see on, see on õige ja ja selle taga ei ole mingit noh, jumal teab kadedust või mida, mida iganes selles mõttes teistesse arvamustes konkreetselt oma tegevuse kohta tuleb ikkagi suhtuda teatud reservatsiooniga. Ikka tuleb kuulata neid inimesi. Kõik teatri dirigendid peaaegu esimesena, kui tuleb lavastustest juttu siin läbi aastate või mõtlen, antud hetkel hakkavad kõigepealt rääkima lavastajast, et nuhk, et lavastaja kas tuli niisugusena või, või naasuguse ettevalmistusega ja kas aga nende arvamused kohe klappisid või vastupidi ja nii edasi. Kas teil oli selle muusikali kohta juba enne oma pilt ja nägemus ja tunne ja kõik see olemas ja läkse Ingo Normeti omadega klappima? Seda Hallodollitan, Sul on võimalik näha videotes ja, ja televisioonis ja räägi nendest kõrvalmõjudest ja suhetest. Jah, tähendab, kui ma sain teada, et mul on võimalik seda hellodollid nii-öelda muusikalise juhina Estonia teatris laval, et aidata siis üsna peale seda ma sattusin raekoja platsi plaadipoodi ja leidsin sealt kohe Broadway nii-öelda esietenduse seal üldse selle hallo Dolly esietenduse plaadis siidi. See oli kohe mingisugusel kolmandal päeval peale seda, kui sa proodil välja tuli, oli lindistatud. Ja siis ma ostsin kohe selle plaadi, loomulikult mind huvitas, et oh, et mis numbrid seal on ja mis, mis muusika seal selline on. Sest ega põhimõtteliselt ma teadsin ainult seda lõõdellid kes seda lugu ei tea. Kuulasin läbi, oli piisavalt huvitav, piisavalt eriilmelised lood, et ei olnud niisugune üks restorani muusika. Ma saan väga halvasti öeldud muusikali kohta, seda Hello Dolly see ei ole ja selle üle on, mul oli kohe hea meel. Siis suvel sattusin Norrasse täiesti juhuslikult leidsin sealt videoletist Barbra Stre isendiga selle geniaalse vapustava filmi. Loomulikult ostsin selle kohe ära, just. Mine tea, miks see pidi just nii minema. Kahju, ainult et see orkestratsioon, mis etendusel läheb ja filmi orkestratsioone, ta on totaalselt erinevad asjad filmi jaoks on kirjutatud spetsiaalne suure sümfooniaorkestri jaoks, orkestrisse on ja, ja seal on muidugi 100 korda geniaalsem kui etenduse oma, nii et sellest on kahju. Sest see oleks inspireerinud palju rohkem ja palju-palju paremini, võib-olla seda tükki tegema. Aga kui ma Hingoga esimest korda kohtusin, siis tema oli kohe traksitest hakkamist täis, et kas seal seda muusikat on ja siis ma ütlesin, et jah, et mul on, oi, too mulle karutuse plaat ja selles mõttes oli tore. Siis ta rääkis Laine Mägile, siis mina veel ei teadnud, et Laine Mägi tuleks korra krahviks. Aga tema oli juba rääkinud Laine Mägile, kes juhtumisi sõitis just Ameerikasse, et vaat, kui sina lähed, hangi sealt ka üks plaat ja tema hankis seal siis mingisuguse hilisema versiooni 30 aastat hiljem. Ja tõi selle plaadi loomulikult siis vahetasime neid plaate, kuulasime neid, neid ettekandeid ja ma võiksin nii-öelda, et oma mingisuguse nägemuse ellu tollist olema kokku miksinud võib-olla nendest plaatidest ja sellest plaadist, noh nagu sihukesed paremad ja efektsemad asjad. Noh, kindlasti ei ole ju mõtet jalgratast leiutada, kui ja mis seal muusikalis nii suurt ikka siis aga on nii et ma arvan, et ja, ja loomulikult nüüd, kus ma tükk aega enne etendust ma annan neid plaate ei kuulanud loomulikult, et siis kui ma partituuri tutvusin, siis, siis ma ikka kuulasin neid plaat, aga aga nüüd, kui ma olen hiljem plaadi peale panen, siis ma vaatan, et oh, et ma olen tegelikult täiesti teistmoodi. Nii et ma kujutan ette, et et kuula küll, võtad midagi aluseks, aga lõppude lõpuks on ikkagi see, mis lõpuks välja tuleb, on ikkagi omanäoline. Ei ole võimalik. PR-trikke ja nii on vist kogu selle Estonia etendusega. Jah, teate, härra kenber, issanda loodus on tõesti imeline, aga aeg-ajalt vajab teiega täiustamist ja teiega, vaadake, kui teie maalite mägesid jõgeti, tükistena kallastega, ega tegelikult ka kõike täpselt maha joonista. Arina panete pintsliga ühtteist juurde, muidu ei saaks oma pintseldamisest mingit naudingut. Ja nii tema, vaata mõni, mõni õmble. No taevakene Kemad, vean ära, kemperite rong hakkab kohe minema. Võtke nüüd ometi piletid ära, katsu Kapnanuse platsiks saada ja lõuna lõuna tellid ära. Lähen nüüd uuesti mehele minna. Hartman tegelderile. Ma lähen ainult raha pärast, sest CB avab rahva seas käest kätte käima nagu vihmavesi maa ja taeva vahel. Niimoodi sa mulle vist õpetasid. Ema ootan. Ma ootan, kuni seda mulle märku annad, kas sa kiidad selle plaani heaks või mitte? Natukese aja pärast. Sa saad ju väga hästi aru, ega see abielu meie omale nüüd ligilähedale ei pääse. Aga eks me selle mehikese õnnelikuks ikka kahes teen. Teadeefran, kui väsinud ma olen, mul on kõrini sellest peost suhu elamisest. Nii et siis oota nüüd sa mulle märku annaksid rooli vaid natukese aja pärast, eks. Külma tulen, taevad, mitte hädaldate meie alale rongi peale. Kas tuleb see solistide ansambel teile piisavalt järele teie ettekujutusele? Jah, tuleb küll, eriti hea meel on mul just nende draamanäitlejatele, kelle laululine pagasile ju teab, mis suur. Nad saavad väga stiilselt ja hästi hakkama sellega. Ja täiesti võrdväärselt omamoodi, aga võrdväärselt meie oma lauljatele näitlejate nimetate neid angi linnasimjonova. Siis. Ja tollid, kas tollid on erinevad, minul ei ole neid praegu võimalust olnud, Helgi Sallo ka näha. Sest nii ehedalt natuuris on need näitlejannad ju karisma ja Helgi Sallo väga erinevad. Ongi erinevad ja see ongi nii hea ja mul on selle üle nii hea meel, et nad ongi erinevad ja need tollid nad ei vööri 11 ja neid ei ole selles mõttes üldse igav vaadata. Et näed, et Helgi Sallo teeb nii, et näed, et Katrin karisma teeb ka samamoodi või vastupidi, et, et seda nagu üldse ei ole, sellepärast ongi nagu publikule ka soovituse, kui vähegi võimalik, tulge vaadake mõlemad ära, kus peadusel Helgi Sallo ja siis teinekord. Katrin karisma pakub võrdlusvõimalusi ja see, need on kaks erinevat etendust. Täiesti erineva emotsionaalsusega ja väga huvitavad mõlemad osatäitja, mulle väga meeldib, ma ei oska kumbagi eelistada. On, on, selle üle on mul tõesti. Efraim. Lase nüüd mind vabaks. Nii kaua aega on ju mööda läinud. Sa tead, et kõik need aastad on mu õhtud olnud ühesugused. Lasin selle kassi välja, panin välisukse lukku, siis väike rummi punš. Unejoogiks ikka. Ja siis enne magama jäämist õhtupalves tänasin jumalat, et olen igatpidi iseseisev naine. Mitte kellelegi elu ei ole minu omaga seotud. Aga siis ühel õhtul mul piibli vahel Kukusse tammeleht. Täpselt seesama, mille ma sinna panin, kui sina mul kosjas käidi. Sa kujuta ette, see leht oli täitsa nagu uus, ainult. Tal ei olnud lõhna. Tal ei olnud värvi. Vaatasin seda lehte ja äkki taipasin. Ma olen täpselt samasugune aastate kaupa, ma ei olnud ju valanud ühtegi pisarat, ma ei olnud tundnud seda magusat, seda petliku aimustest kohe praegu. Kui juhtub midagi ilusat. Ja siis ma tegingi selle otsuse tule minna inimeste sekka tagasi. Ja nüüd ma lihtsalt palun, et sa seal teises ilmas. Neljateistkümnenda tänava paraadi vaatamas ja Kaire teie nutate. No. Nüüd ma tahan Nägi ta, tal tuli raha vaja, midagigi? Ei, aga ta ootab teid. Harmoonia ja nimekaid restoranis. Kords ja, aga nii ta peabki olema. Muide, kui mina peaksin natukene hiljaks jääma, tita ootab teid seal restorani ees, tal on üks imeilus laul, mida ta laulab Ograadi laadi. Ta kauneim ja väga hea vale ei ole, aga teada pole nad veel andnud, veregrupp peaks saama ka peal olete. Pööbli sõnul täidab. Vala kalu püüdvad peale oleme täientaalne kallaga minu jaoks täpselt sama suure naisinimene. Jaa. Te võitlesite väga osavalt osale sellest küsimusest, et mis laadi muusika teile praegu ma pean silmas ka teie. Ahjaa teid teie dirigenditöö alguses? No lemmikud on igal muusikaga tegelejad. Tegelikult ma võin nii-öelda, et mis seal salata, eks ma olen ette kujutanud seda niikuinii minu käest kunagi küsitakse. Ja ma olen mõelnud selle peale, et noh, et tõepoolest, mis mulle siis praegu kõige rohkem meeldib ja ja iga kord on täiesti erinevad heliloojad täiesti erineva žanri teosed, nii et ausalt öeldes Aga vaat see ongi vaat seda ma just praegu tahaksingi, et viis aastat hiljem ja 10 aastat hiljem ja 20 aastat hiljem, kui ma jälle tulen küsima, et, et siis ütled, oh vaat kui huvitav, mis mulle siis meeldis. Vaat nüüd ütelge, mis praegu ja täna ja hetkel meil. Praegu huvitab mind ooper eelkõige Verdi ooperis sest ma olen niivõrd palju tulles teatrisse, ma olen tutvunud üldse paljude selliste huvitavate inimestega, kes on mulle ooperimuusikat valgustanud siit või sealt nurga alt ja paljud on öelnud, et neile Verdi ei meeldi paljudele öelnud, et verd nende jaoks parim ja vot praegu püüan mina endale selgust saada, mis asi see verd joon. Ja ütleme niiviisi, et ma praegu olen võtnud täiesti sihikindlalt kätte või ette Verdi ooperid ja olen püüdnud neid omavahel võrrelda ja lindistada endale mõningad head ettekanded ja, ja niiviisi partituuri jälgida. Meie jutt on olnud muusikakeskne. Enne veel, kui ma lasen teid teie oma toimetuste juurde tahaksin puudutada siiski dirigendi ametit. Nii et miks just dirigendiamet? See on tegelikult väga raske küsimus. Mitte et ma teaks, kuidas sellele vastata, aga ütleme nii, et kui sellele küsimusele vastata, siis need, kes seda vastust kuulevad Ma kujutan ette, Nende arusaamine sellest vastusest olla täiesti vastupidine sellega, mille, mida ma võib-olla nagu öelda tahaksin, selles mõttes kui mul tekiks võimalus, ütleksin selles küsimuses jälle osavasti kõrvale. Aga no hea küll. Et miks just mina olen tahtnud saada dirigendist. Ei ole mingi saladus, et mu isa on koorijuht ja, ja Võrumaal selline juhtiv kohalik maestro, ütleme nii. Ja lapsepõlves saatjale seda nii-öelda kätega viibutamist nagu näinud ja, ja sellele omamoodi kaasa elanud. Ja minu jaoks on see noh, täiesti on lapsepõlve koostisosa olnud, et isa tõuseb tööle ja siis talle plaksutatakse pärast tema kummardab. Jah, aga noh, et miks see kõik valijana? Vaevalt et ma tol ajal oskasin seda analüüsida. Ja ütleme nii, et esimene niisugune väga konkreetne impulss oli Jevgeni Maravinski klõpsutasin teleri nuppe ja sattusin Leningradi televisiooni peale, sealt ikka sageli näidati seda legendaarset dirigenti. Ja üks hetk ma tabasin ennast sellelt, et ma istunud vaiba peale maas ja vahi niiviisi suu ammuli, et huvitav, et mis toimub. Et mis asi see selline on ja mitte kui midagi rohkemat mättad, mis teosed või, või kuidas ta seda tegi, seda ma rohkem ei mäleta, aga ma mäletan sealt. Kui ma tagantjärgi olen mõtlema hakanud, siis ma olen leidnud, et Kilk hakkas sealt kuskilt pähe istuma. Nagu ütles siin paar päeva tagasi Paul Mägi väga õigesti, et kahjuks on dirigendi amet hakanud devalveeruma. Minu meelest on see väga huvitav seisukoht. Ja noh, üldiselt võib seda täheldada küll, maailmas on. Et mitte ainult mingisugune väljapaistev positsioon, see on ju raske. Paljusid dirigente makstakse üle ja, ja ütleme niiviisi, et on muutunud piisavalt kommertsiaalseks nähtuseks, see dirigeerimine ütleme, kel vähegi rütmitunnet on ja musikaalsust tahab kohe ronida pulti, kuid ambitsioonid seda nõuavad ja ilmtingimata midagi pavimal ja positsioon juba võimaldab isegi sageli positsioon kui vähegi võimalik. Et huvitav, et ma ikka lähen prooviniga dirigeerida. See on tegelikult raske. Ma arvan ja päris ilma konkreetse ettevalmistused taas selleks erialaks, ma arvan, tiriseerida ei tohiks. Aga noh, eks ta on ju selline asi ka, et sa võid õppida kui palju tahes, valmis ei saa kunagi. Aga kui teil praegu antakse stipendium, et võite valida, kelle juures täiendada ennast ükskõik pool aastat, aasta või poolteist kuhu ja kelle juurde suunduksite, olete ka selle pilguga vaadanud maailma dirigente ja ja muusikaõppeasutusi muusikat. Trumeid no ütleme nii, kui mulle antakse stipendium, siis ma kõigepealt läheksin ja vaataksin, mis mujal toimub, millistes koolides, millised pedagoogid õpetavad sest sageli maailmanimega dirigent ei pruugi olla ju hea õppejõud ja sageli võib-olla niiviisi, et kuskil noh, jumal teab kus, võib ju olla selline pedagoog, kes võib sulle palju rohkem õpetada, kui ükskõik milline suur nimi üldse. Seda võib-olla üldse suudaks. Aga noh, omad lemmikud dirigentide seas paratamatult tekivad. Aga Need on ka nende seast, keda ma olen nii-öelda elusast peast näinud mitte ainult videos või keda plaadi pealt olen kuul. Raatsite. Nii mesikeelne Ricardo sai näiteks Johneljad kaardil. Nemad on mulle huvi pakkunud. Võib-olla on ka sedapidi, et neid olete juhtunud nägema ja palju, väga häid dirigente lihtsalt ei ole sattunud. Kuna ta, nii noormees, olete teie nägemise orbiit. Ma just nimelt sellepärast ongi, oleks hea, kui saaks sellise stipendiumi, siis läheks, vaataks ringi, sest üks asi on pildi pealt vaadata, teine asi on isiklikult näha, mis siis toimub. Nii et selles mõttes ma ei, mul ei ole praegu ühtegi sellist konkreetset pedagoogi silmapiiril sest ma arvan, et mul on veel Baumägidki palju palju palju õppida. Aitäh teile, Erki Pehk ja lõpetaksin jutu selle küsimusega. Kui teilt näiteks Paul Mägi võib siin Estonias küsitakse, mida te tahaksite ise tuua järgmise ooperini või muusika lavateosena lavale, mis oleks? Olete nii mõelnud? Oma ettepanek? Ausalt öeldes olen küll, see võiks olla Wagneri Tristan ja Isolde. Seal kahjuks võimalik. Ei ole soliste nii vastupidavaid. Nojah, võib-olla, et nii või, või mikser võimetama palju põhjuseid muidugi, kuni selleni välja, et ma arvan, et ma ei ole kaugeltki mitte küps interpreet. Aitäh teile jutuajamise eest ja palju jõudu. Kohtume tallietendustele. Estonia teatri dirigentide toas oli mõnus kõnelda. Kui me oleksime jätnud välja lülitamata seal valjuhääldajad, mis teab, siis paiknevad igas ruumis nii suures kui ka kõige pisemas. Siis oleksime kuulnud taustaks Figaro pulmakatkendeid lava proovilt. Mitte nii nagu praegu meie jutu taustaks saates saite kuulda helilõike Cheri hõmani muusikalist Hello, Dolly. Esitas nii-öelda Sallo koosseis. Ja dirigeeris muidugi tänase saate rääkija Erki Pehk. Muidugi, kui keegi tahab hiilata erilise elegantsi, ka. Siis täita jala. Näed jook täitsa aimussis. Barnaby. Cornelius. Klassik kaadervärki, ka Kaia on juba teine, näid. Õppeid ei kanta ju seest täita. Kas sul kinni on ta miljon? Et. Luua laulu on läinud kantvõtteid, see jutt tuli siis. On ükskõik meile päästata otseselt ka olla. Ta palve käändreda. No tööl soonool. Ka need helilõigud pärinesid pea proovidelt. Veel kõlas saates teise vaatuse sissejuhatus Giuseppe Verdi ooperile Travjaata ja fragmente Richard Wagneri Tristani ja Isolde Est. Arvatavasti mõneks ajaks saab dirigent Erki Pehk publiku kuulsaks koos mõlema tolliga ja hällodolliga Estonia teatris. Sellepärast lõpetame ka tänase saate päris optimistliku ja südamliku tervituskooriga. Harmoonia restoranist kui sinna üle hulga aja hiilemus taas armastatud tolli. Helgi Sallo. Miks nad küll tolite armastavad? Seda, et jääks teile jutustada küll nii Erki Pehk kui ka Helgi Sallo või ka kõik need miljonid teatrikülastajad, kes on seda lugu 32 aasta jooksul paljudes maades mitmete teatrite lavadel näinud. Ja muide, selles Estonia lavastuses on Erki Pehk Elo.