Head kuulajad, teie ees on taas tund tähemängu matkaradadelt. Täna teistkordselt, kes oma raadioaparaadi juures selle teelõigu otsustab meiega kaasa teha, nende tarvis paika pole. Meie seekordne matk viis Pärnumaale esimese saatega, jõudsime Pärnu tõstama teelgi Elaže sohu ja rappa. Täna jätkame samast teest tõstama. Nimegi pääsest kõrgest metsast välja ja aga vihus Tootsi alleed. See on üks Pärnumaa kaunemaid noh, mitte just kõige pikemaid, aga ikkagi Kauname ühtlaselt välja kasvanud, tammealleed lõpetootsi pargiga ja vaeva näidanud ja teised Siljevica vasakule mere poole. Liu nodonsis kuulas, kohtas kihklased ja Manilas. Mõni on meie looduses üks väga haruldane maa lapikene nime, sea säilunud, Kõve keegi öelda, mis asi kõhe on. Konn ja juttselg on niisugune ilus ele jõitlejad, temal siis ninast kuni sabaotsani. Ega juba seda saba seal kallal seia. Seda on kunagi olnud tõenäoliselt kaugeldooge, aga ilmselt maade majandamine. Natena elamise tingimused. Simetama sööge sööki. Vanas Pootsi mõisamajas asub praegu pool mitmesugused hilisemad ümber- ja juurdeehitused on maja esialgset välimust tundmatuseni muutnud ja erilise iluga ta silma ei paista. Hoopis huvipakkuvam on maja taga asetsev bar. Teel sinna osutas matkajuht Veljo Ranniku õitsvale kassitapule. Kassitapp on niisugune tore jah, parasiittaim roomab igal pool teiste taimede vahel ja ja Venemaale kutsutud kutsutakse teda Cramorfuntsikuks, sest ta tõepoolest meenutab nagu selle suure grammofonitoru. Ja tema kohta on olemas üks niisugune kummaline tore pärimus, ma olen seda kuulnud, et mulle on räägitud, on seda Hiiumaal. Et kui temast kassitapust teha pärg ja panna see pärg pähe, siis kõik need tarkused ja rumalused, mis sa oled lapsepõlvest peale, kuni täiskasvanu elu jaani ära õppinud, kütlejad Mölster augu väetele, nii puhas, süütu poiss. Noel na loelleina suure VK loellina loel na loell na tuure peegaa lolli. Siin pargis kasvas üks Eesti vanemaid harilikke pööke seal väga dekoratiivne punalehine vorm ja ma elasin mitu head aastat olnud ja näen, kui vana sõber on praegu raagus läbi surnud. Kuigi ta omal ajal see hoolikalt remonditud ja betoneeritud ja värvitud ja desinfitseeritud ja kõik imeasjad ära tehtud, ei Gadjevimatelisi aitaski kiiremini kuivas. Loodus on loodus, aga õnneks on temal nätsin noorem sugupuu ümberringi kasvamas. Need on sama harilik pöök, ilusa tumehalli tüvega ja väga tiheda lehestiku kuatsiinescu tajud, mida tähendab tegelikult pöögimets kevadel tõeline pöögimets, hästi valgusrikas ja sealt alt hakkab kohe kõik kasvama ja, ja, ja kenasti läheb alkeik roheliseks ja sisenevad köögid lehte ja kõik all hukkub, mitte midagi alles jää. Sellepärast et valgus pöögimetsas maali enam ei jõua nagu katus peal ja noh, siin on nad siis nii kenasti ja tihedalt, kas seal ka, eks nad siin tasapisi need kassegi muru ära söönud. Ja siis, kui sügisel pöögilehed lähevad, kolletamis, nemad kuuletuvad vaskpunaseks pronkspunaseks ja siis lasknud nagu vaip maha, pöögimetsa all on siis niukene vastne pronksias vaip maas, imepered pöögimetsad ja ja nad, meil on täitsa olemas Kaukaasias, Põhja-Kaukaasias Spuko viinasse kohanimi kandunud selles hukkamine. Lääne-Euroopa sõnad üsna tavalised ja Põhja-Saksamaal ja ja Tšehhis ja röömides. Nii, nii et mina väga soovitaksin kell Lääne-Eestis on kodutalud või suvetalud kuskile niukse nurka, kus on hästi palju nõgeseid, kas kuidagimoodi seal toime ei tule, selle selle selle liiga rammusa pinnaga, pakkisin paar püüki, kas kümneid asja ära lahendavad. Ja peale selle ilus ka teine meeldigi looduslikult ei kasva, meil on ta ikka sisse toodud puu. Ja kummaline, ta on ka olemas Tallinnas. Kas ütled talle inimestele, kus kohas Tallinnas püügid keset linna rohelisel turul jumala rohelisel turul šašlõkibaari katuse kohal kohe. Selles pargis on teisigi eksootilisi puid, kurt, kaunis leinajalakas, sulgete lehtedega, Mandžuuria pähklipuu, mille pähklid sügisel annavad kätele mitu nädalat püsiva pargi. Juba väljasõidul teemia teatuse vana mõisa rehe ees et taas nagu kõigil eelmistelgi tähesõitudel imetleda Peipsi-äärsete ehitusmeeste laotud ilusat maakivi müüri, millele siin veel lillemustriline kaunistuski räästa alla. Nii see algab juba üsnagi niisugune tasane maa. Mõned üksikud seal oli hästi palju musta Ahvenamaa Anvelt täis päri kogu pilu puude vahel vasakult ja kohanina selliselt. Ja nagu korduvalt kohanimedega meestes üsna paljudes kohtades. Aga siit on täiteks koolitegelane ja haridustegelane, nimelt 1851, sellise Anton Ants on. Tema on enda seltsi asutaja 1878, Pärnu. Meie ees on sellel mehel olnud omal ajal väga suur ja tähtis roll. Meie matkajuht pöörab korduvalt tähele paludustrama ümbruse looduse komparstidele. Kõrged luited, sihlakate mändidega, rannatasandikud põllud, kaks kaunist järve, Tõhela Ermistub nende taga hiiglasuur raba ja kõik see mahub kenasti paari kilomeetri laiusele lõigule. Kael kolletestana seisev männik, vallanda kalmekohti, ühesõnaga tegemist on üsna vana ja muist asustatud paigalda ei käi nii, kui siia rajati kihelkond ja kui see köikese ikka eestikeelne vini Tõstamaa Testama. Kohaliku pastori pojana üks kirjamees vene riikide kombel teras tõenäoliselt tuleb meil juttu veel järgmistelgi päevadel, kui me lähme ida-Pärnumaale. Aga see mees kirjutas üles eesti rahvaluulet ja luulet ise. Einge oli roosamblentaliseks tuntumaid kaas või oli see Tõstamaal endises mõisahoones kool? Osa mõisahooneid on praegu väga heas korras taastatud kohendatud. Kunagine õunaaed on müüridega piiratud ja kena, punastab koidi lõunalaevas. Osa muidugi vanadest hoonetest on tänaseks kadunud ja nende seisame kohe teiega talli ette. See tall on ise nagu varas, mõis või kindlus, suur siseõue ka maakivist ehitis, teisel korrusel, kaunid kaaraknad, kust heinu üles anti. Keskel veel karjaravitsejate ja tallimeeste eluruumid. Hämarasse talliruumi saab astuda siseõue tagaküljelt. Hobu sõitsin muidugi enam ammu ei ole küttepuid ja kolu, küll aga on ka midagi ennenägematut, justkui kraanikausid ilma kraanideta. Seintesse on ehitatud hobustele jooginõud, selleks on kasutatud kuskilt mujalt toodud liivakivi. No tõenäoliselt see liivakivi ei pärine üldse mitte Eesti maantee näosutamisega, sojamaa liivakivi või veel kuskilt sealtpoolt, kus liivakivi on tugev, tihe ja vettpidav. Ja liisi reas, siis piki seina lähevad hobustel suurt kiviplokkidena ilusad välja tahutud jooginõud, osa puurite tal paari on ikka nagu näha. Ja Neid mujal Eestis kuskil taolise mehe kohta. Vastu ka. Taastaldule pere Me kiiresti jooksus. Tolmune. Kaunesi. Inte vaja Ena jagada. Turism. Aga pole see õrnid 100. Et ta Ei vaja enam jagada. Et asi keelata ja mitte aga. Ta. Ei? Vaja. No ei tule vastu ka Pole. Nii nüüd Tõstamaa mõis kuulus pikka aega ühele küllaltki nimeka aadliperekonnale staadion Holsteinile. Ja nemad juba 18. sajandil, siis ehitasid enam-vähem siia selle, mida me näeme välja hiljem nad 19 sajandi alguses ja keskpaigas ja lõpus seda suuresti täiendasid ja istutasid väga suure pargi. Vot see on nüüd hea näide, noh, nagu öeldakse inglise stiilis või maastikustiilis pargist. Tähendab, see park on isegi nii rajatud detais seostu vahetult ühegi hoonega. Ta näeb ta läebecki luite jala, mitte kuskil kolm-nelisada meetrit läände, kuskil tõepoolest seal taga on üks, nelja viiekordne veetorn peaaegu samas arhitektuuris nagu taljon ehitatud ja siis kogu see pargiosa siis jaotatud väikesteks väludeks, suuremad ja väiksemad, suuremad ja väiksemad valud ja tihedamad puude rühmad või üksikud puudesalud või päris üksikpuud, kusjuures on isegi tehtud, need mõni puu on lausa kimpu istutatud, näete üks pärnagrupp, mitut öösel paistab olema, et kõik nagu tõusevad ühest ühest hästi sihvakad ülesse, vat see on aktsent pargis. Tal ei ole vaja ühtegi teist puud juurde, ainult jalamile natukene põõsaid pandud, sinna taha pole põõsad pandud, eks ole, ta on vaatepunkt temale nagu keskendub tähelepanu, siis on lehiste grupp. Me seisame just lehiste all, eks ole, väga sisukate, siledate tüvedega sirged naised, kuriili, lehised, hästi peene kärikesega, eks ole, siis. Vahepeal on Kuuserühmi ja. Ja pargi tagapool lõpeb tammikuga suured tammerühmad. Vot selline väludega, pargi süsteem siin võis jalutada, siin viskamiseks kukesega sõita, siin võis lapsed punnidega ratsutada. Taali puhkuseks, aed puhkuseks ühe perekonnaaed. Nii, nüüd muidugi margi ühte külge pidi voolab siis väike jõekene, mida sai paisutada ja mille peal see v mängu luua. Ja siis kuskil kõige selle keskel on siis üsna suur nisukene massiivne hele mõisahoone, mille keskosa kaunistavad Joonia kapiteeridega pilastrid. Siin sees on ka üht-teist seal on lausa 18 sajandi lõpust, aga noh, üldiselt ikkagi kõik on nagu 19. sajandi klasid, siis mis sinnapoole ka. Et tõsta maa, pole künnide maa, selle tööstus, eks ole, antropoloogia, professor Auli, mõõtmistulemused. Siinkandis elavad Eesti kõige pikemad inimesed. Ikka on jätkunud ka eri masti vaimusuurust. Mälestuskivi meenutab kuulsat orientalisti Aleksander Stalifon Holsteini kes siin sündinud 1877. Tema surma-aasta on 1937. Mees, kes on vahendanud Hiina kultuuri ja tiibeti saladusi. Seitse aastat hiljem sündisin lähedal Henriku Jaani talus Mart kiirad ehk Mats mõtlane. Ta oli tõepoolest mõtlane kirjanikuna aga kiiretz põllumehena ja veskipidajana, see on haruldane juhtum, kus Eestis on õnnestunud ühel mehel elatuda nyyd kirjutamises kui elatudega põllupidamisest. Tõsi, mida vanemaks ta läks, seda rõhutamaks ta meelemuutus ja ta tihti vahetas kohti ja elu lõpul ulatuste otsaga välja, vaimast verre, Jõgeva külje alla. Kuid noh, üldiselt Pärnu kandis kogu aeg töötanud Kilingi-Nõmmel, Toris, Vändras ja, ja isegi siin, Tõstamaal oli ta talvel koolis abiõpetajaks ja suvel pidas siis vallakirjutaja abi ametit. Üldiselt oli ta siis Tartu Õpetajate seminariharidusega ja vanuigi. Ta on see vaimne tervis ka vist pisut vedas alt. Aga temast ometi jäimineks mõnusad küla lood järele. See on 11 oma mehi. Siis on siit pärit, kuna me oleme nagu muusikarahvas helilooja ja muusikaspetsialisti õpetaja. Artur uuritam. 1901 sündinud Testamal valla. Tõstame vallas käsitöölise perekonnas. Tõstamaal apteekri ja kodukooliõpetaja peres sündis 1893. aastal Ellinoraiti, kellest hiljem sai üks omapärasemaid Tartu Kunstnike. Kuigi Kuueaastasena jättis luutuberkuloos ta jalutuks. Ta oli terve oma elu olnud haige, peaaegu liikumatu inimene ja ometi ta maalis nii elurõõmsalt nii tohutu optimistlik optimismiga, nii tohutu värviküllusega. Mõni terve inimene on palju pessimistlikumad tema värvide kõrval ja öelda isegi tema kohta, niiet kunstnikud sõitsid välja, kuskile maalida, midagi. Igaüks hakkas otsima, ei olnud rahul, ei ole õiget vaatenurka, ei ole õiget kohta, kuhu istuda, ei ole õiget kohta, kuhu astuda, tema tõsteti autost maha, tema istus muru peale ja õhtuks oli ta ringi ära tehtud, muru peal muudkui mahlisse. Siit siit Systrut. Ta keeras natukene ringi järgmine kohal, et ruttu ruttu ära ja niiviisi õhtuks oli ta ring ära maalitud, teised tulid, kellel oli poolik lõuend või kellel oli natuke rohkem. Temal oli 10 12 alla priima tehtud paksult past doosed, säravaid lilli, säravat taevas, säravaid pilvi. Vot selline rakki on ka. Tartlanna temaga Testama inimene Kes meist poleks näinud läbi asfaldi tungivalt võilille ja ikka paneb see kasvugagi imestama. Isegi korralikult hooldatud tõstama pargis purustasid võililled teekatet. Ja seoses sellega märkis matkajuht, et see meie arust tülikas ja kõikjale tungiv umbrohi on maailma noorte looduskaitseliikumise sümbol. Vitaalsus märgina on tõepoolest. Midagi paremat raske leida. Selle tõdemusega astusime taas bussi, et kasvõi eemalt heita pilka Ermistu järvele. Madal, ja näete, ta on küllaltki mudastunud ja kõrgesaare peal valin luda, peal lausa ujuvad ringi, pöörata väheli vedela järvedes maanteel teisele poole. Ega nende vahe suur ei ole, aga suured suhtelised ja raha kohe taga. Saba taga, siin on kalakasvatuseks leida kanaleid. Ja õigupoolest ehtsat kanalist saabki kala kätte ja siin näete välja, mis ehitati mudakogumisega, eks. Paistab, et nad on selle töö taastanud. On võsa maha raiutud ja puhastatud vanad vannid. Ja ilmselt ikka see maga käiku lähed seal on sõna otseses mõttes väeti loomasööta. Rääkimata sellest, et temast saab hea väetist põllule. Puhas orgaanika peaaegu metsa Globele Eestis. Näete, siin aga muutuma. Maastik Lääne-Eesti rikuks. Naiste kandis juba tulevad Kadastiku ja tänase päevalehte söödu. Ma tahangi teha nagu möödunudaastasesse meeleoludesse, see tähendab ehtsatesse matsirannatagustesse, Saulega tagustesse, kastikesse. Oleme Saulepi külas vabariigi ajal ehitatud koolimaja tüüpprojekti järgi küll aga need kenad hooned sobivad igal pool hämmastavalt hästi maastiku ja kuidagi ka kodused. Niisuguses majas võis iga õpilane tunda end omaette inimesena mitte lihtsalt ühena paljudest õpilaskohatäitjast. Cicero tee tähendab selja pioneer laagritele ja mõtlesin randa ja lähme siis mere äärde. Kuid ühest mehest oleks ma siin ennem rääkida, nimelt 1900 kaheksasündisin Kristjan Trossmann, kes Dozmanali näed juba eriti Kristjan Palusalu. Hiljemalt esitatud nimega. Ja jussi Sauli rännumees Meelis ja meil on ta loomulikult veedab Tallinnas ja on ta mees pikka aega olnud mõni aeg tagasi siis manalateed läinud Berliini olümpiavõistlust kulda, seal eestlaste üks tippsaavutusi olümpiamängudel. Kahju, et seda tema sportlaseteest parasjagu Ati revis. Kes teab, kui palju oleks võinud seme tuua meile kuulsust. Sine rannas on imepärane liivarand luidete taga niuksed kõrged jässakas männi ja nende luidete elemendid enda siis ongi kujunemas mitmed pioneerilaagrid. Jaa, pärlselja Need on hästi moodsalt ehitatud puithooned, noh nagu kõige tervislikumad lastele, suvel. Ja spordibaasidega siia meedikutele rajatud. Omal ajal poisteklubi salati siinkandis. Vetikasobitamise tegemas teiega teiega, sõidame latsi metsast veidi läbi lähmegi natuke kadastiku poole peale ja lähme siis vaatame lihtsalt vaba merre. Pilvealune ilm, tuult on ka, aga külm ei ole ka ei ole. Suur, meri lainetab kõrval, sisse ei ole aga sinna erilist tahtmist minna mere äärde küll. Karm rannarohi ja kivid, tohutu palju kive, suuri rahne parajaid, murakaid ja lausa klibu osutab, et meie seltskonnas on mitmed kirglikud kivikogujad kes endale koju viia ei kavatse. See püüab heasüdamlikult teisi aidata ja ikka võimalikult suuremaid pakkudes. Niisuguse töö into vänta läbi kadakate ja üle kivide läheb kuigi selge siht on silme ees ja lõpuks jõuavad enam-vähem kõik sinna välja ka. Ja me oleme nüüd siis siin Saurepa viimases otsas matsi või Saurep tuletorni all ja ma kujutan endale ette, et paljud teist on seda tuletorni näinud, asi on selles, et kes mäletate filmi, kes mäletab filmi tütrest mustes. Vot siinkandis seda filmiti ja kohe tuleb meelde, eks ole. Ja ta niivõrd fotogeened, seda on paljud veel hiljem ka ärakasutamine, mingi telefilm on ka siin kunagi ära käinud. Ja see on just niisugune tore maa, kus on rinnutsi, tuul, meri ja maa kõik koos. Vaadake, kui tugevad on olnud mingisugused täna vastased või, või talvised tormid. Kui palju nad on toonud kaldale praegu kruusa ja kui kaugele seda killustikku klibustikusi kadakate sisse lükatud kadakas des ära räsitud tähendab, selleks et üks ja tagasi kasvab, on kole palju asju vaja. Kõigepealt on vaja, et oleks hea, kivine ja klibune maa, kus miski muu ei kasva, siis on vaja häid lambaid ja häid lehmi, kes pügavad ja lõpuks on vaja korralikku meretuulte vere tormimiste vastu maad, resi vä läbi murravad ja millest lõik ennast püsti ajab. Vot, siin see kõik on olemas. Tõsised tormid on nii hullud olnud, et kohati on lausa osa kadakad punaseks läinud. Nii, nüüd siin on nihukest ilusat mustjassinist, karpi. Südamekujulist see ongi see kuulus südakarp, mis tegelikult on söödav ja need, kes Soomes sõidavad Georg Otsa pealt saavad suuremad seal kätte ja söövad seal täpselt samuti. Aga noh, siin Eesti rannas ka täitsa olemas, näete, on südamekujulist ilusad sinised karbid. Nii, nüüd siin on. Varsti me saime väga toredat piltidega, meie noor seltskond läheb praegu kajaka kolooniasse. Nendega nüüd juhtub. Ma kardan, et paar noorhärrad tulevad tagasi, lähend üleni ära lubjatud, seisab, kui nad mõnele kajaka pojale peale astuda, lähme järgi. Talvel kasvatatud müra pääle ja igavesti sinna siiski. Kui saabub kevad sügab jääda kuid kes mereveega soojemaks nüüd? Talvel suureneb igavesti sinna. Äsja olid varase kevade tõttu kajakapojad juba küllalt suured või ajas meie suur vägi kajakatele muidu hirmu nahka. Aga mere kohale nad meie eest kisades taganesid. Ja lubjata ei saanud keegi. Dünaam kõndida, lahe hiilgata. Villu rannikule läheb ees ja teised kõik tema kannul. Pilku peab jätkuma nii maa kui mere jaoks jala ette taevasse. Mõni otsib nimelt midagi kindlat, teine haarab siit-sealt seda, mis huvitavat ette satub. Ja siis tuleb botaanikatund. Kõigepealt me tegime sellepärast nii pikka tiiru, et paar inimest võtsid kaasas suured kivid. Tassivad neid, eks ole. Väga tore on vaadata, kuidas nad tassivad. Mida rohkem siin tiirutame, seda rohkem on põhjust nende kivikoda õia, eks ole. Ja teiseks ma tõin siia Mailasi, näete küll üksikuid päikesega, ka seal, üks nendest Mailastest. Ja see on üks kindlamaid allergiavastaseid. Rohtu, mina ei tea täpselt, mis droogina temast teevad, kas teeb või niisama mingit droogi. Aga seda nad temast teevad ja temast allergiavastase ravimina kasutatakse. Mailine tunnete sellest äratan, niux lüüakse tõmbate, kõik korraga tulevad meeste truudus. Olemas, eks ole, need ruudus, eks ole, nimetuses näete, koeraga tuleb kogu kogu kupatus ära kogu lõik ja puud ja ongi läinud nagu truudus, eks ole. Ja siis ma võtsin ikka kõige ilusama lillekaaslase luubid, luubid, lilleks selle, proovime ära, kuidas on, kas mine luubid veini, Lubit, proovime ära. Ei raatsi nüüd edasi, me tulime just nihukese kadastiku vahelisele niukse madalale niiskele alale, kus kõige klassikalisemalt kasvavad meil orhideed, praegu me oleme siin kolme orhideed leidnud, kõigepealt ilus valge, kõrge, seal riiul, riiuli siis ta on väga ohtliku lõhnaga niisukene mäega peene peene kõrgi aroomiga. Siis siin on meie juures kuradi kepp. Kuradi Keppa, tunneme ära tema Lehto nisukene triibuline ja kena. Ja muidugi nad on nüüd natuke juba luitunud, aga aga noh, muidugi on see sõjamees siin peal hästi näha ka, kelle me oleme näidanud vaatamisel sõjaväe nüüd lähemalt ära. Ja, ja kõigi kübarate kõikidega. Ta natuke luitunud, noh, kõigepealt on temal näe kenasti kaks kena jalga, siis on tema niukene ilus vöödiline rinnaesine nagu raudrüüsse pandud. Ja siis on seal kuskil nägu ja see ilus kübar, sõjame, kübar on sellel näo kohal ja siin kahe jalge vahel on ka niisugune üsna toekas mehe asi olemas, täitsa tema ladinakeelne ongi Orghismilitaaris. Niisiis siin paistis olevat ka sõrmkäppasid ja no ühesõnaga, see on üks tüüpiline gepaliste ala ehk orhideede leiukoht. Oh näed, siin on üks nendest sõrm Keppadest käepärast pisikese, väga tagasihoidliku õiekesega. Aga orhidee on kord juba nisugune, lill kus igalt õit tuleb üksikult vaadat. Ei tulnud nende kogu seda kimpu vaadata. Kahelehine käokeel, kaks lehte, koolide, võib-olla Žiguli pikk keel on Sinutsusi Geoama. Nii vaatab edasi, mis on. See oligi ö viiule sibulakene all ja seal metsseale kakras. Ühesõnaga metsseal niukse orhideeala üles leiavad, siis nemad käivad nii kenasti läbinud peaga töötajad, nemad nokitsevad niiviisi Rammustavate kohe välja, need lill pääl kasvab aga sibula alt läinud. Ega teise mõne õiekorjamine talle midagi pahandust leegi ees on ju näha, eks ole, üks kloon, kunagi on siia sattunud üks taim, üks kloon on annud vot sellise suure oma viie-kuuemeetrilise ühe ühe lilleringi. Kas on tegelikult see näiliselt vaene maa? Oskaja leiab siit silmailuarstirohtu ja muid tarbeväärtusi. Rannarasva undrukud on eriti värvikad ja, ja õigupoolest vot just niisugustes maades, nagu me praegu läbi käisime, korjataksegi kõik need värv, taimed, mis hiljem lõngadesse lähevad, lõngad ära värvitakse ja neid ei pliku, need elutit ja need püsivad sajandid. Vaat seda meie enam ei tunne, me oleme kõik selle ära unustanud, käime vaatame, imestame, et üks või teine, aga siin omal ajal ikka tulid rannanaised õigel ajal õiges kohas Corionile, juurikaid või õiekese ja siis pärast tulid need värvikad seelikud. Puud varjavad mere, kuigi ta ei ole meist kuigi kaugel. Matsirannakäpalised leidsid koha Pärnu uhkete rooside vahel. Nii said roosid orhideed kokku nagu tuntud laulus. Ainult et sirelid on lootusetult ära õitsenud. Sõitu ei ole pikk ja meid ootab häälekas vastuvõtt. Nii me oleme siis praegu vana Varblas. Ja see tegelikult on juba vana Läänemaa, me oleme jõudnud hanila Varbla kihelkonda. Noh, praegu anda veel Pärnumaa piirides. Eks ajalugu ole neid piire korduvalt muutnud. Ja siin on meeses küllaltki haruldane ehitus. Kõigepealt on puithoone. Ja kui te vaatate niukse raskete massidega raskete suurte proportsioonidega see maja on 18. sajandi lõpuhoone, suhteliselt vähe on meil üldse säilunud baroksed, puitu, melon, barokset, kivihoonet palju, kuid puithooned on eestimaal imevähe alles. Sest puit lihtsalt ei pea nii kaua vastu. Muidugi ekstide korduvatele ka ümber ehitatud-täiendatud, aga üldiselt on ta ikka säilitanud kuskil niisuguse 1780.-te aastate väljanägemise, kui te muidu mind jõhvis, vaadake katusele. Kõigepealt mantel, korstnad, kaks suurt võimalust mantelkorstnad keskele, tõsi, on hiljem ehitatud veel üks pisike korstna jupikene juurde. No need kadusid ära meil juba arhitektuurist kuskil 1007. aastate lõpul. Teiseks on väga ilusate segment kaarte all kaks väikest katuseakent. Ka niisuguseid meil enam peale 1007-sse aastate lõppu ei ehitatud. Nii edasi on kogu seinapind jaotatud kenasti pilastritega. Kogu seinapind. No nisukest tihedalt pilastajatega jaotus ka hilisem klassitsismi tundnud. Tõsi, varaklassitsismi-st on üks, kuhugi taha läks hästi kuri koer, aga ma arvan, et me siiski riskime. Lähme vaatame seal ukse lähemalt ära. Kunagi oli selle ukse kohal loomulikult rõdu, rõdu on tänaseks kaduma läinud ja teisel korrusel, kahtlemata oli siis niisugune tore saalikene, mitte suur saal, midagi muusikasaali taolist. Ja kogu alumise korruse keskosa oli suur esik. Üks suur fuajee hilisemates, 19 sajandi alguse mõisades juba nii suurejoonelise fuajeesid ei ehitatud, nagu siin on ehitatud nii, nüüd kahe niukse toreda pilasteri vahel on hästi kaunite nikerdustega uks. See on jaotada õigemini Üheks osaks, kõigepealt üla ülal on Valgmik, seal kunagi keskel asus laternakoht, mis siis valgustades üksiti trepiesist ja valgustas ka natukene nagu uksetagust. Edasi on uks ise nagu jaotatud kaheks tasapinnaks, alumine osa on vaniku motiiviga. Mündi motiiv on ka mündi motiive, vaniku motiiv ülal on aga suured kaunid paneelid ja nurkade rosetid. Ja kui nüüd tähelepanu, et vaata, et alla, siis seal on niuksed tilgakese, need ongi tilgakese. Nii neid kutsutaksegi ning lõpuks on siis lukusildid, mis meenutavad natukene urni. Hoone on ka tagaküljest olnud väga ilus. Pilastrid karniisid rohkesti puitpitsi. Möödunud sajandil juurde ehitatud avar veranda ei rikkunud teises stiilis ehitist, vaid oli sellega hästi sobitatud. Kahjuks on praegu siin vaid muistse hiilguse jäänused kõikkondretetanud, vildakil räämas. Kunagi oli siin olnud kaunis park korrapäraste piikidega pügatud pärnadestalleega. Vaevalt et viimase kolme sajandi jooksul parki keegi hooldanud kõikjal umbe kasvanud, metsistunud, hääbunud nagu peremeheta vara ikka. Mõnes mõisahoone ruunis ilmselt elatakse osanud tühjad akna ees on kriitvalge kargin, mõni ruut on sootuks puru. Maja ümber on mõned istutatud lilled. Aga niisuguse pargi tarvis oleks muidugi vaja aedniku ja abitöölisi. Ehk leidub siiski veel mõni jõukas asutus, kes asja käsile võtaks. Vana-Varbla hääbu vastu ulustusest päästaks. Nii nagu on unustust esile tõusnud taas selle kandi kuulsaim mees Karl Ristikivi kes sündisid 1912. aastal ning käis Varblas läbi külakooli siin lähedal. Tema sünnikohas on kirjanikule püstitatud mälestuskivi. Nüüd on üksainus sõidusiht, Audru on ju seal kokkulepitud kohtumispaiku, ootame oma seltskonnale veel lisa. Kas. Austria-Saksamaa tsehhi na jagamisest. Ja kui Rootsi lumekuningas Gustav teine Adolf nendesse sõdadesse sekkus siis Tšehhimaal tekkis niinimetatud rootsi partei. Mida, kes? Aga tema vastas oli väga osav poliitik. Ma olen stay. Aga mis tornis sai, mis sai sellest mehest, kes siiski vale Stenile alla jäi, nimetajat? Traktor sai nii-öelda valurahaks kaotanud Tšehhimaa ees kaotatud röönima ja Määrimaa eest Eestimaad endale krahvkonna. See on Pärnu krahvkond, turnik rakond. Algselt nad olid asunud nagu Koonga kanti võite hiljem õigupoolest jah, nad juba endale ehitasid kohe alguses nii kapitaalselt väljal rahvana keskust Audru. Nii et Audru oleks võinud mingil hetkel hakata konkureerima Pärnu linnaga, mis ta ikka oli linnakene jõe suudmes ja sadamaga, aga siin teise jõe kaldal Oudova kirbu jõe kaldal ilusal teel levida. Kujunes välja krahvkonna keskus. Tavaliselt on nii, et kiriku mais on kiriku juures, aga näete, siin on paks mets vahel Audru kiriku ja kirikumõisa vahele kirikumõisa siin oma väga ilusal väiksel palge sees vasakut kätt. Tõenäoliselt selle põhjus on hoopis mujal nimelt siin mererannas kunagi Püha Martini kabel. Ja noh, ja siis selle kabeli nii-öelda pidamise jaoks oli see mingisugune kirikuametnik öös tihelgatekese hiljem tornide aegu aga siis esistes rannas rest, kus oli pääl aastaarv 1000 2617 ja saada maantee. Ta oli ilmselt mingi meeste kabelikenemegi, meremeeste tõotuse pääsemise tõotuse tähistamiseks randa ehitatud, nii vähemalt legend räägib. Aga muidugi kihelkonna asjad ja kihelkonna eestlaste asjad olid ikka Rockerliku karis aurus kiriku juures. Ja sealses köstrimajas, kuidas. Sündis ka helile helilooja Aleksander Kulileid. Aleksander seedel Bankoni Väine. 1845. Viimasel nädalavahetusel avati Audrus Aleksander Kunileidile mälestuskivi. Meie olime seal kaks nädalat ja kaks päeva varem. Midagi pidulikku toimus haudu kirikus, tulge õhtul tosina ringis noormehi ja neide tuli sealt välja, piduriided seljas ja lilleupuketid käes. Uurisime välja, et need juba passi omanikest noored inimesed olid sel õhtul ristitud etud järgmisel päeval saaksid galeri tunnistused seisakuajale järgnev kiirendus. Oleme siis meiegi nüüd Audru kiriku ees, mis tormide eestvõttel siia 1680. aastal püstitati. Ja see on üks Eesti kaunimaid, jah, üks kaunimaid rootsiaegseid kirikuid tähendab hästi laiad krohviliseenid lihvitud, natukene silutud krohv, siis mujal krohv on siis nagu löödud natuke kärniliseks, eks ole, ja tolle aja kombe kohaselt väga väikeste ruutudega aknad kusjuures võib isegi karta, et ukse kohal olev aken on peaaegu tollest ajast saadik klaasidega. Vaadake klaasid pika aja jooksul, kui nad on õhu kui mulla või millegi muuga koos õhu käes. Vot selliseks vikerkaare värviliseks, eks ole, seedeklaas selline see võib-olla tõesti tollest ajast muidugi, eks tegelikult ole hiljem korduvalt remonditud ja ümber ehitatud ja paks kultuurikiht on kiriku ümber kasvanud kas on praegu lausa maa sees. Ja kui me sisse läheme, siis me siin näeme sees vitraažaknaid mis on juba hilisemate Audru omanike vappidega seansi Spylarvam, Pilhow appidega. Muidugi ei jätnud kasutamata juhust, et uks oli lahti ja käisime ka sees ära. Ilus ja järgmise päeva leerilaste jaoks juba lilledega pidulikuks ehitud pühakoda. Ju päris kena on teada, et need vitraažakende vapid on alles möödunud aastal manalateele läinud Nõukogude Eesti kunstniku Aleksander bilari perekonna vapid. Audru jõekäärus leiame endale laagripaiga tõlk, majad kerkivad, lõkkemeistrid tegutsevad, juba kerkib suitsu, juba kolksu, teenilised, tahma, emailiga ämbrid, tähenenguga kas on maailma parimad ja nende meister? Segasupp loomulikult ka. Piparmünditee on aga ekstraklass. Seejärel tuleb juttude ja laulude aeg. Keskööl hakkab ringi käima kook. Selgub, et loorimal tähesõitjal Madisel algab sünnipäev. Üheksa aastat sai täis, tulgu sellest mehele õnnelik muusikali, kas aasta vähehaaval jääb lõkke ääres istujate ring väiksemaks? Puhu tule, punane kuma enam ei ulata. Sealt hiilgavad vastu jaaniusside rohekad, laternad, kelle uni telki sunnib sõu Ilukaaslaste laulu saartel. Viimaste lauljate lahkudes laulavad meile unelaulu hommikuks ärganud linnud.