Helgaja tere head, klassikaraadio kuulajad algab helikajasaade, mina olen tänase saatejuht, Levasteinfeldja, nüüd tänastest saate teemadest. Algab diskussiooniga, mille keskmes on küsimus, et millised on Eesti tippmuusikute pillid. Räägime, millised pillid on meie parimate muusikute kasutada, kuidas suudavad orkestrid oma muusikuid pillidega varustada ja kas Eesti parimad muusikud on ikka oma pillidega maailmas konkurentsivõimelised. Jutud pillifondi võimalikust taaselustamisest, ERSO ja Rahvusooper Estonia muusikute kasutuses olevatest pillidest ja nende seisukorrast pillidele, erinevatest hinnaklassidest, Eesti maksupoliitikast ja sellestki, et kuidas tekitada huvi investorites, et nad oleksid motiveeritud oma vara paigutamisest väärtuslikesse keeld pillidesse. Mõtiskleme, et mismoodi võiks Eestisse jõuda kunagi näiteks üks Stradivariviiul helikaja stuudios on Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Kadri Tali Eesti riiklikus Puunia orkestri fagotirühma kontsertmeister Peeter Sarapuu ja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ja Eesti muusikanõukogu liiget, tšellist Henry-David Varema. Järelmuusikauudiseid maailmast ja ka arvamus. Nimelt 22. septembril toimus Mustpeade majas Tallinna filharmoonia ja Tallinna kammerorkestri hooaja avakontsert sealsoleeris viiuldaja Anna-Liisa pes. Rootney kontserti juhatas eriklass ja kavas olid Arvo Pärdi, Wolfgang Amadeus Mozart ja Joseph Haydni teosed. Kontserti käis kuulamas viiuldaja Niina murdve. Sülgaja. Heligaja stuudiosse kokku tulnud Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Kadri Tali Eesti riikliku sümfooniaorkestri fagotirühma kontsertmeister ja vanalinna hariduskolleegiumi muusikakoolijuht Peeter Sarapu ja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ja Eesti keelpilliõpetajate ühingu president ja Eesti muusikanõukogu liige, tšellist Henry-David Varema. Täna me räägime siis Eesti tippmuusikute pillidest, millised pillid on meie parimatel muusikutel kasutada, kuidas suudavad orkestrid oma muusikuid pillidega varustada ja kas Eesti parimad muusikud on siis oma pillidega Euroopa ja maailma mastaabi mõistes siis konkurentsivõimelised ja seda teemat tähendaski mind üles võtma just Eesti muusikanõukogu koostatud arengukava siis aastani 2020 kus on siis öeldud nõnda? Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks tuleks ühtlustada tingimused, et Eesti kontserdisaalid ja muusikute pillid Sis vastaksid rahvusvahelistele nõuetele ja et meie muusikud oleks oma pillidega konkurentsivõimelised ja me teame, et kontserdisaali probleeme ja ooperimaja oleme, on võib-olla arutatud meedias, aga pillidest nagu ei ole eriti juttu olnud, kui vahest võib-olla sellest, et meie esindus, Steinway on pisut kulunud ja nii, aga meil on ju palju keelpilli mängijaid ja palju puhkpilli mängida, et mida teie arvate sellest teemast või problemaatikast. Kevad, ma tahan öelda. Ta pillipargist nii palju, et räägime, te mainisite, et teie esindus Steinway on, on, on kulunud, et siis see on nagu pehmelt öeldes. Meil ei ole päris õiget omanikku, siis tema eest ei hoolitseta ja igasugune klaver ka vajab pidevat korrashoidu ja remonti. Seda pillil ei ole mitte mureks tema pääl mängimine, vaid et teda peab kogu aeg nagu kogu klaviatuuri ulatuses ikkagi üle vaatama ja parendama ja uuendama, et siis on ta mängukorras pikki aastaid. Et seda ei ole vist meie pillidega meie kaveritega tehtud aastaid. Ja, ja see ongi see, mille pärast ta on täna sellises situatsioonis, et, et see on ka üks asi, mis vajab tegelikult tähelepanu, et kui et pill ei ole mitte nagu kontserdi vahel, mis on kellelegi, ütleme, rahva omavaid pill on ikkagi ühe kas siis inimese või kui me räägime siis orkestri pillidest, ta peaks ikka kuuluma selle inimese juurde selle muusikule, et ta seal tema nagu hääl. Seetõttu on see väga raske küsimus, et ei ole nii, et orkester annab ühe pilli ja viie aasta pärast võtab selle pilli keegi teine ja mängib seda pilli edasi, et tegelikult peab orkester looma inimesele võimalikult viljaka pinnase sellel pillil parimat tööd teha, seda pilli korras hoida ja võimalikult pikalt selle pilliga koos olla. Kõige suurem mure on siis, kui orkestris on muusikud, kellel on orkestri pill läheb ära ja me peame selle pilli ära võtma ja mis me sellega siis edasi teeme. See on minu meelest üks asi, et mida, kuidas tuleks inimesi hoida neile võimalikult häid pille suuta soetada või siis võimaldada neile seda osta ja ise hoolitseda nende eest. No teadupärast Euroopas on ju ka väga levinud sellised fondid, mis annavad inimestele ka noortele muusikutele kasutada selliseid väga tippinstrumente, võib-olla isegi Stradivariuse viiuleid, et sellist praktikat meil Eestis üldse ei ole ja see on jällegi just nimelt selline paariaastane kasutusleping, tavaliselt. Aga muidugi, minu eelnev jutt käiski tegelikult rohkem puhkpillide mitterohkemaid ainult puhkpillide juurde. Et Peeter Me oleme sinuga arutanud seda ideed nendest fondidest, nii et ma arvan, et Peeter oskab selle kohta palju rohkem rääkida, kui mina. Praegu on küll niimoodi, et fondide puhul peaks ikkagi rääkima eelkõige keelpillidest, mis nüüd peaks olema pigem Henry Davidi rida, aga uus küsimus ongi just õpilaste puhul ja sest kes seal orkestrisse saanud ja teenib juba midagi seal orkestris, siis ta tahes-tahtmata üritab ikkagi oma need säästud kokku kraapida ja endale pilli ehk siis töövahendi või tõesti, mis on nagu tema isiksuse laiendus. Aga minu meelest on väga hullus olukorras noored, kellel praegu ei olegi tulevikku, kui neil ei ole konkurentsivõimelisi pille, sest nad ei saa orkestrikohti. Nad lihtsalt ei ole konkurentsivõimelised oma hiina pillidega nende mängijatega, kes tulevad mujalt maailmast ja kellel fondid ja kultuuri metseenid või kes on aidanud pillid osta sellel teemal ma olen nüüd rääkinud mõne pooltuttava pangandusinimesega ja on olemas nagu väike huvi. Ja samas jälle ei ole neil selliseid otsustusmehhanisme, meie tragöödia on see, et Eestil on vist praegusel hetkel, kui ma ei eksi, on ainult üks oma pank, see on LHV ja sealt ma ei ole tõesti küll kellegagi rääkinud sellel teemal. Aga kõikide teiste pankade otsustusõigused ei ole Eestis. Ja ma olen nagu tajunud väga selgelt, et ega vist eesti kultuur ei ole ka nende südameasi kõik need otsesed luua väärt pillide ja ma räägin siin keelpillidest, väärt pillide fond. Selline investeering, see nõuab otsust kõige kõrgemal tasemel. See on väga suur investeering, see on parem investeering, kui osta maale või skulptuure. Sellepärast et investeering elab. Sa võid seda iga nädal käia kuulamas ja ma küll ei tea sellist juhtumit, et hea keelpill oleks kaotanud oma väärtust. No muidugi, kui sa katki teha, aga selleks on olemas kindlustust. Puhkpillid on seevastu sellised instrumendid, mis ajas kahjuks oma väärtust, kaotavad. Pillid on täiesti vastupidiselt, on jah see, et ostad pilli ja seitsme aasta pärast on see amortiseerunud nulli ütleme professionaalsel mängu tasemel fagoti alla 20000 euro ei ole võimalik saada. Tõenäoliselt ja pillide logi on kuskil 40 50000 euro juures, fagottide puhul teised pillid on odavamad. Ja need amortiseeruvad fagoti, tõsi küll, peab natuke kauem vastu, aga põhimõtteliselt selline amortiseerunud profipill käib läbi kalli hoolduse ja siis ostjateks üliõpilased, kes väga ootavad pikisilmi sellist võimalust, sellepärast et see on ikkagi üliõpilasele suur asi mängida, tõsi küll, 10 aasta vanuseAga profimudeliga ja see annab talle võimaluse lüüa konkurentsis läbi ja võita endale orkestri konkursil töökoht. Kuidas on meie orkestrites lood pillimargiga, mis orkestrile on, et kui paljud näiteks ERSO muusikutest mängivad oma pillidel ja kui palju instrumente pakub oma orkestrantidega sisakest? Ma nüüd täpset numbrit ei oska siin peast öelda, aga ma ütlen seda, et hästi paljud keelpillid on muidugi vanade lepingutega juba olnud paarkümmend aastatki mängija enda käes ja mis on orkestri omad küllaga puhkpillidega arusaadavatel põhjustel nagu mida Peeter siin mainis, et tegelikult peaks olema suund sinnapoole, et võimaldada inimestele selline sissetulek, et nad suudaksid endale kas siis liisida või osta loodetavasti mõne fondi toetusega, et on kahte sorti võimalusi, siis, et kas sind Kultuurkapital toetab sellise pilli soetamisel või siis ütleme keelpillidel, et siis me investeerimispank investeerib pillidesse, annab need Eesti parimatele muusikutele mängida, mis meil on tundmatu maa, aga mujal maailmas täiesti võimalik protsess. Kolmas pillitüüp on ju veel suured oma pillid, mis tegelikult ei saagi olla ühe inimese kodust kaasavõetavad nagu Timpanid. Spetsiifilised puhkpillid, midagi peab olema orkestrile endal olemas, mis samuti ajas oma väärtust kaotab ja siinkohal me oleme õnnega koos, et me sellel aastal saime muretseda endale Kultuuriministeeriumi abiga uued Timpanid, mis on siis käsitööpillid ja mis on hirmkallid? Eelmised olid 30 aasta vanused siis et loodetavasti järgmised 20 aastat võiks sellega olla nagu muretu, aga mis on küll, mureks on näiteks, et meil on kaks harfi. Ja sellest üks on suurepärane, teine täiesti konkurentsivõimetu. Aga üks korralik orkester peaks võimaldama nendele inimestele, kes on investeerinud pillidesse, kompensatsioonide näol seda pilli korras hoida, oma pilli kasutada ja parandada, et see oleks tööks võimalikult hea. Paljud maailm, orkestrid isegi ütlevad, milline pill ja mis taseme pill don harfidel joon. Esimene teine mitmed-mitmed tasemel aga näiteks ka puhkpillidele, millise kaliibri pillidega nagu orkester töötab? Kas ERSO seda võimaldab, ma mõtlen seda kompensatsiooni ja pilli parandamist? Nagu me püüame, liigume sinnapoole ja oleme siiski suutnud mingil määral kompenseerida oma pillikasutust, ehk meil on küll pilli kompensatsioonid sellise reana olemas, aga tegelikult on täna seis selline, et me ikkagi peame selleks raha ise oma mänguga teenima. Ehk et meie oma kontserdisissetulek läheb ka meie oma pillide korrashoiuks, nii et tegelikult on seis nigelavõitu. Ma ei saa öelda, et kui inimene saab Merzos palka ja seda kompensatsiooni ja ostab pillitarvikuid, et ta siis kuidagi on omadega ots-otsaga kokku, tuleb, et seal, sellest on asi kaugel. Henri teavid, teie olete seotud olnud pikka aega meie rahvusooperi orkestriga ja nüüd ka Tallinna kammerorkestriga, et kuidas on seal lood? Rahvusooperil tõepoolest on mõned pildid, mis on seal väga pikka aega olnud ja just keelpillide osas on tore. Võib-olla kõige suuremaks probleemiks ka Eestile üldiselt, et neid pill ei ole samuti korras hoitud, nii nagu eesti klavereid alati, see on niukene ilus saanud, aga ega seal nüüd juurde kilbi osas tõepoolest ei ole saanudki midagi tulles neid rahalisi vahendeid ei ole kuigi loomulikult ostetakse siis samamoodi Hars ja niukseid instrumendid, millega kõik on harjunud, nii et piiblitemaatika on tõesti natuke nii enda kui märkamata, sest et keegi ei tulegi selle peale, et kuidas need süsteemid peaksid töötama samal mujal maailmas, need on täitsa olemas. Esiteks fondide teema, mis meil oli natuke aega tagasi. Mul on mitu tasandit, eks on tõepoolest need väga rikkad fondid, mis võivad asuda kas Norras või Jaapanis, kus me koheselt mõistame, et on suured rahad taga ja need tõesti ostavad kokku neid kõige kallimaid pille. Siis maksavad mitmeid-mitmeid miljoneid eurosid ja need on nagu Peeter ütles, väga hea investeering. Ja ühtlasi siis suurepärane võimalus muusikutel nendega mängida. Nüüd Eesti jaoks mulle tundub, et see on valdavalt üle jõu käiv temaatika, kui need kunagi jõuaksime sellele, et üks selline viiul, tšello ostetakse, oleks ju suurepärane. Aga sellega on nüüd nii vana, aga vähemalt sellest ajast, kui ma ütleme, keskkooli lõpetasin, on selline jutt nagu kogu aeg olnud, et võiks leida kuskilt selle ühe pankuri, kes selle pilli nüüd ostab ja siiamaani pole seda juhtunud, noh, äkki kunagi jõuame nii kaugele. Aga mis ma mõtlesin sajandite juures, et siis on natuke nagu Kelbli mängi jaoks on maailm paremaks ainult sellepärast, et pildi ehitamise kunst on viimasel ajal väga palju tõusnud ja seal on nüüd vaja tõesti leida need kõige paremad kaasaegseid meistreid, kes on võimelised tegema väga Pille, need on kõlaliselt üpris konkurentsivõimelised nende kõige kallimate pillidega ja reeglina paremad kui kogu see, ütleme, see vahepealne on plaamida, müüakse seal 100 200 300000 eurot. Selline pill ei pruugigi ennast ära tasuda, sest et sa võid korraliku otsimise tulemusena leida väga hea viiuli näiteks 30000 euro eest, mis on ka palju raha, aga see on ikkagi 10 korda vähem kui nüüd mingi 19. sajandi prantsuse meister. Mis muidugi seda raha tegelikult väärida, lihtsalt kõige kallimad pillid on läinud nii kalliks, et nad on tõmmanud kaasa selle keskmise turusegmendi, aga investeeri ning kuna nagu mina sellist asja ei soovitaks, nii miks ma sellest räägin, on põhimõtteliselt selline hinnaklass nagu ütleme, 30 kuni 50000 eurot milles peaks saama väga kõrgetasemelise uue pilli. See peaksid olema küll võimalik ka mingisuguse Eesti tasandil, kas fondi, Kultuurkapitali või erasponsorite sõiduki hoomatavam summa ja ei tasu arvata, et selleks keeringuna täiesti null tulemus, sest et need meistrid, kes on tänapäeval väga tunnustatud, nende puhul, on ka juba märgata seda situatsiooni, et need pildid lähevad kallimaks. Nii et Eesti on ilmselt ainus Euroopa maakusele nimekat Kell pill, nii-öelda teadaolevas kasutuse seis, tradimaritenik, marineeritud, Nojah, ega nüüd, miks need vaesed riiki on ju teisigi ja kõiki me võib-olla ei tea ka, mis kellegil kodus võiks olla, aga tõepoolest noh, seda investeeringut nüüd LHV pank tuleb, ostab ühe autentse Stradivaari, seda oleks ju väga tore näha. Selleks kindlasti ka hea reklaam, võib-olla selline tänapäeva üldpopulaarsuse mõttes tundmatu nimi neile nii hea reklaami. Kõige huvitavam osa sellest turust ongi ikkagi need tipppillid ja need paar nime, mida kõik, isegi mitte muusikut jäävad, sest et see on see garanteeritud osa ja see, mis seal vahepeale jääb skelblile tasasse, neid meistreid ja seda on nii meeletult palju, et seal täpselt orienteeruda ja ideaalselt investeerida. Noh, see on juba niisugune keeruline meistrite nimedest saaks ilmselt raamatuid kastada, jooned on väga palju raamatuid endale raamatukogusid. Mul on selline tunne, et, et võib-olla on ka tegu sellise maailma, aga mis ei ole Eestis ka väga palju tutvustatud. Kui me räägime maalikogudest, et siis see on selline rohkem tajutav tulemus, et sa tead seda autorit, sa näed seda, sa teed oma maalikollektsiooni, panete näituse. Et see on nagu selline arusaadav projekt. Aga mis puutub pillidesse, et kuidas sa siis täpselt oskad öelda, mis selle pilli kvaliteet võiks olla 10 aasta pärast ja kuidas seda näha, et selleks on tarvis. Esiteks ma arvan, väga häid nõustajaid, sest et kas siis ettevõtjad, ärimehed, pankurid, neil on vaja abi selles osas, et, et see tõesti on selline väärt investeering. Ja kui nüüd rääkida sellest, et kui maal on siiski midagi, mis, mida inimesed saavad pilguga ja nautida paljud, siis tegelikult pill on seda mitmeid kordi rohkem ju, et see pill mängib läbi selle ettevõtte laval ja kaunistab seda maailmapilti pikki aastaid ja samuti lisab väärtust sellele ettevõttele, kes selle pilli taga on valjud. Mungad ju omavad Pille ja annavad, ütleme, kas eluaegseks või teatud aegadeks kasutusse neid suurtele solistidele. Ja teine on, nagu ma ütlesin, juba viis, on siis, et erasponsor toetab orkestrile seda ostu metseenlust on ju ka tegelikult Eestis selline ka lapsekingades, esialgu veel. Igapäevapraktilisem küsimus on, et kui nüüd lihtsalt see muusik tahab omale ise osta selle pilli ja ta ilmselt ei soovi investeerida mitme miljoni euro väärtuses olevasse riiulisse, ta lihtsalt ei suudaks elu lõpuni ära maksta. Aga kuidas saada siis seda panga laenugi, et osta, ütleme, see kulutus, mis on 30 kuni 50000 eurot? Sest ega need tingimused meil selleks, et soodsad ei ole minu teada kodulaen ongi tõesti ainus võimalus, praktiliselt on see samad kinnisvara, sa paned selle kinnisvara tagatiseks, võtad niukse laenu, mis tegelikult ei ole selle pilliga seotud, lihtsalt minna panka ja öelda, et vaadake, et mul on see viiul, ma tahan seda osta aiaviiuldajat tagatiseks. See on vist ainult jah, tarbimislaen mingi 20 protsendilise intressiga ja samas isegi ütleme, kui sul õnnestub saada, ütleme, viie protsendiga näiteks laen seal juba väga hästi, aga ma tean, et paljudes riikides on just sellised mehhanismid, kus muusikutele tõesti võimaldatakse nullprotsendilise intressiga laene, pille osta ja noh, see on nüüd professionaalse muusika jaoks ikkagi väga-väga suurepärane võimalus, sest et siis ta hindab oma võimeid Jaka ostmas radi vaid, aga ta ostab midagi, millega ta saab korralikult tööd teha ja ta ei pea ennast selle eest. Pankrot. Kallite pillidega tuleb kohe teine küsimus ja probleem Eestis nende kindlustus ja nagu ma aru saan, neid kindlustatakse ainult koduvara osana. Aga mis siis juhtub, kui see pill on näiteks kaks sinu kodu väärtust? Selline juhtum ilmselt ei lähekski üldse läbi. No minu teada Eestis see turg ikkagi vist puudub kellelegi asjad natuke arenevad ja üks inglise firma, kes vist kuidagi teadvustas meil seoses sellega, et Tallinna muusikakeskkool ostis mõningaid keelpille Itaaliast ja siis need kindlustati selles firmas. Mina pöördusin ka sinnapoole, seal ei olnud mingit probleemi, et ma elan Eestis või nii, et selles mõttes on natuke paremaks läinud, et aga Eesti kindlustusfirmad minu teada jah, instrument kindlustust ei paku. Mingi aeg, ma kindlasti siin Inglismaal ühe aasta kindlasti siin Kopenhaagenis ja nüüd peab tunnistama, et on juba mitu aastat kindlustamata, sest see on väga kallis teisest küljest jälle praktiliselt piljon kaasas. Kas käid, ja täna just rääkisime ka sellest, et on juba välja kujunenud reflekse talvel, kui on libe siis see, kas pea käib vastu asfalti või see, aga pill jääb alati sirge käe peal üles, et kindlustust ja ei ole ja see on väga kummaline, aga no kummalisi asju on palju. Üks kummalisus, mis mind nagu kõige rohkem mõtlema paneb ja mis on tegelikult, ütleme sellise aktiivse muusiku, kes tõesti tahaks investeerida vahenditesse risti jalus, on meie maksusüsteem. Ja põhimõtteliselt meie maksusüsteem, kui öeldakse, et see on lihtne ja selles on selle võlu ja positiivsus tundub ka, et see maksusüsteem ongi tehtud selline, et see jagab inimesed kahte lehte on, kas siis on ettevõtjad, tööandjad, põhisi, sinikraed, maksusüsteemiga määratletud, et nende sissetulekud on niivõrd viletsad, et neil nagunii midagi investeeri, kuni see ei olegi võimalik, ei ole mõeldav, see on juba, eks ju, et sisse kirjutatud probleem, et seetõttu ei olegi ju neil võimalik, milleks keerulisem maksusüsteem nagunii raha üle ja et midagi maksudest midagi investeerida. Ja see muidugi väga suur probleem pillimeeste puhul, kes juhul kui nad ostavad oma instrumendi seal nagu nende otsene töövahend, nad toetavad, eksi otseselt Eesti kultuuri, eks, et nad ostavad oma töövahendi maksudest maha kirjutada, näe, lihtsalt meie maksusüsteem ette. Muidugi lahendus oleks see, kui vahepealne variant fiiendus teisest küljest jälle nagu ei nähta seda, et FIE võiks olla regulaarne töövõtja kuskil orkestris, et, et ka see on mingis mõttes põlu all, et väga raske on leida häid lahendusi. Ja viiena sa vastutad kogu oma isikliku varaga ju selle eest ja kui sa enam viie ei ole, siis sa pead ju selle pilli ikkagi realiseerima. Need on veel erimomendid, aga samasugune suhtumine on nagu ma kohtasin kindlustusseltsis, et umbes et me võime ju kindlustada, juhul kui sa seda pilli hoiad kodus seifis. FIE on veidikene nagu selline varjund, etet oled nagu maksude optimeerija, eks, eriti kui ostad mingit pilli, et sama kindlustusseltsis. Tegelikult ei saa otsustajad aru seda, et pill on muusikule nii kallis asi, et ta tõesti ennem laseb endal viga saada, kui pillil viga saada, et see on nagu kõige kindlam asi kindlustada. No need on kõik sellised, ütleme juba järgmise tasandi asjad. Probleem on juba see algtasand, et kuidas üldse sinnani jõuda, et suudaks pilli osta. Kõik on ainult vastuseta küsimused, tänasin. Nõukogude ajal tegutses pillifond või pillipank ja nüüd on õhus selline plaan mingil kujul see siis taas luua. Aga mismoodi see üldse võimalik oleksid, kuidas äratada pankades huvi üldse sellise pillitemaatika vastu, kuidas viia see võimaluse pakkuja Illi vajajaga? Esiteks, see kunsti ja muusikahuvi ja näidata meid, orkestri muusikuid ja saali, kus me mängime seda keskkonda kui ühiskonnas äärmiselt kõrgelt hinnatud kohta meieni kultuuripildis kui ka siis hariduses või, või et, et see on niivõrd äärmiselt oluline. Üks asi on veenmisoskusega ja mänguoskus, aga teine hoopis olulisem, võib-olla on see lastetuba või see, see töö, et tegelikult väga paljudele suudavad aru saada hariduse või siis laste muusikakooli seadusest, et kuna paljudel on endal lapsed, magasid kõrgprofessionaal, kaalne muusika, kunst on, on paljudele võõras ja minu meelest liikumine on sinnapoole, kus on tõusuteel, äärmiselt palju populaarsem, kui ta oli siis kaks aastat tagasi või aga tegelikult nüüd tuleks välja mõelda siis, et kas see peab olema siis selle isikuga seotud, kes seda pilli hakkab mängima kollektiiviga ja kes sellest siis tegelikult vastutab, kuna see pill tundub nii kummaline ese pankuri jaoks, et peab olema väga läbimõeldud protsess ja tutvustus. Mina kujutaksin asja teiste, nii et kui see teadvustuks ja keegi jõuaks selle otsuseni, et tõesti ühe pilli osta, võib-olla ostame kaks pill, siis ilmselt neid ühte või kahte pilli mingiks fondiks muuta oleks küllaltki keeruline, ma arvan, et need oleksid siis tõesti selle ostjaga siis panga või et seen eraisiku puhtalt otsustada, kuidas see vorm on, aga sisuliselt ikkagi tema oma vööd räägime mingist pillifondist, mis sarnaneb sellele, mis vanasti Eestis ka mingil määral oli. Seda nagu uuesti tekitada ei tohiks minu arvates üldsegi keeruline olla, sest et seal on ju pigem ma nüüd räägin nendest mõnevõrra väiksemates rahasummadest peaksid olema jõukohased lausa kultuurkapitalile ja nende olemasolevatele institutsioonidele, kui Tallinna muusikakeskkool saab osta eurotoetuste Abel, ma tean, oli üks väga hea tšello ja ma ei tea, neli, viis, kuus viiulit, siis ma arvan, et see peaks olema ka riiklikul tasandil võimalik luua süsteem. Nii et see on nagu rohkem selline otsuste vastuvõtmine. Ja noh, muidugi läbimõeldud süsteem töötas, sest et nagu me kõik teame eelmise süsteemi lõpp ei olnud ju väga edukas, sest et need pillid jagati küllaltki meelevaldselt laialiasutustele. Ja samas mõned pillid on siiamaani jäänud nende mängijate kätte, kellel tegelikult tuli leping oleks pidanud tagastama, nii et noh, see süsteem kahtlemata, kui nüüd uuesti luua, oleks vaja läbi mõelda, et see igas aspektis toimib, aga peaks olema nagu rohkem kättevõtmise asi seedekõrgemal tasandil selgeks teha. Milline kunstiväärtuse olles Ivari viiul, see on niuke, teine tasand, mille nimel võiks tööd teha ja ma usun, et see pankurks lõpuks ostab, ta ei kahetseks seda otsust. Samas kui mõelda, et Eesti on väike, Eestis on näiteks väga palju häid pillimängijaid minu arvates ja kui me siin Eestis ka oma tihedat kultuuri ja kontserdielukogemus meil käivad ju tippsolistid tippviiuldajad oma tippinstrumentidega ja publik harjub seda kuulama ja kui ristisolist, ütleme oma 30000 krooni maksnud instrument, võib-olla asi ei ole nii hull, eks ole, ma natuke utreerin, et siis ei tule seda kõlalist taset ja sealt ja ka publik kuulab, et midagi vist on teisiti. See on täiesti elementaarne, sest tõepoolest kas või me räägime orkestrikonkurssidest, aga kontsert elu on ju tegelikult veel olulisem kui mõni üksik ettemängimine, et seal on see iga päev kõrvaga kuulda, kui pillid ei vasta tasemele ja ma tõesti kordan seda üle, et päris häid pille on tänapäeval võimalik saada mõnevõrra odavamalt, kui see võib olla meie ettekujutuses on samas need süsteemid on puudulikud nii eraisiku tasandil, ehk kuidas nad lihtsalt seda endale osta. Kuidas saada selleks, kas panga laena, kuidas seda maksusoodustus saada ning on ka noh, kahjuks siis kadunud see keskastmetasand, kus olid pildid, mida siiski muusikud mingitel tingimustel said kasutada. Kõrgemat tasandit minu teada pole Eestis kunagi olnud, sest et ma olen tõesti ei tea, et ka varem oleks mõnda neist tipilli olnud. Kommentaari, et kuulame soliste reeglina, ega nendel ei ole isiklikud, kaaneb pillid, need on ikkagi fondide ja pankade omad. Ja teine asi, mis ma tahtsin öelda, et üks on nagu solistid, teine tasand on see, et kui meil tuleb dirigent kes on harjunud kuulma orkestrist teatud pilli, kõla teatud kvaliteeti tema jaoks on täiesti mõistmatu ja pillimehe jaoks ei ole üldse mõeldav, et ta kuidagi üritaks ennast välja vabandada, et maestro, et teie, kes, eksju eelmine nädal kuulasite Amsterdamist Kontsert Baudeks, kus esimene Fogot mängis Herkelile, et mulle siin Ida-Saksa 50 aasta vanune pill. Põhimõtteliselt eks see oli üks aspekt, mis lükkas käima nüüd umbes 14 aastat tagasi alanud liikumise ERSO-s, kus meil oli selline aktiiv. Me käisime rääkimast toonase kultuuriministri Signe kiviga ja olime need veetilgad, mis siis kivi uuristasid ja läks käima. See võimalus, et me saime töötada orkestris füüsilisest isikust ettevõtjatena saime võtta pangalaenud, osta endale isiklikud pillid, sellised, millega nagu ei ole piinlik mängida ja saime ka tööle selle, et orkester kompenseeris selle pillimaksumusest niimoodi tilkhaaval et vähemalt pangalaene tekitanud pankrotitänapäeval mõned hästi ette ei kujuta. Päris kindlasti peaksime jätma praegu siin kõrvale selle aspekti, mida me ei saa öelda ühelegi dirigendile, külalisdirigendile ega ka meie peadirigendile, kes tuleb seda, et maestro, et me saame viis-kuus korda väiksemat palka, aga pill maksab meie jaoks sama palju. Kui ma tellin Saksamaa meistri pilli, siis tõenäoliselt isegi maksab, tahaks natuke rohkem kui saksa mängija jaoks, kellel on seal paremad sile Ma ei tea, kes teevad hulgitellimusi ja nii edasi. Siin on nüüd tõsine koht, kus me oleme ju rahvusvahelises konkurentsis, peame ootavad, et me oleme ja siin on nagu suured käärid sees. Kui nüüd alguse küsimuse juurde tulla, et siis küllalt hästi, on puhkpillide olukord ERSO-s praegu ja just need isiklikud pillid, need mängijad, kes ostsid umbes 10 aastat tagasi, ainuke probleem on, et nad hakkavad need amortiseerunud. 10 aastat on juba ära olnud. Kui ERSO direktori jaoks on tegelikult selline hästi ebamugav olukord, ühtpidi maa riigiasutust juhtides, eeldan, et need inimesed on riigiasutuses tööl kõik võrdsetel tingimustel, samas ma nagu eeldan, et nad oleksid ettevõtjad oma pillidega, et nad hoiaksid need korras. Ma panen neile kohustused peale muusikategemise oma partiid, ettevalmistuse, muusika ja ettekande laval, nad peavad tegelikult ka midagi muud tegema, et väljaspoolt aega veel panustama millessegi, mis nende leping ei ütle. Nii et selles mõttes see on keeruline küsimus, et see tõesti kuulub, nagu sellesse valdkonda saab kas siis kaks ühest, et kas suuremat kiiret palgatõusu, kompensatsioonide suurenemist või võimalusi neid toetusi leida, sest et täna meil ei ole ju loodud ka sellist maksusüsteem võimaldaks toetada kultuuri ja kuidagi tooks sellise võimaluse ükskõik millisele ettevõttele, et ta tahaks või peaks seda tegema. Noh, seal võib ju tõesti üks kõige olulisemaid teemasid, sest et me kogu aeg üritame imeda riigi väiksest rahakotist midagi välja, aga enamus maailmas ikkagi on teadvustatud seda, et eraisikud või ettevõtted saavad kultuuri toetada ja maksusüsteem soodustab seda. Ja meil see aspekt täiesti. Ma mäletan eelmisel aastal, kui oli mingi suurem muusikateemaline konverents Eestis, siis paljud tähtsad päris maainimesed, kes seda esmakordselt kuulsid, olid nagu täiesti šokeeriv, eriti. Te ütlesite, et te peate kohe minema maksuametit piketile või midagi, aga noh, me oleme kõik aktsepteerinud seda olukord ja rahulikult kehitame õlgu, aga tegelikult see on üks teema, mida peaks ikka. Ma tõsiselt ja kõrgel tasemel üritama ajada. Ma täpselt ei tea, mis see selgitus sellele on, et sellist võimalust Eestis ei ole, et ükski saksa-ameerika või mõne muu maaorkester ei ela ära lihtsalt riigirea peal saadud või asutuse saadud toetustest või tulust. Vaatan olemas sponsoritele mingisugused eelised on see siis maksuvabastuse näol või maksustamise näol. Et tegelikult see on ikkagi järgmiselt vajalik muudatus meie praeguses süsteemis. Riigiasutuse juhina ma mõtlen niimoodi, et loomulikult peakse asutuse töötaja palk, pillimehe palk tulema riigirea pealt, personalikulud peaksid olema garanteeritud, aga kui see niivõrd problemaatiline pinnas meie kultuuri rahastamine, et miks siis mitte luua võimalus ettevõtetele mitte siis riigi osutus toetada vaid seda pillide ostu või mingit konkreetset investeeringuid, mis võimaldavad nagu meie eesti rahvuskultuurile ennast paremini maailmas jätkusuutlik, kuna näidata, et see on ju kõikide huvides, et ma ei taha öelda, et Metseeennoson, ma küll varem ütlesin, et see on lapsekingades. Tegelikult on ju põhjus selles, et miks peaks toetama tänane ettevõtja kultuuri, kui tegelikult ei looda selleks mitte mingisugust eelistust tema jaoks. Tänane printsiip on ikkagi koostöö, et see peaks olema nagu tehtud talle esiteks atraktiivseks teistpidi see lavale jõudmine või aplaus, mis saan orkestrile peaks nagu nähtavalt tulema ka sellele ettevõttele, mis on meie võimuses. Riigi rahakott on ju ikkagi meil eriti viimasel ajal olnud üsna kõhn ja samas ei saa ju kultuuriministeerium olla seal lõputa aukus, mille kaudu siis tuleks raha, et pigem võiks olla see nagu just suhete loomise eesmärgil, et tema ülesanne oleks luua sidemeid, juhtida kõrgete isikute tähelepanu. Absoluutselt, ja tegelikult isegi meie kõhna rahakoti juures, et meie ülikallite Timpanit osta on ikkagi nagu suur vastutulek ja meile äärmiselt tähtis samm edasi meie arengus ja kui nüüd võtta, siis noh, minu mõtlemine käib siiski sinnapoole, et puhkpillid peaksid käima inimestega endaga kaasas mitte olema orkestri omand, küll aga keelpillid, mida on äärmiselt raske Tad aja äärmiselt hinnaline ostad, siis võiks olla mingi pank omal olemas orkestri aremikule. Ja sellest on muidugi kahju, et seda sellist nagu väärtust või pilli atraktiivsust ei ole siiamaani suutnud näidata, aga ma ei tea, kas me üldse oleme püüdnud. Nii et tegelikult võib-olla peaks hakkama uurima, et võib-olla ma ei tea, kas ma olen eksiteel, kui just nagu eurorahastusel põhinevad EAS-i fondid või sellised liikumised, et äkki vaadata, kas see oleks üks võimalus parandada meie sellist arengusituatsiooni. Tahaksin siinkohal lõpetada ühe mõttega, mis pärineb tegelikult Tõnu Reimanni ja tema tõi välja selle, et õpetaja our andis viiuli Arnole Jaan Tõnisson, Hubert aumerale, Konstantin Päts, Eevi liivakule ja siis traditsioon katkes, et võib-olla see võiks kuskilt jätkuda. Miskitpidi. Ja Eevi liivaku teema oli täitsa huvitav, sellepärast et mõned aastad tagasi minu arust raamatu autor oli kirjutanud viie Stradivari instrumendi ajaloost ja siis ühe pilli puhul lõppes ajalugu järsku ära, et viimane müük oli mingisugune levik või keegi tundmatu muusik ja siis mina sain aru, et seal Kiievi liivak, kellel oli tradiaari ja siis ma kirjutasin selle autorid ja ta oli vaimustuses sellest teadmisest, sest et jah, tõepoolest tema abiellus rikka inimesega ja ostis talle ühest adi vari. Tema sellega mängis aastaid ja see juhtus olema üksnes pillidest, millest see raamat kirjutas, kus see pill hetkel on? Ega ma ka ei oska öelda, stete vigagi. Suri see pill peaks olema praegu Milwaukees sümfooniaorkestri kontsertmeistri, kasutades seda pilli, üritati saada Eestisse tagasi. Kontrovossiga testi väärt Pille tegelikult võiks ju panustada sellesse, et need koju osta. Ühtpidi on see oma inimestele väärtustamisega, teistpidi on see kindel teadmine, et see pill on seda ostu väärt. Näiteks on, et praegu on ühes klaveripoes on välja pandud müügil Käbi Laretei Grand Piano Steinway, nii et kindlasti see hind võib olla peletaks paljud ostjad, aga meie jaoks peaks olema väga väärtuslik, nii et kiirematel on võimalus see Stockholmist seda kaemas käia. Aitäh kõigile, kes täna siia heliga stuudiosse tulid pillide teemal rääkima. Tänases vestlusringis rääkisime sellest, kas Eesti parimad muusikud on oma pillidega maailmas konkurentsivõimelised ja sel teemal vestlesid stuudios Kadri Tali, Peeter Sara puu ja Henry-David Varema. Ja kokkuvõtteks võib öelda, et õhku jäi päris palju küsimusi, näiteks kuidas äratada huvi pankades ja investoritest, kes võiksid paigutada oma raha väärtuslike keelpillide kemisse. Et kunagi oleks ka Eesti selline riik, kus võiks olla kasutusel näiteks Stradivari viiul. Suurimaks probleemiks on aga saatekülaliste arvates meie maksusüsteem, mis ei tule investorile kultuuri toetamise osas sugugi vastu. Vestlusest tuli välja ka see, et pillifondi loomine Eestis peaks olema suhteliselt jõukohane ülesanne ja see ei nõuakski hiigelsummasid, vaid pigem kättevõtmist ja head organiseerimist. Samuti on muusikute võimalused läinud pillide hankimisel tänapäeval mõnevõrra paremaks, sest näiteks kaasaegne keelpillide ehitamise tehnoloogia on teinud suure kvalitatiivse hüppe ja uued kõrgtasemel meistripillid on hinnalt siiski palju taskukohasemad kui 18. või 19. sajandi vähetuntud meistrite pillid, mis on sageli liigselt ülehinnatud. Aga probleemiks on muidugi see, et endiselt on raskusi laenu võtmisega pilli hankimiseks meie pankadest ja muidugi ka pillide kindlustamine. Peeter Sarapuu meelest on aga halvemas olukorras meie noored, kel pole korralikke pille ja seetõttu ei lööda läbi ka välismaistel orkestri konkurssidel. Oluline on ka pillide õige hooldamine ja rahapuudusel on paljud Eestis kasutusel olevat pillid kahjuks ka korralikult hooldamata aga erson õnnelik. Uute Timpanite ülemis saabusid orkestrisse läinud kevadel ja puhkpillide seis on ERSO-s ka praegu küllaltki hea. Selline kokkuvõte siis tänasest vestlusteemast. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Käekiri grammofon kuulutas käesoleval nädalal välja tänavused grammofonipreemia laureaadid. Tegu on maailma ühe mainekama muusikapreemiaga ja pidulik tseremoonia toimus Londonis. Läinud nädalal ja õhtut juhtisid tunnustatud muusikud, helilooja ja koorijuht Eerik Vatja kriya sopran Danielle De niis. Suurimad tähelepanu osaliseks said tänavu sellised artistid ja kollektiivid nagu Vox luminis, Joseph Gallia, Claudio Abado ja mari Raija. Barokkansambel Vox luminis pälvis aasta parima heliplaadi tiitli ja seda Heinrich Südsi loomingu salvestamise eest plaadifirmale ritsega. Aasta parima artistipreemia pälvis aga tunnustatud tenor Joseph ka leia ja aasta artisti preemia Allik hämafowni auhindade seas ainus, kus hääletada, said ka kõik ajakirja lugejad ja muusikahuvilised. Aasta statisti nominenti. Täna pakkusid Joseph Kalejale selles kategoorias konkurentsi aga selliselt muusikat nagu Natalidessey Daniel parenbaim, Suzanne flambavuse, Isabel Faust ja Magdaleena koosena. Grammofonipreemiate galal anti välja ka elutöö preemia, mille pälvis dirigent Claudio Abado. Tänavu anti välja ka üks täiesti uus auhind, mille nimi on piano Food ehk klaveripreemia ja selle pälvis maailmas üks enim hinnatud pianist Marri Perajja. Noore artisti preemia pälvis aga 20 aastane briti pianist Benjamin Crone. Ei olnud muide tema ainus auhind. Benjamin Crone pälvis ka parima instrumentalismi preemia ja seda oma debüütplaadi eest, mis on salvestatud firmale deka aastal 2011 Jablaadil Frederick Shapääniferenduslistija Morris Ravelli teosed. Seega on 20 aastane pianist Benjamin Rõuner noorim artist, kes on grammofonipreemiate galal pälvinud korraga kaks preemiat. Aasta parimaks plaadimärgiks kuulutati tänavu aga prantsuse plaadifirma naiiv ja ajaloolise salvestuse preemia pälvis Suprofoni salvestus nimega vats lahthlis. Live 1939. Kammermuusikaauhinna pälvisid Aga viiuldaja Christian Dets, lahtšellist Tanja det, Slavia pianist Leif Ove Antsnes ja seda Robert Schumanni klaveritrio teest, mis on salvestatud plaadifirmale Iiemmaiglassiks. Se viljas Malagast toimub tänavoga esimene Placido Domingo nimeline muusikafestival, mis leiab aset 25.-st oktoobrist neljanda novembrini. Festivalil esinevad lisaks Domingo-le endale ka näiteks tunnustatud lauljad nagu tenor Victoria Tseegolaja sopran, Danielle De niisfestivali kunstiliseks juhiks on mõistagi plas siduda mingi ise ja festivali viib läbi Company nimega IMFi aardest. Domingo nimelise festivali avab sülmas nei ooper Tais, kus lisaks domingale teevad kaasa veel sopranit Nino massaitse ja Mikaeli veste dirigendi laiuhatar Domingo festivali galakontserti, mis toimub 26. oktoobril. Ja lisaks olevat festivalil ka näiteks maks Bruchi viiulikontsert g-moll, kus soleerib inhast Zuckermann ja Frederic Chopini klaverikontsert number kaks, mida esitab Ivo Bogorellitš. Tippviiuldaja Anne-Sophie mutter pälvis hiljuti Norras Trondheimis oma esimese audoktori kraadi milleks on norra teaduse ja tehnikaülikooli audoktori kraad. Juba mitmeid aastaid Allane Sophie mutter olnud seotud Trondheimi linnas tegutseva kammeransambliga, mille nimeks on Trondheimi solistid. Aastal 2003 salvestati näiteks üheskoos Antonio Vivaldi kuulus tsükkel Aastaajad. Preemia anti Anne-Sophie mutterile üle Trondheimi kammermuusika festivalil, kus mutteri esmaettekandes kõlas ka tema kunagise abikaasa Andre previni. Viiulikontsert number kaks. Teos on pühendatud mutter Trondheimi solistide leia nende juhile ööbinud Kimsele ja teosega tehakse Skandinaavias ja Saksamaal ka 10-st esinemisest koosnev kontserttuur tänavu toobris. Preemia tseremoonial pühendas alle Sophia mutter aga tähelepanu Herbert von Karajan, kes oli viiuldajale nooruses väga oluliseks mentoriks ja samuti ütles mutter, et ongi oluline üles leida need noored anded. Kogenud muusikud kindlasti nõu ja jõuga aitama peaksid muuteri üheks selliseks nooreks kolleegiks. Juhendatavaks ongi Norra kuulus viiulitäht Vildefrang. BBC andis teada, et välja on valitud seitse uut noort muusikut BBC raadio kolme uue generatsiooni artistidelt toetusskeemi jaoks. Ja esmakordselt selle toetusskeemi ajaloos on üheks väljavalituks ka norgi rist Schonshib. Samuti on toetuse osaliseks valitud tenor Robin Tritsler ja tšellist. ERSO-s ja nende muusikutega peaks olema hästi kursis ka klassikaraadio publik, kes seal nende musitseerimist kuulnud ka vihmarhoolil lõunakontsertide sarjas. Samuti valiti BBC noorte muusikute toetusskeemi tänavowelklarletist maak Simpson džäss-saksofonist, Feskle rahus ja Apollon kvartett. Programm annab noortele esinemise salvestamise võimalusi ja varasemalt on selle programmi abil toetust saanud näiteks sellised tänaseks kuulsad muusikud nagu pianist Paul Lewis, trompetis Alisson Paulson ja Belgia keelpillikvartett. Saksamaal Frankfurdi lennujaamas leidis tänavu 16. augustil aset juhtum, kus lennujaamad toll konfiskeeris jaapani viiuldajad. Joukko hari kaamelt dema kvarneeriv viiuli, sest väidetavalt ei olnud viiuldaja pilliga reisides kaasas piisavalt dokumente. Jäiuzacohory kommet süüdistati selles, et Euroopa Liidu seaduste kohaselt ei olnud ta nimetatud instrumendi eest maksnud nõuetekohaseid. Tollimakseametnikud nõudsid kvarneri viiuli eest niinimetatud maksmata jäänud makse 380000 euro vääringus ja viiuli enda hinnanguline rahaline väärtus peaks olema umbes miljon eurot. Juhtum leidis aset Ajal, mil viiuldaja oli teel Tokyost Brüsselisse ja peatus vahemaandumise ajal transiitreisijana Frankfurti lennujaamas. Aga nüüd on antud teada, et viiul tagastatakse selle omanikule, Yokohorigoomele trahve ta maksma ei pea ja edasisi probleeme. Me ei tohiks tal Saksamaa tollis oma viiuliga enam tekkida. Ja nüüd lühiuudiseid. Rootsis toimus hiljuti referendum, mille käigus küsiti arvamust, kas kõik lapsed peaksid saama koolis kohustuslikus korras pilliõpet, mis oleks riigi poolt rahastatud ja 72,7 protsenti vastavalt nutest vastas selle peale jaatavalt Šveitsi kultuuriminister lausused. Šveits tahakski olla tulevikus riik, kus igal lapsel oleks võimalik õppida mõnd muusikainstrumenti Tim mängima. Läinud nädalal anti Saksamaal välja raamat kuulsast dirigendist Otto Klempererist ja see raamat sisaldab Klempereri kirju. Raamat saksakeelne ja kirjad pärinevad ajavahemikust 1906 kuni 1973. Raamatut on koostanud Anthony Pumoont. Ungari tunnustatud pianist ja dirigent Zoltan koosits, kes on Ungari rahvusorkestri muusikaline juht, viibib aga väidetavalt südamerabandusega haiglas, aga on õnneks juba paranemas. Hiina pianisti Undi liiatab aga Hiina panivaheliste territoriaalvaidluste tõttu ära oma kontsertturnee Jaapanis, mis pidi toimuma 22.-st septembrist 20. okt oktoobrini jaapani erinevates linnades. Neli noort dirigenti on aga määratud saama Gustavo Dudameli nimelist stipendiumi ja need neli noort tan Mirgandrosonite diila, Christopher liis, Dietrich barredes ja pall Bayaare. Rafelbajaare on muide dirigent, kes võitis tänavu rahvusvahelise Malco nimelise dirigentide konkursi Taanis ja sel konkursil tuli kolmandale kohale eestlannast dirigent Kristiina Poska. Alustas käesolevast hooajast dirigendina tööd Berliini koomilises ooperis. Ja lõpetuseks uudis dirigentide konkursi maailmast. Seitsmeteistkümnendast 23. septembrini toimus Saksamaal George Zolti nimeline dirigentide kurss ja tänavale kurss oli eriti pidulik seepärast, et oktoobris tähistab muusikamaailm 100 aasta möödumist legendaarse dirigendi Zolti sünnist. Konkurss toimus juba kuuendat korda ja selle võitis tänavu 32 aastane Hiina dirigent, aie linn. Ka pälvis austraallane Daniel Smess ja kolmanda koha sai ameeriklane Gondongi Braun. Võisteldasoovivaid dirigente oli eelvoorus üle 400 ja seda 70-st erinevast riigist ja finaalis juhatasid võistlejad frankfurdi, raadio, sümfooniaorkestrit. 22. septembril avas Mustpeade majas Tallinna filharmoonia oma tänavuse hooaja ja seda siis Tallinna kammerorkestri kontserdiga. Kontserdi solist oli viiuldaja Anna-Liisa pes. Rootney ja ettekandele tulid sellised teosed nagu Arvo Pärdi orienti oksident, Wolfgang Amadeus Mozart, tee viiulikontsert number viis ja kontserti siis lõpetas Joseph Haydni sümfoonia number 52 c. Mall kontserti juhatas Eri Klas ja meil on siin heliga stuudios nüüd viiuldaja ja õppejõud Liina Murd, kes käis seda kontserti kuulamas ja sellest nüüd oma muljeid meile räägib. Kuidas teile siis tundus hooaja avaganud? Väga tore oli, väga meeldiv oli. Ma armastan väga Tallinna kammerorkestrit, armastan tema esinemisi, pruubis seal käia. Ja oli väga huvitav minu jaoks. Arvo Pärt sel hooajal on peaaegu et kohustuslik erinevates interpretatsiooni des olnud. Ma ei kuulnud seda esimest korda, seda orienti oksidenti. Aga eriklassi interpretatsioon siin oli natukene teistsugune, võib-olla mitte isegi niivõrd filosoofiliselt süüvi, kuivõrd nagu edasiviiv jäi, jutusta, mulle tundus vähemalt nii kolimine sellisel lainel, et ma seda sellisel kuulsin. Väga hästi pakkus Pärdiga Haydni sümfoonia tekitas omamoodi raamistuse. Ja keskel siis oli nagu juba mainitud polkaga teos Mozarti viiulikontsert number viis. See viiulikontsert on, ma arvan, olnud pähkliks kõigile. Kui nii-öelda kaalukamate moodsate viiele kontserdite hulka loetakse kolmandat, neljandat, viiendat, siis viies vist eeldab kõige suuremat küpsust mängijalt kõige suuremat anta gaasijat, sisemist põlemist, omamoodi ka huumorimeelt. Just nimelt seda viimases osas kaunist tooni omamoodi nagu proovikiviks. Anna, lisades Roodne Mozartit mänginud palju, vähemalt mina olen vähemalt kahte kontserdi tema ettekandest kuulnud sealhulgas ka koostöös Eri Klasiga. Kolmas oli, kui ma õigesti mäletan, mõned aastad tagasi vanast õhtul Estonia kontserdisaalis. Nii et üksainuke kontsert vaid üks paljude hulgas, mida õnnelise siis on esitanud. Anna-Liisa kuulub nende pillimängijate hulka, kes võib ilmselt kavalehele panna üsna mitme riigi nimed, keda ta esindab. Kuulutuse peale, kui ma õigesti mäletan, oli ta nagu esindava seekord Inglismaad. Sama Eestit on esindanud Eestit mänginud ka Venemaavirtuoosid ansamblis, kuna ta on läbinud nagu kõik need stuudiumid Moskvas küll mitte otseselt õppinud, aga teatavasti oma isa kaudu on tihedasti seotud moskvakoolkonnaga. Anna-Liisa pole olnud, vähemalt minu mõistes pole olnud imelaps, tahab olla väga vara, hakanud mängima väga keerulisi asju, teinud peadpööritava vaid sööste. Aga ta areng on olnud pidev, rahulik, järjekindel, minnes järjest viimistletud maks järjest julgemaks, laval vabamaks ja mis väga hinnatav omadus tema puhul on, on need on võimeline hoidma väga suurt repertuaari ja seda kvaliteetselt. Ja see on üks tema firmamärki, võiks öelda. Viimasel ajal on mänginud päris mitut suurvormi erinevate orkestrite ega erinevates ansamblites erinevates kooslustes. See viitab ikka tõsisele professionaalile, keda tasub alati minna kuulama, kellel on väga kõrged mängulised kvaliteedid. Nii et nii oli ka seekord. Kuidas haakus tema mänguga orkester kenasti? Väga kenasti on väga professionaalne orkester väga tugeva kontsertmeistri juhatusel või juhtimisel võist, mis ta niimoodi on õigem praegu öelda, kuna juhatab dirigent ees täiesti täpselt. Ja kontserdi lõpetas Sis Haydni sümfoonia, mida on peetud isegi omamoodi Beethoveni viienda sümfoonia vana vanaisaks oma sellistelt helistlikutega Krakterilt võib olla Haydni sümfoonia kohtuma, nagu enne ütlesin, et väga, väga tore. Nagu sillakaar moodustus eri klassile haigne sobib. Tema igavene elujõud muusikas, seep kandus ka siin orkestrile edasi. Orkester mängis väga kenasti ja väga armas oli kuulata. Nii et jääb loota, et neid kontserte sellised saab Mustpeade majas veel paljude aastate jooksul kuulata. Oi, seda loodaks väga sellepärast, et see on ikkagi selline koht meie muusikute jaoks, mida peaks mitte 10 või 100 küünega kinni hoidma. Aitäh Niina, murda. Kajasülgaja tänasele heligaja saatele tegid kaastööd muusikateadlane Tiia Järg ja viiuldaja ja õppejõud Niina murdre. Saate toimetas nelevasteinfelt ja helimontaaži tegi Helle Paas. Loodus imeline vaade. Muinasjutust välja võetud fragment helingaja.