Tere head klassikaraadio kuulajad olen toimetaja Liina Vainumetsa, vahendan täna teile eestileti klassikaraadiote ühisprojekti reidi klassiks raames reportaaži suvel toimunud seesise kunstide festivalilt Lätimaalt. Selle reportaaži koostöös Läti raadiotoimetaja Sandra need selts ka võttes selleks intervjuud tervelt hulgalt läti muusikutelt kultuurieliidilt muuhulgas Läti kultuuriministrilt heliloojate liidu esinaiselt, festivali juhilt ja tippmuusikutelt kuuleme asjatundlikke arvamusi mitme kontserdi kohta. Reportaaži lõpus räägivad oma tunnetest, seisis linna kui kultuurikeskkonna kohta mitu muusikut. Sissejuhatuseks enne report, et asi veel nii palju, et Läti linnal Tseesisel on olemas ju ka eestikeelne nimi Võnnu. Praegu on see siis Vidzeme piirkonna keskus. Eelmise aastatuhande esimesel poolel oli Võnnu aga kogu Liivi orduriigi keskus. Sellel linnust tunti kaua kui vallutamatut aga vähemalt seesisel oli südikust võistelda Riiaga Euroopa kultuuripealinna tiitli eest. Aastaks 2014. Tiitli võitis Riia ja jällegi ajaloos sammuke tagasi. Tseesises õppis omal ajal maalimist keeler ja Tseesise Jaani kirikus on ka keeleri altarimaal ei taga siis sisutihe reportaaž läti raadiost Tseesise suviselt kunsti ja muusika sündmuselt kunstide festivalilt. Sõnade ja saame need retk on mees kõrgena. Vii tervitab kuulajaid Sandra Netsevka, kes jätkab ühisprojektis Eesti ja Läti kontserdielu vastastikust tutvustamist. Ja sõna on, seisis kunstide festivali direktoril juuri Šagarsil. Sel aastal peame festivali juba kuuendat korda ja festivalid on läinud ühtviisi hästi. Olgem realistid, ilma rahata poleks võimalik ja teiseks väga oluline on publik. Ei oleks mõtet tegeleda Kaili projektiga, kui keegi tuleks sellest osa saama. Tahaksin rääkida veel sellest, mis toimub festivaliga kultuuripoliitika, regionaalsel ja riiklikul tasemel. Nimelt festival ei ole ainult seesise linnafestival. Kogu viitseme piirkonna kunstide professionaalne demonstratsioon. Modresson Scudurs, ministri Shanede Jaanson, Grende vastab Läti kultuuriminister Laaneta Jaan seemnegrende. See sisefestival on tulemus sellest, et me planeeritult ja regulaarselt investeerime avaliku identiteedi arengusse toetudes parimatele traditsioonidele. Aga ühes asjas ma ei ole juurisega päris nõus. Nimelt see ei ole enam ainult viitsime festival. Tean, et paljude inimeste jaoks on see üks aasta olulisemaid sündmusi ja nende hulgas on inimesi Latgalest ja isegi Riiast, Riiast, isegi Riiast. Järgmiseks kõneleb Tseesise kunstide festivali muusikaprogrammi juht Indra luukina. Järgmistel aastatel areneb festival samas suunas, mida teevad teised Euroopa linnad. Nimelt festivali sündmused toimuvad igal nädalavahetusel läbi kogu suve. Arvan, et ka praegu on juba nii, me pidime isegi kaks projekti jätma järgmise aasta festivali ootama. Sel aastal toimus Tseesise festival nädalalõppudel, 27.-st juunist kuni 18. augustini toimus 33 sündmust, kontserdid, näitused, teatri, ooperietendused ja palju muud. Ja alanud saates keskendume mõnele nendest sündmustest. See siis kaasaegse kunstinäitus kandis pealkirja eksperiment ja täiuslikkus. Sama pealkirjaga oli diskussioon, kus osales ka anna iilt neere kultuuriteemalise internetiportaali Aadeeerritori toimetaja. Et eksperimenteerida või täiustada, selleks kulub alati aega. Saatejuht küsis Anna Iltnere käest, kust tema leiab aega. Võimalikud on mitu erinevat lähenemist. Eile suurem osa Tseesisest pakkus välja ühe lähenemisviisi tüdimuse selles mõttes, et tüdib ainult see, kel on palju aega ja samas on ju palju aega, ainult nendel, kes on tüdinud. Aga on ka teine lähenemisviis, mida hiljuti uuritud Stanfordis nimelt aeg justkui peatub. Aeg aeglustub, kui me märkame midagi täiesti kaunist ja ülevat kui millegi peale meil suu lahti kukub. Sel hetkel, kui me kogeme midagi võimsat ja ülevat, võtab meie üle võimust ebatavaline rahutunne. Vaat nendel hetkedel jääb aeg iseenesest aeglasemaks. Seetõttu ma pigem loodaksin, et igaüks leiaks Tseesise festivalilt vähemalt ühe teose, mille peale tal suu lahti kukuks. Mitte otseses mõttes muidugi. Saatejuht Sandra need selts ka jätkab. Üks selliseid hämmastavaid sündmusi. Audiovisuaalne avaõhtu Tseesise lossipargis loojateks kunstnik Kindscabrans ja Läti raadio koor, dirigent Kaspars Putin ši juhatusel. Õhtu pealkirjaks oli igavene valgus. Koor oli just tagasi jõudnud esinemistelt Salzburgi festivalil ja Torinos ning esines hiljem ka oma ettekavaga Tseesise festivalil. Samuti oli koor president veerivaks ansambli yks rahvusvahelistel noorte heliloojate meistrikursustel esise festivali avaõhtul kõlasid koori mitmed salvestised, teiste hulgas Andris Zenitise kompositsioon, omm, Luksed. Jätkab kultuuriportaali toimetaja Anna hilp neere. Sellel õhtul olid kaks asja väga suures kontrastis. Üks neist olid, seisis linna kaunis keskkond värvpuud aga ekraanil avanes täiesti teistsugune maailm. Tehnoloogilised kujundid otse internetist püüdmatagi varjata, et pärit olid need Youtube'ist samuti mikroskoobi kaudu nähtavad kujundid võisid näha reaalset kuusepuud samas kõrval sedasama suure mikroskoobi alla panduna. Aga mis mulle eriti meeldis selle etenduse juures, oli see, et hulk inimesi istus, vaatles ja mõtiskles sügavalt. Tavaliselt paljud ei leia aega, et vaadelda sellist teadus-kunsti- ja videokunsti. Nautisin inimeste kondemplatsiooni. Mikropasa seisise festivali külaliste hulgas oli ka teatri direktor Maarak imele. On üllatav, et Putinil õnnestus koostada selline kontsert, kus 16-st sajand ja 21. sajand andsid teineteisele käe üle aja ruumi noorte läti heliloojate abiga. Ja kunstnik Gabrans mikromaailm mis muutub aina pisem kaks ja see ööd seesises tohutu kuusepuuautod kauguses. Kõik kokkusobimatu sobitati ometigi kokku. Muidugi, kontsert oli keerukas, kuulamine olnud efekte. Selliselt kontserdilt ei tule kiiret tulu. Kui oled kannatamatu, sai, rahune, ei hakka jälgima, mida pakutakse. Kui sul on pretensioone ja vajadusi, võib-olla sa siis ikkagi sealt midagi ei ole kerge olla, lihtsalt tasa. Sest me oleme ju kõige tähtsamad, eks ole. Aga sel juhul jäämegi tühjade kätega, me ei saa mitte midagi. Ma tõesti nautisin seda kontserti väga. Festival on täiesti unikaalne, olid tõesti mõtet olla vait, end viia kontakti sellega, mida pakuti ja nii see ka midagi said. Aid tähtseesisele. Tormaarak imele ütles Tseesisele aitäh. Siin toimus 28. juulil Liepaja sümfooniaorkestri kontsert, kus kõlas Charlionis sümfooniline poeem metsas. Sellele kontserdile sattusin otse Rudolf pinnise maalinäituselt, kus oli plakat. Mets ei ole lihtsalt mets, see on mu katedraali mäss, nautigem ess. Räägib Liepaja sümfooniaorkestri direktor Huldis lipskis. Rõõmustan seisis ja suurepärase festivali üle, see on läbimõeldud, kompaktne ja täis selle linna võlu. Oleme vaimustatud orkestris, usume, et saime kutse tulla siia esinema. No meie kahele ja poolele aastale tublile tööle. Me oleme koostööd teinud, miks me suurepärase dirigendiga, kuid Ginters print jäevitš temaga tekkis kohe suurepärane mitteverbaalne kontakt, sest tema ja orkestrandid jagavad ühiseid väärtusi. Oli riskantne mängida kohe pärast puhkust nii keerukat repertuaari, aga tulemus on fantastiline. Ja meie rõõmuks Narva ainult meie ise, nii ka festivali valdajad ja maestro on ise sellega nõus. Maestro Rinkēvičs on fenomenaalne dirigent. Ta teeb kaht täiesti erinevatesse, juhatab tohutuid Estoniat nagu Rahmaninovi esimene, mida me kuulsime ja mille üle ta pidi valitsema nagu väejuht. Ja sealsamas kõrval jätkustel tagasihoidlikust järgide klaverisolistiks muusikalisi valikuid. Griegi klaverikontserdi esituse ajal rääkisin ka pianist vestab šimkusega, kes oli kriigi klaverikontserdi solist avaldas suurt rõõmu, tema muusikalist nägemust sel määral mõisteti ja toetati. Teda ei surutud üheski suunas. Pianist juhtisin protsessi ja selle žanri puhul oli see parim. Restart šampuse esinemine kreegi klaverikontserdiga olitseisise kunstide festivalil dema, teine esinemine, küsimus pianistile, kui palju olete varem koos esinenud? Aga Liepaja Sümfooniaorkestriga? Tegelikult ma ei ole kokku lugenud. Mul on hea meel, et viimastel aastatel teeme sageli koostööd. Minu silmis on seorkesteriks Baltimaade võimsamaid. Muusikud teevad koostööd ülikõrgel tasemel. Ma olin kriigi mängijad ka mujal, näiteks mõne aasta eest Haanjas ja ma tulen teoses neid kohti, kus orkestrile võib probleeme tekkida Liepaja orkestri esituses. Tõeliselt nautisin mind, hämmastasid solistid orkestri sees ja orkestri üldine kõla. Rinkēvičs'iga on mul see esimene projekt. Me olime mõlemad teineteise esitasid, kuulnud, kuid koos töötanud. Rõõmustasin selle üle, kuidas Rinkēvičs orkestri nüansside juures töötas ja seostest neid minu esituslaadiga. See oli tõeliselt inspireeriv ja täiesti konfliktid. Koostöö interpretatsioon kujunes terviklikuks, mitte lihtsalt orkester. Kolmandal augustil kõlas Tseesise festivalil Leedu helilooja Justajanu liite muusika. Kammerorkester sümfonietta Riiga. Kameri noortekoor ja dirigent Norman Šmee avasid kontserdi dema teosega pilvede vaatlemine. Räägib helilooja kõige üldisemas plaanis, teadsin, et ma kompan, leerin pilvede vaatlemist. Kontseptsioon oli selge, teadsin, et kasutan koori ja orkestrit. Muidugi tööprotsessis võtab idee uusi kujusid kuid meie idee oli selge kohe alguses. Ma olen varemgi sümfonietta riigaga koostööd teinud, armastan seda orkestrit, Nad on fantastilised soovisimegi koostööd teha- Norman Šmee ja orkestriga ning see protsess jätkub. Seekord siis selline suurem kompositsioon. Liuvandid. Juht küsib, kas tulemus oli selline, nagu soovisite või parem? Arvan, et see kõlas paremini kui ma kirjutatu, sest muidugi ma soovisin head tulemust, aga tegelikult sa ei saa kunagi kõigest päris teadlik olla. Justkui astud pinnale, mis on heliloojale uus? Tundub küll, nagu oleksid sa sellel loonud, aga tegelikult on see uus nii mulle kui teistele. Seepärast on nii põnev osaleda esiettekandel. See oli hea kogemus. Olen Lätiga, head sidemed. Ma just meenutasin tõsiselt, ma pidin õppima kompositsiooni, kui käisin tundaga meistriklassis aastal 2001 ja nüüd teinud seesama Tseesises koostöös infonietterigaga pani mind tegelema uurimistööga. Niisiis pean Läti kunstnikke ja muusikuid tänama. Neil on nüüd edaspidi mu elule suur mõju. Just janu liite pilvede vaatlemine kõlab sümfonietta Riga esituses ka selle kammerorkestri hooaja avakontserdil Riias. Tsessise festivali kontsert oli orkestri eelmise hooaja lõppkontsert. Nüüd kõneleb orkestri dirigent normonshne. See festival annab meile hämmastavat vabadust ja kinnitab fakti, et väljaspool Riiat saab mängida väga julget repertuaari ning inimesed kuulevad seda. Ma ei tea, kas see kõigile oli meeltmööda, kuid muusikat vähemalt kuulati huvi ja respektiga. See on tõesti väga tähtis. See õhtu andis tõesti meile ideaalset valgustatud ilu. Erinevatest ajastutest ja mitmelt heliloojalt. Kontserdist sündis ebatavaline kõrgendatud meeleolu. Kontsert nõudis palju energiat ja andis vastu hulga erinevaid energiaid. Mis paelus teid Magnus Linteri muusikas ja eriti tema viiulikontserdis, see on keerukas muusika, mida publik jälgis väga tähelepanelikult. Vastab normonshne. Kui jutuks tuleb Linteri, siis ma ei saa olla enam objektiivne, sest ma olen tema teoseid nii palju dirigeerinud, nii sümfooniaid kui ka kammermuusikat. Seepärast ei tundu need mulle enam keerukad. Mulle see muusika meeldib ja loodan, et ka orkestrile. Kui rääkida üldse väärtustest ja ilust muusikas, siis ilmselt saan öelda samaga Mess jaani ja Beethoveni klaveri sonaatide kohta. Kui ma olen neid analüüsinud, saan öelda jah, ma võin teile sellest teosest kõike rääkida, aga ma ei oska seletada, miks ta kõlab nii kaunis. Clinteri viiulikontserdi solist oli Eva pindere Eva. Mind on olnud 15 aastat Kremerata Baltica kammerorkestri kontsertmeister ning käesoleval aastal astus detseesises üles oma uue ansambliga. Ansambli nimeks on aureum tempus, räägib Eva pinder. Kodigioossakaga kautkastik pehmiski. Tehnikapoodi ja ma olen ka läbina. Pean tunnistama, et ma polnud varem tehniliselt nii keerukat teost esitanud kui limperi viiulikontsert vähemalt mitte kaasaegsest repertuaarist. Ma pühendasin selle ettevalmistamiseks väga palju tööd. Muusika on väga kaunis ja ma arvan, et publik ei aimanudki. Kui keeruline see teose viiuldaja lähemus, Loi austri kargaatik lõpetajaid. Saatejuht avaldab lootust, et Eeva pinderi esitab seda teost mõni teinegi kord ja jätkab pärast kontserti kõnelesin veel kahe publiku liikmega koondega. Smitte on helilooja ja läti heliloojate liidu esinaine. Rolands kroonlaks on samuti helilooja ja Läti Muusikaakadeemia õppejõud. Granlaks on siin koos oma poja Pauliga, kes nautis laste mängunurka, kuhu vanemad said lapsed kontserdi ajaks jätta. Kuidas mängunurk meeldis? See oli päris huvitav. Mida sa siin tegid mitmesuguseid asju. Kas see oli huvitavam kui kontserdil olla ja? Aga kas kontsert oli isale huvitav? Absoluutselt. See oli silmapaistev kontsert. Mul on hea meel, et uus muusika toob kohale nii suure publiku, kes kuulavad hoolega ja tõesti saavad kuulatavast elamuse. Juba see fakt rõõmustab mind. Lundega Smitte kui ma lähen kontserdile, siis lihtsustatult öeldes ma tahan olla üllatatud ja see pole üldse sugugi kerge mind üllatada. Sel kontserdil ütleksin, et Magnus Lindberghi teosel oli suurepärane instrumentatsioon, võimsat harmooniat, mis justkui Tsementeerisid kogu vormi. Nii täpselt ja kaunilt. Mind üllatas, kaeva pinder, interpretatsioon viiulil. Kuid ma olen Magnus Lindberghi muusikat nii palju kuulanud, et ma ei ütleks, et Dio siseminud oleks üllatanud küll, aga Ta ei, Anulite julge kontseptsioon libisevad langevat pilved mitmetes dimensioonides. MonoKromaatilised kõlad, mis omandasid kõige erinevamaid varjundeid. Jah, tema muusika üllatas mind. Lisaks nimetatud kaasaja heliloojate teostele kõlas kontserdil ka Richard Wagneri Sigridi idüll. Timmuusikud rääkimas Tseesisest. Helilooja Artur smas katse tehti, siis on palju muusikat. Itaalia filme, Rudolf pinnise suurepärane näitus, väga huvitav, kaasaegse kunstinäitus õlletehases seisis ja inimesed on avatud loomusega. Siin on suurepärane õhkkond, imeilus loodus, eriline loominguline meeleolu. Alati on siin midagi loomisel midagi toimumas. See siis ei ole seda joont kaotanud ja see rõõmustab mind. Ma olen juba oma noorusest alates seda linna armastama. Heliloojate liidu esinaine, kunde, kas mitte siin on klass torniga kuid ka maa kohale omane romantilises isegi linna keskelt leiad sinililleaasa ja kindluse varemed. Seal linnale on võimas aura, mida toetavad ajalugu, loodus, eriline meeleolu, kaasaegne kunst ja sellega kaasnevad tunded. Kuuldud reportaaži koostades raadiotoimetaja Sandra need sihvkavõttest Intervjuud läti muusikutelt ja kultuuriametnikelt muuhulgas Läti kultuuriministrilt heliloojate liidu, esinaiselt, festivali juhilt ja mitmelt tipp muusikult. Räägiti kontserdimuljeid ja mõtteid seisisest kui kultuurilinnast. Aitäh kuulamast. Et Eesti-Läti ühisprojektis reidi klassiks eestindes. Klassikaraadio toimetaja Liina Vainumetsa jälle kuulmiseni.