Tänane kultuuriga ja saade on mõnes mõttes pilk tulevikku, sest saate teemad on suhteliselt noored, aga tegelikult end juba teostanud. Tartu üliõpilasteater alustab neljateistkümnendat hooaega ning tõi koos üliõpilasteatritega Belgiast ja Valgevenest ellu absurdinäidendite minifestivali, mis toimus Tallinnas ja Tartus 10.-st 12. oktoobrini. Sel teemal saavad sõna üliõpilasteatri kunstiline juht ja lavastaja Kalev Kudu Lieesi üliõpilast, teatri lavastaja Robert šarmei ja Eesti harrastusteatrite liidu esimees Kristiina oomer. Kristo Viiding aga on professionaalne näitleja, kes 2008. aastal lõpetas lavakunstikooli ja on sellest saadik töötanud Draamateatris, aga õppinud ka balti filmi- ja meediakooli magistrantuuris. Artises linastusid mõnda aega Kristo Viidingu kaks viimast filmi. Esimene neist Amontil Lado, milles mängivad Arvo Kukumägi ja Indrek Taalmaa, on atraktsioon Edgar Allan bow novellist. Teine filmgraafia Salavida osalt Portugalis, osalt Eestis valminud ajavahemikus 2010 kuni 2012. Selle peaosas on Indrek Kruusimaa. Narrimäng raske öelda. Teistes osades Kersti Heinloo, Andres Lepik, Harriet Toompere ja teised kõnelenud režissöör Kristo Viidinguga. Oleksid draamateatrisse näitlejaks ja samal ajal astusid balti filmi ja meediakooli filmi magistrantuuri. Magistratuuri, tegelikult ma tahtsin lavakasse minna edasi, kusjuures, aga siis Anne Türnpu soovitas minna filmikooli ja siis ma läksin Jüri Sillarti juurde kõigepealt jutule, näitasin talle oma filme tema suitsuses kabinetis, aga ma läksin selle jutuga, et ma tahan võta mingeid aineid seal, et ma õpin lavakas magistratuuri, sa võtaks mind filmiaineid juurde. Siis Jüri ütles, et tulge ikka meile ja sealt see sealt see alguse sai. Miks hakkasid filme tegema? Ma tahtsin oma maailma luua, ma arvan. Sellepärast me hakkasime juba keskkoolis tegema kodukaameratega. Ma ei oskagi öelda, teatri lavastamine on nagu aukartust äratav või nagu seal on hästi nagu esietenduse kuupäev ja hästi ranged piirid, aga filmi filmi loomine on selles suhtes nii nii selline. Nahaalne mõnes mõttes, et mina alustasin niiviisi, et, et sa ei teinud kellelegi teisele kui endale ja oma sõpradele ja et lõbutseda, kui ei tule välja, siis ei ole ka hulluteatris on nagu hullu, kui välja ei tule. Et nii algas jah, ja siis maailmade loomine, ma ei oskagi seda vist kuidagi paremini selgitada, meeldis välja mõelda asju ja film on nagu ju päris elu, aga ikkagi välja mõeldud. Et on loodud maailm. Ja ühtlasi tegid seda sellise asja, et läksid aastaks ajaks draamateatrist ära Portugali ja jätsid teatri ja oma rolli tootele. See on üks vana unistus, mis, mille ma tahtsin täide viia. Ma sain aru, et praegu on see moment veel, et ma tahtsin proovida, kuidas on välismaal elada ja ja, ja kool andis selleks ideaalse võimaluse, et ma sain oma magistratuuri lisaaastal minna Erasmuse programmiga nagu kolleeg Britta Vahur ütles, et need rollid siin tulevad ja lähevad, aga ühe korra sa saad ainult selliseid nippe teha, et siis ma arvan, et ma sain Piritalt selle julguse Aga räägime nüüd nendest filmidest, mis Artises koos linastusid, mis filmid need on? Amonti Laado, mis on 20 minuti pikkune, see oli minu kooli nagu töö enne diplomitööd, siis tema, see ülesanne oli püsiload. Aptsioon. Ma kutsusin appi stsenaristi Robert kurvitsa, kes võttis ette novelli ja keeras sinna sellise Eesti lähiminevikus toimunud sündmuse võtmestiku juurde. Ehk siis asfavommeria, Koit Pikaro maagilise taaskohtumise. Arvo Kukumägi ja Indrek Taalmaa tegid suurepärased rollid seal ja just kukumäega saime väga lähedaseks selle töö läbi ja nägin, kui pühendunud. Tegelikult võib üks filminäitleja olla. Tõepoolest, ma saan täiesti aru temast, miks, miks ta elu on selline, nagu ta on. Seda tõesti võtab seda suure kire armastusega, mida ta teeb. Ta paneb sinna väga palju. Ja teine film, minu diplomifilm, trassist Salavida on samamoodi adaptsioon, Albert ka müü esimese romaani õnnelik surm põhjal, see tegelikult arenes ühes väga pikalt vaaritatud mõttest, siis mul oli ikka müüno sealt romaanist kogu aeg üks stseen, mida ma tahtsin siduda sarmiga, mis ei jõudnud ega jõudnud kuskile, siis ma lõpuks otsustasin, et ma võtan ka müü ikkagi ette, siis tegin sellest romaanist sellise ekstrakti selle loo nagu südamevõtsin sealt välja ja püüdsin ta pooletunnise filmi sisse pista, aga lõpuks kukkus veel ikka 45. Su filme vaadates on seal külluslikult atmosfäärid ja mingi väga segane segu stereotüüpide all ja unenägudel mängivat kujunditest. Mulle tundub. Kas oskate öelda, milline on see maailm, mida sa filmis luua tahad? Ei, selles suhtes sa ütlesid väga täpselt, et minu filmid vist ongi stereotüüpidele unenägudel, sest et ma kuidagi nendest nagu lähtun. Aga, aga see ei ole kunagi teadlik. Minu noh, lapsepõlv möödus iga õhtu filme vaadates televiisorist mingit ameerika filmi, mis seal kogu aeg näidati ja siis unenäod on nagu ongi nagu see maailm, mis on noh, loodab selle, selle maailma kõrvanud, milles me iga päev tegutseme ja ma kuidagi alateadlikult tõesti nagu miksin neid oma unenägusid ja ja tüpseid nägemusi, mis minu jaoks on film või mis mida tähendab film. Aga ikkagi, kui ma nagu filmi tegema hakkan, siis mul ei ole need asjad meeles. Ma nagu lähtun sellest printsiibist, et film sünnib kolm korda, et kõigepealt, kui sa teda kirjutad, siis kui sa platsil oled filmid reaalselt ja siis kolmas etapp on montaaž. Kunagi ma ei näinud, et on keegi teine ka kaamera taga, et ma pidin ise kaameramees ka olema, aga nüüd ma olen sellest nagu lahti saanud, et usaldan professionaalsemad silma. Aga siiski Need, kolm etappi, seal peab alati režissöör juures olema, mina ei saa teisiti. Ma arvan, et seal, et, et isegi kui näiteks ma kirjutaks mingi looja filmiks üles, aga keegi teine Monteeriks, siis see ei oleks minu film. Ma ei saaks seda öelda, võib-olla montaažiruumis jah, kõige rohkem olles tekib see filminägu. Aga rääkige oma tööst näitlejatega võrreldes näiteks sellega, kui sa ise näitlejana oled filmides mänginud. Suurim vahe on see, et masti austan proove, proovi tegemist, kuigi ma tegelikult lõppude lõpuks ei fikseeri midagi, vaid mulle minu jaoks ongi tähtis, et et näitlejad omavahel kohtuks, saaks tuttavaks, lähedaseks ja ja mulliseks seda teksti ka läbi umbes aimaks, kuidas keegi midagi nagu tunneb, kui ta midagi ütleb ja mida tal on ebamugav öelda? Jah, et võrreldes minu vähesega kogemusega, siis ei ole vist ükski režissöör teinud proove, et alati on platsil see esimene kohtumine, tihtipeale režissööri ikkagi midagi on untsus seal ka, et seal filmiplatsil nii nagu suured rahad on mängus ja raha meil niigi vähe. Ja aega on vähe ja see filmiplatsi õhkkond on kuidagi hästi närviline. Aga mina oma filmidega olen nagu sellest hoidunud, et ma hoian oma selle meeskonna nii väikse kui võimalik. Hoolitsen eelkõige selle eest, et kõigil oleks platsil mugav olla, et ei oleks mingit sellist mingeid ärritavaid elemente. Ja nii viimane diplomifilm ka sai ainult sündida. Et ma nüüd kiidan teist näitlejat, siis oma peaosalist Indrek Kruusimaad, kes tegi tõesti minu meelest, tegigi selle filmi käin seal pelgalt nagu siis abistaks käeks, mulle tundub, et ma valisin Indreku eelkõige tüpaaži järgi, aga tegelikult ta on ikka geniaalne kitarrist ja, ja seal Mariumis algselt ei olnud selle mehe näol üldse tegu kitarristi, vaid täiesti tavalise tavalisi igav Leva ka müü sellise karakteriga, aga Indrek kohe esimesel Päeval ta tuli kitarriga platsile taks siis, kui objektiiv vahetati, valgus, sätiti mängis ja lõi kogu aeg meeleolu, mis hoidis ka ülejäänud tiimiliikmeid nagu mingis õiges vibratsiooni sedda, mängis kitarri ja, ja lõpuks vaikseltviisi rändasse kitarriga kaamera ette. Ja parimad stseenid saidki üles võetud siis, kui ta pilli mängis, et ma ei näinud seda filmi üldse sellisena, milliseks ta lõpuks välja kukkus. Kõik minu kiitus selle selles suhtes, ainult Indrekule ta niiviisi oma selle vaistuga peale tuli peale sulas sisse sõitis. Põlus võlus. Miks need kaks filmi sinu koolitööd põhimõtteliselt linastusid teistest magistrantuuri töödest eraldi? Sellepärast, et kõik lõputööd valmis erinevatel aegadel, mõned ei lõpetanudki ja kohatise kursus oligi hästi killustunud meil, et see oli rahvusvaheline kursus, mille õpilasi üle terve Euroopa ja väga kireva saatusega olida kogusime. Lend lõpus jäidki kõik suhteliselt nagu omapäi või see oli selline ellujäämise kursus, rohkem. Otsisin produtsenti, see on küll tükk aega, on suur vaev, et leida normaalne produtsent, produtsent peab olema ikkagi oma loomult väga selline armastust täis inimene, et ta ei tohi selline rahakoll olla, et ta peab tegelikult seda filmi armastama, seda meeskonda, kes seda teeb ja toetama, kui on taga selline toetav meeskond. Ja seekord juhtusse. Anneli Ahven tuli, eksid filmiga meil appi ja film kujunes suuremaks ja pikemaks, kui ta oli algselt plaanis ja temast sai nagu päris film, päris selline 45 minutit, eks ta muutuski lõpuks nagu omaette sündmuseks juba selliseks. Mitte enam koolitööks, vaid juba päris filmiks. Mis su eesmärgid on filmirežissöörina? No vot see mugavus on totter sõna, onju, aga, aga see tuleb millegipärast pähe eelkõige, et kõigil oleks mugav ja nauditakse seda, mida tehtaks, et siis see kumab läbi ja see see headus jõuab lõpuks ka vaataja, nii et minu meelest on ainult see tähtis keskenduda ainult positiivsele, ainult ainult rõõmusõnumile. Kuigi mu filmid on kohati võib-olla hämarad. Aga see ei tule mingist sellest sellisest kurjusest või, või, või, või hirmudest tähtis ei ole keskenduda negatiivsele, vaid sellele rõõmusõnumile, võib-olla see on minu Mu ainus eesmärk kunstis siis hoiduda lisamast mingit sellist küünilist etteheidet või mida on niigi palju, et pigem vastupidi kuidagi ravida või, või näidata väljapääse, anda lootust, lohutust see on teinekord väga raske, väga keeruline näitlejana just eriti kui lavastus räägib just vastupidisest asjast noh, vahel püüan leida ka oma rolli läbi seal siiski mingi lunastuse või mingi lootuse, noodi või, või nalja. Aga, ja režissöörina on see, kui see on minu käsutuses, siis on ainus eesmärk, et need filmid sünnivad siiski eelkõige minust vabast tahtest ju minu soovist midagi teha või näidata. Aga praegu tundub, et peavoolu meedia näed, kuulutab ainult seda, mis kuidagi käratseb või, või paneb tuusa, või see, mis nagu kuidagi plahvatab. Aga seda, mis ravib või mis te pai, et seda kuidagi üldse ei lasta läbi siin veider. Vist on nagu võimalik ka tegelikult kuidagi nagu mingisuguse melanhoolia ja kurjuse ja kurbuse sees ka luua kus on täiesti selline rott olla ikka, aga ikka on võimalik midagi kunstnikuna edastada. Et selles suhtes meil on ikka väga suur vastutus. Mulle tundub kunstnikena just, et mida me võib-olla ei taju maailma tegelikult, et mingisuguseid väärtusi hoida või edastada. See on kohati nii raske, sest et need valikud tehakse tihtipeale meie eest, me ei saa üle karjuda. Kui kuulda ei võeta, et tegelikult peab, peab esmalt kuulda tahtma. Kommentaari filmile valusin Margus Prangli, kes ise on näitleja ning lavastaja. Ja kuni üsna hiljutise on ju olnud Kristo Viidingu kolleeg Eesti Draamateatris. On väga omapärane originaalmuusika väga hea kunstniku töö. Et kogu see filmimuusika, mis, mis selle filmi jooksul kõlab, et noh, ühest küljest hea küll, et originaalmuusika peategelase enda sisse mängitud. Aga et ta ei ole, ta ei ole nagu kuskil varem laua taga valmis mõeldud, vaid, et see on sündinud koha peal võtete käigus. Ja kui sa hakkad seda Nagu tajuma, et see kõik on justnagu sündinud koha peal, samas ma tean, et Kristjan on selle väga hästi läbi mõelnud, aga judo on siis andnud niivõrd head impulsi kogu sellele meeskonnale, kes selle juures on olnud, et see on nagu niukene, õnnestumiste rida või lõbus lõppkokkuvõttes niuke kokkulangemist Ridamis teeb sellest Nagu niukse tervikliku teose. Kuidagi see on niimoodi, et kui on hea asi, kui on hea tahe kogu loomingu juures või hea ja hea idee et siis mingi kaheksas jõud hakkab nagu kaasa aitama kogu selle asja valmimisele selles filmi, siis on seda nagu tunda päriselt ka, kui me räägime nüüd kõigepealt Indrekut, siis Indrekut ma tunnen tõesti juba väga pikka aega, ütleme siis selle sellest hetkest peale, kui ta kitarri kätte võttis, üldse see oli keskkooli ajal umbes. Aga see ta niivõrd sümpaatse sisemise jõuga kogu selle tegelase nagu lõi, et see oli tõesti kuigi ma teda väga hästi tunnen nagu ootamatu, et ta nagunii orgaaniline, nii loomulik ja samas väga terav ja väga niukse usku tal olid nagu midagi midagi väga tähtsat öelda ja see oli tal nii sõrmedes kui silmadesse siis kõik naised, kes selles filmis mängisid, ma ei ole ammu kohanud nagu sellist sensuaalset või isegi seksuaalset nihukest nagu powerit, mis läbi läbi selle kinolina, nagu saali jõudis, et et vahest teatris on see nagu lihtsam võib-olla, et nagu vahetum kontakt, aga aga Kristo on siis kuidagi loonud sellise õhkkonna, et et ta on toonud nendes naistegelastest esile sellise ürgse, sensuaalse või, või seksuaalsuse või. Andres Lepik tõstis suurepärased suured plaanid, ma ei ole teda nagu väga palju näinud nagu kinolinal või nii-öelda suures plaanis. Aga see oli väga mõjus, kuigi tegemist on ju ka müü ainetel, eks ole. See on niisugune nagu noh, väga raske on ilmselt pihta saada üldiselt, mida sa siis nagu näitlejannast, nagu mängid seal või. Aga noh, ta on, ta on ise inimesena ilmselt nii nii sügav inimene, et seal see sobis sinna rolli väga hästi on väga raske roll. Kristo on nagu suur inimene suure algustähega inimene nii-öelda, et et ükskõik, mida ta teeb, et selles on niukene tohutu hingejõud ja ja mingisugune niukene tahe öelda midagi head ja armastavat, siis noh, publikule, et ma arvan, et ta nüüd alles siis, kui ta saab nüüd ka tagasisidet, et, et tõesti, et tema tegemised on on publiku poolt oodatud, et siis siis ta alles hakkab nii-öelda suurvorme looma. See on küll nüüd niukene kiidulaul nagu aga, aga seda on hea meel teha, sellepärast harva saab seda teha, nagu ta täiest südamest Kristo Viidingu Vahemereline Dionüümsuslik diplomifilm kannab nimegraafias alla viida, seega oli põhjust otsida üles Violetta parra samanimeline laul Mercedes Sosa esituses. Möödunud nädalal aga saabusid Tartu üliõpilasteatrikutsel Eestisse üliõpilasteatrit Valgevenest ja Belgiast ning toodi ellu absurdinäidendite minifestival. Selle raames mängiti viimast korda Tartu üliõpilasteatri, täpsemalt Kalev Kudu lavastust ulgumerel. Ning eile esietendus Tartus samuti Kalev Kudu lavastus õnnestunud elu, mille autor on Eestis veel üsna tundmatu. Vene näitekirjanik Pavel Bryasco. Bryasco teise näidendi suletud uks tõi festivalile Minski üliõpilasteater, Nabalconie Jeffi üliõpilasteater Belgiast näitas atraktsiooni kaka novellist aruanne akadeemiale. Etendusi mängiti nii Tallinnas kui Tartus. Napilt enne festivali algust kõnelesin Tartu Ülikooli teatri kunstilise juhi ja lavastaja Kalev kuduga ning harrastusteatrite liidu juhatuse liikme Kristiina Oomega ning Lieesi teatrist. Belgias kõneleb teatrijuht Robert šarmee intervjuude vahele kuulata katkeid lavastusest ulgumerel, milles mängisid Karl Laumets, Christopher Rajaveer, Indrek tulp ja Einar Niinemägi. Aga kui juba tsiviliseeritud inimestel väärikese Biden tarnib ka paelad Härrade kaasvõitlejad, minul ei kuule kandidaadina üldse harv naine, otsekui palju oleme õhtuti loojangu ajal ainult instituudil natukese kiiguta. Lainaga heegeldab hiliste öötundideni. Härrade kaadrid. Absurdinäidendite minifestivalil näidatakse Tartus ja Tallinnas kolme riigi üliõpilasteatrite absurdilavastusi. Minu vestluskaaslaseks on Tartu üliõpilasteatri kunstiline juht ja lavastaja Kalev Kudu. Teised festivalil esindatud üliõpilasteatreid on Belgiast ja Valgevenest. Mis teatrid need on ja mis suhetes on Tartu üliõpilasteatriga? Mõlema teatriga meile soojad sõbralikud suhted, mis sai alguse juba 2006.-st aastast, mina olen töötanud kaks korda Minskis sealses Valgevene ülikooliteatris Nabalconie ja sealne kunstiline juht Sergei on siis töötanud meie teatriga ja balloonidega siis belgia teatriga seovad meid Valoni eesti kultuurisuhted, mida siis koordineerib põhiliselt mõlemate riikide kultuuriministeerium. Ma olen näinud päris palju tudengiteatrid üle maailma ja noh, võib öelda, et, et meie, meie kolm teatrit, Me esindame sellist puhast tudengiteatrit. Puhas on siis see, kui kui tudeng tõepoolest õpib mingit muud eriala koolis ja osaleb Sist tudengiteatris on selliseid diaatrite, kes õpivadki siis teatritegijateks on teatreid, kes üha enam tudengid. Kuigi nad on nii-öelda tudengiteatrite nime all. Või siis ülikoolis. Et siin me jah, sellises noh, nagu puhtalt nii-öelda tudengiteatrite kontekstis me, meil on ka ühised ühine ühine nagu, nagu suund, ühised vaated Kuidas selline festival üldse alguse sai või teoks sai? No, ega ma hästi-hästi ei mäletagi, ma arvan, et see oli, see oli eelmisel aastal, kui me olime ritu festivalil Belgias ja seal tekkis poiste vahel tekkis, tekkis mõte, et miks mitte, et, et üritada Tartus kutsuda paar teateid ja teha Tartus midagi analoogset. Me üritame loomulikult nagu alati. Et järgmine aasta või et kui tuleks meil Tartu ülikool või, või nagu rohkem toetusena tahad, siis saab seda asja suuremalt korraldada, aga me üritame sellisest noh, natuke isetegevuslikus korras nagu altpoolt tuleva initsiatiivi nii-öelda läbi kolme riigi ja kolme teatri seda asja teha. Aga miks absurdi näidendid, sest noh, Kafka on ikkagi ka eksistentsiaalne kirjanik absurdikirjanik ja Brasco, noh kindlasti, mis esindab siis vene nagu sellist absurdi. Ja Washington on klassik muidugi absurdikirjanduses, nii et selles mõttes said siis kokku kolm minu meelest päris kenad kolm riiki, kolm ülikooli ja kolm autorit. Selline absurdikoht, kollekt. Minu jaoks on Tartu üliõpilasteater jäänud silma eelkõige just väga huvitava materjalivaliku poolest näiteks Saaraceyn vee tekkinud kuidas erinevate erialade üliõpilased aitavad lavale tuua näiteks absurdi ja selliseid keerulisemaid autoreid. Üliõpilasteater on oma oma algusest peale üheks missiooniks võtnud tutvustada ka eesti teatrile teatri avalikkusele uusi autoreid ja kahtlematult ma olen päris uhked, näiteks et me saime Saaraceyn autoriõigused peale Saracania muidugi, Daniel armsal meie suur prioriteet olnud, et siin oleme koostööd teinud Mehis Heinsaar, kes on kirjutanud meile päris originaalnäidendi Harmsi elust. Ja noh, uutest rääkida nüüd kindlasti see, mille esietendus on meil reedele. Pavel tooge ta tõesti Eestis, kellega ma olen rääkinud, teatriinimestega rääkinud, isegi nemad ei tea, väga suured spetsialistid, kes, kes vene vene teatriga on rohkem kursis teavad, et tegemist on vene praegu hetkel ühe kultusliku autoriga, kelle, kelle iga tekst on enne, kui ta veel lavale jõuab. Skandaal, et põnev on kohtuda praegu publikuga reedel Tartuse. Et kuidas nad seda teksti ja seda Brasco maailma vastu võtavad hetkel, kui ma siin seda intervjuud annan, mul väike värin juba sees, et noh, see saal on meil suhteliselt noh, selline kitsas, aga meil on tehtud seal igasugust no inimestele väljapääsu saaksid tõesti kõnele see asi vastu vastu käib, et nad saaksid seal saaksid välja minna, et nad ei segaks teisi, teisi, kellele see asi nagu korda läheb. Tartu üliõpilasteatrist on nii Viljandi kultuuriakadeemiasse kui ka lavakunstikooli läinud päris palju inimesi kes on jõudnud ka siis nii-öelda professionaalsetele lavadele. Kas te ise lavastajana ja nende kunagise juhendajana jälgite nende tegevuste, kas te tunnete nende praeguses käekirjas näiteks üliõpilasteatrimõjusid või võib-olla sedasama absurdi mingis mõttes ära? Nii palju kui ma olen jälginud neid noori, kes minu juures olid nagu pikemat aega, kelle peale ma rajasin ka mõnes mõttes repertuaari paari, et nende käes on väga huvitav, huvitav olnud mitte ainult nende, kes nüüd päris kohe teatris töötavad, aga nende, kes on kuskil mujal noh, teate siis minu meelest praegu kes sai päris sellise hea kooli, just seda Saraceyni mängides oli Kertu Moppel, kes, kes oma esimeste lavastustega ka on, on minu meelest silma paistnud eesti teatris praegused, kes võeti lavakunstikateedrisse vastus sellel aastal. Et mina väga, väga huviga jälgin neid kahte poissi, Carli ja Christopheri, kuidas, kuidas nemad arenevad ja nende peale oli ka rajatud üliõpilasteatri. Ta on nii-öelda, nad olid mitmes mitmes meie meie projektis kantside sellist teatrivaimu ütlema ja huvitav isiksus, kes on filmis minu meelest teeb väga-väga tublisid samme, on Vallo Toomla, kes oli samuti teatri nii-öelda raudvara, kes, kes kandis ülemis teatri vaimu, neid nimesid on, on veelgi ja ja loomulikult on ainult hea meel, kui, kui noored, kes on alustanud, alustanud minu juures, kes on valinud endale elukutseks noh, minu arust maailma ühe raskema elukutse, näitleja elukutse ja kui neil hästi läheb, on ainult rõõm. Kuidas Tartu üliõpilasteatril läheb 14. hooaja alguses? Noh, alguses ei saanud vedama, loodetavasti ei saa, aga nüüd edasi pidanud need sama Karl Laumets, Christopher Rajaveer, kes need on? Augussakateedis alustavad oma näitlejakarjääri, nende peal oli rajatud mul noh, suures osas oli, oli see Mart Laar rajatud ja et aga õnneks me tegime üpris kiiresti sellel aastal konkurssi, võtsime taas noori vastu teatrisse. Ma arvan, et nüüd hakkab hästi minema, sellepärast et noh, kui nüüd muidugi täielikku, mingit katastroofi ei juhtu, selle reedese esietendusega. Et vast ikka juhtuvate seal on mingid sellised asjad, ma tean nagu mingisugune väike needus käib ka, eks ole, sellele selle tükiga ja see näitlejad, kes alguses pidid mängima, nemad ei saanud üldse asjast aru ja nad kirjutasid mulle selliseid ähvardavaid kirjakse selt kohutav, alguses oli muidugi täiesti kui, mis, kui see asi nüüd see tükk nagu käima läheb, eks ole, et et mul on kahju 11, ulgumerel läheb nüüd maha, aga see on ilmselt ilmselt ka selliste projekti teatrite või stuudioteatrite üliõpilasteatrite saatuseta. Et kui meil, inimene, inimesed liiguvad ära ja tänu sellele seda projekti ei ole võimalik enam enam mängida. Me püüame hoida mängukavas, et kasvõi see kevade ärkamine, mida mängisime kevadel Tartus ja Tallinnas paar korda, see oli ja ka ütleme, publiku publikurohke ja publikule tekitas huvise vedevedekindi see temaatika. Aga peaosalised nagu läksid äraselt sellest tükist ja midagi ei ole teha, et ta ei saa seda nii kiiresti, noored ei õpi sellesse sellesse sisse. Aga plaanis on see järgmine aasta kevadeks tagasi tuua, et need puuduvad näitlejad siis asendada ja tüki edasi mängida. Kindlasti seda peaškoot edasi mängida. Teatrit on ootamas jällegi mitmed festivalide kiuumenis Venemaal ja, ja siis tõsisama lesi festival kohe selle otsa siis juba teist aastat tal on kutse, oodatakse meid Kolumbiasse jälle monitsalasesse. Vennad Sõnakaaslased. Braavo. Ma pole mingi õpetatud mees ega armastab pikalt rääkida, tegutseda see on iseasi. Kõige varasemast noorusest peale on mind huvitanud kokakunst mitte söömine ise. Oh ei olnud tagasihoidlik ja vähenõudlik ja kätt südamele pannes süüa ma ei armasta. Mul on ükskõik, mis ma söön ja mis kõige tähtsam asi on väga, lihtsalt uskumatult vähe. Oled, rääkisime siis üldse mitte midagi. Aastatis paar tagasi sai mõne suutäie seda korra või kahe-kolmehobud. Jah, nüüd olen mina söömisega igavesti lõpetanud. Selle asemel on minu elu rõõmuks saanud toitude valmistamine kokal suuremat õndsust kui pärast raskeid ja pingutavad tööd, vaadata, kuidas teised söövad. Veega. Kristjan haamer on Eesti harrastusteatrite liidust. Mis on harrastusteatrite seis praegu Eestis ja mis konteksti Tartu üliõpilasteater selles seisus asetub? Minu arvates läheb Eesti harrastusteatril praegu väga hästi, ehk siis seis on väga hea, amps avaldub selles, et tasapisi on hakanud tekkima juurde uusi harrastusteatreid, mis meie jaoks on väga oluline. Ja Tartu üliõpilasteater on eesti harrastusteatripildis väga. Esiteks nad on väga kaua aega Eestis tegutsenud üliõpilasteatrina nende repertuaar on olnud alati väga huvitav, et ma arvan, et nad noh, ei saa vist öelda niimoodi, et nad oleksid nagu lipulaev, aga nad on väga oluline terves selles pildis, sellepärast et nad eristuvad. Võib-olla just nende samade asjade pärast, mis me enne just ütlesin, et eks ole, et neil on väga hea repertuaar. Nende lavastused on väga huvitavad, Nad julgevad palju rohkem. Aga see on ilmselt tänu sellele, et nad, nii noored on mind nagu oma oma selle, minu arvamus, et kui ma neid niimoodi olen nüüd vaadanud mitte nüüd päris 14 aastat, aga kümmekond aastat kindlasti siis no nad on väga, väga nagu väga hästi tee tegutsev harrastusteater, et neil on väga kindel rütm, kuidas töötavad noh, neil on ikkagi tugevad prooviperioodid, nad väga palju otsivad võimalusi esinemiseks, mis ma arvan, mis on väga oluline teater püsiks võib-olla milles nad on viimasel ajal veel rohkem nagu hakanud nagu silma paistma ennad ka väga julgelt osalevad igasugustel rahvusvahelistel festivalidel. Ja ma arvan, et üks, mis nende arengut väga tugevasti võib-olla hoiab ka, et neil on väga tugev teatrijuht ehk siis Kalev Kudu Kui ta mind ennast ei peaks valima siis oleks neist kitsukese fileetüki. Minule piisab yle jäänuste keeles kõigele, kes ehitavad mingeid kindlaid lootusi ütlema kindlalt. Uurisin Belgia Liisi Ülikooli teatri tegevuse kohta teatri juhilt Robert Charmeilt ning tema assistendile lavastajalt dominiik tonnilt. Teater on olnud aktiivne 1941.-st aastast saadik. Seda on alati juhtinud ülikooli õppejõud ja selle aja jooksul on seal tehtud palju laastu. Siin on ka palju ringi reisinud. Tänaseks on käidud rohkem kui 40. riigis. Kui Robert võttis teatrijuhtimise 1980. aastal üle, muutus see järjest rahvusvahelisemaks. 1983. aastal loodi rahvusvaheline üliõpilasteatrite festival, mis saab tuleva aasta veebruaris kolmekümneaastaseks. Festivali loomise kõrval asutati 1994. aastal ka rahvusvaheline üliõpilasteatrite liit mis asub Leesi ülikooli juures. Selle liikmete hulka kuulub üle 200 erineva ülikoolid viiel kontinendil. Leisi üliõpilasteater on Eestis koostööd teinud seitse või kaheksa aastat. Esimesel korral kutsus Robert Eestisse lavakunstikooli juhataja Ingo Normet, kelle kaudu Tatutlus Kalev Kudu ka Tartu üliõpilasteatrist. Leesi üliõpilasteatris ei ole ühtegi professionaali, vaid ainult tudengid erinevatelt erialadelt. Aga teatri eesmärk on olla avatud ka maailmale, erinevatele eagruppidele. Tihti jäävad inimesed pärast ülikooli lõpetamist teatriga seotuks. Praegu on teatris umbes sadakond inimest, kellest umbes 70 on tudengid. Sama administratsiooni all töötab viis kuus erinevat gruppi erinevate lavastajatega, kellel kõigil on erinev stiil, huvi ja fookus. Nii palju absurdinäidendite minifestivalist Pavel Pereškov, õnnestunud elu tõlkis Aare pilv ning Tartu üliõpilasteatris lavastas Kalev Kudu. See esietendus eile Tartus Ateena keskuses ja seal seda mängitakse. Tallinnas on seda lähiajal võimalik vaadata 18. oktoobril harrastusteatrite liidu majas Vene tänav kuus. Publikut hoiatatakse, et laval kasutatakse mitte normatiivselt leksikat ning suitsetatakse ja pileteid etendusele saab osta ainult koha pealt. Tänane saade on peaaegu et läbi selle tõid teieni Maria Lee Liivak ja Vivika Ludvig. On jäänud veel päevik, mida sel nädalal pidas muusik ja sõnade seadja Marten kuningas. Reede, viies oktoober hall päev selline sügisene hall, millega pole suurt muud teha kui oma koopas istuda pool päevast istungi koopas siis istun sadulasse, väntan teatrisse, paks vägistaja, keda kehastanud peksab mulle target ribidesse mille tulemusena see asendub mingisuguse udusse mattunud trotsiga. Tüki lõpus laulab Voldemar Kuslap oma 75. eluaasta puhul. Näen teda selja tagant. Ta seisab valgusvihus, jalad viksilt koos laitmatu rüht, hästi istuv ülikond seljas. Publik tõuseb tuulidelt. Kui on lõpuks näo Krimmist ja liimist puhtaks nühkinud, vajan kiiremas korras praadi. Äkki madis tahaks minuga ühe süüa. Madison, kinos pistan peada koduukse vahelt sisse. Seal on Liisi, kes valmistab kollektsiooni, kel pole aega süüa. Ehk marja. Tal on alati kõht tühi. Ei vasta. Istun baarileti äärde, tellin klaasi veini ning tursapallid. See on väga aeglaselt. Helistab Madis, räägime eimillestki. Koju jõudes laulan paar võtet, pooleliolevat demopikalt ei jaksa. Hommikul peab värske olema. Laupäev, kuues oktoober. Aga Kaheteistkümnenda, seal ei ole kohti. Järgmise bussini on üle tunni aja. Lähme Rauliga puppi, söön hommikust räägimegi, Dorjuta. Pea kogu sõit räägimegi, Tarjuta. Raul tahab Strotokaatorit osta. Viimaks Jomelmarisse. Räägin õhtusest, kontserdist mängime, tuul on pöördunud. Helistab vanaproua lill ja tellib midagi vanemale inimesele, mõnda valssi. Ütlen, et tangot saaks küll, viidates ainult armastusele. Nõustun liiliga, et täna on tõepoolest kaunis sügisilm. Märkasin juba bussiaknast selle päeva kõnekaid pilvi. Pärast eetrit on meil kõvasti vaba aega, mille sisustame einega. Ühtlasi joome ühed õlled, pärast mida mul õhtu otsa ühe õllepohmakas. Heliproov oli Petsi sõnul väga ebakindel. Kontsert läks siiski hoogsalt, kuigi tunnen end nagu kusagil eemal. Keeruline ühelt poolt ei taha olla puine. Teisalt ei taha ka halva asja juures head nägu teha. Tundub, et publik jääb rahule. Autogramme jagades märgib heledapäine poiss, et käisime samas lasteaias. Sa õpetasid mind kriiti sööma. Kas tõesti? Kas tõesti üks mu varasemaid lapsepõlve mälestusi? Kriidist ei mäleta ma küll midagi, aga tuleb välja, et see on seesama Kaarel, kes 23 aastat tagasi ära ühe pikajalgse ämblikuelu on imeline, ütleb nüüd Kaarel. Endo me solidaarselt ja soovime parimat. Kell on kuus hommikul, kui Jakobsoni tänavat tuhandeid kehi katsunud diivanil uinun. Pühapäev, seitsmes oktoober. Ärkan enne keskpäeva kael ja õlad kanged. Õnn, et meie bändis leidub ühes isikus meisterlik trummar ja litsentseeritud massöör kes on seitsme aastaga läbi mudinud 22000 soomlast. Zilmer teeb mõlad korda ja pääseb alata. Taevas on Vikerkaar. Taimeriga kohvi ja räägin talle alma toovary filmist, mida hiljuti nägin. Nööril on DVD-l, eks seal, Moldova refilm 80.-te lõpust, mida me kumbki pole näinud. Naljakas, paeluv, temperamentne hispaanlane, peaosas nuhkarist Antonio Banderas. Kõrvalosas. Eriti kihvt on filmi lõpulugu Puurad teatro mida laulab põletada suitsu Kuubalanna. Õhtul saunas kurdan, et elu on liiga lihtne. Helmeril on nagu alati soovitus varnast võtta. Pane maja põlema. Vanglast leiab kindlasti hulganisti põnevaid väljakutseid. Hea, et sõbrad on. Esmaspäev, kaheksas oktoober. Kell on kuus, 30 on pime ja tuuline. Sammun unisena rongi peale. Kusagil Jõgeva- ja Tammsalu vahel hakkab koitma. Kui võrratud roostes võrad tumesinisel taustal. Koju jõudes magan paar tundi siis teen ärakirja pandud toimetused, pardel, pillid, Aipod, võtan takso, jõuan õigeks ajaks laeva peale. Niisiis tagasi pärast kümmet kuud, söönbufees kolm tundi. Vahepeal, kui laev sadamast väljub, lähen tekile. Viimsi taga on Vikerkaar, teisel pool Kopli poolsaare laeva vahel laiutab uduvihm. Paksud tumedad pilvetombud, liiguvad kalevipojad kõrguselt, teised valged on jälle kaugel taevas. Päike kõrvalt mööda hiilimas. Judisen korra. Laulan õhtul showbaaris teel voorsesse ja ainult armastus. Teisipäev, üheksas oktoober. Loiv on Stockholmi kesklinna poole. Päris täpselt ei saa aru, mida õieti pihta hakata. Poole tunni pärast leian siiski tuttavast fotomuuseumist. Enne tiiru joon kaks tassi kohvi. Krister streenholmil oli huvitav süsteem. Ta kirjutas sõnu paberkaartidele. Kahe nädala pärast, vaatas, mida oli kirjutanud. Osad kaardid viskas minema. Osadega hakkas tööle, osad pani kõrvale. Tal oli mitme aastakümne jagu kaarte, mida paigutas 30 kuude kategooriasse. Laeval töötab aju teistmoodi, siin on teine kliima, teine aeg. Siin on nahk, kuiv, silmad, punased, kondid kanged, nägu pundunud. Aga nii on vist iga režiimi vahetusega.