Oleme nüüd tähemängu matka neljanda saate alguses poolring ümber Pärnu lahe ja siis peaaegu otse alla lõunasse. Raekülas meenutab matkajuht Veljo Ranniku juhtumit teise maailmasõja alguspäevist, mil autol sõitnud hävituspataljoni rühm kiilus end eksikombel sakslaste sõja, aga kolonni. Kõik peale autojuhi, kes oli vägivaldselt sõitu sunnitud laste siinsamas maha ka esimene maailmasõda meenutab ennast ikka veel kunagiste kindlustus väljenditega. Üks neist on seal, kus lõppevad raeküla metsad. Aga juba jõuame Reiu jõeni. Väike-Reio mõisakene hoiusnikest oli Tal on maagia kuubiline ja hankis endale teleskoobi 40 sentimeeter läbimõõduga teleskoobi, mida tehti eravalduses olevatest teleskoopidest peaaegu et Euroopa suurimaks on niisugune kummaline mees oli kummasid harrastused ja Reiu kanti metsavahi pojana. Sündis 1880 noka talus. Mihkel löödi helilooja, pedagoog. Muusikategelane Corio palju palju, palju kõike seda meenutades tollel ärkamisaja muusid tegema pidin täites kõiki riigikogusid, alates pedagoogilist kooli, koorijuhi ja ühiskonnategelasele noh, kasvõi seegi, et ta asutas Tallinna Kõrgema muusikakooli. Ja oli üksiti ka selle Tallinna Kõrgema muusikakooli esimeseks direktoriks. Nüüd oleme Oulus teiega seal kunagi väga suur keskus ja on ka täna päeval arvestatav keskus. Keskus, treileris, hästi heakorrastatud, asulajasin aiandusega. Vaikus. Kunagi käis külas isegi Aleksander kolmas 1880. Dema auku pandi randa vesti, isegi obelisk ja siin oleks label. Varsti ületame tammealleed, mis diagonaalis läbi metsa, näete, siin tuleb tammealleed. See on siis niukse perekonna kabeli perekonna kiriku juures rannas, takul, lõppeval lee. Kuulus on kooliõpetajana töötanud bioloogiadoktor zooloogiaantropoloog Juhan aul, kes hiljem Tartu Ülikoolis töötades uuris eestlaste eriti saarlaste tüüpe. Uulu mõisast on pärit ka eesti koolikirjanik Jakob tülk kes andis välja muuhulgas ka esimese eestikeelse geodeesia õpiku. Ja kuna muusika rahvasõit on, siis ütleks ka seda, et 1867 toimus Pärnu kihelkonna lauluga kihelkonna laupäev, nimelt kihelkonnakeskus on kirikuga Pärnu linnas. Või valid Jõuluranda jõulurannamännid. Hästi kaunis paik ja üks esimesi selline kihelkondadest. Laulupäev peeti sisse ilma. 104 täpne vastan sellele loodusele, koone, sõidame nimelt merepõhi on siin väga tugevalt teemani liivakividest ja. Neist siin kohalikud mehed on isegi luiske teinud, tahkusid tehingud ja sellest siis kohanimi Tahkuranna. Muidugi seostub Tahkuranna nimi kohe Konstantin Pätsi sünnikodu juurde aastais taas püstitatud monumendi ka. Et selle pilte on ajakirjanduses palju ilmunud, siis ta üldilme kirjeldamist ei vaja. Raadioleheski on pilt sees. Küll aga võiks meenutada sümboleid, mis kaunistavad kõrge tüvipüramiidi eridaske. Ühele poole monumendi küljele jääb Pärnu maakonna vapp, teisele poolele jääb Pärnu linna vapp. Ja monumendi krooniks on siis vabariigi vapp kolm lõvi ringi sees ja monumendi esiküljel on presidendi reljeef. Kusjuures Auväärne reljeef tähendab kõvakrae kani tagasi murtud kraenurkadega ja siis mees ääristatud meie põhjamaamehemeelt sümboliseerima tammeoksaga. Mao osteti välja kohalikelt maaomanikelt paari hektari suuruse tükina ja siia istutati päris ilus kvark. Monumendi taustaks mere poole said kuused ja eespool siis kased ja tammed tähendab tumedad ja heledad puud kontrastis niiviisi kõrvuti. Kuna tegemist on rannatasandiku ja madalikuga, siis omakorda seda veel kuivendati ja, ja kõigele siis ääriseks pandi graniidist niukene madal aed. Sellisena püsis tema neljanda aasta sündmusteni ning siis otsustati ta lõhkuda. Kui te lähete praegu vaatama Maarjamäe muuseumi sealsed ekspluatatsiooni, siis üks pisikene foto on seal praegu väljas, kus on pildistanud ennast jäädvustanud ajaloolasele monumendi lõhkujad. Siin kuskil ülalkarniisi peale istub üks mees ja tema lõõts Monikud, eks ole, tore pilt on seal, keegi on seal veel ülevalpool ja, ja nii ka nemad on ajaloo jaoks ennast jäädvustanud. Monumente juhati ja selle õhatud monumendi tükid on praegu siin taga täiesti olemas, näete, seal natukene karniisi ja ja külgi ja kohta anti unustusse. Kuigi jah, mõnikord mööda sõites sa ikka vihjatud üle õlad näed seal tagapool kuskil nende kõrgete puude all oli kunagi niisugune monument. Aga heaks tooniks igatahes ei peetud. Pärnu linna ja maakonna eestvõttel taastatud monumendi avamine möödunud aasta juunis tõi kohale tohutud rahvamassid. Presidendi põrmu selleks ajaks ei olnud õnnestunud leida ja mälestusmärk avati lihtsalt tema sünnipäeval. Siin loeti ette esimene kord avalikkusele Konstantin Pätsi tõenäoliselt viimased kirjad, mis olid pööratud nagu üldsuse poole, üksnes kirjutasime, kui eesti rahva poole ja pöördumine ja teine oli pöördumine rahvaste liiga poole jalutas enne esimees või pääle esimest maailmasõda kujunenud rahvaste ühenduse nime. Ka need loeti siin ette, kusjuures oli tehtud ka ekspertiis ja ekspertiis kinnitas, et kirjad olid tõepoolest tema poolt omakäeliselt kirjutatud. Nii, nüüd nagu te näete, rahvarada siia ei kustu, kogu aeg on värskeid lilli. Ja praegu laupäev ikkagi üks kaks autot, siit mööda läheb ikkagi inimesed sisse. Põikavad aga läheme nüüd juba sünnikodusse. Presidendi sünnikoduase on siinsamas lähedal vahest paarsada meetrit minna. Vaid kohati paistab vundament rohust välja. Purunenud tellised ahjupotid. Vaat kui kenasti ahjunurgas kasvavad rukkililled. No need on siia toodud rahvuslill on lihtsalt siia toodud ja kasvatatud üles sellel kodu asemel. Nonii, kes siis pätsude sugupuu on olnud? Pärit on need mehed Viljandimaalt Holstre kandis on siis meie rahvusliku ärkamise hälli juurest. Ja see on tõepoolest on olemas pätsi veski, see nimi olevat tulnud tõepoolest leivast. Leivapäts veskist leida tuleb. Et seal Jakob Päts, tolle Veski omaaegne omanik sattus vastuollu mõisnikuga kuna ta osales ka mitmes niukses palvereaktsioonis ja ta tegutses tol korral, siis ehitusmeistrina jäi nagu tööd kasinamaks mõistetavalt enam ei tellinud ja tal oli siis kasulikum tulla ära siia Pärnumaale ta tuli siia küll ehitusmehena, kuid ostis siin talu, mille riismetel me praegu seisame. Maa on siin ääretult vilets, sest merelt tulnud järelikult õiged, nagu huumus siin peal veel poleb liiv vesi all. Ta küll kraavitas need maad siin enam-vähem kõik see vana süsteem, mis on veel pätside aegne gravitus, süsteem. Ega see talurikkaks peret ei teinud, laps oli õige, mitu naisi oli ta võtnud juba Viljandis. Naine oli eesti-vene segaperest pärit Olgatumaanov. Et tomaanovaan ja nad tulid siia, kus mitte eriti kaugel on tahku vene õigeusu kirikus. Pere ristiti kõik õigeusu kirikus ja Konstantin käis ka õigeusu kirikukoolis. Igatahes siit midagi erilist rikkust endale juurde ei saanud ja kasulikum oli siiski see talu maha müüa ja minna hoopis ära raekülla, kus nad rajasid endale kaupluse ja Väikse kõrtsikoha. Ja kus sai tööd ka ehitustööde juhtijana. Et seal perekond siiski läks küllaltki ilusti, õid sellele, lapsed said enam-vähem korraliku hariduse ja milline Konstantini haridus oli, noh, kõigepealt ta käis läbi siinse külakooli, siis oli ta Pärnus naasiumisse nõudis üsna ilusat raha siis Riia vaimuliku seminari ja see järgi Tartu ülikooli juurat õppima. Kuna tookord mehed pidid läbi tegema ka sõjaväeteenistuse mingil moel, siis tema peterburi juures sai lipnikute koolis endale klipniku kupud peale ja rohkem temale ohvitserikraadi. Olnud Tallinnas ajakirjanik ja vandeadvokaat Jaan Poska abi. Pärast 1900 viiendat aastat pik pagulaspõli Helsingis, Šveitsis, mujal. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta revolutsiooni eel ja järel mitmed vangistamised küll punaste sakslaste poolt Päästekomitee peaminister 1918.-st aastast. Kolmel korral riigivanem ja pärast 1930 neljandat aastat president. Elu lõpp NKVD psühhiaatriahaiglas. Kas hävis sõjas? Vot mina isegi ei ole päris kindel, selles ta vist varises ikka tasapisi hiljem kokku, sest et ega need maad on siin sedavõrd nigelad, et ega nad ei ole pidanud ka hilisemaid mehi hästi hinges. Võistest alates siis väina. Kauneid luitemetsad. Mere poole ja hästi laoskas rannatasandik, heina maantee ja lihtsalt võsaga ja maa poole. Praegu osalt juba kuivendatud heinamaal kavandanud lähedele suureks tarkuse Ravaks omakorda seda väga taga on jälle järjekordne ranna moodustist. Paralleelselt mäega jookse läheb korda, kohtudes jäävalt halvenedes. Jah, meri on küll meie kõrval, kord pisut lähemal, kord kaugemal ometi mitte keegi ei avalda ujumissoovi ja mis soovisin nii väga olla saab, kui juba Tahkurannas kukkusid esimesed vihma tibad. Nüüd aga sahmivad bussikojamehed päris usinasti tööd teha. Kõrge luitevalli jalamil teeme peatuse, avame vihmavarjud. Me käime lihtsalt metsa all jalutamas, kes teeb metsa peatse kes natuke enamat. Vaatame maastiku. Nii tähendab, need luited enne Häädemeestes saavutavad ikka tähelepanu pääse kõrguse, siit on tõesti haruldased vaated räbala merele ja see on nagu lukukoht siin selle taga, seda luitevalli taga on kohe kanal. Ja nagu kisub igasuguste sõdade ja lahingute aegu just siia vastupanu organiseerima. Need luited siin on olnud ränkade lahingute tallermaa ja palju surma näinud. Eriti 1941. aasta madinates. Tähiseks on mälestusmärk. Kuid ronime üles luitele, küllap näeme sealt kaugele. Fulikulööri küll ei ole, aga kinod, trepid on. Kõrgeid liivamägesid on siin kaks tõotuse mägi ja torni või ka tuletornimägiviimane nimi vihjab, et siit võidi kunagi randuvatele laevadele tulega märku anda. Kuigi kindlaid andmeid selle kohta pole. Ja tõotuse mägi oled olnud nagu muistne ohvriga. Vähemalt sellised pärimused on, et enne merele minekut toodud siia tõotuse mäele ohvreid, et elu ja tervisega merelt tagasi jõuaks. Kas sedagi teab aga siiski mingeid väljapäev, siis on nagu tehtud ja, või vähemalt rahva mälus on säilinud teated siit leitud luudest. Võib-olla õigemini kalmekoht või matusepaik veni. No kahtlemata ta oli ka muinaseestlastele tähelepanu, väärne kant selles mõttes kõrged mäed, kaunid metsad, kaunid vaated ees, meri selja taga, suur võimas raba ja kitsas, kitsas liivane teekene läheb siit läbi. Siin pidid olema head mehed kes aitasid lagunema kippuvaid regesid ja lagunema kippuvaid vankreid korda teha. Saksa keeles ongi kohanimi Kuutmansbach. Heade meeste jõgi. Eesti keeles on hääd mehed Häädemeeste. Liivlaste asuala lähedusega on seletatav see, et paljud elanikud peavad end liivlaste järglaseks kuigi liivi keele oskajaid pole siin olnud. Mäletamate aegadest. Siit luidete vahelt on pikenenud alati läbi kaubateed, sõjateed ilmselt siit ei tulnud, tema oli niivõrd liivane ja niivõrd raskesti läbitav, aga luited on sellegipoolest seinast ilusad ja, ja kohe raba jääb meil ka selja taha, aga täna on niisugune natukene sombune rabama, täies ilus välja ei paista uskegi vintsid maanteest mitte eriti kaugele. Päris korralikud Laugaste süsteemid ja samas siin kõrval voolav timmi jõgi, see istub liivakivis devoni liivakivides. Aga ühe vahva loo räägin teile ka ennem ära. Ma ei tea, kas see lugu on, aga võibki olla tühjaga käsilasi vahva seltskonnaga üks kord raba peal, ilus raba maantee ääres kohe lauka, sa oled seletada, mismoodi nad välja näevad ja kuidas tekivad ja tähtsat ja tarka juttu rääkida ja meil on väike-haugas imeväike lõugas, ei jõudnud sinna tahapoole minna ja suur grupp oli, olime kõik ümber lauka, kenasse niiviisi suure ringiga ümbruse lauka ja meiega oli kaasas üks niisugune noh, niuke lühemat kasvu, mitte just eriti sale daam. Ja tema ei mahtunud kuidagi juurde, ikate proovib ikka ühelt poolt ja teiselt poolt rahva vahelt läbi tulla, kuidagi tal ei tehtud teed ja järsku kuulsin imelikku hääli selja taga ja vaatame ja tema oli teises lauk, kas kõrval. Aga ta ei olnud päris noh, nagu vette kukkunud, vaid ta oli vajunud läbi jõudsikust ja siis ta imetore oli. Kõigepealt oli ähmi täis nägu, siis kenad blondid juuksed niiviisi raba peal ja siis kleit Ta oli niisugune nagu kenaalise rind, oli seal selle selle peal ja muidugi tema esimest korda kukkus laukesse või sinna õõtsikusse ja ja noh, peaaegu kari pappega julge kõva häälega karjuda ka, eks ole. Aga teised kõikide tule edasi, mida me pilti teha siin, no siis, kui kõik saanud südameid pildistada niiviisi, ja siis muidugi tõmmati daam sealt välja. Ületame timmkanali ja matkajuht räägib Häädemeeste mõisa rentnik, kust timmist, kelle eestvõttel kanal möödunud sajandi keskpaiku rajati. Eesmärk oli vältida üleujutusi. Neiu jaura jõe kohtumisaladel. Timmkanal viib siin osaorajõe veest otse merre. Üleujutuste vastu see kanal küll suust abi ei pakkunud kuid kaladel oli põhjust rõõmu tunda. Ja tõepoolest, isegi lõhe tõuseb praegu kudema põdema sellesse samasse jõkke otse laving tonkuse raba rahvale, ta mängib jalaga niukse kõrvega kuivendamine kunagi jama, mingit erilist tähtsust vaid kanali kallastel kasvanud vennikest kõrgemad puistavad käituma on ikka endine nägema või puisraba. Häädemeeste on olnud läbi aegade möödunud sajandi lõpust kuni selle sajandi alguseni purjelaevade ehitamise paigaks. Iga mees oskas siinkandis hoida käes kirvest ja oskas kolmanda kõik. Ja oskas tõrvamise ja tõrvaajamise saladusi. Võib öelda julgete, kabli ja Häädemeeste randades on ehitatud omal ajal vähemalt pool Eesti purjelaevastikust. Ja siin muide lastajatega senine Stretega selline suur laev, mida peetakse esimeseks eesti suur korjekaks 1861. Martinsoni hotellile ja koolid teinekord emale, kuna laev jurii õie. Loojangu Veneemer ka päikesekuul. Üle ääreu õmble maa, valged koor, Jõela. Ja nüüd siis? Ma veerele. Oleks saab ja kõik muu. Ja kannataja oleks oletina. Terveid sinul välja batuurivadki soovi ühte neist täita? Ei kindlasti ei saa olla seal, kus purje. Loojangu. Neeme r k segu. Üle äärejõule valged. Matkajuht nimetas ka mõned Eesti kultuurilukku kuuluvad nimed. Jüri Treiman, kes jäi noorelt pimedaks, kuid tegeles rändkaubandusega. Hiljem läks Tallinna, asutas raamatuga Küprose ja temast sai ka kirjastaja. Pasunakooridega tegeles Johann Jürgens, kes osutus nii Pärnus kui Häädemeestel puhkpilliorkestrid. Nii ja nüüd on ta Häädemeestega seotud, läks kooliõpetaja Peeter Laretei, kes luuletaja sisevõtta palju rohkem armastas tõlkida vene klassikalist luule. Levame meile tõlkinud kõige esimese eestlasena Lermontovi ja ta kirjeldas, tõlkinud muidugi meeskond pärisse loo tegev ja vees, vaid mõnevõrra vanapärasem meile esimeseks nende kirjanike vahendajaks täna töötas sisenemisel kooliõpetajana 81. aastal kuni 1908. aastani ja hiljem oli veel peale esimest maailmasõda rahuldas seda pikka aega siin alkojuhatajaks. Häädemeeste nimi meenutab ka mineraalvett, mis on nüüd millegipärast müügilt kadunud. Noh, igatahes maitsev ei olnud, aga tervisele kasulik küll. Ja kohalikust savist tehakse ka väga häid kamina telliseid. See on jah, niisugune kummaline olukord, et niuksed väiksed tehased suudavad endale koolitada head meistrid ja suudavad tööle kutsuda ja pidada häid meistreid, jalad ära tasustada. Suurtehased nagu aseria võlu. No ma ei taha nendest tellistest rääkida, maga, suvilat ehitanud, tean väga hästi, missugused nad välja näevad. Meie sõidame mööda vana maanteed, mis praegu on suhteliselt vähem kasutusel. Paralleelne tee võtab suurema liikluskoormuse enda kanda, et anda puhkerandadele enam rahu ja suvilaid. Puhkebaase ning laagripaiku on mererannas tõesti tihedalt. Siin rännal pidasid raskejõustiklaste kokkutulekul oma viimase maadlusmatšiga kanget Kristjan Palusalu, Johannes Kotkas. Seda sõbralt. Liku viigiga. Lõppenud heitlust meenutab nüüd mälestuskivi lähenemine Kablile, kus 1903. aastal sundis vanematele kuulajatele hästi tuntud raadiodoktor Mihkel Kask, kelle saatesari viis minutit tervisele jagas praktilisi tarkusi juba vabariigi ajal ning jätkus pärast professori rehabiliteerimist kuni tema surmani 1968. Adrienne Kablisse jõudmist näeme midagi nii iseäralikku, et jätame bussi kohe seisma. Nüüd me peatusime küllaltki ainulaadsete rajatiste juures. Aga kui te tulete siiakanti sügisel, siis näete siin piki randa iid suurt võrgustikku Nendel mastide Nendel mastidel ja siis nendel laudteedel ehit suur võlg, mis kaob sinna kuskile põhja poole, metsavõrgu otsas on pisikene imepisikene kastikene. Ja võrgu teises otsas on mehed, nii et kui te tulete sügisel ja näete metsa all siin hirmsa kisaga ringi kargavad Huawei mehi, kellel on tühjad plekkpange käes ja kes meeleheitlikult taovad need plekkpange, teevad koledat häält ja jooksevad sealt põhjapoolse lõuna poole siis need on linnuteadlased, nende hulgas kandidaate lausa olla. Nemad on ees värvulised rändel, värvulised tulevad piki mereäärt rännates lõunasse ja suures ulatuses läbivad siis meie selle linnupüüdjate võrgud sinnad, rõngastatakse või loetakse juba kordusrõngast, võetakse sealt andmed maha ja see täidab väga olulist ülesannet ornitoloogide programmis Läänemere kallastel. Seda programmi juhib mingil määral siis meie Balti Linderid uurimiskomisjon, kuid teostab seda meie Nigula riikliku looduskaitsealajuhataja Vilbaste. Ja see kõige karvasime, kõige hirmsamad häält tegev mees tavaliselt ongi Vilbaste, tulge sügisel teda vaatama. Kabli on väga ilus, tihe rannaküla, kus elasid kunagi nõuka jõuka mehe selle kandi vast kõige kuulsamad laevaehitajad ja reederi ja laevasõitja, kes endale tööle võtsid isegi niisuguse mehe nägu, Kihnu uue toa kiidu jonni Nendest kuulsatest liblikatest on tänaseni säilinud, mõnede väga kauneid andlaste, elava pideme kohe sõna otseses mõttes eraldi vaatama läheme. Kahvlis esitati ka Eestimaa üks viimasemaid suur purjekaid, neljamastiline jaan Canon kuulsama kaabli laevaehitaja nime kandev laev 1922, siis sai purjekate aeg Läänemerel läbi, mis väga soodsalt mõjus purjekate ehitamisele. See oli kivilaevade nimelt selles, et suurlinnale nagu Peter, kui eelkõige Riia tänavad sillutatud munakividega. Ja siis olid olemas, kus spetsiaalseid niisuguse konksud või püüdjad, millega sai tõsta merepõhjast ma just eriti sügavad seal paari meetri sügavusel laevatäis munakai. No ja siis nendega purjetanud ei suuda, linn seal maha löödi, kusjuures kivilaev sõitis piki randa, rand oli kogu aeg silmas ja sellepärast seal ka vaja, äi kapteniga tüürmanni korralikke pabereid sõida. Üks niisugune kivilaeva kapten oli ka uue toa tehnojäid. Ainult et tema hakkas sõitma pärast ka suutmer. Aga nii kasvassi, ilma kooli paberiteta ja ilma suurema õpetused välja suur kivi, laevakaptenite põlvkond. Vana pootsmanni õllekannu käitel kuldkandi poiss, üks pits mulle seda jooksva tõve määret. Tervist, vea bens andi. Asjata mind, oota Voogia. Vaevalt siit ma laeva enam. Siis kui tõesti kuus. Me taoti raua. Vaevab nüüd rauas puhta Peeemmest Koidus. Enne ainult hoogu sai, kui Põhjameretormis mees käis. Parda aitas tilgast ruumis, tervisel olin normis. Haigus polnud karta. Nüüd on laevas arst, diabeedist. Plaastrid salvid aspiriini siis kui täiesti puus veel. Mehed taas rauas. Probleem on ehitatud ka luite vallile tagapõll. Me möödume Kaarli koolis ilus madal kiviaed täis rebendist, koolibussiootepaviljon on tehtud laevakujuline kui viikingilaev oma ninaga. Ja kohe tuleb vasakut kätt krampide talu kus on suurem köie aidaa ja köiepunumise töökoja kunagi olnud ja soolaaidad ja, ja kõik muu vajalik, mis peab ühel meremehel olema hakkab immigrantide majapidamine paistma. Eks maakivist puhtalt arutada. Ait ja ta ka ilusate klaasrõdudega laiade Šveitsiga. Aga kui teistes ida Räslastega poolkelpkatusega maja hästi ilusad suured klaasitud rõdud ees. Tal olnud isegi klaver. Kunagi Türgi sõja aegu juhtunud siin kabi all hull lugu, järjekordne kinnitus sellele, kuidas suurte omavahelises karva katkumises võidakse väikesed hoobiks paljaks pügada. Jaagupi, Häädemeeste ja kabli meeste purjelaevad olnud reidil ankrus. Ega siin päris kalda juurde sõita saanudki, meri jumaldan Inglise laevastik ja pistnud, et põlema. Inimesed vaatavad Ramos pealt midagi teha, isa põleva. Ja kõige vihasem olin muidugi kapten Grant, sellepärast et temal oli kõige rohkem laevu. Ja siis hirmsas vihas. Lõpuks mees ronis siia ühe kõrge männi otsa. Sealt tuli kõige paremini näha, kuidas laevad tulevad keerasema tagumisse otsa Inglismaa nende poole, kooris püksid maha ja näitas seda paljast. Ja siis oli tema südarahud, oli moraalselt suure rahulduse puust otsast maha läks oma kodu ja enam ei vaatanud merepoolegi. Oh ma ei palu käe sees ka uuri. Ja palju jõudu ja suitsu kõik varianti. Sest arma see vaja tööle. Tee käega ja naela. Jaapi laava. Sel külal on oma ilme, mis väga tugevasti erineb sisemaa või ka saarte rannaküladest. Vast kõige enam sarnasust on neil uhketel hääberitel põhjaranniku Käsmu kandi laevaehitajate ja meremeeste elamutega. Aga vahe on siiski seis. See siin oli ju Liivimaa kubermang ja kõige tähtsam keskus Riia seosed Lätiga paistavad selgesti silma. Vaja on laudvoodriga kõrge ilusa viilkatusega kusjuures tal otsesel on ka teinekord ja nagu ikka siin ranna res kombeks, hästi suur, ilus avar, klaasverandal ei ehitatud need ilu pärast veteheited ikkagi tarbe pärast seal tõepoolest siis võeti ka kergelt einet joodi teed või, või sedasama kodu, Breneri tehtud kohvimajal on luugid. Ja muidugi aknad on kõik hästi kenasti kujundatud ja rästa penni peal. Kogu viimane katuse Kolmnurk, seal on kaetud väga ilusa suurse puid täispritsiga. Värviks sinine, Pariisi sinine ja see sinine pärineb meremehe arusaamadest meremehe senine. Ja, ja ei, spets on ka nagu merevaht merevall kõige kaunis asi, eks ole. Ta peaks olema ausalt öeldes kohe nagu kaitse all, aga ta on ikkagi eravaldus. Praegu. Marksonite maja on tõesti eravaldus ikka sellesama suguvõsa käes. Ja ei oskagi enam öelda, kes bussitäie inimeste külaskäigu selle kena maja sisemusse korraldas. Kas kutsus vanaperenaine Varvara Markson ise või keegi tema järeltulija eest, kuid äkki hakkas kõigil kiire keskmise värava juurde sealt õuele ja veranda esimesele trepile jäid matkajate jalavarjud. Umbes taolist pilti pakuvad muhameedlaste palvelat uksetagused. Nende elutuba ju vist tuleks öelda, saali tuba oli parajalt nõnda suur, et 40-le inimesele jäi veel liikumisekski ruumi. Ja esimene, mis meie muusikalembestel rändurite tähelepanu köitis, oli muidugi päris ehtne viledega koduorel. Kas ma tohin perenaise ka mõne sõna juttu ka ajada? See on nii ilus, et see uhke maja on ka seestpoolt säilitanud oma selle ilusa sein ei ole ilus, ütleme meie rumaluse pärast millalgi ilusad maalingud, kõik siin maa. Ja jah, aga eks valgoli mustaks läinud noh ja siis maaler arvas, ega tema ei oska teda enam nii uuesti teha, ütles, et tuleb kõik valgeks teha, jah, ja nii ta öelge, palun seda ka. Kas teie olete nüüd selle kuulsa kapten trumpi sugulane? Jah, minu mehe vanaema oli granti tütar ikka need kõik? Jah, neid on ligi kolm tütart, oli grantil ja viis poega. Nüüd kapten grandil, mis siit kõik välja on tulnud, nii et see maja on kogu aeg olnud ikka omadega ja seon marksonite, jah, tuli seal, pööra verest. Jälle ise, sest tema abiellusin grandi tütrega, Jakob Markson. Ja minu mees oli tema pojapoeg. Grandid on ikka sarli veel pikk vana maja. No seal ei ole küll kedagi, nüüd oli Keila sõitis, ärasid Frandid, tütar Ameerikas tagasi. Ahah, nii et nendel ka käisid ka järeltulijad siin vaatamas ja ta käibki kahe aasta ja. Nojah, aga see, kui maja on ikka kogu aeg oma inimeste käes olen ihaldanud, tema on ehitanud minu mehe vanaisa, kas te teate ka, mis aastal? 100 aastat tagasi möödunud aastal sai 1800 vanus ja 89 kui ilusti kõik säilinud? Nojah, see on üks, seitse, 80 aastat meil on mehe noh, nende nende pulmaks on laastud mööbel teha kappi, on seal teised, see on ühe teise komplekti kapi jälle ilmatu uhke, kui tõsi, jah, ikka Riia. Riia tehtud, jällegi need asjad kõik ja ahjud on euronilus needsamad vanad riigi aastal toonud. Ja siit saab küll, kas kütab kolm tuba ära, talvel kõik soojad ja siin on üks uhke puhveti jälle. Ja see laud lase laiemalt, nii vana ja see oli üks tore niisugune risti jalgadega nikerdatud jalgadega lai Tobal pikemaks ka veel saab panna. Tuba tuleb lahti ja tõeline pidulaud, jah, pidur ela veel, on nagu tõeline Randlase maja keskel on kööki ja poole jäävad vana noorpõlve teisipäeval vana peremehe, eks ole. Noorteriatega vanad päini olen mees suri kaks aastat poolteist aastat tagasi ära ja ja lapsed on vanem poeg, on siin? Mõlem täna kõik lapsed siin. Norra-Taaniga ja lapselapsed. Tundub, et siin on suurepärane kollektsioon sajandivahetuse eelmise sajandi lõpu ja selle sajandi alguse Riia mööbliärid toona väga-väga toredad areneda, Kaarli suur läbikäimine, nemad ei ela vahele ju jah. Ja seal ju kõik jälle need mööbli tellik, kõik Riiast on tellitud, sest ütlen siia, tema abiellus Riia pastoriga jälle siit maja tütar. Ja, ja siis, aga noh, see ei ole jälle küllalt peen olla. Kappi ja on siis Riiast uuet jälle tellitu ja see jäi siia vanamajasse, siis on nii toredad kardis õudne jah, mida või need olid saali ja saalis olid nad, aga vaat nüüd ei saa jah, tema nael teiega seal kardinad küljes, aga jälle neid taha ikka sellega siinisi kauda, leheruks liiguks jah. Aga kuu kohta on maetud siis Jacobs vana reeder, kes siin Randlase suguvõsa nagu rajas. Jakob jah, sädemest jah, jah. Häädemeestel ikka ja ikka oma tema ei ajanud, tema tuli siia, oli Veskimeister, tuli, pööra verest, tuli siia ja siis noh, eks ta siis nägi seda. Mats Granti tütar, seda Toorat jälle ja no vana Mats Grant ei ole ju üldse jutule, Ta oli puu pööradega ja kaugelt tulnud ja et mis mees võib-olla jah, aga jälle kui nägijad nii hoolas jälle ja ja tema ehitas kogu selle ranna veskisi täis. Aga CIA peatame ja viimaks siis antikese grandi tütar ja hakkasid kandidega koos laev ehitama, niimoodi koos olla. Ja laevaomanik ohjaga tal oli 12 laeva või mis seal pildid või 14 ja, ja oli rekkad ja ta suri, ikka sai Cricana veel ära surra. 30. aastal enne seda, kui mina siia, jah, eks ikka suguvõsas peab üks olema, kõik laostab vali noorem poeg, temal jälle käisid mitmed ülikoolid läbi IRLi lõpuks ikka oligi, raha lõppes otsa ja siis vanapapa rahal pani kah põhja peale ja. Ja tulid oksjonid, ilusaid asju müüdi ära, oksjonitel küll. Suur punane pliis mööblikomplekt. Hobune oli veel, kes ära ostis, siin on suured kõrged väravat jälle panid diivani peale ja poisid hirmutasid tagant, hobune tõmbasid hammas puruks, selle diivani seal väravivad seal. Jah, kõiksuguseid juhtumised on olnud, pärast olete te ikka kõik tagasi, saad endale soetada vana nojah, osa siis me hakkasime kahekesi jälle nagu otsast pihta ja. Olime siis tagasi ostnud nende inimestega ja ei, ei see, mis alla jookseb. Jah, ja see oli jälle üks jälle sel korral, aga no meie olime ka vahest siis ega ei olnud ju midagi noored ja aga siis siin on jälle üks rikas inimene, kes ostis nagu jah, Viktiivselt maksis selle raha ära ja ja laeva kapten nõudis ülekohtuselt jälle, noh, see on august, oli tal koha üles, ütlen, aga vat säädus oligi nii, et ei tohtinud päevapealt lahti teha. Aga ta oli muidugi äkiline ja oli lennulaevast välja viimase laeval, kapten oli veega ja nõudis tagant järgile. Tal on igav. Või miski, keegi ei lähe midagi. Suurepalaga omadust või? Kas teie mees oli ka meremees? Õige vähe, jah. Ja tema jäigi talupidajaks. Vanapapa soov oli, üks pidi siia jääma, kui vanem vend oli, siis tal jäigi-Inglismaal upuski sinna ära, oli tüürimees ja ei olnud siis rohkem. Ja siis oli kõik lõpp. Siis oli 40 aastat ja siis pidi hoidma aga igaüks oma elu, kuidas, kuidas suutis? Meile jumalaema? Et teie saite need rasked ajad, käsin kodus ära olla, teid ära ei vii ja see oli jumala imelik juhus oli? Jah, mu tädimees oli see sel korral siis oli see suurvalla. Halastas nagu lihtsalt lapsed väiksed ja kõik noh, hea, et senises Kodu on aga nüüd lapsed elavad kõik kaugemal linnades ja nõiad tulemas vaja? Jah, jah, nüüd on jäänud jah, niimoodi. Troll. Noh, ta on ju aitäh teile selle eest et see on parem kui üks muuseum, sest siin on kõik elu ongi soojus, see lakkab ja, ja pliit hakkab täna, meil oli ju heinapanemine ja jälle lapsed tulidki kappi. Näete, nüüd, kuidas jälle üks saatetund on täis saamas ja meie oleme oma matkajärjega jõudnud alles teise päeva lõppu. Raskelt hall taevas ja märg rohi sundis ööseks otsima kaitsvat maja katust. Leidus tõesti lahkev talu pere, kes meid kõiki ulu alla ära paigutas. Häädemeeste ei piirdu üksnes sellenimelise asulaga, vaid sobib üldnimeks ilmselt kogu siinsele rannarahvale. Nende Häädemeeste ja naiste juurest jätkamegi jälle nädala pärast. Kannaga.