Tere õhtust. Tänane keskööprogramm on mõeldud neile, kes ükskõik, mil moel on seotud Eesti õpilasmalevaga. Nüüd ongi ta taas otsa saanud suvi suur kui maalritöö nagu laulsid nüüd juba malevaveteranid. Kadri Kask ja Baiba Putškov. Ja suved võivad küll tulla ja minna. Malevasuvede töö ning ühiste tegemiste rõõm jääb malevlastele saga aastateks. Nii on kõikide suvede mõnelased ise öelnud augustikuus, kui malevasuvi taas otsa saamas. Eesti õpilasmaleval lõppes tänavu juba seitsmeteistkümnest töösuvi. Igal suvel on oma nägu oma eriline ilme. Oma probleemid, mis iseloomustab tänavust kahte malevakuud Eesti õpilasmalevas Olime nagu ikka eelmistelgi suvedel parimate rühmade kokkutulekul ja saates kuuldavad mõtted ning laulud on seal lindistatud. Seekord olid Eesti õpilasmaleva parimad rühmad koos lammasmäel Rakvere rajoonis. Mittelampidele noorem tagama sõnad jäävad murelik. Maas. Teie olete poisid rannarühmast ja vist mitte esimest aastat seal rühmas, jah, testima. Saame tuttavaks, minu nimi on Kajar Ilves, Martin Ehala. Miks siis nii juhtus? Eelmine aasta meeldis ja see aasta siis tahtsin kindla peale rehvadel ega muud ei olnudki komandöriga kokku ja. Rannas missugune on siis ja rühm nüüd? Searühm on eelkõige see rühm, mis, kes on alati koos omavahel, teeb kõike lõbusasti tööd teeb koos kõike koos ja komandör peab ka hea ja oma inimene. Kes on teie komandör? Meie komandör on Vambo kääri. Ta töötab noorsooteatris. Ja minu oma arvamus on, et ta on väga mõnus mees ega teest puudu ei andnud, põhiliselt heina tee. Kui see siis lõppes, siis nädal aega oli väheke muud, siis tuli kahe põhk, kõik küünid ja heinapõllud olid teada ja ei saasta meestele. Nojah, enamvähem jah, ega seal uut suurt ei andnud midagi. On nüüd mingi ettekujutus ka, kui palju pandi heinaküünides teie rühma poolt pakkide arvu? Ei tea, tonnisid, võib öelda kolm-nelikümmend või isegi rohkem rekordpäevalistele 50 isegi tonni. See käis kõik meie maleva kätest läbi. Kas rannasovhoos on nüüd läbi ja lõhki tuttav peaspetsialist alates kuni kombaineriteni ja noh, eks need kombaineri tale võiks olla veel tuttavad. Aga jah, kaks aastat seal saanud olla ja paistab, et seal ka rahvast pole vahetanud ja suvel küll käivad linnamehed maal, aga ega vist maale ise päris ja ta ei taha, kuidas vaated on, sinna tulevikku? Ei tea, tulevikku ei oska veni niukse tegelikult, kui vaadata, aga näiteks vana sovhoosis võiks elama hakata. Ma ei tea, mina vist ei hakkaks, kui ma mõni teine inimene oleks, võib-olla hakkaks ka? Üldiselt maa siis nagu ma aru saan, teid teid ei tõmba. Paistab, et ja suvel teha võib-olla, aga aga rohkem linna mehemist. Olete ikka kokku puutunud enne ka sellisesamase tööga, noh maatööga ja vanaemad ja sugulased, tuttavad taludes juba lapsest saadik omale heina teinud, heinatöö on päris, tõstab rohimine ka ja kõik selline kõik suved niimoodi, mis nägi rannarühmas välja, esimene tööpäev, esimene teed, kui nüüd meenutama hakata marti näitega. Kõigepealt oli see ohutustehnika instrueerimine alguses. Alati meelde öeldakse, ärge Anguga jalga lööge ja ärge pead vastu tala ära lööge. Ja siis tuleb, töö on nagu te ikka, see on iga kogu aeg ühesugune, esimene päev ei ole ses erinev üldse meelisteks kõhe heinaks lahti, minu arust kah? Ei olnudki muud. Sellised tunded ei olnud hommikul pagan võtaks, et oleks ikka pidanud koju jääma, et näed, milleks ma nüüd pidin malevasse tulema. Ei, sellist mõtet tõesti ei tulnud pähe, kui hommikul vara äratas, komandör ei tundnud kordagi sihuke mõte veel, et magaks edasi koju oleks seda, seda iva oli selles, et kardeti, et ilm kipub ära minema, tehti ein ära nädala-pooleteisega ja siis need päevad olid tõesti niigi peded kuigi veel tempole peale ja ikka jah, kõva kõva tempo. Nii malevlastele kui sovhoosi enda töölistel. Ega esimestel päevadel, kui oma kodus toas mugavas voodis magamist, harjugi esimestel päevadel ära sellega igavest, ega vist esimestel päevadel Zavoodis telleks kardame? Väsimus on ikka suur koduigatsus ka juba? Bon peal on Realil? Mul küll, ma ei tea, kuidas teistel. Teie rühmas avastasite koos või ka iga igaüks üksikult, ka vahel, et näe, mingi uue asja või millegi tegemise, oleme siin malevas selgeks õppinud, mida võib-olla kodus üldse ei tee. Mõnigi õppisin kitarrimängu selgeks. Nii üht kui teist. Kuidas noormehed olid, kas te niisugust asja nagu nööbi õmblemine, särgi puhtaks pesemine ja see oli enne teada ja tuttav või sai siin õpitud ühtteist Tööriided, kes pesi tüdrukud, püsis? Teede osavalt ennast sisse sättinud mina pesin oma sokke neli nädalat. Ennem seda midagi selge võis olla, aga kui siin kui siin midagi vajalikku, siis tüdrukud tegid ära muidugi mõni üksiku nööbi, ise käitume, nagu ma mõtlesin, et palav ei oleks. Sellised midagigi pesto vajale siis tüdrukute käte trükkisid ära, aga seda väsimust nagu ei tunneta, kui ühiselt rühmaga koos olla, siis õhtul kokku tulla jälle midagi ühiselt teha, siis päevane väsimus kaob. Siis ma arvan, et sellest on ikka kasu ka, kui linnas elada. Maatööd ja õpite tundma, kuidas maal tööd tehakse, mida siin üldse tehakse rohkem hinnata mainimiste tööd, seda tööraskuste. Tööde hulka eriti. Küllap kindlasti on siis eriline rõõm, kui näed, et saad oma käe külge panna ise midagi täiesti kasulikku ära teha. Eks nüüd praegus maleva lõpusse tunne rõivas kõige selgemini välja, kui tuleb lahku minna, siis, siis igaüks saab aru, et ka see suvi ei olnudki ja nii päris mööda külgi jooksjat oli ikka asja eest. Kui kaua teil kestab südametes edasi veel, kui olete siit ära läinud? Minule isiklikult vist ma ei tea elu lõpuni isegi kõige toredam rühm, olen kolmandat last, pole kõige toredam. Ja kui vanamalevlane, siis on muidugi võimalust olnud võrrelda ja on võimalust olnud talvel mõelda, et kas ma ikka lähen sinna jõmmi jälle või ma ei lähe sinna, aga miski on ikka kogu aeg toonud. Mis siis see hümni noorele inimesele on? Eelkõige muidugi töö ja selle kõrvalpuhkus. Uued sõbrad-tuttavad, lõbus ajaveetmine. On kellelgi annab, seda on väga raske niimoodi nagu sõnadesse panna. Konkreetselt öeldud, et sain seda, visain, seda sealt. See on niisugune niivõrd suur tunne, et kui sa oled olnud korra malevas, siis kas kõik, kui vilets või kui hea see lüpsurunud igal juhul tatule tagasi igal juhul kasvõi kõige kõige möödel, mis on üldse võimalik. Ikka sa mõtled, et ma lähen, järgmine aasta ma leian midagi paremat. Jälle selle oma rühma on teie ümber ka ju kõik võõrad inimesed, mainisid oma küla inimesed, noored ja vanad, keda te peate seal ilmselt kindlasti ka avastama. Kui tihti kokkupuuted kohalikega nendega suhtlema? Kohanemist ja siis peale selle, kuid valdo rajoon, siis nad räägivad eesti keelt murdes ja siis sellest nagu aru saada. Mul on ka juba midagi. Ikka saite aru? Ikka ikka sav, harjub ära. Kohalike muret nagu küll külge jäänud, aga rühmas neli saarlast ja nende kõne hakkas kohe külge. Ei no tegelikult meil on ju ma olen niivõrd lühike siiani päev arvel ja me ei tulnud siia kloostrisse, siiski tahame võtta Kreutzwaldi kõik, mis annab. Ja minu arust see oleneb sellest publikust ka, kes vaatab, et eks neid siiski on enam-vähem vaadata niimoodi aru saama pilguga. Keegi ei ole nüüd nii väga hukka mõistnud seda, et menitsiooni möllame, pidu peame pisut aru saadud ja pole keegi nii kurjalt midagi. Järelikult mulle tundub, et te siis olete ise ka otsinud kuidagi kontakti kohalike inimestega. Kontaktid tekivad nagunii, paratamatult on, oleneb sellest, kas nad on head või halvad. Meil sisuliselt siiski on läbisaamine hea kohaliku rahvaga. Seal ütleme kas need töökaaslased, kellega me selle kohta ütlesime, traktoristid ja autojuhid, brigadirid, tsehhid, niukseid, väikseid konflikte on olnud, oleme ära lahendanud. Te olete Valga piirkonna Siimu rühmaga, mis majandis te töötasite tõrva sovhoosis, kui suurt osa mängib rühma eluks komandör? Mina isiklikult arvan, et koondron Remoing. Komandöri järel komandör. Ei tohi ennast lasta minu arust väga mõjutada. Muidugi, mõningaid järeleandmisi võib teha, aga, aga täitsa niimoodi murduda või niimoodi ei tohi. Komandör peab ennast asetama meie vanuses vanuseastmesse. Ta ei tohi ennast tunda sugugi vanemana, vaid umbes meedias oma vanana. Mis te arvate, kas see on kerge teha? Ega ta ei ole vist kerge, idane rühm on ikkagi niimoodi, kus ka kõik asjad otsustatakse koos ja komandörkoosseis, nagu on kogu aeg rühmarühmaga koos. Kõik vist teeme, teeme ise, saame kõik sellest aru, nagu see vastutus oleks nagu tervel rühmal korraga, mitte ainult komandöri komissari kaelas, selles viimases lauses oli sees sõna vastutus. Kui te üldse mõtlete talvel, et tulete suvelist õpilasmalevasse, siis lapse sõna vastutus seal kuskil peas on olemas juba ta olemas on ja ja see on alati niimoodi, et sul tuleb ju, vastutan ta noh, oled ju küll komandöri vastutusel, aga sisuliselt siiski otsustasid ise, mis sa teed muidu sellest vastutusest üle astuda võib kõik teha, aga Kriskjaid ikka kand endas, õnneliku olekuga, kollektiivse, isegi teki midagi ise niisugune lihtsalt sihuke tuim rühma seal pole, kellelgil pole kellelgi midagi, igaüks on nii rohkem omaette. Pole mingit rihma vaim. Nii kui see vaim on olemas, siis on ka võimalus pretendeerida see lõppkokkutulekule ja teie siin olete ja ja oma taidluskavas tulite te välja tõsise ja ja niisuguse sügavakamakaga, kas teil oleks veel midagi juurde lisada, miks just nimelt niimoodi ja mida te just nimelt oma kavaga öelda tahtsite? Ma ei tea, kas just nüüd juurde lisada midagi sellele kavale ise elasime sellele kavale väga sisse. Ja minu arvates selles kavas on peaaegu kõik öeldud, mida me öelda saame. Sellepärast et mis tänapäeva noorusel on teha selleks et seda ei oleks, et oleks rahu ei saata lihtsalt muud moodi aidata, kui võib-olla oma. Püüame ka teistele sisendada seda, millest me ise kõik arusaamine, mida me ise väga tahame. Kui täna seda kava vaadates ja kuulates ka teised meie vanused, võib-olla vanemad, võib-olla nooremad elasid kaasa sellele kavale ja mõistsid seda nii, nagu mõistsime seda meie kui harjutasime. Kui me temaga tulime siia esinema siis ma arvan, et ütlesime selle kõik, mida meelde tahtsime. Et ole rahu ja eipäine nii maa peal, ta liiga räige. Mu laulud ehmuda ravida nii kaua Olema. Täna aastate kulu korral. Toovad mulle kõrvu surmaminejate karjade pool surnute haiged. Ma olen emade nägusid, kelle laps lükatakse hauda enne neid. Neid haarab timuka käsi. Näen tüdrukukest pisarais põlevaid filmi, mis pole veel särama löönud Aabica Kokoveerimise rõõmust. Näen nutvate laste laupa püstoleid, tühjendavaid mehi, kelle verised käed kisuvad piimast katet lõpatavatelt kehadelt. Timuka majade seinad öösiti kiristavad kuldhambaid, mis on välja löödud soojadest luudest Nende sängi sambast. Toonese panevad piiksuvad tapetute randmelt rebitud kellad. Ning paksud pärsia vaibatki ei suudamata laste jalas pistutingakeste samme, mis kodu põrandale astumata. Ent võib-olla nad siiski ei kuule seda ja saavad öösiti magada oma timuka und. Võib-olla meie hukkamõistu tormilaine ei küüni üle merede ja taha mägede. Võib-olla meie kohtupäeva eest õnnestub neil siiski kõrvale hiilida. Kohinal võimsamat jõudu, Vaiduge kauem ei tohi nad külvata hukkuja õudu sest rahupäevi armastavad niidud õhk, põllud, metsad, linnad, tehased ja inimesed, ehitajad, hiiud, neid kõige rohkem armastavad veel. Meie homsed päevad, leina ei näe. Nad tulid laulu ja valgus. Ja me tunneme neis uue ajastu algust. Kui ta Me teame, tähendab seda ei karda, tohise õud me rahu ei palu, vaid nõuame seda. Meil selleks on õigus ja jõud. Oma külade põldude nimel oma õitsvate linnade ees. Et oleksime koduma, vabadus kindel. Me võitleme rahuarmeel. Meie õppivad noored Nad ei taha, et me kooli ajal õnnetult kaob. Mustade pilvede taha. Meie tulevik sõdades. Ja me mõtleme julgelt, meie töö on, see tuleb sõjale tee. Loodud on Murnamatu, teistele. Nendele mõjukama norralane Iga malevlase malevasuvi saab alguse siiski oma rühmast endast rühmakaaslastest ning kõigepealt ka komandör ist. Jüri Kruus, te olete Eesti õpilasmalevas komandör, nüüd juba üheksas aasta. Mul tulebki, meeldis esimene 74. aasta, kus Rakvere haridusosakonna juhataja seltsimees kõrgesse tuli kauplema, et noori mehi vaja malevasse, et kas ei taha minna ja sealt see pisik alguse sai, et andsin oma nõusoleku ja läksin siis Saaremaale Sandla rühma. Ja järgmine aasta juba Rakvere piirkonna komandör kutsus mind nagu Rakveresse, hakkasin Uhtlas teele ja kuni tänase päevani on siis juhtlemuleerit maleva töökohaks, kui ma lähen uude kohta, ma pean alati hakkama iga inimesi, ma ei tunne ju kedagi. Esiteks aga läheb vanasse kohta juba. Rahvast jääb linn, mina tean, kelle juurde pöörde pöörduda iga väiksema asjaga ja see kergendab mu tööd niivõrd palju, et lihtsalt palju aega jääb mul töö organiseerimiseks, selle asemel, et käia ja otsida, kus, mida saad, kellega seal oma asju ajada. Mäletan seda üle aastate esimene aasta läksin, siis oli mul 24 last ja muidugi ma pole pold ju, kujutate ettemisse, maleva töö endast kujutab ja ise ka siis noorem nagu ja sest mõned malevlased peaaegu endaga ühevanused ja siis võib-olla tekkiski töö organiseerimisel tekkis raskusi. Aga aastat ikka annavad kogemusi, nii et kui vanasti mul oli raske, oli suve lõpuks väsimus, et iga ütlesin järgmine aasta viimane aasta siis mul olid nüüd suvel, tehes tööd niisor, tulite täiesti mulle puhkus, sest töö laabub ja nii on tore töötada. Muidugi, kasekomandöri amet on iseenesest tavatult mitmekülgne, jah, ta on tõesti raske, sellepärast et sellest momendist hommikul päeva sa oled öösel tööl, päeval tööl ja ega sinul ei ole ainult komandöri muret näiteks meil Uhtna nüüd juba nii välja, et samuti täidab brigadiriametit Tööl antakse mulle näiteks põld kätte, kui ma lähen malevasse, siis ega noh, lihtsalt käiakse külastamas, et kuidas läheb, aga töö organiseerimine, see jääb kõik juba komandöri kaela peale selle käelise toitu toomas oma töö ja ega siis lapsed ei taha ainult tööd teha, tuleb ju vaba aega organiseerida ja selleks peab, komandör on väga mitmekülgne, et ei tohiks jääda niisugust minutit nüüd malevlane mitte midagi teha ei ole ja kui see aeg tekib, siis tekivadki niisugused mõtted, et läheks, tõmbaks seal, kes suitsu ei teeks, midagi hullemat. Ja siin võib komandöri süüdistada, kui rihmas tekivad niisugused olukorrad. Aga kus siis teesid kogu aeg võtta, mis asi see generaatoriks on? Kraater on kogemused, aastate kogemused, need on põhiliselt sellest iga aasta. Iga aasta näed, kuidas töö laabub, mis sa tegid viltu, järgmisel aastal püüan neid vigu parandada ja ikka energiat siit ja sealt ja küsib teistelt komandöridele, kuidas nemad teinud ja vaatad võlglased ja leiab nii selle kõige parema, kuidas neid lapsi tööle panna, kuidas neid vaba aega veetma panna. Eks need natuke Alawadi või teistsugused inimesed ikka ole need komandörid. Eks nad ühefanaatikud peavad olemas, sellepärast et ega muidu ikka ei saa. Siis olen ma õpetaja ja kui meil on puhkuse aeg, samal ajal praegu, esimesest juulist hakkasin mõjudeebeeelliga juba tööle. Nüüd on praegu lõpetame vanade rühma siin kogu kokkutulekul, aga juba neli aastat ma olen nii teinud, pärast seda maleva lõppu kogunevad Velumas 10 15 poissi kokku lähedal kolhoosist põhku kokku panema kuni 26. augustini kusagil nii, lõpetame siis selle päriselt ära. Ja ma arvan, et iga igaüks oma aega nii ei paneks kinni. Aga ilmselt see miski on, mis kõike seda korvab, seda lõputajad, tegutsemist ja tööd ja ei saa suvel puhata ega midagi. Lihtsalt kasvõi seesama, kui kevadel juba hakatakse rääkima malevast komplekteerima riski ja kui need punased särgid juba selga pandud lastel siis tunned, et kui ma seal ei oleks, ma ei tea, kuidas ma ei kujutaks ettegi teist malevasuve teisiti. Et ma ei oleksid malevas. Ja need ütlesid, et no et ma tulevast ei lähe tänavuste munuga kindel plaan, eks ma kindlasti tulevaste teel oma veel oma juubelisuve ja võib-olla veel edaspidi edaspidigi juhtub ka neid komandöri noored, eriti noored ja tal ei ole pedagoogilist praktikat ja samas lasevad väga mööda selles suhtes, et nad võib-olla ligunevad lastele valesti, seal neil tekivad kontaktid just lastega, nemad tahavad liiga oma sõbrad olla lastega. Ja vaat siin ongi õigele veto ahju pikale pingule ja pärast veel nii et lapsed ajavad ajavate praktilist rühmast minema, see võib täitsa nii-öelda. Sest kui sul rühmas korda ei ole, ega siis ei ole tööd, ei ole midagi sellest, paljud komandörid loobuvad. Kes saab oma asjad korda, sellest saadaks kindlasti maleva veteran ja paneb ka 10 15 aastat, nii et ta ei saa arugi, kui möödusel. Te olete õpetaja ise, kas see aitab teid kõvasti, vale olete malevas? No aitab küll palju, sest esiteks oma lapsi juba oma koolis lapsi palju ja muidugi lastega suhtlemine, see minu arust Peaks pedagooge rohkem olema. Komandöri siis ehk on seekord ja kui ka natukene parem, kui tema ise samuti ka töö töömees kõva, siis rühm peaks igati korda läinud olema ja oleks tore, et paljud õpetajad veel ütlevad, et kas hakata komandöriks ja just selleks ajaks aru, et neid on vaja sinna õpilasmaleva komandöri kaadrisse loovutaksidgama suve. See ongi kõige suurem rõõm selle malevasuve jooksul, kui lapsed ütlevad, tore oli, tahaksime tagasi tulla tõesti töö ja siis tööpuhkus käsikäes, see on õige. Eesti õpilasmalev. Jõudu teile siis järgmiseks 10.-ks aastaks aitäh. Narva. Jälle käega. Galina ärendil tisler Piret Teder, Merike. Ega sellist suve vist pole nüüd üle mitme-mitme aasta täitsa õpilasmaleva jaoks hea suvima. Meie piirkonna komandör isegi ei mäletanud vist kuskil 70.-te aastatel vist kaks suve on olnud. See suvi oli küll sellepärast verel eriline. Päikest sai palju ja töödega palju tehtud. Panus justkui pandud põllumajanduspidupäeva käed nii ilma tööta olnud ja siis hakkad rakukohad narmendavad. See annab tunda küll, et ikka teedele teinud, aga aga need vanad rakud teed on ikka kõva tööjärg. No siis peab jätkama sügisel ka tugevalt tööd, kas siis kodus või kuskil mujal, et need rakud siis ei lähe jälle pehmeks tagasi. Koolipingis seal tasa tehtud, jälle väike, peale seda siis kohe sügisel jälle kartulipõllule kooliga kooliga, kartulitele ja siis see on ju teada, et õpilasmalev on. Töökasvataja ind, mis te ise arvate, kas see nüüd niisugusel Määral õigustab ennast, nagu ta praegu on. Ma usun küll, et õigustab sellepärast et näiks kui praegune malevlane jääks suveks koju. Seal saab tal küll kuskil linnas karpide vahel igav olevus kui hoopis teine asi, et nüüd olla kuskil kolhoosis ja seal tööd rügada, ega see kopikas ka mööda külgi maha ei jookse selle pärast, et ega sügisel ja talvel siis ega imelik on ema rahakoti pelgab elada ikka kui suvel töötajad, siis egas ta kopika tee sama ise ära. 210 rubla surra küll. Mis ostad mulle neljase malev rahaga alles nüüd hakkan. Õmblusmasendus. Läheb sügisel suureks õmblemiseks. Riided, või lausa kõik sellest, eks plaanid on vist natuke sinna sügise poole maha pandud, juba mind ootad sügisel jälle uuesti pioneerid, sellepärast et koolis on terav probleem pioneerijuhtidega ja kuna pioneerijuht ei ole, siis peab ise selle töö ära tegema. Ja kindlasti sellest suvest sai nüüd jälle uut energiat juurde. Aus oled, Pioneeritki suvel ei maga, ikkagi töötasite Ebeeellides ja nende muljed minu muljetega vahetada, siis ma usun, et saab see järgmine õppeaastaga siis huvitavaldule. Ega midagi, ma soovin teile veel head suve lõpu Need mõningad nädalad, mis on jäänud ja, ja uue koolide algust. Õpilasmaleva kestaabil on terve rida funktsiooneleja suur süsteem on välja töötatud aga Siim-Markus, kes on õpilasmaleva kestaabis kõige tähtsam isik õpilasmaleva kestaabi, kõige tähtsam isik õpilasmaleva komandör Kalle Keskküla ja aasta allapoole teine mees, kellega me siis praegu räägime, on Siim-Markus, Eesti õpilasmaleva staabiülem. Nüüd seda tööd tehtud sinul? Kaua juba seda tööd on mul tehtud. Esimesest juunist ta vastast, enne seda olin kestaabis staabi instruktor ja staabi instruktori. Ma töötasin Ma ligi aasta õpilasmalev, samas olen ma olnud 76.-st aastast alates. Kas malevapisik hakkas siis peale tudengiajal, kui anti kohustuseks minna malevasse praktikat tegema või sul endal mõte minna teha nooltega rühmaja suvel teha? Ei, malevapisik mul tudengipõlves ei olnud. Lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuri alal ja sealt on väga raske malevat üldse teha. Kuna olin sel ajal veel tegevsportlane aga malevapisik tuli mulle verre, siis 76.-st aastast, kui oli Võru esimese keskkoolil rühm Muhus Muhu kolhoosis ja peab ütlema, et õpilasmalev rihmann Saaremaale jäänud truuks seniajani. Kraa vastase rühma. Sa oled käinud Muhus ka nüüd seda elamist vaatamas. Käisin vaatamas, maja on, on tundmatuseni muutunud, on ümber ehitatud. Ja muidugi praegust kodu, sellega, mis meie kunagi seal meie olime, ei saa üldse võrrelda. On näha, et majand on malevast huvitatud ja selleks ka raha leidnud, majutuspaika välja ehitada. Nojah, need aastad on läinud, et tõesti jõmmi elamispaigaldanud hästi kauniks kujundatud ja ummikud on ise teinud, statsionaarsed elamised endale kohe majandites. Ja kui nüüd tjah võrreldasin 70 viiendaid kuuendaid aastaid ja nüüd kaheksakümnendaid, siis ega vist ei saa õpilasmaleva rühma võrrelda, elamist võrrelda ja töötingimusi ka võrrelda vist ei saa, see on tundmatuseni muutunud. Ja 76. aasta malev oli siis juba praktiliselt 10 aastat vanaks saanud. Aga aga vaata, viimane viis aastat, mis nende juurde on läinud kuus aastat isegi maleva arengusse tohutult juurde toonud just viimased aastad. Maleva muutunud täiesti arvestatavaks tööjõuks maal. No kasvõi see fakt, et ütleme, pool heina tehakse ära, see räägib juba ise enda eest. Ja kui me teame maal tööjõudu, jääb järjest vähemaks ja vähemaks. Ja selle augu ju peab malev täitma, täidab ka, täidab hästi, täidab ühed paremini, teised natuke kehvemini, ainult jah, eksrühm oli igasuguseid. Võtame suurte arvude seaduse 18 1000 sisse trehvab ka musti lambaid ja mitte üks-kaks, vaid võib öelda juba ükskaks rihma. Aga kestab, töö on see, et ilmselt, et neid tulevikus jääks vähemaks. Ja kindlasti ja, ja tundub, et suund on meil õige võetud. Tudengid kahte tudengit rihma peale panna on siiski risk. Ja see suund, et tudeng oleks kogenenud õpetaja käe all õigustab ennast. Suvel on ikka rabelemist ka teistel sellel ajal puhkus. Ja ega puhkus suvel ma ei mäleta, aga nagu ma ütlesin 77, viimane suvi, kus sai puhatud suvel. Edaspidi olen seda pidanud talul talvel tegema. Palju sinu auto on kilomeetreid läbi sõitnud spidomeetri järgi selle suve jooksul. Selle suve jooksul sõidetud 25000 kilomeetrit ja see on puhtalt maleva maleva heaks tehtud. Nagu taksopargi takso tunduv küll, ja isegi rohkem. Malev on ju laienenud linna ja mitte ainult toitlustusettevõtetesse ja haljastusettevõtetesse, vaid juba tööstuses. Jah, tööstuses on malevlasi, kõvasti. On vineerikombinaadis Tallinnasse, mööbli vineerikombinaadis on Balti manufaktuuris on kalevis tööstuses. Ma ütleks, et samuti suureneb iga aasta, suureneb malevlaste arv keda mitt nõutakse, sinna vahed vajatakse. Nagu töötame lepingu alusel. Ja sügisel meil laekuvad juba tellimused kus kuhu palju, kui palju malevlasi vajatakse ja nende põhjal siis me oma oma komplekteerimisel alustab. Varsti hakkab juba uue malevasuve ettevalmistamine. Aga mis siin septembris tuleb, puhkus kestab üle või? Ei, puhkust ei tule. Nüüd algab alles meil õige pingeline periood. 23.-st augustist algab piirkondlike aastaaruannete esitamine kus on siis kõik töötunnid ja tonnid ja kilomeetrid, mis rohitud, kokku löödud. On tehtud arvestus kaadriarvestus ära. Selle põhjal tuleb meil kirjutada siis oma aastaaruanne, mida siis kaitseme komsomoli keskkomitee sekretäriaadis ja samuti Moskvas üleliidulise staabis. Sinna lähen sinna, kuhu meil üks kuu ära tihedat tööd ja siis puhkusele. Eesti õpilasmaleva lõppes seitsmeteistkümnes töösuvi. Nende aastate jooksul on saanud kindlaks tõeks, et malevasuvi on noorele inimesele iseenda tundmaõppimise aeg. Küllap paljud, mis suvel enda juures avastatud, kantakse edasi talle. Ehk on see raskuste trotsimine oskusi jätkata visalt ka siis, kui viimane jõuraas on lõppenud. Oskus toetada kaaslast igas olukorras oskus olla sõber. Ja vaevalt on üks suvi lõppemas, kui juba oodatakse järgmise maleva mõtte, kes tahab alati sügisest kevadeni selle päevani, kui alustatakse uue rühmaga. Kui mõttest saab taas uus suvi. Tänase malevateemalise keskprogrammi koostajad olid Silvia Karro ja Toivo Lipstok. Ka edasi jätkame Eesti õpilasmaleva rühmalauludega, mis lindistatud kokkutulekutel ning talvistel lauluvõistlustel. Kohtumiseni Eesti õpilasmaleva 18. suvel. Mu kõrvad Ingaks, männimetsa kohina. Jaanina otis pehmeko, Lasva. Tulge ja tunde malevas olete. Mida keelu saatorei?