Mäekumeruse peale astumine võttis natukene hingeldama, aga kui nüüd siin üleval olla, siis jalgade all on värvikas samm. Publik ja suuremad puud on siit kõik juba varasematel aegadel maha lõigatud. Nii et vaadet on ja on ka uutele noortele mändide, kus põder on siit-sealt napsanud, aga metsaülem ütleb, et ei ole ta midagi. Ega ei ole jah, sellepärast et siinkandis on seda mändi põdrale võtta üksjagu. Ja selle tõttu tema ühes kohas olulist kahju meile ei tee. Ta võtab suutäie siit ja teine sealt jätkub temale ja jätkub ka metsa. Peame tunnistama, et loodushoiu saate mikrofon Hargla kandis on harva käinud ja nüüd siis täpsustamegi koos metsaülema Tõnis kasega. Millise mäeharjanuki otsas me nüüd oleme? Noh, ise olen ma põline Tallinna mees ja sellepärast neid kohalikke piirkonna mägede nimesid ma nii täpselt ei teagi. Me ise oleme siinsamas rootsiojaveere peal. Ja täpsemalt ma nagu ei oskagi öelda, sest siit maakohtadest vanemad inimesed, kes neid nimesid teadsid nüüd on läinud ja läinud, aga nooremad mehed, kes võiksid ju siin olla? Jah, aga panoraam on lahti ja kui nüüd natukene seda geograafilist punktini Irma kraadide järgi seletada, siis mida me näeme ja kuhu pilgu võib heita? Me paikneme ju tegelikult praegult Lüllemäe ja Hargla vahelisel alal Karula maastikukaitseala vahetus läheduses. Ja kui siit ringiratast vaadata, siis need mäekünka keset, mis siin on seal kaika kuplistik. Ja kui hästi silma teritada, siis näeb siit ka munamäe torni ära. Ja Lätimaa Lätimaa jääb siit linnulennult kuskil kuus kilomeetrit. Kontoris ütlesite, et teil on ka metsas need pihlased sees olnud, aga et siiski saite neist jagu, mõnel pool öeldakse, et jaks ei käi üle. Mis nipid teil siis on olnud? Ka siin mingit erilist nippi on, eks üks jalgu üksjagu pole olnud õnne ja ja kui silm peale seal hoida, siis jõuab jaole saada. Muidugi omal ajal, see, mis me siin metskonnas tegime, ei meeldinud metsakasvatusliku eeskirjade seisukoha pealt, mõnikord mõnele revidendile. Nimelt Me raiusime ikka üksjagu usinasti seda alla jäänud toorest puud sanitaarraie käigus välja, mida ei peetud nagu õigeks. Ja me ise arvame, et see aitas ele pihklase koha pealt hästi sest selle moega jäi metsa nõrgestatud puid tunduvalt vähem. Kuna me täna matkame veel ja vaatame mitme mäeservalt metsa ja ümbrust. Ja eriti metsa, sest teie metskonnas, kui mul õigesti meelde jätsin, on maid 4200 hektarit, aga sellest enamus ongi metsamaa. Nii ta ongi, meil on väga väike metskond. Aga selle eest, mis meil on, on tõesti mets, meil ei ole suuri soid ja rabasid, meil ei ole suuri põllumaid. Põllumaadega on asi isegi nii raske, et oma rahvale põllumaa leidmisega on probleeme. Aga metsa meil jätkub. Aga mehi metsa ei nurise, me oleme saanud oma tööd ära teha ja ja ausalt öeldes, vahepeal peab ikka päris hoolega mõtlema, kust leida meestele tööd, sest viimase paari aastaga on mehed ikka väga usinasti tubliks läinud. Eks see praegune raske elu sunnib natukene neid tagant. Noor männik, mis siin silma hakkab, ei anna jämedat palki ega suurt tulu ja varade kallale minna. Aga milles siis metskond ära elab, peale selle metsakasvatuse ja hoolduse ja valvamise kus te siiski raha rattad käima paneb? Noh, eks seda tuleb nuputada, kust kunagi selge on see, et see piirkond siin ressursi poolest eriti rikas ei ole. Palgimetsad jõuti enne seda suurt vabadust juba maha raiuda ja kaske pole siin suurt kunagi kasvanud. Mis meile jäänud on, pärastsõjaaegsed, põlendikud ja, ja lageraiealad, mis nüüd on jõudnud kuskile kolme-neljakümne aasta vanuseks. Omal ajal tehti seal metsanduslik eksperimenti ja pandi ikka hästi tihedalt seda mändi peale. Tagajärg on see, et see vend on jäänud väga peeneks viletsaks, kipub surema ta nõuab inimese kätt, rahade Ta ei anna. Eks me siis niimoodi proovime. Me oleme müünud hoolega isegi kütet, mis võib-olla tundub natukene naljakas ja võõras kuulda, aga. Me oleme tootnud kütet ja, ja ja sellega isegi natuke raha sisse saanud. Ja kuus kaheksa aastat tagasi kui oli probleeme küttemüümisega, siis me saime isegi siin paar head lepingut ja saime müüa isegi päris hagu. Me loodame, et need ajad tulevad jälle varsti tagasi ja eks me siis elame edasi. Millesse hea minek siis niisugusel justkui ära põlatud ja ja mitte tasuval küttepuidul on. Noh, eks üks põhjus ole seesama asi, et et eks küttima suutele kallis osta. Ja siin Eestimaal on nakatunud selle peale hoolega, ütleme võib-olla natuke isegi pessimistlik selle koha pealt. Minu meelest kohati on mindud seal puiduküttele võib-olla isegi natuke liiale, mitte tänase päeva seisukoha pealt, vaid kaugema perspektiiviga. Sest täna me kütame, need katlad, kõik eramis tulevad, tekivad ja homme ka ja võib-olla kuue aasta jooksul ka pärast seda võib hakata tasakesi probleeme tekkima. See, see muidugi metsamehele teeb rõõmu, metsad saavad kordaja ja meestel tööd ja leiba ka. Aga kaugemas perspektiivis võiks tekkida väikseid probleeme. No õnneks mets kasvab aeglaselt ja rahulikult ja see on seda rahu ja mõtlikust ka metsameestele andnud, nii et eks eelolevatel aastatel saab seda küte majandust ka teoreetiliselt veel läbi mõelda ja praktiliselt proovida ja korrektiive sisse viia. Vaevalt et me nüüd nii lausa metsa kallale ka kütmisega läheme, sest igal puul on oma hind ja mõnel puhul väga kõrge, ju siis tuleb ikka sortide heas mõttes metsa, kui teda raieküpsuse ajal ja enne seda adresseerima hakata, nii et ma arvan, et me suuri Kui edaspidi võib-olla ikka ei tee. Kuigi nüüd riigimetsameestel on nii üht kui teist aeg-ajalt ette heitud. Oma arvamusega julgen öelda, et ega nad ega need Eestimaa metsamehed Nendele metsadele ikka liiga teinud küll ei ole. Kui tõesti kuskil on juhtunud, et mõni mees on eksinud. Ekslikud oleme me kõik, aga ma ei usu, et, et niuke sihiliku ja tahtlikku metsa rüüstamist ja hävitamist. Pigem vastupidi, minu meelest testima metsamees on seda metsa hoidnud ja, ja, ja kasvatanud enam-vähem ühtemoodi kogu aeg. Nüüd me astusime siit metsateelt metsa alla metsa alla, mis tõepoolest kannab täie õigusega metsa nime. Sammal on pehme ja ja ega siin mändide all suurt midagi ei ole, natuke kadakaid? Jah, ongi see puhas samblarinne. Aga miks meid siia toodi? Seda võib nüüd aimata, aga raadiokuulajatele räägime ka. See siin on minu kirik. Ma ei ole usklik inimene, aga see siin on minu kirik. Selliseid metsi pole enam Eestimaale palju jäänud, seal 170 aastat umbes vana ja kui me vaatame, siis krokodillikoor jookseb ikka väga-väga kõrgele üles. Ja see on koht, kus inimene puhkab ja kus ta saab mingisuguse naudingu ja lõõgastuse. Metsanduslikus seisukohast on siin probleeme. Aga ma arvan, et need probleemid tuleb kuidagimoodi ära lahendada, aga seda metsatuka peame me hoidma. Sest ka meie lastele peab jääma midagi niisugust, midagi niisugust mändi, mille ümber süld ei ulata ja mille latva vaadates müts maha kukub. Mul on mitmel pool Vaheette heidetud, et niisugust vana metsa pole ju mõtet hoida, ta ei kasva juurde ja ta ei tooda suurt enam juurde midagi. Siin on meie jaoks hea põhjendus seal inimestest kaugel Läti piiri külje all. Ja inimesed satuvad siia harva ja siin ometi said. Ja see on meil kirjas kui metsise kaitseala. Ja tänu sellele on meil selline metsatukk jäänud. Te ütlesite seal teie kirik, no sambad, sellel kirikul on vägevad. Kui kõrged nad nüüd on, need toekamat männid siin kuskil 34 meetrit on need puud kõrged. Ja ma mäletan, et kui kunagi oli veel metsamajandite aegu oli vaja leida kiiresti-kiiresti kraana toeks palgid, mis oleksid 18 meetrit pikad ja tipust 28 sentimeetrit jämedad, siis need saadi siit metsast. Hiljutisel metsandusnäitusel Tallinnas Rootsi kontsern moodo oli eesti keelde pannud väga nägusate piltidega brošüüri ajakirja uuenev metsandus. Ja oli kohe eraldi peatükk, kuidas Rootsis nähakse nüüd vaeva, et jälle saada vanu puid. Ja sellepärast raiet aegu jäetakse osa noh, tänapäevases mõistes vanadest puudest kasvama. Et uue metsapõlvkonna aegu saaksid nad veel vanemaks ja veel vanemaks. Sest rootslased kuidagi ei kannata seda, et sajandeid tagasi 500 aastased männid hävitati. Metsatööstus tuli lihtsalt peale, ütleme niimoodi, siis. Aga et inimestel on vaja näidata ka looduse vägevust ja nemad on väga seda meelt, et kõike metsas ei saa mõõta kroonidega. Metsal on muidki väärtusi, mis inimesele muljetavaldavad ja kelle hingele mõjuvad ja kelle silmad jäävad siia kinni ja ja ma arvan, et kunstnikud juba siit midagi leiaksid enda jaoks, sest enamus meie metsast ütlesite, paistab hästi läbi. Tüved ei ole aukartust äratavad, aga siin on aega ja ajalugu looduslugu ja kui nüüd natukene võrdlust tuua, siis ju puud, mis on sündinud 50 aastat enne Eesti esimest laulupidu tuleb ümmarguselt välja. Nii ta tuleb välja, jah. Ja eks seda ajaloo koolasin puudelt hüvedeltki näha. See piirkond on väga raskete lahingute ala ja seetõttu on praktiliselt iga puu rauda täis. Ja see on ka meie õnn ja rõõm, sellepärast et ühest küljest see puu kipub siis haigeks jääma, aga teisest küljest palki siit metsast keegi osta ei taha. Ja täna ta kohiseb meile. Aga et seda kohina keelt mõista, peab metsa mõistma. Nii, teie vist teete kõik, et kirikusse saaksid tulla ka lapsed ja lapselast. Noh, ma arvan, et mitte ainult mina vaid kõik need Eestimaa metsamehed, kes, kes mets on jäänud ja metsas on püsinud, hoolitsevad selle eest, et mets kasvaks räägitagu siis meie kohta, mida räägitakse. Sõitsime paar kilomeetrit, metsateed pidi otse ida suunas ja jälle ühe kõrgema koha peal. Tõnis Kask ütles, et võiksime välja astuda, et siin näeme siis metsalugu. Siin paistab väga hästi see raiete süsteem välja, nagu ta on meil välja kujunenud eestimaal kus sajameetrist riba täna võetakse metsa järjest maha ja nii nagu teda eest maha võetakse, nime tagant paneme jälle metsa peale. See päris tagumine riba, mis seal on, see ilmselt jääb nüüd mõneks ajaks püsti. Meie eelis on see, et meil on olnud lihtne neid kultuurasin teha meenad, külvame ja traktoriga. Ja kasvama nad lähevad ka, on läinud siiski enam-vähem. See ei ole küll enam minu otsustada, seda otsustavat kunagi hiljem, teised, kuidas see mets on kasvama läinud ja mis ta teeb. Aga neid linte on siin palju ikka hästi palju. Sest pärast sõda oli siin üleseisnud metsi palju. Ja, ja siin on mõni aasta, raiuti 50 60 hektarit aastat lageraiet. Selle väikse metskonna kohta on see suur ala. Nüüd on kõvasti vähemaks jäänud. Kõrguvad männid paeluvad pilku ja jätavad võimsa mulje. Aga ega selles nii-öelda metsa põlvkondade vahelduses on ka oma ilu või käekiri näha. Siin on siis üks riba ülemehe kõrguseid Mänd siis on rinnuni männid ja need väikesed siin on poolde säärde. Aga tundub, et tihedust on ja pokal rammu ja värvi ja, ja vähemalt noorendikud on paljulubavad. Täna võib nii öelda. No loodame ja eks tegelikult noorendikkolegi see, mis metsamehe südant soojendab sest noores eas mets kasvab suhteliselt kiiresti kõrgust ja ta näitab välja meie tööd. See esimene kultuuruima siia tulles tegin, on mul nüüd ikka kõvasti üle pea ja sealt on hea mööda minna. Kui ma vanas metsas edasi-tagasi sõidan, siis see, kas ta nüüd sutsu jämedamaks läinud või pikemaks kasvanud, ei paista välja nagu ikka mets pea kohale kokku lööb, siis on näha, et ma olen siin mõnda aega olnud. Ja ega see nii ongi, et ega metsamees peab ühel kohal ikka tükk aega püsima natukenegi oma tööresultaadina. Palgimetsa sellest metsast. Ma ei näe, aga seda, kuidas ta mu pea kohal kokku läheb, mask ikka näen. Meie autu ees sibas karva vahetav rebane aga nobedalt kadus. Mis loomide siin üldse on, kui nii varasemal tunnil tulla ja nendel aastaaegadel, kui loomad rohkem liiguvad? Lindudest nimetasite seal üks mänguplats või koht lausa kaitse all ja erilise hoole all, aga, aga mis siin võib vastu tulla, kuni vaiksemalt käia ja õigel ajal astuda? See on nüüd loomade poolest küll väga rikas ala sest 15 korda viis kilomeetrit ei ole siin suurt üldse inimesi. Ja see tähendab seda, et loomadel on siin rahulik olla, mida ma ise ei tea, mis siin ei ole, on ahm. Aga teisi asju vist teisi loomist kohtab pea igatühte, keda rohkem, keda vähem. Eriti hea meelispaik paistab olema huntidele, sest kui hundid maha võetakse, siis nad tulevad mõne aasta pärast jälle tagasi. Jah, eks neid peab ka natuke olema. Kui nüüd teie valdustest saada nagu. Pilti selles mõttes, et kust nad algavad ja kuhu nad lähevad ja millisesse suuremasse massiivi kuuluvad siis kuidas piiritleda üldse seda avarat? Samas ma ise tahavad seal, kui keegi küsib mu käest, kus kohas mad, kustkohast ma tulen. Ma tahaksin öelda, et ma olen kolme piiri kokkujooksupunktis. See on see koht, kus jooksevad kokku Valgamaa, Võrumaa ja Läti piir. Ja metsad on siin suhteliselt ühes suures massiivis. Siit tulevad nad kuskilt sealt, Saru metskonna maade pealt ja Taheva metskonna maadega jätkuvad Karula metskonna maade peale kogu aeg ikka ühes tükis. Ja siit lähevad nad üle Läti piiri edasi, kui kaugele mina ei teagi? Teie olemisest ja jutust ja suhtumisest õhkub seda, et et armastate oma tööd ja ja naetega silmade ees tema võimalikku tulevikku. Olete nagu ankru maha pannud, et midagi peab metsamees nägema ja nii kaua vastu pidama, kui juba ladvad pea kohal kokku löövad. Aga ma küsiksin siia otsa. Kuidas sai kolmanda põlve tallinlasest metsamees nüüd vastu Lätimaapiir? Kes seda nii täpselt teab, seda ma tean küll, et metsameheks tahtsin vaiba koolipoisipõlvest saada. 15 aastaselt oli mul see tee kindel, siis ma teadsin, et ma siia tulen. Kuigi mu vanemad ja sugulased mind ei uskunud. Arvasin, et ma teen nalja või arvasid, et noh, lapse unistused võib olla, põhjus on selles, et vanaisa oli looduselembene ja ema on eluaeg bioloogiaõpetaja olnud. Eks see kõik loeb. Ja ma ei kahetse seda, et ma siia olen tulnud, kuigi vahel on küsitud, kas linna tagasi ei kisu? Tavaliselt vastame ainult ühtemoodi, kui ära ei aeta, sisile. Jah ei taha noortele kuulajatele midagi nina peale kirjutada, aga neilegi arvavad, et kui ma olen näiteks Tallinnas eriklassis õppinud võõrkeelt ja saan sellega kenasti hakkama, et miks ma siis lähen kuskile maakonna kolkasse? Mul ei ole seal sellega midagi teha, aga kui teie ennist kontoris natukene nii öelda kroonika raamatut sirvisite, siis tuli välja, et teie juures siin kolkas on käinud 35 välisdelegatsiooni väiksema või suuremaarvulised ja lähiriikidest kohe lausa ridamisi kaugemalt. Isegi Ameerikast. Ja põhjus on ainult üks teie välismaakäikudel ja õppimistel Rootsis, Taanis. Teil on olnud võtta see keel, millega oma ametikaaslastega ja ja kaaslastega suhelda ja ja kui suhelda saab, küll, siis saab juttu ajada ja küll siis saab oma tööst rääkida ja ja nad tulevad. Nojah, see on nüüd asi, mille pärast ma olen väga tänulik oma tädile, sest tema oli see, kes mu käe kõrvale võttis ja inglise keele eriklassi pani. Ja eks teda tasakesi on saanud pruukida ja, ja Egon õppimaski käidud. Eks ta muidugi ole, kes tahab hästi jõukalt elada, ega see maale ja metsa ei tiku. Eks see metsamees peab ikka natuke metsa poole olema, ka seal metsas püsida. Vahel öeldakse seda Tügamisi ja vahel öeldakse teisiti. Aga selge on see, et metsamees on natuke metsa poole. Ja siis ta siin Nüüd me oleme metsaga vana ja noore metsaga ja metsaülema mõtetega metsast tuttavaks saanud. Aga ega ei ole alati siin aega ekskursioone teha või, või mõtiskleda. Metskonna töö on ikkagi töö ja, ja siin on ka oma kontor. Mis silma hakkab, kontoris on arvutid. Noh, praegu on, elu on nüüd sinnakanti läinud, et et ega oma tööst õiget ülevaadet ei ole, kui see neid andmeid kiiresti läbi töötle. Ja elu on kiire ja ja eks see rahategemine on ka tähtis asi. Ikka vee peal, tahad seista, pead hoolega, võtame. Ja paraku ei ole veel seda igal pool arusaadav. Aga võtmefiguur metskonnas täna on raamatupidaja. Sest kui tema ei tea, mis sünnib, siis ei tea keegi, mis seal sünnib. Aga selleks, et inimesel oleks oma töö jaoks aeg-ajalt töö libedalt, läheks praegusel hetkel arvuti on lihtsalt möödapääsmatu. Eeltutvustuse ajal. Rabas mind lausa, kui te ütlesite, et mõnel pool metskondades on võetud, kas inimene, kes siis on nagu kontori ja arvuti vahel vahendajaks, aga et teil on kontoris kuus inimest ja kõik Kõik neist töötavad arvutiga, sest ma olen natuke kitsivõitu inimene. Pillamine võtta pisikesse metskonda eraldi tööle. Inimene, kes istub ainult oma laua taga ja teeb vahendustööd. Tegelikult iga spetsialist peaks oma tööd ise tegema. Ja teine asi, mis jäi kõrvu, oli see, et teil on arvutis ka näiteks koorma jagu peenpuitu sest kuskil võib vaja minna ja ka arvutis on teie püsikliendid ja harvad kliendid. Ja kui niimoodi asjale vaadata, siis õigel päeval õigel tunnil võib ka ühe koorma eest, nagu te meile tõestasite head hinda saada. Nojah, nii ta on, sest et ega meie töömahud ei ole ju suured ja esimesele ettejuhtuvale see maha müüa. See ei ole kunst. Aga otsida lihtsalt klienti ja helistada läbi vanad kliendid korduvalt ja mitu tükki. Palju keegi hetkel on nõus maksma? See võtab abimetsaülemal neli tundi keskeltläbi koorma kohta. Aga see annab meeskonnale 800000 krooni lisa. Ja minu meelest see ei olegi nii nii vähe mis arvutab. Siis see on kindlalt arvel ja iga hetk nupu alt võimalik välja võtta. Aga kuidas üldse on lepingukultuuriga? Kui te suhtlete teiste ametkondadega, vajate transportija, vajate ostjat ja, ja lepite kokku ja kas on Eestimaal see asi nüüd hakanud täpsemaks minema ja arvestavamaks või, või on siin veel reserv? Võrreldes möödunud kevadega on asi tunduvalt paranenud võrreldes sellega, mis meile taanima lõpetati ja mis me seal nägime, on ikka arengumaad oi-oi kui palju. Sest väga raske on asju ajada. Kui sulle midagi täna lubatakse ja sa ootad seda lubaduse täitmist kasvõi kuude kaupa siis on lihtsam juba seda lubamas andmata jätta ja ausalt öelda, et ma ei suuda seda teha on palju lihtsam. Ja oma igapäevatöö praktikas. Me oleme üritanud loobuda nendest klientidest, kes oma sõna ei pea. Sest praegusel hetkel siiski puidul eestimaal turg on mitte võib-olla liiga palju ja mitte liiga hea hinnaga. Aga on siiski võimalik valida ja me eelistame valida nende hulgast, kelle, kelle suhtes me võime olla kindlad. 14 inimest palgalehel olevat töötegijat metskonna kohta. Kui võrrelda varasemate aegadega teil ja mujal, siis see arv on küllalt väikene. Aga kuidas toime tulete, sest on näha, et et siiski asi on joones. Noh, seda, kuivõrd me nüüd toime tuleme, selle üle ei otsusta meie, selle üle, otsustavad teised. Aga me ise arvame, et saame ikka hakkama. Tähendab, korras ei ole siin küll mitte midagi. Siin on teha veel küll ja küll ja, ja seda tegemist jääb, jääb edaspidigi. Kes teeb, see eksib ja tegijal juhtub nii mõndagi. Aga hakkama me saame ja ma arvan, et, et mõnes mõttes natukene paremini kui võrrelda sel ajal, kui meil 24 inimest oli. Sest nüüd on neid inimesi vähem ja igaüks teab oma kohustusi täpsemalt. Ja võib-olla selle tõttu on natuke lihtsam asju ajada. Ma võtaksin ka oma sõnadega kokku vestlust kontoris selle üht osa. Et kui varem olid metsavahid, neid oli seitse ja mõnele mehele lihtsalt tuli maksta, mitte palka, aga nagu olemise eest väikest raha see hakkas häirima ja mis see annab, see ei anna inimesele ei anna metsale kasu. Ja siis testisin sisemisi ümberkorraldusi ja nüüd on kolm metsatehnikut. Metsa vahtides enam ei räägita, tööd on teada ja metsaülem ei passi peale. Kuusemetsatehnik täna näiteks kell üheksa läheb, tähtis on see töö, mis on kokku lepitud, peab olema tehtud ja kui see on tehtud, siis polegi vaja nuhkida. Ja Tõnis Kask ütles veel, et mulle tundub, et mind ei olegi enam varsti siin vaja, kõik teavad, mida teevad. Laata me ei pea. Vanasti ka autojuhid olid kontori juures ja jutuvada käis ja mitu tundi läks, enne kui keegi sai tööle aetud, siis nüüd lipstatakse läbi seal sõidulehe järele ja kui küsikusse mees on, siis öeldakse, et ta on ju veel vedude peal või metsas. Eks ta õhtul tuleb läbi. Masinavärk käib ja hammasrattad on sisseõlitatud, kuigi vahelgi kõrgemal pool nendele ümberkorraldustele ei vaadatud kohe päripidi. Aga nüüd, kus? Meeskonnatööelu ümber sättimised on ennast õigustanud, nüüd juba jaotatakse ja soovitatakse raadiomehel minna vaatama seda isekat ja väga täpset metsaülemat, et seal midagi on. Mis ma oskan öelda, me kollektiiv on väike ja see on selge, et me peame omavahel hästi läbi saama. Ühine töö tehtud saaks. Ma julgen arvata, et meil ei ole otseseid ülemusi, alluva suhteid kuigi eks ma vahetevahel teen kurja häält ka. Pigem on see niukse ühise rakendi tunneme, veame ühte sedasama koormat ja teeme sedasama ühte tööd. Ja kui neid lähemalt iseloomustada, siis raamatupidaja Merike on niukene, hella hingega, hästi kohusetruu inimene. Ja võib-olla vahel natuke kergesti kurjast sõnast. Kuid. Meie metsnik Urmas on väga tasakaalukas ja rahulik, kuldsete kätega mees. Kui on vaja mingisugune asi ka kätega paika panna, siis ta teeb selle ära. Ta remondib ka meie metskonna saed ja hoiab pilgu peale, et mehed endale saagidel liiga teeks. Piia Somelar on elupõline küllalt pikaajaline metsnik, tunneb hästi oma tööd ja eks ka mehetada, kuulavad millikuusik, kolmas metsnik. Tema on lühikest aega metsnik ja tema praktiline pagas selle tõttu võib-olla väiksem. Kuid ta on. Ta on nõudlik meeste suhtes järjekindel ja see tähendab seda, et teda võib täiesti usaldada. Vaatamata sellele, et tema praktiline kogemus on väike jätsin kõige viimaseks omaenda abikaasal, Elisest. Minul ei sobi öelda tema kohta. Ei head, ei halba peale selle, kõik need töömehed, traktoristid, raietöölised, autojuht, kõik nad ju teevad tööd selle nimel, et sa metskond edasi püsiks. Just nimelt püsiks. Sest me oleme pisikene metskond ja mine tea, äkki kunagi keegi ütleb, et teid ei ole siia vaja. Aga kui me niimoodi sipleme ja oma olemasolu püüame tõestada. Ehk siis jäetakse.