Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Lugupeetud kuulajad, täna on kunstiministeeriumi Saliine astrova ja räägime Temnikova ja Kasela galeriis kaheksandal septembril avatud tiin plantijaid liiani näitusest. Tere Elina. Tere. Palun räägi, kuidas sa said sellise ja miks sa üldse tahtsid sellist komplekti isikuid Eestisse, sest et selle Tin Plancki liianiga käib kaasas ka galeristi kuraator kleit on toit. Minu jaoks oli huvitav teha näitust, mis ei hindaks mingisugust mõtlemisviisi ja kunstitegemisviisi, mida oleks huvitav kogeda Eestis ja kuna nad on juba mõlemad kunstnikud on kaua tegelenud kunsti tegemisega või neil on mõlemal eraldiseisvaid praktikad ja misel ka põimunud kokku mingitel hetkedel. Aga, ja ma arvan, et mitte just see kunst vaid kõige olulisem, et see praktika ja kuidas nad oma asju teinud, presenteerinud ja kogenud ja näidanud oli minu jaoks huvitav ja ma olen nendega Londonis koostööd teinud. Nad otseselt kahekesi pole kunagi näitus teinud ja ma olen seda tahtnud teha juba pikemat aega ja kui tuli selline võimalus tehnikagaleriis teha siukest rahvusvahelisemad projekti, siis see oli esimene asi, mis mulle tuli pähe. Aga milline on kleit, on toitši panus näitusesse. See kasvas välja tegelikult kahest eraldiseisvast projektist. Üks oli sündinud sellest, et ma pidin tegema näituseid Denny kõvega galeriis kureerima neid või seda programmi ja oli mõte tuua siia, et lihane tindvant koos tegema näitust. Ja teine projekt, millega me tollel hetkel tegelesin, täiesti eraldi oli välismaalt inimeste toomine selleks, et nad annaksid loenguid või siis teeksid seminari ja nii edasi. Ja kleit on, oli esimene inimene, keda ma tahtsin siia tuua formandist Saidvad Boyczyk läheb, on tema siis galeriimaja, mis, mis hetkel küll peale pike tegevust pandi kinni ja siis temast on saanud nüüd eragalerii direktori, kus ta siis üritab seda oma positsiooni kuidagi nii kontseptuaalselt praktiliselt vaadelda sellest positsioonist nüüd uuesti nendesamade kunstnikega, kellega ta on siis ise töötanud. Ja ma teadsin ka seda, et eetia kleit on koostööd teinud Miamis ja väga huvitavaid projekte, arendanud seal siiamaani arendavat üht huvitavat projekti, millest ma loodan, et veel kuulab. Ja mulle tundus, et see on hea variant, kui ma tekitan sellise ajaraami platvormid, kus kõik need inimesed saaksid koos teha asju, olla Eestis ja kaeda kogemust kõik koos, näitas sünnikski sellest protsessist, mis siin kohapeal toimub, tekiks mõttevahetus nii nende vahel ja siis inimeste vahel, kes siin töötavad ja. Kui sa nüüd iseloomustada tekkinud protsessi ja selle selle protsessi tulemusena seda väljapanekut galeriis kuidas sa kirjeldad seda tulemust? Alustaks sellest, et ma pole pidanud seda näituse kirjeldus pressiteksti panema, see oli üks väheseid näitasid, kus ma meelega pole seda teinud. Samas, kui ma nüüd paar päeva tagasi pidin seda sõnastama, tundus, et see on suhteliselt sümptomaatiline, et ma ei pidanud seda niimoodi sellisesse infosse konverteerima. Kogu see näitas minu jaoks räägib infogonverteerimisest või selles traditsioonis, mis on sündinud võib-olla aastaid ja aastaid ja aastaid tagasi selle redimeid traditsiooniga ja kuu ta on jõudnud interneti tulekuga, sellest rääkis ka kleit, on ise avamisel, kui ta tegi oma väikest loengut see, kuidas infot jagatakse, ja see, kuidas infot Corverteeritakse ühest olekust teise. See on väga muutunud selle interneti tulekuga ja see redimeid ei ole enam võib-olla nii palju objekt, kuivõrd ta on mingisugune seenioridele, intellekt inimese jaoks. Ja sellest samast minu jaoks näitus räägibki, kuna see sein, mida seal on võimalik näha, ta nullist tehtud, et ta ei ole selles mõttes rendime objektina mehitasime kõike ise, aga Ta on ideena olemasolev ja teostatud projekte Tiidese poolt teostatud promokampaania olümpiamängude jaoks Londonis, kus Tiides oli siis teinud sarnaseid seinu või peaaegu et identseid seinu ja visanud neid igal pool Londonis laiali ja jätnud niimoodi linna peal. Selles mõttes ta on Reena redimeid idee ja mulle tundub, et nendel kunstnikel, keda ma olen kutsunud, on just sell formaadi või selle keele või selle kaasaegset nagu brändide koodide või siis selle internetis leviva materjali suhtlemiskeelega kuidagi väga tihedalt kokkupuuted olnd. Nende praktikas ole nagu minu jaoks sihuke Netart, mis oli ühel hetkel trendikaks saanud, vaid ta on see kogemus, mis inimestel tekib elada sellises maailmas, kus infot jagatakse juba nagu kuidagi uutmoodi või kuidagi kiiremini või kuidagi teisiti. Aga kas siin ei teki mingit konflikti või probleeme seoses selliste teemade käsitlemisega just galeriiruumis? Tekib muidugi ja see konflikt on esiteks vältimatu, teiseks väga huvitav minu jaoks konkreetselt olles inimene, kes töötab kui niimoodi õigesti peaks sõnastama vabakutselisena või kuraatorina eragaleriis. Samas ma kirjutan ja ma kirjutan hästi palju sellest, kuivõrd kunst peaks olema siis või eksisteerima selles Pablik sfääris. Ja see on väga huvitav, väga raske ja väga kriitiline küsimus minu jaoks, et kus ja mida teha. Samas ma olen aru saanud sellest, et võib-olla need terminid, mida tihtipeale kasutatakse, millesse jäädakse väga kinni ja millest ma olen ise ka kinni jäänud kus on olemas parempoolne mõtlemine ja vasakpoolne mõtlemine, olemas eragaleriid ja On olemas mingisugused ruumi projektiruumid ja muuseumid ja nii edasi, et need terminid, mida saab kuidagi nii rangelt jagada ja nii rangelt vastandada üksteisele sellepärast, et asjad kuidagi jäävad kinni. Ja kui mõelda nii polaarselt, siis tihtipeale juhtub see, et ja ühte seda liini ajades tuleb teisel liinil elimineerida heeliumis või kustutamis või see protsess on alati minu jaoks väga vägivaldne ja kahtlane, et minu jaoks on palju olulisem, palju huvitavam võib olla palju sobilikum sellises olukorras mõelda sellest, et on olemas kaks ja võib-olla isegi mitte kaks, vaid rohkem erinevaid lähtepunkti ja situatsioone ja eluviise. Ja küsimus ei ole selles, et kumb neist kõige õigem ja millised me peame siis kõrvale jätma, vaid küsimus on selles, et kas on võimalik teha niimoodi, et need kõik eluviisid ja ellusuhtumised ja eksisteerimisvõimalused saaksid koos eksisteerida, et see küsimiselt kompositsioonis mitte selles teemas, onju. Kunstiväli või kultuuriväli on kahtlemata hea koht selliste kompositsioonide jaoks, sellepärast et sümptomaatiliselt ei olegi peaaegu ühtegi nii-öelda puhast praktikat, nagu me leiame lääne kunstielus ja seda vaadata nii-öelda plussi, kui miinusena see teeb vahel õnnetuks, vahel rõõmustab ja pakub uusi variante, selles mõttes ka tehnika väga seal enda galerii on kummaline hübriid tegelikult, sest tegeledes ühelt poolt eesti kunstisaatmisega ja viimisega messidele ja töötades ka kollektsioone kääridega, siis just sekaleriiniline tegevus kannab hoopis muid teemasid endas. Et kuidas sa näedki seda messidel käimise ja kollektsionääridega töötamise ja kõige selle poole kunstituru arendamise poole kõrval lemmikul Kasela galerii tegevust. No mina olen seda vaadanud nüüd mitte niimoodi eraldi nähtusena, et okei, siin on selline koht, kus mina hakkan nüüd tegema midagi. Ma olen vaadanud seda teiste institutsioonide organisatsioonide kõrval, mis nagu praegu tegutsevad Eestis ja minu arust see tegevus, mis seal parasjagu toimub, mille üle ma pean nagu mingis mõttes vastutama ise ka see on mingis mõttes töötab kõrvuti selle süsteemiga, mis on välja kujunenud galeriides nagu hobusepea või draakoniga läri, mis toimub sellisel süsteemil, kus taotled mingite näikse aega siis tehakse mingi valik, siis sa pead maksma üüri, selle hästi teha kuskil näitust. Ja nagu juba käima pandud masinavärk minu jaoks ja siis minu jaoks oli huvitav, võib olla üritada teha midagi eragaleriis samas minu tööülesanne või siis kuraatori praktika alla ei käi üldse siuksed asjad, et ma peaks neid asju müüma. Et ma pakun välja projekte, kui need huvitavad, siis ma teen neid ja kui on siuksed projektid, millega ma ei taha või ma ei tunne, et ma saan kuidagi neid teha ükskõik mis põhjusel, siis mul on võimalus nagu ära öelda või delegeerida või mida iganes, et see on minu tahaks natukene siuke uus mudel, millest ma olen ka kleitoniga rääkinud, kuna me oleme mingis mõttes väga sarnases situatsioonis, tema töötab direktorina Miami galeriis, mis müüb kunsti, teiselt poolt töötab kunstnikega, kes on tihtipeale skeptilised sellise tegevuse. Samas nad ise müüvad seda kunsti, et see kõik näeb, sa ütled, ei ole nii puhas, kas kleit on pakkusse sihukeste variant? Või käsitlesid, et võimalik on see, et kui me jällegi mõtleme selle peale, et kõik ei ole nii mustvalge, nagu ta kunagi oli olnud, vaid rollid vähenduvad ja piirid nagu hägusamad siis see on võib-olla huvitav. Mingitel hetkedel vii need praktikad sihuke kunsti näitamine ja selle kultuurne kapital nagu siuksesse kohta ja vaadata, mis sealt saab ja, ja kaugele need niisugused suhted võivad viia. See on muidugi väga ohtlik ja väga nagu peenike piir, aga ma ei arva, et seda ei peaks olema. Teine variant on olla väga teadlik sellest, et kuhu see viib jäätis, taotleda täpselt seda, mida sina arvad, et on õige taotleda selles situatsioonis, aga ma ei usu, et see ei võimaldaks mingisuguseid uusi, võib-olla hübriid-seid situatsioone või võimaldaks üksteise kriitikat seestpoolt, võib-olla mingis mõttes, mida muidu juhtuks. Ta mõnes mõttes mitte isegi vastuolulised, aga, aga väga erinevad lähtepunktid, mis sellel ühel platvormil siis kohtuvad, et et see on nagu minu meelest väga haruldane, kui see kogu kehal nii-öelda talub sellist erinevate lähtepunktide elu iseendas. Et see tundub nagu pigem selline eksperiment, mis võib kesta mõnda aega väga loodan, et siin ei tule mingit erinevate kapitalile piirid lihtsalt ette ühel hetkel Nad võivad tulla ja ma olen selleks valmis, ma arvan, et ma ei oska öelda hetkel, et mis sellest võib välja tulla, kuna ma olen teadlik sellest, et nende lähenemistele nendel asjadel on mingid omad piirid. Aga samas ma arvan, et on oluline panna ennast sellisesse situatsiooni, kus jällegi mõlemad pooled võtavad omad riskid, sest et see ei ole niimoodi, et mina lähen sinna oma, ma ei tea, mis praktikaga ja mina siin ohverdan mingisuguseid oma väärtusid ja see ei toimu samamoodi galerii poolt, ma arvan, et see on, lähema poole pealt toimub selline ennast ohtlikku situatsiooni panemine ja minu arust on, see huvitas, kuna jällegi selle kleitun toidžika, rääkides projektiruumidest niukestest nii-öelda puhtatest initsiatiividest, mille näiteid, et maailmas piisavalt New Yorgis ta neid hunnikute kaupa ja üks kuulsavatest on jälle New Yorgist pärit Dali, noorte sihukeste kunstnikke, mootorite ja nii edasi algatatud projekt, millel ei olnud üldse seost, nagu selle nii-öelda siis kommertsmaailma ka seal oli kõik väga sihuke eksperimentaalne. Lõpuks need muidugi käivad messidel ja nii edasi ja noh, see on enda ette nagu küsimus, mida ja kuidas nad seal asju teevad. Aga ja põhimõte on selles, et kui sa, et missuguseid tal inimestele, kuidas on võimalik, et käivitada siukseid projekte tavaliselt ega seda väga lihtne ei ole inimestelt, kellel puudub enda raha või rahastamisvõimalus kuidagi ja oligi niimoodi, et see tüdruk, kes seal selle algastades tall, miljonäri tütar, et muidugi see tundub kõik nii puhas, et okei, me nüüd võime teha mida iganes ja mittekunsti müüa, mitte seda teha, aga tihtipeale selle taga on ka siuksed asjad, mida tuleb jällegi küsitleda. Ega see halb ei ole. Aga see, see on fakt, et võib-olla ei ole mõtet taotleda siukest puhast süütut varianti, võib-olla tuleb just endast visata ohutsooni mõni hetk ja vaadata, mis sellest tuleb. Teine küsimus on see, millal nagu seda tegevust peatada või kuidas ära tabada, et läheb vales suunas või millal näha, et see läheb õiges suunas. Maren selline puhtuse või, või jah, just nimelt nagu formaadi puhtuse küsimus arvestades kas sellist nagu kommertsiaalset väärtust, potentsiaal või mis iganes seal suhteliselt kahtlane teema nagunii see on umbes sama kahtlane, kui rääkida sõltumatutest, praktikatest ja nii edasi, et minu meelest Eestist on hea näide Eesti kaasaegse kunstimuuseum, mis ühelt poolt tundub selline Scottimise loogikal tekkinud endisesse tehasesse, kaasaegse kunstimuuseum on, kui me vaatame, kes sellise loojate ring neli lihtsalt nii kõva, sümboolne ja kultuuriline kapital, et selliselt baasilt teha seda oma nii-öelda puhast, vastanduvat ruumi, see on võrreldamatu asi sellega, kui keegi, kellel ei ole mitte mingeid kapitale ja tahab tõesti teha mingit puhas projektiruumi, sellist täiesti. Jää, eks seal on palju austust selle vastu, mida EKKM teeb just sellest vaatepunktist. Ta on justkui projekt, mis uurib iseenda nagu olekut, või see, mis muuseum üldse on, sest ta nagu noh, et ei ole siis kõige tavalisem muuseum nii-öelda definitsiooni järgi ja nii ja nad on täiesti teinud huvitavaid asju seal. Aga, ja see ei tähenda, et neil ei ole erarahaga mingit pistmist mingite projektide rahastamisel. Et neil absoluutselt puuduks selline kokkupuude. Ja see ei tähenda, et kui neil on, et see on halb jällegi, peab lihtsalt olema väga kindel selles, et mida sa üritad saavutada ja milliseid kompromisse sa selle nimel nagu oled võimeline tegema. Jällegi minu jaoks küsimus on selles, et kuidas, lubades endal ja nendele inimestele, kelle jaoks teed nagu midagi või kellega koos sa teed, midagi, oleks võimalus teha seda täpselt seda, mida sa tahad teha. Arvestades sellega, et sinu kõrval võib keegi teha hoopis vastupidist asja, sellele on võimalus ja õigus eksisteerida. Kui sa oled, seal, on inimesed väed nagu ka teistel laskma tegema midagi konservatiivset, mõnikord juhul, kui sa ei, nagu ei ohusta 11, et see peaks olema mingisugune süsteemid, on väga raske saavutada ja ma tunnen, et Eestis tihtipeale küsimus püstitatakse nimed, et kui mina ta, niisiis võib-olla teine inimene selle nagu tagajärjel peaks mitte tegema seda, mida ta teeb nagu teisiti ja minu jaoks on see jällegi nagu ma ütlesin, alguses vananenud printsiip, mis viib ainult nagu ellimineerimisele, mis ei ole see point minu jaoks, minu jaoks on ikkagist point, uute võimaluste loomine jällegi noh, mingite asjade koos organiseerimine või noh, vaatame, kust kohast või kust punktis on võimalik teha niimoodi, et kõik ikkagist saaksid teha täpselt seda, mida nad tahavad teha. Ühes siin lihtsalt tuleb või on tulnud klassikalised sisse, see Eesti erinev ressursipuudus, et ei ole raha, ei ole inimesi, ole publikut ja nii edasi ja seal ma väga ei läheks sinna mantra sisse. Ja kõik on loomulikult võimalik, aga ma arvan, et see just see limineerimise soov, et ma nüüd tulen, teen ära ja siis see tähendab, et sina lõpetad, et see on tulnud sellisest peaaegu kas tõestatud ühestamata müüdist ressursipuuduse kohta, aga võib-olla kui minna natuke tagasi reetsevaks abstraktsete mehhanismide juurest, siis yks algatus, millega sa oled seotud lemmiku vaja, Kasela kaudu on lugemisnurk. Ja räägi palun sellest väikesest avalikust raamatukogust, mis printsiibil. Ja kuidas sa kujutad ette, et see toimib seal riiulis. Seal oli jällegi üks projekt, mis sündis sellest ajast, kui ma esimest korda tulin, siis tehnikagaleriisse ja küsiti tükke, mis sa arvad, et mis seal siis need asjad, mis nagu puuduvad puht praktilised projektid ja nii edasi ja üks asjadest, mida ma olen jällegi lihtsalt enda kogemusest. Kuna ma kirjutan ja mul on alati vaja raamatuid ja nii edasi ja ma tundsin, et kuigi keerivaid kunstiraamatukogud nagu kuumus on päris suur raamatukogu on ka EKA-s mingil moel mingisuguseid raamatuid, aga ma tundsin, et seal puudub just selline kaasaegsem kunsti ja ühiskonnakriitilised raamatuid, mis on nagu välja pandud võib-olla väiksemate kirjastuste poolt. Ja noh, jällegi väga isiklikku kogemusest olen ma siis mõelnud, mis need raamatud võiksid olla ja sellest alustanud ja Berniga kasele galerii siis abil tellinud need raamatud sinna. Ja praegu nad on siis seal lastekodugaleriis, mis on põhimõtteliselt lihtsalt alustav maks, seda, et inimestel oleks võimalik siukest kirjandust kasutada. Et hetkel on seis selline, et seal on need raamatud olemas, tuleb edasi mõelda, et mis moel ja kuidas seda saab parandada. Suuremaks kindlasti ei taha, tahaksime võtta selle üle mingisugust võimu, kus ainult mina neid valin, et ma oleks avatud nõu küsima või siis kellel on huvi sellega tegeleda. Seda kõike koostööd ma vaatan. Muidugi on ka loogiline see, et asjad ei hakka ise iseenesest juhtuma, et oleks väga mõistlik ja midagi nende raamat, nimelt siis lugemisrühmasid, grupp lugemisi õhtusid ja nii edasi, mida on küll soovi alustada tegema väga varsti. Kunstiministeeriumis oli külas Alina astrova uued teemad ministeeriumis kaheksandal oktoobril, mina olen saatejuht Maarja mürk, kohtumiseni. Kunstiministeerium. Kuule kordusena laupäeval kell 14. Null viis.