Homme saame olla tunnistajaks tõelisele fenomenile Eesti teleajaloos, nimelt eetrisse läheb dokumentaaldraama Õnne kolmteistkümnenda hooaja avasaade või selle hooaja niisugune esimene jutustust sel puhul, tere tulemast vikerraadio päeva südamesse. Tõnis Kask. Teie olete selle seriaali lavastaja ju olnud algusest peale. Jaa, seda küll, seda küll, see oli 93. aastal, kui, kui sai alustatud eetrisse minekut, enne seda oli veel tükk tööd. Astrid Reinlaga, et, et esimesed lood varakult ette valmis kirjutada, et inimesi petaks. Astrid Rein oli siis esimene stsenarist, sellel Õnne 13-l, kui palju neid vahepeal üldse on olnud. On teil meeles? Veedate mõtetega stsenariste stsenariste? Ei, see ei ole eriti raske meenutada. Astrid Reinla ootamatu lahkumise tõttu siit maailmast. Pöördusin ma khati Murutari poole ja temaga me tegime aastat poolteist tööd, siis meie koostöö enam ei sobinud, meil olid kuidagi teised teineteisest erinevad arusaamised sellest, mida teha. Ja siis nõustus olemas stsenarist Teet Kallas, kellega me koos kirjutame neid lugusid eelkõige kallas ja mina kaasautorina kuni tänase päevani. Ja homme õhtul natukene enne kella poolt üheksat on siis niisugune olukord, et suurem osa eestlasi istub televiisori ette, lapsed ja koerad käratatakse vait. Ekraanidele tulevad meie ammused sõbrad, peaaegu nagu juba sugulased alma jõe Hannes Mare all kallan. Jürka, ahven, põder, Laine ja Kristjan. Kas kõik need põhitegelased jõuavad ka sellel hooajal ekraanile? Jaa, seda küll muidugi see oli väga ilus pilt, mis te kirjeldasite sellest, et enamik eestlasi istub televiisori ekraani, et seda ma ei oska ütelda. Rahvas on pidanud juba väga palju ootama, väga kaua aega. Sest see on olnud nii nagu igal kevadel. Me ei tea, kas me sügisel jätkame, sellel kevadel oli, oli mure, et kas me üldse enam jätkame. Aga mis puutub neid tegelastesse, siis need, keda te nimetasite, need käivad oma käigu kindlasti meie ekraanilt läbi ja ja nii mitmelgi nendest on, kui mitte just kõik 201 lugu kaasa tehtud siis ütleme nii, et nad on olnud esimestest lugudest peale meie tegelased. Ja ma olen alati imetlenud näitlejate vastupidavust sellele tööle. Et nad lihtsalt on jaksanud, et nad on olnud nii vaprad ja oma põhitöö kõrvalt olnud meie meie dokumentaaldraama tegelasteks. Ja seda sama ma pean ütlema ka kõigi nende minu kaastööliste kohta alates stsenaristist jätkates operaatoriga, jätkates assistentide ja teiste asjaosalistega produtsendiga Raivo Suvistega. Et eelkõige, et me nii kaua oleme ekraanil olnud on minu arvates kõige olulisem komponent töö, mida selle juures on inimesed teinud. Ja alati on, eriti viimasel ajal on hakatud otsima seda, seda fenomeni, et miks Õnne 13 üldse võimeline on olnud nii kaua ekraanil olema. On räägitud ühest ja teisest vaadates on üks põhiline omadus olnud Õnne 13-l, see TÖÖ kvantiteet on muutunud kvaliteediks, mis inimesi huvitab? Et kas uuel hooajal tuleb ka uusi tegelasi sisse? No ikka mõned ikka ja uusi situatsioone. Aga kui te lubate, ma seda välja ei ütleks, sellepärast et õhtul televiisorit lahti keerates vaataja kambris on alati kaks omadust vaatajal saada kokku seni tuntud tegelastega ja korraga ootamatusena ilmub keegi uus, las siis olla nii ootamatult, neid tuleb. Nii kodumaiste kui välis naisteseriaalide puhul me oleme nagu rääkinud oma kolleegidega ja, ja ka tutvusringkonnas, et need tegelased, kes juurde tulevad, et nad on, nad ei ole nii armsad või nad on kuidagi nagu pealiskaudsemaid, et need, kes on algusest peale olnud seriaalis, et nad on kuidagi eriti hingelähedased, kas sa tuled nüüd sellest, et nüüd on nende rollid on põhjalikumalt kirjutatud või et sinna on valitud isikupärasemad ja paremad näitlejad, millest see niisugune sil tuleb? Minu arvates tuleb see ühest inimlikust omadusest, mis meile kõigile on omane. Kunagi keskkoolis oli see aeg, kus õpetati ladina keelt, minul oli see võimalused pida Anton härmaga Viljandi teises keskkoolis ladina keelt ja seal oli Ladinlastel üks vanasõna. Konsfetuudo kvaasi alter nature. Harjumus on teine loomus. Ma arvan, et töötajad on meie tegelastega, kes on algusest peale on olnud ekraanil ja need tegelased ele petnud, nende loonud, tõsi. Ma arvan, et see on erinevus vaataja jaoks, nendest, kes alles tulevad, nad veel vaataja veel ei tea, kas nad täidavad need uued, tõsi või mitte. Vot nii on minu arvates lugu aga hoolega ja tähelepanuga. Me oleme suhtunud kõikidesse tegelastesse, kes meil on ja kes juurde tulevad. Nii Kallase kui minu poolt. Ma arvan, et, et me oleme väga hoolega valinud rolle ja valinud rolli täitjaid. Selle rolli rolli täitjate valiku juurest tahaksin edasi minna nende sündmuste ja saatusekäikude valimise juurde. Te nimetate Te Õnne kolmeteistkümmet dokumentaal draamaks ja kõik. Me vaatajad, saame aru, et et seda kommentaalsus tuleb siis näiteks Johannese vihjetisse või, või on seal Aleksandri elu käigus sundi üürnikuna. Kuidas te stsenaristina ise olles kaasautor, valetab neid sündmusi kui kui räigeid asju, mis meil iga päev elus juhtub, kui, kui palju te neid lubate, näiteks oma oma Õnne 13-sse? Ega ei luba küll ega ei luba küll, ja täna hommikul oli, oli juttu sellest. Minu arvates eestlaste psüühikale on hakanud väga halvasti mõjuma. Õhtulehe süsimust esikülg kus tingimata on mustalt toodud välja saab, pead kohe teadma, keegi on tapetud, keegi on maha löödud, keegi on paljaks röövitud. Ega see ei ole eriti hea teada, minu arvates ei pea mitte olema esilehekülje materjal, kui raske meie eluga ei ole. Aga Meie ei ole mitte räigeid sündmusi otsinud, me oleme väga harva. Ühel korral me oleme kasutanud revolvrit, ütleme niimoodi. Maha löönud me kedagi ei ole. Põdral oli südame infarkt, kui ma õigesti mäletan. Ta on jah, aga minuarvates alates selle südameinfarkti ületas see tähelepanu mida teised Õnne 13 tegelased, kes ümbritsesid ümbritsesid seda tegelast, kellel oli niisugune terviseõnnetus, tervisejuhtum. Kuidas nad aitasid sellest üle saada, kuidas nad kõik võtsid sellest osa. Minu arvates on see üks väga tähtis omadus meie elus, et me mitte lihtsalt ei vaata pealt ja ütle, ah kui kole vaid mõtleme, mida me saame teha, et sellel inimesel kergem oleks. Ma arvan, et see on tõenäoliselt astrid Reinla niisugune pärand või, või see vaim, mis Helju kõikide nende dokumentaaldraamaosade kohal ja, ja mis ka võib-olla valgustab nii Tehitanis kas kui Teet Kallast, kui te neid sündmusi igapäevaelust valite ja, ja neid elulugusid ja saatusekäike seal sõlmitate Teil on õigus, astri treinlaga õnnestus meil panna niisugune vundament tema ettevõtmisel, et see vundament kannab ehitus siiamaani. Nii homme õhtul, mida peab vaatajal meeles olema kevadest, kuhu need sõlmitused kevadel jäid? Noh, kui te mäletate, kevadel lõppes Õnne 13 200. lugu sel sügisel on siis 201. lugu sellega, et ekraan sai täis terve suure suurest tulbikimbust. Sellest tulbikimbust ja sellest tulenevast edasisest mõningate meie tegelaste saatusest ja elukäigust. Jätkub. Nüüd ei olegi kauem oodata vaja kui homse õhtuni, kui siis tuttav tunnusmuusika jälle hakkab mängima, mis algustiitreid ja lõputiitreid Õnne 13-l saadab, ei jää muud üle, kui tänada teid, Tõnis Kask selle suure töö eest ja loodame ikka, et Õnne 13 jätkub veel läbi mitme hooaja ja tänutäheks teile siinkohal Viljandi paadimees teile kui Williams koolis käinud, et mehele nagu või poisile 10 pöidlad just nii aitäh teile. Teine. Mõõtme. No. Kui kõva?