Algab prantsuse helilooja Klootebyysii 150.-le sünniaastapäevale pühendatud sarja kolmas saade paaniflööt vaatluse all klaveri ja laululooming. Sarja autor on Maia Lilje. 1880.-te aastate Pariisis kujunes prantsuse kunstieliiti ligi meelitavaks kohtumispaigaks Stefan mallarmees salong, kus võis näha mitte üksnes kirjandus, inimesi, solaad, luid, vaid ka kunstnike Rudeni tulus loterii, kihku kääni, bonaarib Viaardi. Üha sagedamini ilmus nende hulka noorukite püssi kelles nähti prantsuse muusika tulevikulootust. Ehkki TPS-i komponeeris vaid neli laulu mallarmee sõnadele nende hulgas üldse oma viimase 1914. aastal sündinud vokaaltsükli. Kolm mallarmee poeemi. Juba mõned aastad pärast poeedi surma ja otsekui Homaašina suurele iidolile on need kaks nime ometi koos põlistatud Stefan mallarmee Ecloodist faunid, pärastlõuna inspireerituna komponeeris debiicii samanimelise sümfoonilised prelüüdi mis talle esmakordselt ka laiema tuntuse tõi. Neid suurmehi sidus antiigiihalus paani fauni teema juurde pöördus helilooja ikka ja jälle komponeerides ka ühe oma tuntuma laulupaaniflööt. See avab ühe tema hilisemad kli, mis loodud Vana-Kreeka poetestzi bilitise tekstidele. Depressi kirjanikust sõbra Pier Luigi prantsuskeelses tõlkes. Orkestri prelüüdi loomise aegu külastas mallarlee heliloojat tema kodus et klaasikese veini juures kõnelda muusikast ja kunstist laiemaltki. Ühel neist kohtumistest olite püssi tutvustanud mallarmeele fauni partituuri klaveril ette mängides. Mallarne ei varjanud oma hämmastust. Midagi taolist ei osanud ma oodata. See muusika avardab minu luuletuse emotsioon. TPS-i oli kord väljendanud arvamust. Täiuslik luuletus ei vaja enam viisistamist, mida ta õnneks ei järginud komponeerides elu jooksul ühtekokku pea 100 laulu. Tollasest Malarmees salongi ajast kirjutasite püsi kauaaegsemaid, sõpru, helilooja poolt ka järgmist. Verlen Armee jalafarg kinkisid meile uued helid, milliseid varem keegi kohanud polnud. Nad toetusid poeetilistele arusaamadele. Luuletavad eelkäijad polnud kogenud. Nad saavutasid keelematerjalis sellise mõjuvuse, mille tugevusest lihvitusest seni mingit aimu polnud. Käsitlesid värsse ja proosat läbinisti muusikaliselt ja lõid nagu muusikud, seosed kujutluspiltide ja kõla pastavuste vahel. Tugevamat mõju avaldasite püssile uuendused kirjanduses kui muusikas. Noil 1800 kaheksakümnendail aastail, kui tema kirjanduslik tutvusring üha laienes, luges ta ahnelt mitte üksnes luulehuvist, vaid et korvata oma senist kirjanduslikku harima Dust. Mallarmees salongi kõrval avanesid talle veel ühe Paimurika järgnevail aastail ka tõhusat materiaalset abi pakkuva perekonna. Pariisi juhtiva arhitekti Henry vast nii ja tema kauni naise, mitmete kunstnike poolt portrateeritud Mariiblanši kodu uksed. Nende raamatukogus ilmusid tema lugemislauale pan Willi ja mis värsid neist vormusid laulud, mis olid veel salonglikud nagu tema varased klaveriteosed Ki. Ja Klooti püssi olid teineteist tundma õppinud mad ammu roossenti lauluklassis kus ta klaverisaatjana leiba teenis. Peagi oli depressiima, riivas nii endast, vanemast abielu naisest tema häälest. Kogu tema elab hingestatud olekust võlutud. Õigemini ta oli silmini armunud. Ma tahan omakorda, oli Meybitatud paljutõotav noore muusiku tähelepanust. Igal juhul tervis, see oli juba siis väljakujunenud isiksus. Üks nende tuttavaist on heliloojad kirjeldanud järgmiselt. Ta oli tüüpiline prantslane, tema väljanägemises oli maitset ja stiili. Ta oli kasvult võrdlemisi suur ja kandis enamasti musti Candy. Tema habe oli alati korralikult köetud, lipsud ilusti seotud. Ta pööras tähelepanu headele riietele ja puhtusele. Kui poleks seda eriliselt vormitud, esileküündivad laupa otsekui intelligentsist ja ideedest pakatavad võinuks teda igati tüüpiliseks prantsuse kaupmeheks või akadeemikuks pidada. Püssi oli loomult õrnatundeline kuid samas sarkastiline kõigi ja kõige suhtes. Kes või mis väärisid kriitikat. Madaam wasniees inspireeritult komponeeriste püssi aastail 1882 84 ühtekokku 27 laulu, millest moodustus ka tema esimene laulutsükkel. Enne siirdumist Pariisi konservatooriumi stipendiaadina Rooma kinkis helilooja Marii-le 12-st laulust koosneva pühendusega kogumikku, lisades sõnad. Need laulud, mis vaid tee kaudu elustuvad, minetavad oma võluva graatsia üle meloodia haldja huulte enam ei vool. Tänulik autor. Mitmed neist on varjamatult muusikalised armastuskirjad. Debussy oli oma tunnetest kõneldes enamasti vaoshoitud. Seda enam võistas siin pihtida neist poeetide sõnul värssidesse valatult. Kogumikku avavad viis laulu pool Verleni luulekogumikust, kalanced, peod. Need maalivad pilte elegantselt riietatud inimestest, kes liikumas varjurikkes parkides keset purskkaeve ja skulptuur või viirastumas kuupaistelistes maastikes nagu laulus kuuvalgus. Su süda on kui maastik, kus külalisteks hurmavad figuurid ja Berga maskid kes oma fantastilist kirebays maskides flööti mängides ja tantsides on nõnda kurvad. Mõned laulud viivad kuulaja itaalia kommentiidelaarte kiirevasse tegelaste ringi pirru, teie Colompiinide allekiinide näitelaval klaverisaade ikka ja alati vastava atmosfääri loomise teenistuses. Siin ei puuduga tul Oslo treki maalidelt tuttav Pariisi kohvikutega pareede hõng nagu tsükli avalaulus, pantomiim. Kuues laul pealkirjaga postuumne kokete riiv diofiil Kotjee tekstile on kantud juugendlikus surmaihalusest. Kui ma suren, kandke mu põskedele roosi pisut musta mu silmanurkadesse. Et ma oma solvunud Sargas oleksin igavesti roos, punane nagu meie armutunnistuse õhtul deso mu suul lausudes palveid, meie isa ja marja. Kui ma suren. Kõige enam on Kloote püssi viisistanud pool Verleni tekste tervelt kolmandiku oma lauludest, millest moodustusid Katsüklid, unustamatu Tarietid kogumikust sõnadeta romansid ning kaks vihikut laule pealkirjaga kalancet teod, mille loomisaeg jääb aastasse 1000 887904. Meenutagem, et just neil aastail sündisid kati püssi, kaalukamad, orkestriteosed, Octurnid, sümfoonilised, eskiisid, meriooper, pelaasimeni sanda ning hulgaliselt klaverimuusikat. Võrreldes varaste lauludega jälgis ta vaid aasta hiljem valminud tsüklis unustatud Arietid tundlikumalt värsside eneste muusikalist rütmi ja looritas sümbolistide eeskujul subjektiivse tundemaailm. Verleni peetis sümbolistide hulgas kõige muusikaalsemaks poeediks oli ta jumanifisteerivadki muusikat, muusikat enne muud. Berliin loobus oma värssides rütmi ranges sümmeetriast andes keelele seni kuuldamatu vabaduse. Depressiid paelus ka Verleni videviku hämarusse peitunud saladustest. Rikas maailm. Romantilise meloodilisuse kõrval võib neis enam kuulda pretsitatiivsed teksti rõhutavad sülle abilist, laulu tähtsad sõnad langevad rõhulistele taktiosadele. See viitab Bellaasi väljenduslaadile. Klaverisaates kaovad melismaatilised passaažid. Vokaali kõrge register laskub madalale, luues sumedamaid kõlavarjundeid meloodias harmoonias kuuleme staatilisi kordusi. Oma unustatud Arietid pühendas ta Ameerikaadenile melisandi rolli unustamatule kehastajal. Puude vari on üks neist lauludest. Udu pimedas voos sureb puude vari suitsijalt haistudes nagu unelmad. Ses õhus tõelisusest ilmunud lehtlas kaebles turteltuvi. Kui valusalt nutsid uppuvais lootustes leinalinnud. Veel üks, kelle luule tollal TPS-i tähelepanu köitis oli Sharpolt leer. Ehkki ta oli surnud juba 1867. aastal oli temast saanud sümbolistide vaimne teejuht pood leeri tollal ikka veel skandaalseks peetud luulekogust, kurja lilled, valiste püssi, viis teksti, kus poeedi sõnul aroomid, värvid ja helid omavahel korrespondeerivad. Butleri värsiread, helid ja aroomid õhtu õhus hõljuvad annavad nimega ühele TPS-i klaveri prelüüd idest. Luuletajale lähendas teda tol ajal vallanud vaarderi. Vaimustus poleer oli pühendanud Varderile mitmedki kirjutised. TPS-i uuris Parcifalija Kristjani partituur, mille vastukajasid tema muusikaski enam leiab. Pikkades kramatismidest rikk käisime meloodiaid lakkamatult moduleerivais harmooniates juht motiividest läbi põimunud saatepartiis, nagu seda kuuleme laulus. Rahunemine, milles kostuka Isolde armusurma raugust. Talu leebelt Mullein oma paratamatus. Sina palusid ööd, ta hõljub taeva all. Anna kätt, mulle lein. Me tee on kaugemal nuist eemal. Suretaikeneb und jäänud vaikseks lainte uha. Ja kui palakas pikk üle koidiku tee. Kuule, lein, minu lein hõljub öö üle luha. Kahes vokaaltsüklis pöördubki püssi oma mõtteis ajas tagasi Vana-Kreeka poetessi Sappo kaasaegse bilitise erootikast hõõguva isse värssidesse Peeellui prantsuskeelses tõlkes aastast 1897 ning 15. sajandi prantsuse poeedi frassavi jooni ballaadide juurde aastal 1910. Viimased orkestreeris. Kabilitise laulud said lisaks klaverisaatele uue kõla. Pier Luil oli tekkinud idee neid kasutada instrumenteeritult lavamuusikana koos lähele, miimide ja väikese ansambliga, mille koosseisu kuuluksid kaks harfi flööti. Et lesta. Hiljem kasutas ta bilitise laulude muusikalist materjali oma klaveritsüklis, antiikse tepitaadid ka tsükli avalaulust, paaniflööt. Me võisime võid paotada ukse debiicii laulude rikkasse maailma jättes kuulajale võimaluse seal ise huviretke jätkata ning teeme juttu klaverimuusikast, mis on sama ulatuslik kui tema laulude ring. Need kaks loomevaldkonda on omavahel tihedalt seotud. Debiicii klaverimuusikast saab järgneva paarikümne minuti jooksul pakkuda vaid simult taandliku pildi. Peatun vaid mõningail tahkudel, mis selle rikkus parimal moel iseloomustada võiks, lisades heli näiteks vaid väikesi fragmente mõningatest teostest. Taas lootuses, et kuulaja ise leiab, leiab taas tee tema klaveri muusikagi juurde. Veel n aga loetlen kronoloogias tema olulise maitsev kleid. Bergamaski sõit 1890 Estambid 1903, kujundid esimene ja teine raamat 1000 904907 lastenurk 1908, prelüüdid esimene ja teine vihik aastaist 1000 910912 etüüdid kaks vihikut aastast 1915 ja lisaks kaks tsüklik klaverile juba nimetatud antiikset epigraafiks klaverile neljal käel ja kahele klaverile loodud söit, must ja valge. Aastast 1915. Kloote püssi lõi uue klaverimängu esteetika, millest saab ehk kõige paremini aimu, kui lugeda üht kriitik Luila Loa arvustust depressi enesemängu kohta. Vahetult pärast kontserti, kus helilooja astus lavale klaverisaatjana koos viiuldaja tur Hartmanni ja ühe oma laulude tollal parima interpreteerida sopran Nino Vainiga. Laulude kõrval oli kavas ka depressiis suure poolehoiu võitnud Edward kriigi üks viiuli sonaatidest. Kriitik rõhutas, et küsimus polevat mitte tehnilisest täiuslikkusest vaid asjalikkuses ja diskreetsus ess mängu erilises maagias, millest on haaratud igaüks, kes kasvõi kordki seda üleloomuliku pea. Nad on kogenud, kus helid tekivad otsekui haamrilöökideta keelte vihinata. Helid, mis eeterlikku õhku läbides kaovad siis taas 11 segamata ühinevad mossi jäädi püssi, peibutab klaverit võluga, milleni ükski meie pianistide tegi. Tema mängu esteetika vastas muusikalisele esteetikale, mida kujundasid nii klaverimuusika, suured eeskujud kui kaasaegne pianist ja kunst palju laiemas mõttes. Tema boheemlane aastail, mil valmisid esimesed palad, oli see 19. sajandi salongimuusika millele prantsuse espree vajutas oma pitseri. Siis tuli Frederick shop pähe tema varase klaveriõpetaja šotaani kunagise õpilase madam Fler prillikaudu tema õpetamismeetodite ja Chopini muusika enese kaudu. Püssi klaverimängu võrreldi hiljem sageli šotaaniga, kel oli veel mäletajaidki. Kirjastajate palvel osales ta hiljem Cashotayni teoste redigeerimiseks. Sultanile pühendas ta oma hilisloomingu, stiilid, pea moodsaim teosed, etüüdi. Suurele eelkäijale, lähendab teda materjali, selgus vormi nõtkus ja proportsionaalsuse etüüd number kuus esimesest vihikust. Üllatavaid paralleele sultani haamol sonaadi unisoonis liikuva finaali osaga. Anton Rubistini sõnu, nagu kihutaks öö tuul üle haudade. Claude Debussy klaveriloomingus on kesksel kohal kaks vihikut preld. Ehkki ka nende puhul võib tõmmata mõttelisi paralleele šopääniga, on neis põhimõttelisi erinevusi. Erinev on tsükli ehituse loogika, millel pole kindlat helistikulist korda. Erinevalt šopäänist lisab ta püssi programmilised viited, mis pole paladele lisatud pealkirja, vaid allkirjana. Et helilooja sõnul mitte suunata kuulajad eelnevalt teatud assotsiatsiooni televaid, anda vabadus enese fantaasiale. Vabadus on siiski suhteline ja piirdub esmakuulamisega. Me ei tunne TPS-i prelüüd mitte järjekorra numbri või helistiku järgi vaid ikka nina järgi. The püsimuusikas tõusevad esile erinevad liikumisvormid, sealhulgas tants, millele viitavad ka paljude palade pealkirjad. Sageli on need seotud müütilise muinasjutulise tegelastega delfi tantsijad, tarid, Undiinid nüansid või reaalsete objektidega nagu purjed või Heiljuvad juuksed. Siis looduspiltidega tuule ja õhuliin kumine, vihma, purskkaevude kuldkalakest vetemäng. Nii mõnigi neist paladest on tehniliselt Virtoosne, kuid tehnika alati väljenduslikkuse teenistuses. Näiteks pala kujundite teisest vihikust pealkirjaga kuldkalad. Depüssi eeskujuks oli ka prantsuse klavessinistide detailide ja külavisioonidest rikas kunst. Enam jõulisemate harmooniate ja selgema vormiga Ramo kui Kupera. Ta ei püüdnud neid jäljendada, kuid tunnetas nendega seotust. Tsitaat. Võin olla veendunud, et prantsuse muusika on ikka arenenud radadel, mida iseloomustab väljenduse selgus ja täpsus. Vormitihedus omadused, mis tähistavad prantsuse vaimu olemust. Depressi näitab, kuidas ta kõige napimate vahenditega võib luua meelde sööbiva kujutluspildi. Kui ta annab edasi näiteks talvemaastiku tardunud jäisust sammud lumel siin näiteks. Enam hindaste püssi klaverimuusikas, Bachi kui Mozartit Haydnik eitamata küll, tema suurust ei leidnud ta aga Beethoveni hingesugulust ega jälgimisväärset enam küll Schumanni fantaasiarikkas muusikalis, kirjanduslikes kujutluspiltides. Siis tulid Vene heliloojad eelkõige Borodinjamussowski, kelle loomingut ta paremini tundis ja süvenenult uuris. Sealhulgas ka maalikunstist inspireeritud klaveritsükkel pildid näituselt mille ju Morris Ravel hiilgavalt orkestreerinud. Püssi seostel kaasaegse impressionistliku maalikunsti ja sümbolistlikult luulega oleme juba eelnevaid saates peatanud ja kõik see kehtib ka tema klaverimuusika puhul. Lähedane temaatika, sarnased kujutluspildid ja peegeldatavad objektid, sarnane värvide skaala, varjatud tunded ja neid ümbritsev salapära. Võrreldes lauludega, kus mängus olid ka tema subjektiivsed elamused on klaverimuusika hoopiski objektiivsem koguni realistlikum ning hilisloomingus abstraktselgi lähenedes simultaanlikkuses geomeetriliste kujunditega kubistide Picasso ja kandinski maalidele. Näiteks tsüklis kahele klaverile, must ja valge mis on tema hilisloomingus moodsaima helikeelega. Siin kuuleme ka stiliseeritud džässielemente. Kloote püssimuusikas heliseb ka tema ajakunstile kirjandusele omane kauguste kutse. See peegeldub antiigi ihaluses sööring, sipaania fauni lugude kõrval kuuleme seda antiiksetes epi graafides ja prelüüdi esimese vihiku delfi tantsijataritel suursuguselt väärikas liikumises. Kogu tolle ajakunst oli haaratud orientaalsest eksootikast mille paljud avastasid Pariisi maailmanäitusel 1889. aastal. Niigati püssi, eksootiliste instrumentide kõla ja mänguvõtete jäljendamine klaveril on veel üks tunnus. Olgu see indoneesia, Kamelaanide kõla kitarri või kastan jettide mäng. Uudsed staatilistele kordustele toetuvad meetilisest korrapärast vabanenud rütmid on ka eksootilise muusika mõjud, tulemus nagu uudse prantsuse luule sümmeetriast vabanenud värsi ehituski aga ka arhailised ja eksootilised helilaadid, täis tooniread ja Pentatoonilised, järgnevused, triittonie, kvardi, kvindi kõlad ning sellest sündiv täiesti uudne harmoonia. Esimene pala kellahelin läbi lehtede kujundite teisest vihikust. Hispaania temaatika, mida kuuleme nii Debussy klaveri kui orkestrimuusikas leidis oma eheduses tunnustust ka hispaanlastest enestelt näiteks Manuel defalias hilissiin näeme ka väga otseseid kokkupuuteid püssi ja Morris Ravelli muusikas. On arvatud, et oma esimese Hispaania ainelised teose alambra siseõue järgi nime saanud teosel Linda raja klaverile neljal käel komponeeris ta ühe Ravelli Habanera eeskujul. Ja nüüd mõned sõnad näitate püssi kõige viimastest teostest. Aastal 1915 valmis teos kahele klaverile, must ja valge pühendusega Sergei kusse vitskile Igor Stravinski le. Seal on eriline kohti püssi loomingus ka põhjusel et esmakordselt leiab tema muusikas vastupeegelduse reaalsus, teda ümbritsevad elusündmused. Puhkenud esimese maailmasõja julmus, vertuuni kannatuste aimdus, sõja kauge kaja siis mõnegi hea tuttava kaotus. Seda on läbiv teemaga püssi tollal haigusest puretud mehe sünge alatooniga kirjades. Kollaažina ilmuvad muusikasse kujundit luteri koraalist, moodsast linna muusikast, tema enese varasematest teostest otsekui mälestusteahel. TPS-i klaveriloomingu lõpetavad 12 etüüdi mis võtavad kristalliseerunud kujul kokku tema pianismi paremad jooned. Ja mitte ainult tehnilises mõttes tas ning etüüdi kui žanri sajandi pikkuse arengulu Tšernist liftini. Veelgi olulisem. Püssi nägi oma ET töödides teed klaverimuusikat tulevikuteed, millele olid juba astunud partok ja Prokov ning paljud teised. Lõppes kolmas saade sarjast, mis on pühendatud prantsuse helilooja Klootibyysii 150.-le sünniaastapäevale. Saate autor oli Maia Lilje ja helioperaator Helle Paas. Püssilaule esitasid apsu Renee Fleming ning tiitriskisse diskav hinnalised püssiraamatud Dufauniga kauge kõla autor. Debussy klaveriteoseid esitasid Claudio Arrow, Mauricio poliini šanifti Bodee ja klaveriduo kumbs Scott.