Sallitallaja salli tol ajal on saade Tartu kultuurielust. Mina olen vahel, oleme eetris kord kuus delta raames ning saade on järelkuulatav ka internetis. Tere päevast, head kuulajad. Tartu kultuurielu saade, salli tallaja on taas eetris, mina olen kohe ning täna on minuga stuudios maastikuarhitekt Karin Bachmann, tere. Tere. Ja samuti arhitekt ning endine Tartu linnaarhitekt Tiit Sild. Tere. Tänase arutelu keskmes on viis Tartu kesklinna arengustsenaariumi, mis hiljaaegu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna OÜ Geomedia staato ning paljude asjahuviliste linnakodanike töö tulemusena avalikkuse ette jõudsid. Meeldetuletuseks siis, et need on kesklinna aheng, linnaosana linnakeskusena üleriigilise rahvusvahelise keskusena, nõndanimetatud jätku areng ja võimestatud areng. Loodan, et kuulajad on vähemasti Tartu Postimehe mitte kuigi ülevaatlikku, ent vähemasti muljet loova kokkuvõtte vahendusel tuttavad sellega, millest jutt tuleb. Aga ma küsin stuudiokülalistelt, kuidas ta ise nende koostamisega seotud olete või mil määral protsessis osalised osalesite. Protsessi alustamise juures olen mina olnud osaline linnaametnikuna et see nii-öelda protsessi esiedasises käigus väga palju sõna sekka öelnud. Ja mina olen lihtsalt huvilisena nagu silma peal hoidnud, et otseselt protsessis osalenud ei olegi. Mil määral see on teie meelest olnud hea näide laiema avalikkuse kaasamisest, kui meil oli stuudios praegune linnaarhitekt Tõnis ahjus koos raamatu mitega Tartu koostaja Sven vaba, ega siis oli üsna palju juttu sellest, et linna asendamine on läinud rohkem kogukonda ja asumiseltse arvestavaks. Et see ei toimunud, on niivõrd ülevalt alla võimu ja raha toel vaid see protsess on läinud avatumaks. Kuidas teile tundub? Noh, mulle tundub, et, et, et see justkui on nii, sellepärast et rahvast kutsutakse alati kaasa rääkima, alati oodatakse justkui oodatakse, tuldaks, aga võib-olla see huvi eriti just sellist selle praeguse nende stsenaariumite puhul ei ole olnud nii tugev. Et ühest küljest mulle tundub, et, et stsenaariume tunduvad rasked või et nii üldised, et inimestele ei ole nagu nad nad ei tunne, et nende sõna midagi muudaks. Ja võib-olla võib-olla ka, kuna see nendest räägiti väga palju kui suveperioodil, et siis oli lihtsalt suvi ja kellelgi polnud nagu aega sellega tegeleda. Et ma ei tea, nüüd praegu sai ka teha ettepanekuid nende stsenaariumite kohta vaid palju, et sellest siis on näha, palju neid tehti, Sisveed, kes huvi tundis, et kas need asumiseltsid siis kuidagi haukusid sellega või mitte. See arengustsenaariumite dokument on üle 100 lehekülje pikk, et see paratamatult tekitab nagu sellest on küll lühem versioon, mis on siiski ka piisavalt pikk, et et see siin tekib nagu sihuke tüüpiline tegelikult nagu nagu ametnike ja siis ütleme või, või oma erialaspetsialistide ja siis nii-öelda linnakodanike vaheline nagu küsimus on niisugune nagu tõlkeprobleeme. Et noh, ma võin nagu selle nende arengus stsenaariumite suhtes nagu on eelkõige nagu kriitiline obs hoopis nagu selles osas, mis ei puuduta seda sisulist poolt ehk et kuidas seda tegelikult annaks nagu linnakodanikele arusaadavasse keelde panna. Et seesama noh, Karini öeldud nii-öelda sõna raske, et see tundub inimestele raske. Nendel aruteludel ei ole olnud massilist suurt, et kohalolu inimeste kohalolu, et noh Võiksin täheldada teatud nagu niisugust arengut positiivses suunas, et et kui menetleti viimast Tartu linna üldplaneeringut, siis sellest ajast alates on ikkagi see see kaasatus nagu märksa suurem olnud. Millist stsenaariumide ise eelistate või on pigem mingisugused üldpõhimõtted, mis esinevad ühes ja teises ja tulemuseks peaks olema mingisugune hübriid nendest? Kahin, kuidas sinuga? Ja ikka hübriid, et noh, kui etnopiks võib-olla siis igast sellest stsenaariumist mingisuguse osa ja katsuks neid omavahel sulatada. Et kui ma neid lugesin ja mõtlesin, et noh, eks nad nii peavadki olema, on kõik nagu äärmuslikud või sellised serva peale, et et panna sind mõtlema. Või noh, mõnes mõttes ka kõige nagu noh, et kuidas võib juhtuda, kui sa, kui sa teed nii, siis juhtub see, et nad on natuke nagu ähvardused, mõnes mõttes. Et et noh, et eks võib-olla jätkuareng on selline, mis võiks justkui minna edasi, aga see jätku, areng oli see, tema tonaalsus oli hästi huvitav, et selline, et noh, et kui te tahate olla samasugused käkid nagu te olite, siis laske aga vanaviisi edasi. See oli päris naljakas, kuigi mingis mõttes oleks see stsenaarium just see, kuhu võtaks igalt poolt mujalt asjad juurde ja siis läheks edasi. Jätkuks kid. No minu meelest ma olen mõtteliselt Karini nagu arvamusega nõus, et et noh, tegelikult tuleks nendest viiest kokku panna selline selline mõned nendesse viies stsenaarium tegelikult on selline, mis nagu suure tõenäosusega ei realiseeru ei realiseeru nagu väga lihtsatele põhjustel ei ole lihtsalt nii palju inimesi ei ole, rahvast on ja kusjuures ka see võib tegelikult ajalugu võib tõestada meil ka 10 20 aasta jooksul teise vastupidiseid trend, et me tegelikult ei tea, et me tegelikult elame, elame ju hetkel ikkagi nagu selles väiksemas jõukamas maailma osas, et ehk siis meie, meie niisugune immigratsioonipoliitika hetkeseisuga küll on väga selline suletud ja nagu sissepoole pööratud, aga aga noh, ma ei tea, ma kujutan ette, et siin kümne-kahekümne aasta jooksul muutub ka nii-öelda siuke poliitiline juhtkond, kes seda neid otsuseid teevad ja kellel puudub võib-olla see mina, mineviku taak ja selline nagu noh, nõukogude võimu ajast pärinevad nagu eelarvamused ja kes selles mõttes võib-olla mõtleb natuke teisiti ja muudab siin ühtteist. Et noh, ühesõnaga jah lühidalt kokku Venemaale sõja kuulutada näiteks siis alla Inglismaal on just nimelt selles võimestatud arengustsenaariumis ette nähtud elanikkonna kasv 130000-ni. On midagi äärmiselt ulmelist? Vist meedias on jäänud piisavalt rõhutamata stsenaariumite ajaperspektiiv, see on siis aastaks 2030 ehk kuna protsess veel käib, siis sisuliselt jääb teostamiseks 10 15 aastat. Viimase 15 aasta jooksul. Linnaruumis on toimunud tuntavad lahingud, aga elanikkond praktiliselt muutunud ei ole. Arvuliselt. Tegelikult me võime vaadata, et et viimase poole sajandi jooksul ei ole need arvud väga palju muutunud. Et 10 aastaga näha ette kolmandiku võrra kasvu, on ilmselt sealpool igasuguseid tõenäosusi, kui ei juhtu tõepoolest mingisugust ajaloolist katakkes. Või pool nii ta on jah pigem nagu pigem nagu nende stsenaariumite mõttes tuleks vaadata nende keskmiste poole ilmselt, mis nagu mis nagu näevad ette kas väikest kasvu või siis rahvaarvu olu Osas nagu niisugune stabiilsus, mingi mingi hübriid, ma vaatasin siin praegu linnakeskuse võimestatud jätku areng, mingi selline hübriid, keskmine, hakkan. 20 sõnast kinni ja ja küsin, et kas te leiate, et jätkuareng on arvestades Tartu inimeste eelistusi või ka teatavat konservatiivsust neist kõige tõenäolisem edasine stsenaarium. Ehk siis otse öeldes, ega õieti midagi juhtuma ei hakkagi? Noh, eks ta, kui ma mõtlen praegu näiteks algatatud planeeringutele või, või ka mingi, mis on pooleli et eks ta siin-seal kuskil selles jätku arengus tiksub või noh, kui sa mingitele uutele majadele, mis on ehitamisel või kavandamisel noh, kasvõi mõeldes muinsuskaitse nõuetele või, või ka nendele jah, mida, mida inimene ootab, kui ta tuleb avalikul arutelul, mida ta tahab näha. Et kui on sealt üle mingisuguse noh, näiteks kõrguse, et siis hakatakse kohe protesteerima, et et see küll jah, justkui jääme sinnasamma tiksuma, mis ei pruugi üldse olla halb, ega siis ei peagi kohe tormama Euroopa kõrgustesse, vaid aga jah, mulle tundub, et neeme sinna Samas võib arvata, et kui see jätku areng oleks selle ettevõtmise algatajatele olnud eelistatud versioon, siis te poleks stats algatanud tiittoni. Nojah, loogiline tundub loogiline, kus ma arvan ka isiklikult 15 20 aastase perspektiivi vaadates, et noh, suure tõenäosusega ega siis linnaruumiliselt muudatused võtavad aega, et et ega suure tõenäosusega nagu nii-öelda selles linna füüsilises ruumis väga palju ei muutugi, aga küll aga muutuvad inimeste, võib-olla arusaama arusaamad, kas planeerimisprotsessi ja kuidas meil linna kujundame. Et pigem on see 15 20 aasta nagu perspektiiv, see, see, kus, kus võiks aluse panna sellisele-sellisele võib-olla natuke teistmoodi planeerimispoliitikale või teistmoodi nii-öelda vaatamisele või, või, või seesama inimeste kaasamise küsimus, et inimesed tunneksid, nad oleks linnaruumi kujundamisse. On kaasatud kui vaadata kas või neid natukene tagasi hoidlikumaid muutusi pakkuvaid stsenaariume, siis võrreldes kasvõi tolle 2030. aasta strateegiaga, mis oli üsna taltsas ja võib öelda ka, et mitte väga kujutlus võimekas on ka need ikkagi üsna pehud selles mõttes, et jutuks on jõe tulevad viiekorruselised elamud, seitsmekorruselised, meelelahutuskeskused, kaheksakorruselised, kaubanduskeskused. Kust see tarbijaskond kõik võetakse? Isegi kui elanikkonna hulk ei tõuse? Mina tahaks nagu loota, et et, et kui me vaatame tegelikult, mis meil toimus siin eelmise buumi ajal, siis hästi palju Tartu linna elanikke või neid inimesi, kes siia Tartu linna tuli ikkagi kolisid kuhugi linna äärde väljale, ehk siis tegelikult et nende näol on tegemist sellise suhteliselt tegelikult jõuka elanikkonnaga. Nad jaksavad endale maja ehitada. Minu küsimus on nagu see arhitektina, ma nagu mõtlen nagu sellele, et, et kas me suudaksime pakkuda neile nagu piisavalt nagu atraktiivset keskkonda kesklinnas, et nad saaksid osa sellest linna infrastruktuurist kasutaksid seda, saaksid selle hüvedest osa aga aga et nad saaksid ka nii-öelda oma privaatsuse või, või naha la korterid, suured korterid, suurte terrasside ka oleksin nagu üks niisugune vastus, lähenemine ilusa vaatega lõunapoolsel, väikesel Emajõele, mis iganes. Seal ikka rõhutati hästi, palju ka seda Tartu olulisust seal maakonnakeskusena, et ikkagi püütakse neid maainimesi ka, kes juba praegu käivad. Jah, selle puhul noh, mis mind nagu hämmastus oli kogu aeg. Jällegi, et kuidagi, et muidu ei saa, me ei saa linnakeskusena tööle hakata, kui meie teed sõiduteid laiemaks, et liikluse küsimus tegelikult on. Ja mida ma veel sealt välja lugesin või ma ei saanud nagu täpselt aru, kust see tuleb, et öeldakse, et me ei saa muidu rahvusvahelises keskuses, kui me ei suurenda autoliiklust, aga miks või miks see välistab näiteks jalgrattaliikluse. Et sellest, sellest küljest jäid need stsenaariumid minu jaoks natukene selliseks mingisuguse kogemuse baasil lihtsalt kokku kirjutatud, jutuks, et võib-olla ma ei, võib-olla ma noppinud seda sealt täpselt välja, kust see tuleb siis. Noh, võib-olla see küsimus on sellisest metodoloogiat, et et nii-öelda need autoteede laiuse arvutamise meetodid, asjad tegelikult pärinevad, ma kujutan ette ilmselt 80.-test 90.-te algusest. Et see on see, mida seal stsenaariumite tegelikult oli öeldud ka, et, et seda ei tasu võtta nagu sellise jäiga tõena tegelikult. Et juhul, kui meil liiklustihedus teatud protsendini suureneb, siis tegelikult suure tõenäosusega see toob kaasa juba inimeste harjumuste muutuse, et et see eeldus oli see, et harjumused ei muutu või selline nii-öelda puhas arvutus Eks need stsenaariumid paista üritavad leida lahendusi nendele dilemmadel, mis Tartu elanike endi ees või sees on ja mis senistes diskussioonides ju aina välja tulevad. Et ühelt poolt justkui tahetakse kesklinnas jalakäija, aga teiselt poolt tahetakse autoga tulla. Ja poolt tahetakse, et Tartu oleks idülliline rahulik, teiselt poolt tahetakse, et oleks mingisugust rahvusvahelist kaalu ja nende vahel tasakaalu saavutamisega. Stsenaariumid paistavadki maadlevad. Aga teeme esimese muusikapausi Tartu Popi ja Roki Instituut Ta laulab meile balti mehe metropolis mis võib-olla siis üks võimalik lahingustsenaarium. Ja peale seda jätkame. Solli tallaja. Sally tallaja jätkab, stuudios on Karin Bachmann, Tiit Sild jääb ehk kohe ning teemaks on Tartu kesklinna arengustsenaariumid. Mulle hakkas mitme stsenaariumi puhul silma selline. Suu on ilus suhtumine või või arengu võrdsustamine just suhte mastaapsete ehitistega ja mitmel korral mainiti seda, et likvideerida tuleks avad urg. See asi ei ole ehk küll nii hull, kui meediast võis mulje jääda, et müügipindu tahetakse alles jätta, mõnevõrra hajutada. Aga kuidas teie sellesse suhtute, et nendele arengutele justkui paistab see praegune, avan avaturg, jalgu jäävad. No mina isiklikult Suhtun sellesse suhteliselt nagu negatiivselt, aga ma saan nagu, ma ei teagi, mis selle avaturu nagu välja poksimise põhjus tegelikult on olnud, kas see on, kas see on selline nii-öelda esteetiline pool või see, et milline Avadork praegu on või siis avaturg sellisena, et et vaadates nüüd seda selle avaturu ja taskuplasku nii-öelda piirkonna laiemaid võimalikke arenguid tulevikus, siis noh noh, vabandage väljendust, maad on seal nagu roppu moodi nagu igal pool majade vahed on väga suured, et et see avaturg, nad ei tohiks küll kellelgi nagu ette selles mõttes jääda, et sellest võiks nagu võib-olla noh, kujundada mingisuguse sellise kaheksa kaasaegse linna keskse sõlmpunkti või avaliku väljaku platsi, eks, et need nagu nagu Rakveres on seda, seda seda tehtud, kuigi Rakveres vist on nagu turg sellelt suurelt ilusalt väljakult ära fikseeritud, et loodetavasti me suudaks Tartus seda asja nagu paremini teha. Ja mulle tundub, et turul on endiselt küljes vaeste ja viletsate mingisugune mekk, et justkui see, et seal käivad igasugused inimesed, kes ei ole võib-olla mõne meelest piisavalt väärikad nad takistavad selle piirkonna arengut. Tegelikult on ju vastupidi, et see turg on jube suur inimeste magnet, seal käib ju terve tartu käib sinna kokku. Pigem tuleks mõelda just selle poolsaarega midagi ette võtta ja sinna jah, seal tõesti maad on roppu moodi. Kui see nüüd see Emajõe konkurss oli, siis me ka mõtestasime seda poolsaart nagu lahti, et see on jube kihvt keskkond sinna. Miskipärast ei ole keegi, ma ei tea, kas tahtnud, igastahes seal ei toimunud mitte midagi, seal on hiigelsuured väljakud lihtsalt seisavad. Seal käivad värsket toitu ostmas nii üsnagi heal elujärjel tavainimesed kui ka Tartu söögikohtade kokad. Kõik käivad seal ja no muidugi käivad ka need vaesemad viletsamad nii-öelda, kes on teistele jalgu jäänud elule jalgu jäänud, aga noh, mis siis, et kõik peavadki saama kuskil käia. Ja teiselt poolt ma tulen tagasi nende arengustsenaariumite mainitud suurte kaubanduskeskuste juurde või ka bussiterminalide juurde peaksid hõlmama, et tundub, et need stsenaariumid soosivad selliste keskuste veel täiendavat paisumist ja mõnel juhul annabki näpuga osutada ühele või teisele konkreetsele keskusele, mis on juba oma laienemisambitsioone näidanud. Kuidas te suhtute sellesse, et nii Kaubamaja tahab üht kodust juurde tasku Ta alla tõmmata bussijaama ja katta selle katusega, on need soovitatavad arengud? Selle kaubamaja korruse osas minule kui sest kaubamaja temaatikast üldse rääkida, siis noh, see on nüüd olnud pinnuks silmas nii pikalt ja teda muudkui kirutakse järjest, aga tegelikult on see ju väga hea, et on kesklinnas, et kui Kaubamaja ei oleks, siis oleks kõik rahvas lõunakeskuses, nad on nüüd siin kaubamajas ja nad on meil siin keskel ja nüüd, kui see väljak sai siin ette tehtud ühesõnaga, parklat nagu tagasi tõmmatud, et need on seal päris kvaliteetne, niisugune linnaruum ja mängitakse pingpongi ja nii edasi. Ja kui omal ajal see Kaubamaja katusele ehitati noh, millest oli suur paanika, need, mis need on, tuulutuskastid, mis iganes. Ventilatsioonikastid, mis pidid kattuma taimedega, noh juba siis oli arvata, et seda juhtu, praegu on ka need vitsakesi seal, et ja see Riia mäelt ülevalt alla vaade on päris niisugune imelik. Et miks mitte see korrus siis mida see enam muudab või? Jaa. No neid objekte nagu eri erinevatelt vaadetelt tegemist on eri objektide siiski, et kaubamaja puhul on. No ma arvan, et alguses tehti nagu väike väike nagu selline suurem viga, et tegelikult selle asemel korraldada avaliku arhitektuurivõistlus korraldati kolme kutsutud osalejaga sinna muide ei kutsutud ühtegi linnaametniku kohale, tollal isegi linnaarhitekti. Et noh, tegelikult oleks noh, sealt saavad need probleemid alguse, aga, aga rääkides nüüd sellest konkreetsest juurdeehituse soovist, siis see juurdeehitis oli küll natuke minu majandusest arhitektil nagu irooniliselt tehtud, et seal midagi mingi metsa eriti või selline roheline motiiv, millega see asi kaetud oli. Aga, aga iseenesest see idee, et seda katsed mind kasutusele võtta või et seal on mingid kohvikud, kus tegelikult on vaated ja terve Tartu linna linnale, et, et see on niisugune positiivne igati, et et lisaks ma saan aru, et tegelikult see kaubamajaalune parkimismaja võimaldab seda, et siin ei ole nagu mingit konflikti. Kuigi seal, kas seal mitte, tegi see konflikt seal võib-olla natuke jällegi, kui see katus tehti, et siis nende taimede sinna paigutamine on mingis mõttes nagu ühiskondlik kokkulepe, et inimesed ütlesid, okei, et kui need taimed sinna tulevad, siis me oleme nõus, aga nüüd lastakse mingi aega aega mööda minna ja siis ehitatakse ikkagi korruselt. Võib-olla noh, selline kerge. Tegelikult praegu kehtiv detailplaneering lubab sinna neli meetrit juurde ehitatav küsimus on see tahetakse kuut, mitte neli, et küsimus on kahes meetris see korruse lubamine tegelikult on juba praegu tegelikult olemas aga plasku Tasku, et tegelikult, et nende mõlema kaubanduskeskuse kohta käib see asi, et nad on suhteliselt kesklinna lähedal ja nad kindlasti mõjuvad kesklinna arengule positiivselt. Kuigi noh, võib öelda jah, tehakse hiina restoranid, et et need restoranid tõmbavad nüüd vanalinnast äkki vanalinnasisestel restoranidele, et nii-öelda turgu ära, aga aga küsimus on selles, et nad moodustavad sihukse teatud kriitilise massi ikkagi vastukaaluks linna ümbrusesse kerkinud uutele kaubanduskeskustele, et ikkagi kesklinnas on elu, et Tartus on kesklinnas elu, inimesed käivad siin see on nagu. Ja ja kui need tasku ja pläsku oskavad tekitada selle mõnusa jõeäärse olemise, siis on see ju ainult positiivne. Karin, sa oled siiski väga kriitiline olnud seal taskuvahekäigu kinni. Võtame selle siis tiitlist on ka kriitiline, et see küll jah, sest et kui sa noh, see on nagu müür seal ees, kui sa ei taha poodi minna, siis sa ei saagi põhimõtteliselt sealt kuidagi läbi ega üle. Et ärimeeste poolt väga nutikas samm, et see kõige tihedama tänava peale põhimõtteliselt ehitasid oma poe, rahvaloendus jookseb ükskõik, osad seal midagi ja, ja tegelikult see toimis selles mõttes, et kui sa lähed sealt läbi, siis sa nagu seda window shopping, ut ikkagi ja midagi sulle sinna vähe jääb ja ja noh, see jutt, et seal, et see on endiselt avalik tänav, noh see on ju naljanumber. Ega siin, ühesõnaga ma sealt läbi minna ei saa või jalgrattaga sõita või jalgrattaga sõita või koeraga minna, näiteks ma olen täiesti kindel, et kui ma sinna koeraga lähen, siis mingi märkuse ma saan kindlasti. Et kas selles mõttes peaks linn seadma teatavad piirid sellele, kuidas kaubanduskeskused niimoodi põhja konnadena seda avalikku ruumi endasse neelavad ja ära kaubastavad nii et sa ei saa tast tegelikult üle ega ümber. No muidugi peaksin, ma usun, et eks seda on tehtud ka või see, võib-olla see taskukäik on mõnes mõttes erandlik, Nad lihtsalt pläsku taskuteemale. Noh, mina olen, olin ja olen, olen üldiselt ka kriitiline seal kinnise kinniehitamise suhtes, aga noh kui see idee esma esmalt sündisid, siis see oli hästi pikalt nagu linnavalitsuse siseselt diskussioonil, et tegelikult on hästi palju inimesi, kes nagu kassa kaasa arvatud needsamad linnaametnikud või inimesed, tänavad, kellele tegelikult see meeldib, et jumal lõpuks on üks tuuline koridor kinni ehitanud, ma saan nagu neist aru, aga ma nägu näen sellel selles tuulises koridoris seda potentsiaali, mida ei olnud kunagi realiseerida. Lihtsalt sest, et see oli tõesti selline tuuline koridor, aga sellele vähemalt seal oleks pidanud tegema seda, et nende poed avama sinna tänavale, lihtsalt nad olid kõik seljaga, ma olen seal ühes poes seal taga nagu käinud, nad lihtsalt oligi nende need seal taga oli jube suur maa ja siis olid pimedad seinad ees ja nad ise ütlesid ka, et nad päris hea meelega teeks ikka sissepääsu, et inimesed tuleks sisse. Kuna nii ette polnud nähtud, siis siis oli lihtsalt selline sein. Noh, tegelikult on selle plasku Tasku jalakäigu tänava nimel näol tegemist, mida, mida nüüd enam ei eksisteeri, aga Riia maantee sihilt otse otsevaade Emajõele või niisugune otseselt siht Emajõel, et nüüd on nüüd seda otseselt ei ole enam väikse ringiga minna. Jõe juurde tuleme kindlasti hiljem tagasi. Aga veel üks tähelepanu väärne joon nende stsenaariumite juures, mis mulle kui kultuuriinimesele silma hakkas või peaks ütlema, just ei hakanud, on kultuurikunstide osakaal nendes arengustsenaariumiteks. Möödaminnes mainitakse festivale, möödaminnes mainitakse, et siin-seal võiks skulptuur olla, aga põhiliselt räägitakse ikka sellest linna arengu mooton, teaduslinna arengu mootor, majandus ja kuigi see loob linna temaatika käib ka 2030. aasta strateegiast läbi, siis tegelikult me seda loovlinna nende stsenaariumite see eriti ei näe. Või vaidlete mulle vastu. Ei vaidle, aga tähendab, ma ei vaidle selles mõttes vastu, jah, ja ma arvan, et põhjus on võib-olla. Põhjus on võib-olla selles, et, et seda loovlinna ei saa nii vist või ei osata nimede numbrites lahti kirjutada ja selleks, et oleks tõsiseltvõetav dokument, peab olema numbriga numbrit ei ole siis pigem nagu minnakse sellest mööda. Ma ei usu, et see ma arvan, et seal pahatahtlik, see lihtsalt on seal. Jah, ja noh, kus sellel siin on olnud mitmeid arutelusid selle kesklinna üldplaneeringu dokumentidega seoses, et kus need noh, eks need loovinimesed siis oleks nendel aruteludel võinud tähelepanu ka juhtida, et see on nagu teine aspekt. Ise ka peeglisse vaadata, et ei ole tegelikult lihtsalt kohal käidud ja mingisugust oma maailmavaadet esindatud aga veel selles viiendas stsenaariumis võimestatud lahingus stsenaariumis, mis ilmselt on ikkagi kõige intrigeerivama neist mängitakse üsna palju sellise multikultuurse linnaruumi temaatikaga ja mis eriti nendest pikematest dokumentidest silma hakkab, on see, et pigem ikkagi tajutakse seda teatava ohuna või konfliktiallikana või kultuuriliste möödarääkimiste allikana. Mitte kultuurilise võimalusena. Ei ole nii palju juttu sellest, mida need teised etnilised kogukonnad või, või sisserändajad, kes võivad tulla lõppude lõpuks ükskõik kust, need ei ole ainult pildi peal nagu pulkadega ja aasia lapsed, eks ole, need võivad olla ükskõik, kust mina teen, endaga kaasa toovad millise loomingulise potentsiaali nendega kaasa tuua. Et kas see oli üks väga suur puudujääk selles kogu selles stsenaariumite paketist. Ja millest see tuleneb? No ma arvan ka, et võib-olla selle, et miks ei taheta selle multikultuurses lahti seletamisega, võib olla väga sügavuti minna, on mingitel hetkedel on ajakirjandus väga seda võimendanud, seda multikultuursus paralleel on see, et meil on nüüd kõik on hiinlased ja kohutavalt hakkama kaitsma oma mingisugust keelt ja seda vöökirja, et kui me nüüd midagi ette ei võta, et siis nad tulevad kõik ja meil ei ole mitte ainult ei tähenda mitte ainult jaapani restorani või tähendab kohe ka automaatselt, et meie kirikut lõhutakse maha ja asemele tulevad midagi muud või, või noh, seda tajutakse tõesti ohuna. Mitte mitte võimalusena. Mida selle vastu või kuidas seda paremini inimestele seletada, seda, seda ma ei teagi. Ja kui ma hakkan ise ausalt öeldes mõtlema, siis kui ma kujutan ette, et me olemegi ühel hetkel, avastame ennast mingi vähemusena, siis et siis noh, tundub küll selline hirmutav, aga samas ma nagu mõtlema, inimesed on saanud nii, noh, nii see päris ei lähe. No võib-olla ei ole nagu selles mõttes ka maailmast ja tuua väga palju selliseid noh, tegelikult on, aga palju on nagu pigem need näited ütleme, siukseid, integratsioonipoliitika ka kaasa toovad, mitte nagu näitajate kohta, et need enamus on negatiivsete tuuakse näit näiteks ma ei tea, Pariis, Prantsusmaa, kus kuskil nii-öelda teist teist värvi nahavärviga inimeste getodes põletatakse autosid, et noh, kesklinnas ei toimu või noh, mingid sellised aspektid, et et noh, võib-olla see on noh, tegelikult see nagu noh, viga on siin kohas, mitte selles, et need inimesed on kunagi sinna riiki lastud vaid vaid sellest, kuidas neid koheldud on või kuidas seda nagu integratsioonipoliitikat aetud on, et minu meelest selles suhtes suhteliselt noh, head tegijad on hollandlased, kes kellel, kellel kes, kes nii-öelda uusi linnaosasid planeerides planeerivad nagu väga tugevalt sellist sotsiaalset kontingenti või et oleks niisugune sotsiaalne segregatsioon, et eeldused erinevad erineva kultuurilise taustaga või erinevaga sissetulekuga inimeste kontaktideks oleksid nagu soodsad, et, et noh, see just tagab sellise tolerantsi tegelikult. Ilmselt. See on üks Tartu võimalusi võimalikke tugevusi ja seda üllatavam oli sealt viiendast sõnaasemest lugeda, et mitte ainult et see oli jõuline areng, võhtub suhe kaasaegse hoonestusega vaid tegelikult seal pikemas dokumendis käis ka läbi lause, kaugemas perspektiivis nähakse ette Supilinna Karlova üle puitasumite lammutamist. Ehk siis tegelikult tajutakse kõige jõulisemat arengut läbi selle, et lükatakse maatasa. Praeguseks võib-olla kõige rohkem toimivad kogukonnad. Ja mitte ainult kohalike inimeste jaoks, vaid ka nende väljast tulnute jaoks, kes seni on Tartusse elama asunud ja kes tegelikult seda väärtustavad märksa rohkem kui uusi ehitisi. Vot ma tunnistan seda kohta ma kuidagi ei pannud tähele või aga dokumendid on pikk ja no eks see, eks see jah on jah, need on sellised äärmused või ka see on üks, on küll, üks stsenaarium jah, sõltub sellest, mida inimesed tahavad või võib-olla tahetaksegi, seda on ka väga palju selliseid inimesi, kes tõesti ja mani räägivad sellest, et oleks kopaga peale minna. Mõttetud kohad. Noh, niimoodi on linnuplaneeritud kuskil kaheksakümnendatel üldse kõlane kõlabki natuke sellise nagu mitmekümne aasta taguse hõllandusena, et noh, tegelikult me ei saa tänapäeval kaasaegses ühiskonnas üldse nii lähtudest, kui alad on miljöökaitse alla võetud muinsuskaitse alla võetud, siis siis Ma ei tea ja siis tuleb hakata riigikorda muutma, et siin oleks suuremaid muudatusi võimalik teha. Et selles mõttes. Aga noh, mis puudutab nagu nendesse läinud aladesse, mis Carlavasti Supilinnast ja siis meie vanalinnast ja ka uus elurajoonidest üle jääb, siis siis ka seda tühja ruumi on nagu piisavalt, et seda kvaliteetse hoonestusega ja kvaliteetse haljastusega. Tundub, et miskipärast eeldatakse, et rahvusvaheliseks tõmbemagnetiks saab Tartu just läbi mingisuguse sellise kolossaalsuse püüdlemise mängilised suurte mastaapidega tundub teiselt poolt, et inimesed hindavad just seda kogukondliku läbikäimist, et võib-olla panna nendes stsenaariumiteks hoopis rohkem rõhku sellele, et ja ka nendes uudis ahendustes tühjade ruumide peale. Jah, et noh mis mind lugedes nagu natukene, mis jäi mulle silma, et mainiti küll seda jalgrattaliikluse intensiivistamisega tegelikult sellest nagu ei räägitud sellest nii et, et see oleks jäänud kõlama, et noh, ka nüüd kui oli see autovaba päev, eks ju, ja kui see näiteks Vabaduse puiestee sai, pandi poolenisti kinni oli näha, et täiesti autodel ei ole seal nii palju ruumi vaja ja see ülejäänud ruum läks inimeste kasutusse. Tegin kohe palju paremaks, et just nimelt polegi vaja kolossaalseid muutusi, vaid on vaja hästi väikseid sekkumisi, et muuta seda kõike paremaks või kas see meelitab seda rahvusvaheliste inimest siia, et alati, kui hakatakse tegema minu meelest midagi selleks, et kellelegi teisele meeldida, siis läheb ka kõik tuksi, tuleb ikka teha seda, mis endale meeldib ja küll siis need teised tulevad. See kehtib linnaruumi puhul täpselt samamoodi. Vaadates sellist nagu tavalist dualistliku maailmapilt, et et vastandatakse kuidagi neid autosid, jalakäijaid, et seesama Vabaduse puiestee näide oli hea hea näide just selles mõttes, et ei ole vaja seda asfaldit, mis on sinna maha juba pandud nagu üles võtma hakata, vaid jaotame selle ümber ja võtame kuidagi teistmoodi kasutusele. Selle sama teemaga seoses mul tuleb meelde ka sellesama nende arengustsenaariumite eelse eelselt tegelikult Stratton koostas ühe liiklusuuringu Tartu linna kesklinna kohta ja sellega seoses seal oli ka see nii-öelda loetud üles sisend mitu autot tunnis, nagu seal Vabaduse puiestee liigub palju siis Riia tänava Narva maantee siis esse Riia tänava, Narva sihiliiklusintensiivsus on, on nagu suurusjärgu võrra väiksem kui Vabaduse puiesteel, et noh, tegelikult Vabaduse puiestee nagu kahest reast autoliikluse mõttes piisab ülejäänud, ülejäänud ola alal võib kas või ma ei tea, turgu pidada, mis iganes ja sinna mahub väga kenasti ära ka, nagu see jalgrattatee. See selliste väikeste nagu asjadega. Me tegelikult toome juba sellesama Emajõe, millest nii palju räägitakse linnale lähemale, et see vaja nagu mingit väga totaalseid asja isegi või sekkumisi. Ja Emajõest peagi edasi räägimegi, aga üks neist, keda Tartu loomingulise keskkonnana on siia tõmmanud, on Jakob Juhkam ja temalt tulev lugu Dorpati katustel. Kes olid alla ja Selline oli Jakob Juhkami visioon Tartust. Stuudios on kahin Rahmanni, Tiit Sild ning Me jätkame vestlust Tartu linnaruumi teemadel. Jõudsime Emajõeni ja Tiit, sina algatasid koos Martin kliiniga jõe vasakkalda hoonestuskava üle arutelu mis tekitas omajagu paksu verd, aga ka väga huvitavaid ettepanekuid. Kuidas nüüd ja praegu asjade seisuga rahul oled. Kas need lahingud? Kuigi viinud ja ma olen endiselt hea meel, et selline selline algatus tehtud sai või selline nagu nagu võib-olla konteksti arvestades isegi natuke utoopiline nagu nagu ettepanek ütleme, et ajas nagu v kihisema ja selles mõttes tekitas palju palju ettepanekuid, inimesi inimesed nagu hakkasid mõtlema võib-olla, et kus me elame ja, ja milline on üldse meie linn. Et noh, mulle tundub, et, et noh, rääkides sellisest nagu unistuste linnas, siis väga tihti taandatakse see või, või räägitakse sellisest nagu kunagi olnud linnast või toetatakse mingile mineviku nii-öelda situatsioonile nagu Tartu puhul või siis mingisugusel konkreetsele sellisele näitajale väljastpoolt, et, et noh, mina arhitektina ei saa nagu kuidagi noh, see, see ei ole nagu arhitekti, selline lähtekoht võib olla või lähtepositsioon, et me saame ikkagi nagu sellise uue substantsi loomise kaudu nagu keskkonda mõjutada ja selle kaudu nagu nagu jumal tänatud siis ka nagu tähelepanu Piisavalt milliseid teie algatusele vastuseks kõlanud ettepanekuid kõige huvitavamaks pead? Noh, mulle tuleb meelde näiteks Margit Mutso ettepanek, et kes pidas nagu seda hoonestuskava lahendust liiga konservatiivseks, liiga selliseid traditsiooni, traditsioonilistest lina planeerimise nagu meetoditest lähenevakset, et noh, tema, tema nagu kujutusete ehitaks jõe jõe kohale jõe sisse nagu majad ja midagi säärast, aga noh, ma nagu lihtsalt võib-olla et juba suhteliselt siiski pikaaegse linnaametnikuna näen siin nagu väga palju ohte, et lõpuks pannakse nagu kallasrada kinni või, või, või et see roht tegelikult on asi, mida tasub vältida, et sellepärast ka selline võib-olla konservatiivne lähenemine. Või noh, mulle tegelikult, et meeldib see, et inimesed nagu leidsid ikkagi sellest hoonestuskava idee ideestiku nagu üksikuid ideid, et kuigi enamik nendest artiklitest olid nagu selle nii-öelda pildi suhtes kriitilised, et Helmi Sakkov nagu leidis nagu noh, et see, see olemasolevate Tartu tänavate Emajõe äärde pikendamine, et see on niisugune suhteliselt lihtsalt tehtav ja kui sa noh, lihtsalt tulevikus midagigi arendada, siis jumala pärast ära ehita sinna kohta maju, et et või, või siis Proua Leetma temal vist tema pidas kõige suuremaks selle, selle üheks suuremaks selle hoonestuskava nagu analüüsi tulemuseks siis sellise seda, et see toob välja selle, et tegelikult meil kesklinnas on nii palju vaba ruumi, millega, nagu noh, annab teha ükskõik mida, et see annab ehitada ilusad pargid siia annab ehitada nagu meie elamufondi, annab ehitada kauplusi, kohvikuid, restorani, mida iganes, keskkonda. Kahekümneist pilguga sina seda arutelul, et jälginud ja kuhu see sinu arvates jõudnud on? No mulle ka väga meeldis just see, et Tiidul ja Martinil oli see julgus, et visata nüüd herilasepessa selline pomm kus meie inimesed, kes nutavad iga puu pärast, et siis korraga räägitakse terve pargi mahavõtmisest vaja tasemele ehitamisest. Et no ega midagi selle taga muud ei nähtalt, kui ainult seda, et, et tahetakse parki hävitada, mitte et tahetakse sinna luua mingisugust muud keskkonda, et selles mõttes oli väga hea, et nüüd ometi lõpuks räägitakse, sest pargist ja üleüldse noh see jõgi on ju olnud nii õnnetus seisus kogu aeg, aastate iga aasta räägitakse sellest, et tuleb midagi ette võtta aga lõppkokkuvõttes nagu tegelikult mitte midagi ei juhtu. Ja seal, aga no see olukord pole selles mõttes lootusetu, et sellel jõeäärel on tegelikult seal mingi oma kasutajaskond olemas, seal pargile on ka see olemas, aga lihtsalt laiemale publikule ta ei paku midagi. Noh, küsimus on, kas ta üldse peabki pakkuma või, või võib-olla ta võibki nii olla ja need inimesed, kes teda praegu väga kasutavad, on sellega rahul, et selleni palju inimesi ei käi. Noh, kalamehed näiteks ja ja noh, ma ei, seal on päris palju seda rahvast. Et. Aga kui inimene tahaks minna jõe äärde, näiteks sealsamas seal selle pargi mahus, kuskil on see ülikooli paadis yldse, millele nüüd on ehitatud väravad ette, et sa jumalast sinna peale minna ei saaks, et noh, minu meelest on see nii jõhker, et seal ei ole rohkemaid, kohti, kuhu minna, pannakse sellele kaal, väravad, seal armastatud, ma ise käisin ka seal päris tihti istumas, et see on niisugune mõnus koht tal õnneks see, mida inimesed tahavad, näitab ka see, mis tehti sinna teisele poole silda, need uued platvormid, et inimene tegelikult tahab jõe äärde minna, ta saab sinna pääseda, ilma et peaks nagu väga kaela murdma, et neid, kes oma ronivad, neid on ka, aga enamasti tahetakse kuiva jalaga saada. Ja need platvormid on tõesti päris tihedas kasutuses. Noh, kui vaadata seda, et, et seal ei ole nüüd kõik külg külje kõrval istuv aga eestlane enamasti istungi niimoodi istutaksegi iga tahab oma platvormi saada, et seda jõge kuidagi nautida. Et selliste minu meelest eestlasel pole arenenud välja sellist pargikultuuri või noh, sellist ei ole seda kommet, et pannakse pühapäeval ilusad riided selga, minnakse kas jalutama või parki. Et selleks on liiga paljudele aiad ja majad, kuhu tööle sõita. Et aga võib-olla kui see kui, kui näiteks jõe jõe ääres oleks katkematu promenaad tõesti katkematu, siis võib-olla ka areneks see kuidagi välja. Et jah, mina arvan küll, et Emajõe kalda, et tegelikult on päris tublisti alakasutuses, et nendest võiks nagu kasu saada või või neid kasutada igas mõttes palju suurem osa linna elanikkonnast. Et kui meie üldse viimaste aastakümnete areng on tegelikult soosinud sellist autokeskset lähenemist, tegelikult on meil arenenud välja siin see Narva maantee Riia telg, mis on nii-öelda kõige aktiivsem tegelikult linna tuiksoon. Et meil on olemas teine telg või see tegelikult see, millest linn kunagi alguse sai, see Emajõgi, Emajõe telg nii-öelda ja ütleme siis võib-olla siis ka see Vabaduse puiestee nii-öelda telg või võimalus seda kasutada, et, et minu meelest tuleks nagu sellele kõvasti rohkem rõhku nagu panna ja alustada ka siin selles mõttes sihukestest tõesti väikestest asjadest, et selle kallasraja terviklikkuse tagamine või see, see juba iseenesest paneb selle kasutajaskonna mõttes juba vaikselt tööle. Jah, selle konkursi ajal me ka käisime sentimeeter haaval selle linna piires selle jõe läbi, et tegelikult saab igale poole teha, selle tee on seal sadama juures on mingisugune koht, kus ilmselt selle sadama tööpõhimõttest lähtudes ei ole võimalik inimesi lasta sinna kallasraja peal, sest neil tõesti toimub seal mingisugune selline tegevus. Aga, aga sealt sealt rada läheks siis võib-olla ringiga ümber, aga. Aga väga suur ring sadamaalal muide, on planeering kehtestatud, kus on kallasrada olemas, mis eramaad läbib. Aga seda ei ole nagu sündinud. Millised vaata me najal ükskõik, ühesõnaga eks need sadamad, ega nad ei tahaks lasta, aga kui nad peavad laskma, siis on väga tore. Et aga see, kus on seal katlamaja juures väikepaatide sadama, et seal on veel eriti kihvt keskkond, seal on see vanasadamaraudtee, mida saaks kasutada selle tee tegemiseks ja et see ka iseenesest ei tundu olevat nagu väga suur investeering. Ja meie veel mõtlesime seal konkursi käigus seda, et et kui näiteks kõik ärid, mis on jõe jõe ääres, igaüks maksaks kinni 10 meetrit asfalti või 10 meetrit mingisugust seda teed, et siis me saaksimegi juba kallasraja kokku Sa mainisid ülikooli paadisilda ja selle suletust, ülikooli ja linnasuhe on ka üks valupunkt ka nendes arengusse naasemetes, mida siis ikkagi teha, et ülikooli kesklinnast säilitada ja et et selle ahing oleks Tartu linna huvidega kooskõlas? Mida teha, seda ma ei, ma ei oska seda nagu öelda selles mõttes, et kui minu meelest on see kinni selles ülikooli juhtimise loogikas või ülikooli ruumilise arenguloogikas ma ei tea, kas on kinni konkreetsetes inimestes või mingisugustes üldisemates põhimõtetes, et mingil hetkel ei ole enam ei, ei osata enam näha näha seda Ülikooli rolli nagu selle vastutuse mõttes. Et tal on ka vastutus selle linna ruumilise arengu, kuna ta nii kõva ikoon, et Tartu linn ju noh, tartlasi identifitseerivad ennast ikkagi ülikoolilinna järgi. Ülikooli eelarve on suurem kui linnaeelarve, et siin Tartu linnas keerleb kaks korda sama palju raha kui igas tavalises Eesti linnas, et selles mõttes see on suur potentsiaal. Lisaks sellele See on suur vastutus ja et minu meelest ülikool ei, ei tohiks käituda äriühinguna, mida ta praegu teeb, sest et tal on mugavam noh, linna ääres on mugavam toimetada, ma saan sellest nii palju, kui mul majanduslikku mõtlemist on, ma saan sellest aru, aga aga kõiki asju nagu ei saa rahasse ümber. Noh, vaadates nüüd neid arengustsenaariumeid, siis seal seal päris noh, seal nii-öelda kokkuvõtvas osas erinevaid žanre, kus stsenaariumeid analüüsi osas on välja toodud need ühesõnaga ülikooli ülikool ei ole ka avalikustanud, et mis ta mingite hoonetega teed või mingite kohtadega, et et jaa, see info kättesaamine sealt on nagu esialgu ma saan aru ka linna jaoks suur, sihuke suur probleem, et see ei ole nii lihtne. Ma saan ka sellest aru, kui räägitakse, et, et selleks, et kaasaegset teadust teha ja olla nagu maailmatasemel, et on vaja uusi ruume või ala mingeid tuulutuskambreid, laboreid ja kõike. Et see on kõik mõistetav, aga samas ma olen kuulnud ka teadlasi konkreetselt, kes töötavad Tartu Ülikoolis, kes räägivad, et ega ei ole nendes uutes ruumides midagi nüüd nii palju parem, noh, eks ole igasuguseid inimesi ühtedel, teistel naapidi, aga et see pole päris nii üksühene, et kesklinnas me enam midagi teha ei saa. Vanas majas me saame nüüd ainult uues majas teha. Näe, kui siin lahingustsenaariumiteks räägitakse sellest, et ülikooli baasil peaksid sündima rahvusvahelised nutifirmad, mis linnas hakkavad tooni andma, siis lõppude lõpuks nad saavad ikkagi sündida siis, kui need mujalt siia tulevad. Inimesed tahavad siia linna jääda, kui nad ennast selle linnakeskkonnaga identifitseerivad. Kui nad tulevad ainult projektipõhiselt, siis, siis oleme lihtsalt selline läbikäigu hoov, mis noh, mis ei loo seda mingisugust kogukonda või mingisugust teadlaste linna, kus kus kõik saavad kohvikus kokku ja on selline mõnus euroopalik linn. Siis. Kui me üldse nagu loodame, et linna Arv linna rahvastiku arv võiks kuidagi kasvada, et siis noh, tegelikult oleks kõige positiivsem stsenaarium, kui ta kasvaks just nimelt nende nende erinevate firmade, ülikoolide erinevad linnas olevate asutuste nii-öelda töötajate kaudu, kes tegelikult toovad siia seda rahvast ja, ja hea, kui nad toovad sellist suhteliselt kõrgelt kvalifitseeritud ja kõrgelt-kõrgelt haritud rahvas. Sest nii on ja on meile üle edasi mõelda. Aitäh, Karin Lotman, aitäh, Tiit Sild. Kohtume kuu aja pärast siin jälle.