Mul on hea meel tervitada siin klassikaraadio stuudios lauljatar Annely Peebot, tere tulemast. Tere. Kuidas möödub teie suvi? On see pigem töine või saate Eestis kodumaal puhata ka? See ei ole töine, aga kahjuks väga vihmane sest meil on traditsioon lastega, et me tuleme iga suvi siiani öelda eesti keelt täiendama. Ja kahjuks see suvi on küll väga õnnetult möödunud, sest ilmad on, on niisugused, nagu nad on, aga sellegipoolest tuttavaid ja vanaemas ja sugulasi kõike nähes tõuseb. Me oleme ka väga palju pidanud sööma häid Eestimaa Eestimaa ande alates värskest tuliste maasikatest kukeseentest metsas, et ma olen seda aega tegelikult väga-väga nautinud. Kuid lähitulevikku Kus ma puhkamise vahele ka üks kontsert on Järvide festivalil, siis pühapäeval, 29. juulil ja seal on teil kavas Wagneri veesendancy laulud just nimelt. No mida selle teose kohta öelda, milline suhe teil on sellega? Wagner on muidugi helilooja, mida iga laulja oma elus võib-olla laulda ei saakski, sest see eeldab teatud häälemahukust ja häälevärvi vesindongi laulud on muidugi väga niisugused põhiliselt selle poolest, et nad ei ole ainult mitte staatilise tüüpilise Wagneri niisuguguse kõlaga, vaid seal on väga palju lustlikust sees ja, ja, ja, ja väga palju niisuguseid erinevaid värve, mida publik reeglina kuulda tahab. Laulud on kirjutatud ju ka tegelikult oma metsale, kontra hällile, mis on täpselt see õige hääleliik minule hetkeseisus, sest hääl ju areneb ja liigub kogu aeg. Ja ma olen selle tsükliga Ma väga suuri ilusaid kontserte mööda saatnud väga edukaid kontserte peab ütlema, et see teos mulle väga sobib. Need on teatavasti inspireeritud Provast Matilde vedendankist, kes oli vaagnerile omamoodi väga kallis. Kuidas needsamad teile mõjuvad või millist inspiratsiooni teile pakkuda? No see on tihti nii, et väga isiklikuks ei tohiks minna ühe interpreedi teoseid esitades, et ma ikkagi ikkagi olen see, kes seda edastab. Loomulikult on vaja sisule mõelda ja iga sõna, mida sa ütled, õnneks on mul ka saksa keel nii-öelda teiseks emakeeleks kujunenud siis teatud tähendused tihti ei olegi täpselt need tähendused, mida sõna need laused väljendavad, seal taga on hoopis midagi muud. Et seoses selle keele hea oskuse tõttu mul on võimalus neid ka maid ka tunnetada ja neid nagu edastada ja ma olen reeglina olnud ka väga emotsionaalne laulja laval, kes publikuga hea meelega suhtleb, et ma usun, et ma suudan ka neid emotsioonid on need siis armastusväärsed või nukrad, neid erastada. Seda kontserti juhatab Paavo Järvi, on teil ennegi olnud koostööd ja, ja mida te sellelt ootate? On päevaga on olnud mitmeid-mitmeid kontserte kõige rohkem Beethoveni üheksanda sümfoonia näol mida me oleme teinud tõesti majas väga paljudes paikades. Aga Paavo on muidugi maailma üks tippdirigentidest tänaseks et temaga koostööd teha on ainult ainult lust ja, ja suur. Nii. Ja ma olen täiesti veendunud, et see tuleb jälle teistsugune kogemus, kui on olnud eelnevad, sest Taavo armastab oma joont oma stiili järgida ja see ei ole tihti üldse need joonede stiilid, mida, mida on väga palju plaadistatud, tal on oma nägemus asjadest ja ma olen väga põnevil, mis meil sellest asjast välja tuleb. No teie suurem osa kontserte toimuvad ikkagi välismaal meie jaoks Austrias Euroopa muudel lavadel, aga mis tunne on kodumaal esineda, on see lauljatari jaoks ikkagi sama tunne? Laval olla kas Eestis või Austrias, on tegelikult üks ja see sama, et ma ikkagi tegelen, tegelen oma tööga, loomulikult kodupublikus, näha oma oma vanemaid ja venda ja sugulasi ja sõpru on, on natukene siiski teine tunne. Seda enam, et jõulukontsertidel, kui ma olen laulnud niisuguseid siiralt südamlikke laule ja võib-olla pühendatud kohati ka emadele siis on nagu emotsionaalselt tihti raske tuimaks jääda, sest sest kui pisarad on silmas ja nutt kurgus, siis ei ole võimalik praktiliselt laulda, siis häälepaelad kõik sulguvad. Aga kas professionaal peab sellest läbi hammustama? Põhimõtteliselt küsimusele nüüd konkreetselt vastates ei ole väga suurt vahet, kas ma olen jaapanis laval või Eestis. Aga küsiks veel, et millised on need suuremad väljakutsed need sügisel uue hooaja alguses ministrid ees ootavad teie koduteatris ja mujal. Suvi on praegu suhteliselt rahulik olnud selle tõttu, et ma olen aastaringselt niivõrd palju reisinud ja teinud, et ma otsustasin, et see suvi natuke rohkem puhata ennast koguda, sest septembris kohe teisel septembril läheb lahti jälle Karmen Viinis ja järgnevad siis Cosi fan tutte Prahas, siis ma olen mitu korda Ta Fošaki Stabad maatoriga Palermos tuleb ka Mahleri kolmas Itaalias Palermos. Siis olen mad Forza reeglimiga Berliinis novembrikuus, selle aja sees on ka muidugi Viinis etendusi Silva operett, kus ma pearolli silgat laulan ja muidugi muud etendused. Eilset nendele kõrva kontserditel on ka kogu aeg muud muid toiminguid. Ja muidugi siis detsembrikuu tuleb meil ka jõulutuur siin Eestis, kus ma ootan kindlasti rõõmuga palju külalisi sest see aasta tuleb meil järjekordselt väga eriline kontsert. See on saanud minu jaoks niisuguseks traditsiooniks iga jõulueelne orjad olla siin ja ma leian, et see on ka nagu head traditsioon, sest kodust ära olles siia nagu väga tihti tulla ei saa. Ja juba ajagraafikut ja mul on, mul on nagu täiesti uus maailm avanenud Aasias Jaapanis ja Hiinas ja väga toredad agentuurid taga. Et mind kisub nagu väga palju sinna suunas, et järjest laienenud järjest laieneb, kuigi ma üritan seda oma tööpõldu hoida siiski, nagu väga konkreetse näed ooperile vastased siiski viinist, sest teda on väga pikaajalised projektid ja mul on siiski kaks last. Tore, et niisugust päris ema rolli ära unustada ei tahaks. Ja kontsert ja siis teha igal pool maailmas loomulikult ühel lauljal ei oleks, oleks tore väljund ka teha ooperilavastusi igal pool mujal maailmas, mida ma olen ka siiani väga palju teinud, aga lihtsalt üks lastest hakkab kooli minema ja ma ei tahaks neid neid ilusaid faase oma elus et need puudulikuks jääksid ja selle tõttu ma olen nagu rohkem rõhku pannud kontserditel ja siis nii-öelda teistes riikides, mis sujub imehästi. Suur tänu selle intervjuu eest Annely Peebo ja ilusat suve teile, aitäh.