Algab prantsuse helilooja Claude Debussy 150.-le sünniaastapäevale pühendatud sarja neljas viimane saade kus on vaatluse all koorija lavamuusika, sealhulgas belle asemel ei saanud. Sarja autor on Maia Lilje. 1880.-te aastate lõpp, 90.-te algus. See aeg oli mitmeti pöördeline ning loote püssi elus kui tema teoste lava saatuses. 1887. aastal oli ta naasnud Roomast Pariisi. Tema loomingulises portfellis olid kantaadi laadsed, teosed tus, süüd meeskoorile ja orkestrile, lamartiini tekstile ja veel pooleliolev kantaat välja valitud neitsi mille teksti autoriks oli püssi värske avastus. Ranniku kui kunstnikuna tuntuse saavutanud Dante Gabriel roseti. Teose esiettekanne toimus 1893. aastal. Samal aastal oli Isay kvarteti esituses kõlanud esmakordselt tema keelpillikvartett ja aasta hiljem ärkas pärastlõunast unelmast lavaelule kaob kantaat välja valitud neitsi oli valminud juba 1888. aastal inspireeritud, kuna Gabrieli Rosseti mitmekülgsest loomingust oli ta ju nii luuletaja kui maalikunstnik. Itaalia päritolu roseti kuulus 19. sajandi keskel esile kerkinud inglise kunstnikerühmitusse, kes nimetasid end Bree Rafa eliitideks. Nende väga dekoratiivse sümboliterohke. Maalikunsti eeskujudeks olid suured Itaalia renessansimeistrid Rafael ja potid, Shelly ning nende eelkäijad. De püssi rooma aastate meeliskunstnike hulka kuuluski kotid shell. See polnud juhuslik. Elas ju TPS-i paar aastat meditsite pillas, kus potid oli töötanud suure kunsti metseeni Lorenzo Timeditši õukonnakunstnikul. Potid antiikmüütidest jalle kooriatest inspireeritud maalid ning tema portreekunst kolid nii Preirafaliitide loomingu kui hiljem ka juugend esindajate stiili üheks allikaks. Kloote püssist kõneldes ei tahaks siinkohal kuidagi loobuda tõmbamas paralleele Feres listiga. Kalisti oli aastaid paelunud renessansiajastu, eriti selle varaste esindajate, Dante ja Petrarca poeesia kui Itaalia maalikunst mis leidis peegelduse tema loomingus mitmete listi rooma aastail loodud teoste impressionistliku kõlavärvid ja harmooniat olnute püssile eeskujuks. Meenutada tuleks sedagi, et noorte püssi oli kuulnud listi enesemängu ja kohtunud temaga just Roomas. Kord listi õpilases kambati salongis, kus maestro teiste külalistega kuulas rahulolevalt tulevase kompositsiooniõpetaja ja Pariisi Opera kommiki dirigendi pool pidali ja TPS-i esituses kahel klaveril oma Faust sümfooniat ning Sabrier romantilist passi. Lihtsalt ise mängis Skambatiga tol õhtul sans variatsioone Beethoveni teemal. Kord hiljem villa pimeditsid külastades mängis list stipendiaatide oma klaverit Pala allika ääres. TPS-i on tost õhtust ühes kirjas meenutanud listegi Pedalist hingamisorgani. Tema pedaali kasutus oli kui eriline hingamise viis. Nagu te püssi, oli kallist oma teostes leidnud inspiratsiooni lamartini poeesiast. Nüüd tagasi Roomas alustatud kantaadi välja valitud neitsi juurde. Kui potid, chilli, ülinatked õrnalt tuules voogavat rüüd ega naisekujud kahvatute ebamaiselt kaunite nägudega piiratud, rikkalikult kuldseist juustest kehastasid renessansiaja naise iluideaali olid Pree rahvaeliidid oma maalidel kujutanud naisi sümbolistlik emaserootilise mais aktsentides ja lopsaka mais värvides. Nagu seda näeb roseti enese 1876. aastal sündinud poeemiga samanimeline maal mis kaunistab ka ühtsete püssi muusikaga heliplaadiümbrist. Roseti tekst Gabriel särazani prantsuskeelses tõlkes ja Debussy enese poolt lühendatud variandis algab sõnadega Väljavalitu najatus taevalaotuse kuldsele rinnatisele. Tema silmis oli enam sügavust kui õhtuse vee tumedas vaikuses. Kolm liiliat tema käes ja üks valge roos, mille marja oli kinkinud juustes helklemas seitse tähte. Ja nõnda kaunina taevast maa peale vaadates igatses ta oma armsamat, et taevaliku õndsuse ühineda. Siis me kaks laulis väljavalitu, läheme aasadele otsima marjad koos tema viie kaaslannaga kelle nimed on magusad kui viis sümfooniat. Sessil. Balance liis mad lend markerit, Jerose liis. Kartlik on Maria ehk tuum. Kui põsk põsel, toome tema ette meie armastuse. TPS-i jagas teksti nimitegelase jutustaja ja koori vahel saavutades vahelduvais dialoogides pea ooperliku dramaturgia. Kooria metsosopran on siin kui ingliparv jutustaja rollis. Depressi muusikas on pea juugend, ilu àra, Peskina ornamentaalselt põimuvais koloratuurses liinides hõljuv. Aga neis on ka meloodiate kulgemise, vaagnerliku haaret ja harmoonia järgnevuste püsimatust. Kantaadi välja valitud neid esiettekanne toimus suure menuga alles 1893. aasta aprillis Erary saalis Gabriel Marii juhatusel ning Therese Rušeesoleerimisel juba enne esietendust 160. eksemplaris trükitud ja kunstnik moriste nii poolt kaunilt kujundatud partituuri tiitellehel seisis punase tindiga kirjutatud pühendus autorist Ericsatiile, keskaegsele ja mahedal muusikule, kes sellesse sajandisse end on eksitanud temasse südamlikult kiindunud sõbra Kloodi rõõmuks. 27 oktoober 1892. Kantaati esitatite püssi eluajal veel korduvalt Pariisi maailmanäituse raames esinduslikul kontserdil kõrvuti bilitise, laulude ja keelpillikvartetiga aastal 1900 ning 1902. aastal kolonni kontsertide raames. Tookordse publikumenuga kaasnes autorile ootamatult rikkalik honorar ja prantsuse auleegioni orden. Samal 1902. aastal jõudis lavale ooper Bellaasia milisanud TPS, siis oli saanud prantsuse muusika silmapaistvaim esindaja. Tema looming levis kogu Euroopas, kandus ka Ameerikasse. Selle mõju jõudis Peterburi tõeliselt euroopaliku muusikaelu kaudu ka möödunud sajandi algul seal õppivate tegutsevate eesti noorte heliloojate teadvusse ning peagi ka loomingusse. Kui tuua siin vaid mõningaid näiteid teostest, milles võib kuulda impressionistliku kõla peegeldusi. Rudolf Tobiase küll juba Berliinis loodud ballaadis sopranile ja orkestrile sest ilmaneitsist ilusast mitmetes Mart Saare 20.-te aastate soololauludes näiteks haiguse aegu ilmud kui unistus ja öösse ära kadus. Ka on saar pühendanud püssi mälestuseks prelüüdi haa tuur. Impressionistliku varjundeid võib kuulda Heino Elleri kolmes palas flöödi leia klaverile, mitmetes viiuli palades ning sümfoonilise poeemi varjus ja päikesepaistel. Ka Eduard Tubina teostest võib kaudselt Leida depüssil omast soololaulus, suvine öö ja viienda sümfoonia lõpuosa keelpillide kirgastuvais helides ning neile järgnevast trompetit soolos mis meenutati püssi, Nocturnide trompetit motiive. Veljo Tormis tutvuste püssi loominguga tudengina Moskvas. Looduspiltide kõla, maalid ja ooperi luigelend pokalisina kõlav naiskoor loovad samuti impressionistliku assotsiatsioone. Ja veel üks tähelepanu väärne ajalooline fakt. Depüssiga tahad välja valitud neitsi, kõlas Eestis esmakordselt Eduard Tubina dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 1936. aasta märtsis. Ja see oli väike kõrvalpõige debiicii muusika peegeldustesse eesti muusikas. Tuleme aga tagasi helilooja enese juurde. Renessansiajastu poeesia juurde leidis ta tee ühes oma erandlikus tsüklis aastast 1908. Need on kolm prantsuse šansoone. Viie häälsele koorile hakkab bella ning paar aastat hiljem sündinud vokaaltsüklis kolm Franz Saviniooni ballaadi. Nende laulude teksti autorid olid prantsuse renessanss luule kaks silmapaistvat esindajat, kaasaegset 15.-st sajandist, Shar, orjaan ja Brasvavinio, kes teineteist tundsid ja olid kohtunud hertsogi ühes viimase eluperioodi residentsis Bloa lossis. Seal olla oli pärit prantsuse kuninglikust suguvõsast. Ta oli kuningas, saal, viienda lapselaps ja kuningas Louis Kaheteistkümnenda isa. Inglise, prantsuse sõdade ajal veetis ta Inglismaal 25 aastat vangistuses. Sel ajal oli sündinud suur hulk tema keskaja rüütlipoeesia parimaid traditsioone kandvaid värssidest mis on rikkad loodus- ja armastuslüürikast sanssoone ballaade, Rondoosid. Elu jooksul kirjutas ta ühtekokku ligi 500 erinevat luuleteost. TPS-i loob neis kolmes shansoonis Rondoos väga põneva kõla faktuuri, mis ühelt poolt toetub nii vanade kontrapunkti meistrite klemanzone kääni veel enamgi, Orlando di lasso emotsionaalselt tundelisemale stiilil teisalt iseenda moodsale harmooniale leides nõnda väga omapärase kõlasulami. Esimene shansod. Jumal kui kauniks on ta loodud. Ta on kui unelm, millest mõelda. Kloote püssi viimane suurteos koori osalusel oli Püha Sebastiani Martüürium omalaadne sünteetiline lavateos, võimsale esituskoosseisule, solistidele, deklamaatorile, koorile ja orkestrile. Midagi kantaadi PRIA balletivahepealset. Selles ligi viietunnises lavateoses ühinesid keskaegsed müsteeriumi mängud moderntants, rafineeritud lavaefektid ja muusika. Teose nimitegelane oli kolmandal sajandil valitsenud Rooma keisri Djoklets Jaanuse kaardiväe noorsõdur kes astus välja keisri poolt vihaselt tagakiusatud kristlaste kaitseks. Ka pööras ta sõdureid ristiusku ning oli selle eest keisri poolt mõistetud piinarikkasse surma omaenese piikidest läbi torgatud. Imekombel oli ta ellu jäänud. Geisid kui ilmutus hoiatanud ja jätkanud oma tegevust kuni ta lõpuks ikkagi surnati. Tema kannatused ja märtrisurm on inspireerinud paljusid renessansiaja kunstnikke. Maalima kauneid meesteakte. Kõnesoleva lavateose sünniloo taga seisavad itaalia kirjanik Gabriel tan Nuncia ja diagi libi balletitrupis staar oma silmapaistva välimusega kaasaegseid kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, inspireerinud juuditari Iida ruugisteid kes oli soovinud laval üles astuda ka mees rollis. Tantsu vaimus oli unistus pühak Sébastien elule pühendatud lavateosest. Elanud juba paarkümmend aastat ja lõpuks oli ta võtnud pähe, et see võis realiseeruda vaid koostöös tollal prantsuse moodsaima heliloojate püssiga kelle muusika tuline austaja ta juba ammu oli. Täna on see oli ka esimene, kes austas heliloojat nimega Klootus France. 1910. aasta detsembris oli sõlmitud leping sat-le teatriga esietenduseks. Kuid TPS-i-le jäi Alec komponeerimiseks liig lühikeseks, sest ta nonsio testi raamatki polnud valmis. Aeg jäi lühikeseks ette püssi enese sõnul luua muusika, mis saladuslikult rafineeritud draama vääriline oleks. Teeme siis ilmis pidi sellest tulema ketserlikum, moodne hüsteeria tantsitud, mängitud deklameeritud, kus Adonis ilukultus ühineks Jeesuse kannatustekultusega. Sel puhul pidas ta vajalikuks ühes ajakirjanduses antud intervjuus avaldada järgmisi mõtteid. Mina ela pühade riituste järgi. Salapärasest loodusest endale religiooni teinud. Ehkki pole hoolas ja usklik katoliiklane olnud, olen siiski pisut vaeva näinud, et tõusta selle dramaatilise poeemi müstitsismi tasandile. Meil pole enam sellist uskliku hinge kui inimestel vanasti. Ons siis usk, mida minu muusika väljendab, ortodoksne või mitte? Mina seda ei tea. Aga see on minu, minu, mis täie siirusega laulab. Müsteeriumi mängiti viies pildis, üksikpildid pole muusikaliselt läbi komponeeritud. Pikkade deklareeritud tekstilõikude vahel on suletud üksteisest lahutatud muusikalised numbrid. Eelmäng, instrumentaalsete vahemängud, aariad ja koorid. Pärast esiettekannet sat Lees. 1911. aasta mais võis kriitikute sõnul vaid imestada, et püssi itaallasest autori enese poolt kehvas prantsuse keeles kirjutatud maneerlikud teksti ja maitsetu draamaga kaasa läks. Samas leiti, et sellele vaatamata ilmutab helilooja oma parimaid tahke kui kuulata vaid eelmängu akordide askeetlik, paralleelsusi sümfoonilised käsitletud koori kaebelaule, haaravaid aariaid või ekstaatilise tantsu maagilist sära. De püssi Püha Sebastiani Martöörium sai eeskujuks 20. sajandi teisel aastakümnel prantsuse muusikast tooniandvaks Kuuerühma esindajate onekeeri, Bulanki ja teiste müstiliste religioossetele erinevaid kunstiliike ühendavaid teostele. Neist veel mitmed ida Rubensteini osalemisel. Debussy teos kadus repertuaarist. Autori nõusolekul pani dirigent André Cablee kokku sümfoonilised fragmendid milles teose üldine muusikaline atmosfäär püsima jäänud. Veel enne kui jõuame ooperini Bellaasimelisanud peatume ühel vähem tuntud tahul Kloote püssi loomingulises tegevuses on seotud Belleaazi eel ajal ja järelgi tekkinud ooperi kavanditega. Neid oli tervelt kümmekond, millest ükski erineval põhjusel aga lõplikul kujul ei realiseerunud. Esimene luhtunud katse viib meid Püssi puheimlasse aastatesse, mil ta oli nagu väideti kõige Pariislikuma vaimueliidi kogunemiskoha, kus see kohviku alaline külaline. Siin kohtus ta snooblikuga Tulmenteesiga kes pakkus talle idee luua koostöös ooper Rudrige Segime. Hispaania eepose minusid ainel. Püssi nõustus lootuses teenida pisutki raha, et mitte elatuda üksnes klaveritundidest. Juba tollal olid tal tekkinud võlad, mis hilisemaid aastail paisusid ajuti hiigelsummadele. TPS-i kirju lugedes selgub, et ei laabunud ja kokkuleppest vabanemiseks valetas ta liberatistile et noodimaterjal on hävitatud. Partituur küll mittetäielik siiski hiljem leiti. Veel enne, kui tema õnnelik valik langes Maderlingi näidendile. Bellaasi milisanud köitis tema tähelepanu sama kirjaniku varasem tööprintsess Nonii mis samuti muusikalise lavateosena ei realiseerunud. Idee tasandile jäiga, koos sürrealistliku luuletaja poolsanduleega plaanis olnud Shakespeari aineline koomiline ooper. Kuidas teile meeldib, milles ta kavatses eksperimenteerida omapärase kuurikäsitlusega kogu tegevuse vältel reageerinuks koor sündmustele vaid lavataguste hüüetega? Aastaid õieti elu lõpuni olid tema töölaual kahe lühiooperi tekstiraamatud Edgar Allen Ko novellide ainetel. Need olid kurat kellatornis ja Asheri maja hukk. Ajuti töötas ta nende juures paralleelselt paljude hilisaastail sündinud teostega. Jutustustest inspireerituna nägi ta võimalust luua muusikaliselt Bellaasi atmosfäärile midagi täiesti vastandlikku. Põunais olevat vallutanud TPS-i, kirjutas bow. Fantaasia on kõige originaalsem maailmas. Ta on avastanud täiesti uued toonid. Neile peab uue ekvivalendiga muusikas leidma. Deebeeessid köitis kirjanduslik keel, ehkki Butleri tõlkes, milles oli selgelt tunda, et tema proosa on luuletaja, proosa köitis puuoskus luua lummavat õhustiku. Helilooja kirjutas, saab lugeda, missugused eksperimentaalsed muusikalised ideed tema peas keerlesid. Näiteks nägi ta ette vaid vilistavad kuradid ja ainsa vokaalpartii esitajana koori. Kogu teose kontseptsioonis tahtis ta realiseerida Bufolaadsid fantaasiamäng. Kirjastajast sõbrale Shakturaanile tunnistas ta, et tema elu kulgeb kodus nagu Arhri majas ja et on jutustuse peategelase Roderiigiga identifitseerumas. 1908. aastal kirjutas debiicii alla lepingu Metropolitan Opera itaallasest direktori kalliga Satsaga keda selleks tiivustas Belle aasi kiirelt leviv tuntus kogu Euroopas pas Brüsselis Berliinis, Frankfurtis Milanos Arturo Toscaniini juhatusel Münchenist New Yorgis. Samal aastal oli ka Satsa toonud Metropolitan muide peadirigent Gustav Mahleri kõrval Arturo Toscaniini kes olid püssiooperit juba Milanos juhatanud ja püssi suurima tänu pälvinud. Kasadza nägi nüüd kahe muusiku koostöövõimalusi. Tema nägemuses oli kolmest lühiteosest koosnev ooperiõhtu, kus puu ainelistele liituks veel lühiookerina vaatleri muusikast eeldatavasti täiesti erinev Kristjani aineline lugu. TPS-i hoiatas ka sätsat. Ärge unustage, et olen laisk helilooja ja vajan mõnikord nädalaid, et kahe akordi vahel valikut teha. Ta rõhutas, et on töös aeglane ega tahtnud end siduda mingite konkreetsete tähtaegadega. Pealegi oli ta Londonist nõustunud rahuldama ühe oma kirglikku austajanna tantsijatel muud Alleni soovi ja komponeeris talle egiptuse ainelise süžeega balletimuusika kamm, mis oli aga kõike muud kui kõhutantsijanna, sobib eksootika baas. Sünge maailm oli heliloojad olla liialt endasse mähkinud. Jutustuse Asheri maja huks sündmused leiavad aset üksildases lossis milles elavad hääbuva aadlisoo viimased liikmed Rode, rikka Assadi ja tema õdemad Läänd kurja saatuse poolt kuus hukule määratud jutustuse lõpp omandab ekspressionismi atmosfääri. TPS-i nägi siin võimalust luua niinimetatud hirmu või õuduste draama, milles vokaalpartiid kasvavad pea karjeni ja milleks põud, tekst ka võimaluse pakkus. Deebeeessi jõudis oma muusika visandites väga lähedale sellistele teostele nagu Schönbergi mono-ooper ootus või hindenbiti kaardillak. Asseri lõpustseenis võib kuulda paralleele Alban Bergi ooperis otsek. Kõik nimetatud esietendus ide ajaliselt väga lähestikku aastail 1924 26. Klooti püssi oli siis juba mõned aastad tagasi lahkunud. Lühiooperi partituur püssi lõplikult valmis ei saanudki, kuigi oluline osa oli visandis olemas. Helilooja lesk Emma ei suhtunud neisse tõsiselt ja müüs lihtsalt ühele huvilisele maha kuid neid hoiti alles. Deebeeessi. Nooditekstidega on juba pool sajandit pärast tema surma põhjalikult töötanud teost tervikuks püüdnud luua kaks heliloojat. Tšillane lende, blend, kes orkestreerida üksnes debis, siis säilinud materjali sinna uut muusikat lisamata. Ooperi avamäng oli juba autori täielikus organisatsioonis olemas. Inglane Robert Orledž täitis väga hoolikalt, püssistiili järgides puuduvad lüngad oma muusikaga. Viimane variant kõlas amsterdami kontserte põhus Kees van Pacersi juhatusel aastal 1207. Kuulame selle kontsertettekande salvestuselt ooperi lõpustseeni koos tekstikatkega Bon novelli viimaselt leheküljelt Helga Krossi tõlkes. Hullumeelne. Siinkohal kargas ta raevunud jalule ja karjus iga sõna, rõhutades just nagu ähvardanuks ta selle pingutuse tõttu hinge heita. Hullumeelne, ütlen sulle, et ta seisab praegu ukse taga just nagu peitunuks nende sõnade üle inimlikus jõus. Lummav võim. Avas päratu vanaaegne paneel, uks, millele rääkija osutas sel silmapilgul aeglaselt oma rasked eebenipuust. Lõuad. Seda tegi tormi-iil. Kuid ukse taga seisis tõesti leedi Marlen asfi kõrge surilinasse mähitud kogu veripunaste valgel ööl ning koguda luine kuju kandis kibeda heitluse jälgi. Hetkeks jäi ta värisedes ja edasi-tagasi vaarudes lävele seisma. Seejärel langes ta tumeda oigega raskelt oma vennale otsa ning kiskus ägedas ja nüüd juba lõplikus surmaagoonias ta surnuna ammu ette aimatud jubedust ohvrina põrandale. Põgenesin kabuhirmus sellest toast ja sellest lossist. Torn märatses ikka veel, kui leidsin end vana teetammi ületamas. Äkki sööstis teele tule, pentsik valgusvihk ning ma pöördusin ümber, et näha, kus ebatavaline kiirgus tuli. Sest selja taga polnud mul midagi peale päratu lossi ja ta varjuda. See oli veripunaselt loojuva täiskuu sära, mis paistis nüüd eredalt läbi tolle kunagi vaevaltmärgatava pra. Sel ajal, kui ma vaatasin, laienes pragu kiiresti. Tuli äge tuulekeeris. Nagu kuukera oli nüüd selgesti nähtav. Mu mõistus vankus, kui nägin vägevaid nööre koost lagunevat kostis pikk vali kohin nagu ühiseksid tuhanded veed ja sügav rõske. Mägijärv sulgus mu jalge süngelt ja vaikselt üle Asheri maja rusude. Klootibizzi 150. sünniaasta tähistamisel seisab enesestmõistetavalt tähelepanu keskmes tema üks kaalukamaid teoseid, ooper Bellaasia melisanud. Näiteks tulise märtsis lavale Soome rahvusooperis juulis kõlasse BBC promsi raames Albert holist John Eliot kardinali juhatusel, mille salvestus oli klassikaraadio kavas alles hiljuti. Kontserditel ettekandes võisime ooperit kuulda suurepäraste nimi osaliste esituses ja Arvo Volmeri dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 1998. aasta mais. Saate autoril on see tänaseni hinges. Me pühendumegi püssiooperile oma saate lõpuosas ooperi Bellaas ja mil ei saanud esiettekanne 1902. aastal Pariisi Opera komminkis oli peas sama skandaalne kui kümmekond aastat hiljem lavale tulev Stravinski kevadpühitsus. Aga teos oli võitnud tähelepanu ja kasvava tunnustuse juba samal hooajal. Ooperi saamislugu on pikk ja põnev konflikt draama autori Morris materjal linkiga oleks kulmineerunud peaaegu duelli või kirjanikupoolse atendaadiga heliloojale kuid kõik see ei mahu meie saate raamidesse. Nüüd siiski teosest üldisemalt. TPS-i vajas kirjanikku, kes vaid poolihääli vihjamisi kõneleks ja annaks heliloojale vabad käed oma kõla unelmate elustamiseks. Matherlingi näidendis köitiste püssid, tegevuskoha ja aja määramatus, müstilisus, tegelaste mõtete lõpetamatus. Kõik, millest võiks jätkata maadel linki ühe eestindaja Aleksander aspeli sõnadega. Kõigel välisel tegelastel tegevusel isegi sõnul on ses draamas vaid sümboolne tähendus. Need tegurid pidid esindama elu sügavamaid jõud. Hingelisi seisundeid, milles peitub tõeline elu. Igapäevahinge draamadeks nimetas kirjanik neid ise. Nende ülesanne oli kujutada tavalisi jõude ja nende saatust hingelise puhtuse, idea enesest loobuva armastuse piiritu andestus. Ääretu usalduse kõikemõistev rahu. Need on põhiteemad, mis kordavad vaheldusrikas varjundis ja enamasti inimhingevaheliste jõudude kehaliste kirgede, vägivallatsemise, kadedust ja mõistmatust taustal ilma et kontrastina areneks karjuvaks konfliktiks. Sest et üks pool loobub oma hingesuuruse tõttu võitlusest. Seda, mis tegevusest puudu jääb, asendab tundelise maalitihedus. Dialoogid on lihtsad, kuid kannavad kogu ulatuses kõige ürgsemalt haaravaid meeleliigutusi. Nendega liitub äärmiselt tunde pinev salapära õhkkond, mida ta loob lavapildi ja sageli kõrvalosaliste koori kaudu. Kes aimavad saabuvaid õnnetusi. See olite püssile lähtepinnaseks. Ta ei võinudki luua ooperimuusikat senises tähenduses. Tema muusika vastab draama vaoshoitud tunnetele, kõneleb teenemaisconsordino nüanssides. Püssi loobus vokaalsest kantileenist deklamatoorse stiili kasuks lähtudes prantsuse keele rütmist, jäitunatsioonidest kaloobustajad traditsioonilistest vormidest ning järjestas väikesest stseenid üksteise kõrvale, kui helilaigud. Ooperis annab loodustegelaste hingeseisund, kelle sügavamaid tähendusi õhu ja vee väreleb liikumine mere ja metsa salapärane kohisemine. Selgelt ajutavate kontuuride Ta loopide püssi mosaiikselt muutuvaid Helimaal orkestris. Teose partituur on hämmastavalt varjundirikas. Keelpillide looritatud külad, Puubilide pastelsed soolod sillerdavad harfi passaažid. Enamasti on helilooja orkestrit käsitlenud kammerlikud andes vabaduse sõnale orkester, Seob vahemängudega omavahel erinevad stseenid ja kujundab teosest terviku. Prantslane ei saa Maaterlegi draamast mõelda, kuulmata seejuures sisimas Devisii muusikat, kirjutas Roman Rola Pille Aas ja milisanud oma armastuse kaudu määratud surmale. Seda teades ei suuda nad ometi oma tundeid maha suruda ega oma armastust varjata. Isegi melisandi mehe, tema tulevase lapse isa Coloes keda pimestab armukadedus, tõukab mõõgaga surma modelle aas. Kui kolu küsib, kas sa armastasite laas vastab neli, saad ja armastasin teda. Oled sa armastanud teda keelatud armastusega? Jäta vastuse võlgu. Melisandi armastusel pole varjundeid. Kui melistandlamaks surivoodil tuuakse talle äsja sündinud tütar, kes jääb sellesse süngesse lossi elama tema asemel. Nõnda salapärane, kui oli melisandi olemus oopri alguses jääks tabamatuks ka tema surma. Hetkel. Te kuulete katkendid tellaasia, meri, sandi lahkumisstseenist, ooperi viimasest vaatusest. Ja see oli viimane saade Klooti püsii 150.-le sünniaastapäevale pühendatud sarjast mille autor oli Maia Lilje ja mängis kokku Helle Paas. Kloote püssi muusikat esitasid lauljatari Silvia Mcneer, Susan Graham, Meli saanud Elizabeth söders Bellaask George söörli Roderit Asser Hentnere Hollandi raadio orkestrit dirigeeris keesman pakkels Los Angelese filharmoonia orkestrit, Essabekas salonen bostoni sümfooniaorkestri seisi, osava ja komment kaadeni, ooperi orkestrit Pierbulees.