Päevase palus külla laulu ja tantsupeo korraldustoimkonna meediajuhi, Kadri Valner, tere päevast. Tere. Kadri käest võib küsida, kuidas siis ettevalmistus ja proovid lähevad? Jah, küsida võib küll, kas ma kõigele vastata oskan? Paati vastatakse, läheb jube hästi, tegelikult lähebki, sest need 34000 inimest, kes siia on tulnud üle Eesti kokku esinema, need on ju mitu aastat teinud proovi just nimelt selle peo nimel. See siis tähendab ka seda, et halva tujuga siia ju ei tulda. See juba on eeldus, et kõik läheb väga, väga hästi. Kui nüüd oli kolmapäeval esimene proov tantsupeo ristele, siis 100. kolinal vihma ja hoolimata sellest, et peaaegu kõik proovid toimusid, see tähendabki seda, et viimased proovid jäeti ära sellepärast et kaheksal erineval staadionil, kus harjutati, ütles helivõimendus ülesse ja tantsijad olid põlvini mudas. Ja, ja ka tuletõrje päästeteenistus võttis enda tiiva alla päris palju lapsi, see tähendab nad pärast meile ütlesid, et me tohterdasina sadat last või salata tantsija, et aga see tähendab tegelikult seda, et paljud lihtsalt tulid nende juurde kuiva ja, ja sa said sooja, sest et see sant ilm ikkagi kimbutas päris paljusid. Täiskasvanud inimesed olid targad, nendel olid mitmed kiled seljas, aga lapsed tulid hommikul ühe kile jopiga ainult ja, ja neil oli päris paha olla, aga ma sõitsin õhtul läbi peaaegu kõik koolid ja küsisin nii laste kui suurte käest, kuidas on tervis, kõik tilkasid, lastel ei olnud aega mulle vastata, sest et nemad jooksid ringi ja neil oli hea olla. Ja uurisin ka järgmisel päeval, et kas on haigeks jäänud, ma mõni üksik, et põhiliselt see rahvas pidas ikkagi ikkagi vastu ja mis oli hea ja mis oli äärmiselt armas, minu arvates kõikide koolide poolt. See, et niipea kui nendeni jõudis palve, et hakataks koole kütma, siis kõik koolid, välja arvatud üks, neil olid mingid tehnilised probleemid, kohe panid küte sisse, nii et kui mina jõudsin õhtul sinna, olid tõesti kohe, ma ütleksin, et lände oli koolides. See on nüüd selline emotsiooni poole pealt, et ma võin öelda, et läheb hästi. Ja ja, ja tegelikult trikkidega tundub, et kõik on rahul, jälle koolid annavad hommikusöögi ja õhtusöögi ja ja, ja nii nagu minule paljud tantsijad ütlesid, et me kallistame kõiki, neid koolitädisid ja nad on nii toredad ja igas koolis on ju olemas ka politseinikud ja, ja ka nemad ütlevad, et sellist head ülesannet pole meil veel olnud, nii toredaid inimesi, et see on selline vastastikune Ramos suhtumine, nii tegijatelt, ekspolitseinikule on ka tegijad. Oleme kõik see üks kamp, kes teeb midagi äärmiselt suurt kui mõelda, et, et iga dirigent võib öelda selle koha pealt rääkida, kuidas temal läheb, iga üldjuht võib rääkida selle koha pealt, kuidas temal lähed ikka tantsija rääkida, kuidas temal läheb, aga kõik see kokku on vaimustav ja võib öelda, et läheb hästi 34000 inimest, keda Tallinn võõrustab sel nädalal, mis on üsna suur hulk enamasti maalt linna tulnud inimesi teistest linnadest ega ei ole ära eksimisi, hullud või kadumaminekuid. Ma ei tea ju kõikide kohta, sest tõesti 34000 on väga suur, aga ei ole kuulda küll olnud. Et tundub, et, et kõik see, see, mida on aasta otsa üles ehitatud ja tegelikult see, et mis on ju aastakümneid toiminud, et kuidas erinevad erinevad ametkonnad üksteise vahel ka töötavad nii politsei kui päästeamet kui tervishoid, kui, kui ka meie omalt poolt, et see ikkagi peab ja peab, peab päris kenasti ja, ja see toimkond praegu nagu tööl on, on, on päris suur, et igale erinevale alale on olemas oma spetsialist, kes tõesti on 1000 aastat seda asja pidanud, et see, see meeskond toimib jube hästi ja seetõttu kindlasti midagi väikest juhtub, aga see on ju loomulik. Aga midagi väga suurt ei seda juhtunud ei ole. No laulupeo sihtasutuse juhtkond on sel aastal niivõrd noored inimesed kõik, et see pidu on teie jaoks kõige esimene pidu. Kas midagi, mis on jäänud kahe silma vahele, oi kindlasti on juba välja tulnud. Ja iga päev tuleb midagi natukene, aga, aga, aga see on selline, et näed, et ups ma selle asja unustasin tegemata või et näed, et ma selle peale ei tulnud. Ma ei oska praegu tõesti midagi konkreetset öelda, sellepärast et need asjad on saanud kõik mina teha, et ei ole nii et nad, oi, ma unustasin selle asja tegemata, et nüüd jääb pidu olemata, pidu toimub. Avastamisrõõmu on hästi palju, aga ja, ja praegu on ka pinget hästi palju selles mõttes, et kolmapäeva õhtul seda vihmasadu, näiteks tantsujuhtide koosolek algas keskööl, kestis kella kaheni, aga see on praegu loomulik. Mina olen paaril viimasel öösel saanud magama hommikul kella kolme poole nelja paiku, aga see on loomulik ja, ja see kõik on tegelikult kantud sellisest positiivsest pingest. Ta on äärmiselt kihvt asi ja ma arvan ka, et just, et meeskond on uus. Et võib-olla lähenetakse natukene teistmoodi või või õigemini, see igal sammul on see avastamise rõõm on juures, et, et seda, seda jah, seda positiivsest ja seda väge seda on, seda on hästi palju. Aga muidugi, mis puudutab meeskonna asjaajamisi ja meil on ikkagi Ilmar mass, kes on, kes on hästi kaua ja seda tööd teinud, on, on, igal sammul, on, on abiks ja kui ma nüüd olen vaadanud neid väga päris vanu teatmik, kus on kirjas, et kes kõik on seotud lisaks maakondadele, aga ütleme siin Tallinnas selle selle selle tegemisega, mis vanasti kandis nimetust laulupeo direktsioon siis praegu on tegelikult see aastaringselt töötav meeskond äärmiselt väike, see on viis inimest. Aga et vanasti oli ta oli ta ikkagi suurem, aga aga ikka saab tehtud seda sellepärast, et, et tuleb ka hästi palju, näiteks praegu on meil väga palju vabatahtlikke abis. Tõsiselt teevad? Oi, sellega on üks tore asi, nemad teevad hästi palju asju, meil on abiks laiendusi Tallinna keskus, nemad on abiks lauluväljakul ja tantsuplatsil ja aitavad tõesti biokülalisi. Siis üks kuu aega tagasi saatsin minema appikarje Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna siseristi. Kuulge kullakesed, tulge appi neile, kui meil läheb lahti pressikeskus, siis on vaja abiks. Ja sellepärast, et tänaseks päevaks on selgeks saanud see, et meil on üle 300 ajakirjaniku, mida ei ole kunagi laulu ja tantsupeo puhul olnud. Ja mul abiks üks, seitse kaheksa ajakirjandustudengit, siis saatsin ma jälle abipalve sellisesse kohta nagu VVV heade, eks ju, need on toredad noored, vahvad inimesed, kes siis igasuguseid vabatahtlikke ühendavad ja nüüd on sealtkaudu tulnud meile veel paarkümmend inimest, kuidas te rakendate neid nii lauluväljakul kui tantsuväljakul on, just mõeldes külalise peal on olemas infopunktid, need on just need kohad, kuhu võib minna inimene, kui tal on midagi kadunud, midagi leitud ja nii edasi, et seal on, antakse igasugust infot. Osa vabatahtlikke on seal abis, siis on meil kokku 1500 väliskooride lauljat ja ka tantsijat. Enamikel nendel on nii-öelda sõpruskoolid või sõpruskollektiivid Eestis, aga kellel ei ole, siis teil on vaja saatjat, sest kui ma olen ikkagi üksinda välismaal, ma ei oska mitte kuhugi liikuda, siis on, on päris palju vabatahtlikest nendega haaratud. Siis on meil selliseid inimesi, kes on nii-öelda lihtsalt käskjalad, jooksevad siit, sinna viivad, tassivad Tarivad ja nii edasi ja, ja, ja ka nende silmad kõigil säravad. Et noh, mina ei oska nii palju praegu rääkida selle koha pealt, mida ta näeb laulja või tantsida, aga ma näen seda, mis toimub siin ütleme, Suur-Karja tänava meie pesas ja selle ümber ja kõigil silmad säravad kõigest, tuleb laulupeole või tantsupeole ja ta on hädas siis kõikidel nendel inimestel, kelle käest võib nõu küsida, nii need vabatahtlikud kui ka infokeskuse teised inimesed, kõigil on sellised hästi erksad, oranžid särgid seljast nagu minul praegu minu käest võid küsida. Seisin vastu neljapäeva, kui hirmsasti Tallinnas jälle 100. akna all ja mõtlesin, et mis nendest haritus väljakutest küll saab, mis nendest saab neljapäevaks ja kõigi neljapäeval on siin ilus ilm, on reedeks lubatud jälle suurt vihmasadu, jaam ilma vastu ju ei saa. Tundub, et laulu- ja tantsupeol on kokkulepe ilmataadiga, et vihma 100-ks. No on ju nii, iga kord, kui on laulu või tantsupidu, siis sajab. Tegelikult on, et ilmselt ilmselt see iga laulja ja tantsija saab ennast kangelasena tunda, kui, kui, kui sajab, et näed hoolimata sellest koledast vihmast me ikkagi tegime selle peo ära. Seis on tegelikult selline, et kolmapäeva õhtuks olid staadionit, sest siis ei olnud ju laululauljad veel kohale tulnud, ainult tantsijad müttasid oma väljakutel, kaheksas staadionit olid ikka niimoodi, et põlvini mudased. Seetõttu ka neljapäeval tehti ka trenn ainult Kalevi keskstaadionil ja ka abiväljakul. Öö jooksul natukene natukene asi tõmbas nagu tagasi, aga tänu sellele, et proovid, osa proove jäi, jäi ära kolmapäeval, siis pidi järgmisel päeval kõik need kõik need proovid Pihendama ja nii edasi, sest et pidu ja ootab ikkagi ees. Muidugi ilma all kannatab päris palju, et ega see Kalevi staadion praegu enam roheline välja ei näe, ta on ikka päris päris tume. Poripüüdja, muld paistab välja, muda paistab välja. No sinna ei ole mitte midagi teha ja kui sa ütlesid, et rongkäik läbi vihma ja tantsu laulupidu läbi vihma on iga laulja ja tantsija kangelastegu, siis siis väikese kangelasteo võivad sooritada ju ka pealtvaatajad tulla vaatama rongkäiku, tulla la tantsu ja laulupeo kontserdile, ilmast ja vihmast hoolimata ja mäletada oma elupäevade lõpuni. Pat 2004 laulu ja tantsupidu oli see, kui kallas nagu oavarrest ja oli suhteliselt ja vihmane juunikuu. Aga see ongi see, mis teeb peo eriliseks. Ja, ja muidugi on, aga see mõtlemine on üks, väga-väga vahva asi. Ma paar nädalat tagasi rääkisin ühe, Ma ei saa öelda vanamemm, sest seal tõeliselt vanadaam, kes oli laulupidudel käinud alates 36.-st aastast ja kui ma küsisin tema käest, milline on kõige eredam mälestus laulupeost, sest tal on tõesti neid hästi palju neid laulupidusid siis näiteks 1960. aasta pidukontsert ära jäi. Aga meie lauljad, seisime laulukaare all ja me pidasime selle kontserdi ära ja pealtvaatajad vaatasid meid ja me laulsime terve repertuaari ära ja lõpuks ei jäänud Gustav Ernesaksal muud üle, kui ta tuli ka pulti ja me laulsime tema dirigeerimise all ja see oli just see, kui saab kallas nagu oavarrest ja kontsert viidi järgmisele päevale üle. On küll, aga, aga, aga tegelikult see see emotsioon või see mälestus laulupeost noh, koosnebki tantsudest sellistest erinevatest väikestest kildudest, mis, mis kokku annavad sellise võimsa asja, et üks asi on see, et ma kuulen, ma kuulen uhket ja ilusat laulu või ma vaatan seda tantsumustrit. Aga see, mida sa hiljem mäletan, just kogu see emotsioon või see tunne siin rinnad pähe, niiet et kõik, kes vähegi jaksavad tulla, mõtlen siin praegu pealtvaatajaid Tallinnast, Harjumaalt ja mujalt Eestist. Tulge vaadake siis, Tallinnas on koos meie parimad lauljad, tantsijad ja nende parimate lauljate tantsijatega on üks tore lugu. Kuivõrd ma suhtlen praegu päris palju välisajakirjanikega, küsis üks välisajakirjanik minu käest pool aastat tagasi, et ma tahaks, ma olen kuulnud, et teil on selline võimalus, laulupidu, ma tahaksin tulla, aga olge kena. Lubage mul intervjuu kõige kuulsama solistiga. Võtsin palun väga, aga te peate selle kuulsama kõige kuulsama solisti välja valima kõige 34000 laulja eestlaulja seast. Tegelikult nad ei, need välisajakirjanikud ei kujuta ette, mis meil siin on, kusagil maailmas ei ole sellist, et ma tõesti uhkusega võin ka, kirjutasin välisajakirjanikele, et ilmselt meil esineb maailma kõige suurem pool ühendkoor laulupeo esimesel päeval, kui korraga on laval 19000 lauljat, nad laulavad Lüdigi koitu. Ei olegi midagi võimsamat. See tasub kuulata ja vaadata, aitäh intervjuu eest. Kadri Valner.