Jätkub neljaosaline saatesari, mis on pühendatud prantsuse helilooja Klootebyysii 150.-le sünniaastapäevale. Teises saates Founi pärastlõuna tuleb juttu TPS-i kammerorkestrimuusikast. Saatesarja autor on Maia Lilje. Kreeka mütoloogiast on pärit jutustus, mille sisu oleks järgmine. Ärkadjas elas kord nõiduslik. Kuid kaunis nüüdseks Süüriks. Ühel päeval märkas teda metsade aasade jumal Paan. Kes armus ja teda kohe oma naiseks ihaldas paani hirmuäratavad välimusest kohutatud sööriks põgenes otsides pääsu kaitsejumalamäelt arteimiselt ja paludes, et too ta pillirooks muundaks. Just samal hetkel sirutus sööriksi järele Paan kuid tema sõrmede vahele jäi vaid pilliroog, milles ta erineva pikkusega torukesi kokku sidudes. Päraselt löödi meisterdas et sellel oma kaotusevalust mängida. Nii sündis legendi järgi paaniflööt sööriks TPS-i pala soolo Födil. Just sellist nime kannab. Muusikaliselt meenutab Süürings Tobani kaebekauge kaja tuntud orkestri prelüüdi fauni pärastlõuna alustavat flöödisoolot ja tuleks meenutada, et kreeklaste paani tunti Roomas faunusele. Flööt näib olevat üks helilooja meelisinstrumente, mis paljudes orkestriteostes solistlikult esile kerkides loob erilise ta suurseid kõlavärve. Paaniflöödi-ist jutustab kade püssi melismaatiliselt peenekoelised flöödimängu meenutava klaverisaatega laul Pier Loui antiikpoeesia mõjudega tekstile tsüklist bilitise laulud. Ühes hilises teoses sonaadis flöödile, vioolal, harfile on sel instrumendid kõlavärvide loomises oma roll. Sellest teostes kõneldes rutta, majasid helilooja viimasesse, viljakas loome aastasse, mil ta vähihaigusest füüsiliselt puretuna komponeeris üksteise järel süüdi must ja valge, kahele klaverile, 12 etüüdi klaverile, sonaadi tšellole ja klaverile ning nimetatud sonaadi flöödi-le, joolale ja klaverile. Ja lõpuks tema ühtekokku 12-st kammerteosest viimase sonaadi viiulile ja klaverile, mida kuulasime juba eelmises saates. Sonaadi flöödi Lebioolale ja harfile lõpetas TPS-i 1915. aasta oktoobris. Esiettekanne toimus alles märtsist 1917 tema kirjastaja eniilduraani privaatkontserdil. Algselt oli see mõeldud flöödi oboe leia harfile kuid looja valik langes oboe asemel vioola sumedama tumedama kõla kasuks, mis muusikat õrna kurbusega looritas. Paali kaebad näivad sellegi loo flöödihelides elustavad ja harfi antiiksed instrumente. Timpanoni Rotaloniet singlit meenutab, mäng loob kohati pakantlike rütme. Helilooja enese sõnul meenutab see hiline teos aga kunagiste püssid, Nocturnide loojat. Pöördume nüüd aastaid tagasi püssi varase loomeperioodi ühe olulisema ansambli teose keelpillikvarteti Keemol juurde mille loomise aeg oli ta veel oma isikupärase väljenduslaadi otsinguil. Aastal 1893 valminud kvartett näitab veel seotust traditsioonidega nii neljaosalises tsükli ehituses kui äärmiste osades sonaadivormis ja temaatilises ühtsuses. Kuid teose uudsus oli tolles ajas nõnda tähelepanuväärne, et kutsus kunsti ja muusika olemuse üle diskuteerima mitte ainult muusikuid. Näiteks arutles oma romaanide tsükli kaotatud aega otsimas esimeses raamatus Swanni poolel nimekas kirjanik Marcel prust järgmiselt. See muusika ilmus mulle tõesemana, kui kõik raamatud, mida lugenud olin. Mõnikord mõtlesin, otsekui oleks viinud mind selleni kus me mitte ideed tundnud polnud, vaid tundnud selle kirjandusliku, see tähendab intellektuaalset ülekannet, mis annab teada, selgitab, analüüsib, aga ei komponeeri uuesti, nagu muusika seda teeb. Prust jätkas. Nii olid selles muusikas mõned visioonid, mida on sõnades pea võimatu väljendada. Mis jäädvustamiseks pea keelatud on jäme uinudes iga silmapilk nende ebareaalse lummuse paitust tunda saame. Ka on Marcel prust avaldanud mõte vaid läbi kunsti, saame vaadata iseenda seest kaugemale ja näha maailma teise pilgu läbi. Aastaid hiljem oma surivoodis oli prost teda külastanud muusikuid palunud et nad seda teostalle uuesti mängiksid. Nimekas laulja tiitli Fishel Discover kirjutab oma mahukas debiicii raamatus Pealkirjaga fauni kaebekauge kõla järgmised read. Kvartett ilmutab uue kunstilise kreedo märke fantaasiarikas kirglikult hingav ohjeldamatu Titüramlik. Eelkõige viimases osas me kuuleme siin varjamatult, mis muidu vaipeedetult või ülimat pinguldatud päevavalgele tuleb. Tepissi enesekirg. Kloote püsikeelpillikvarteti esmaettekanne toimus 29. detsembril 1893. aastal Franz sandindee poolt juhitud rahvusliku muusikaühingu kontsertide raames. Pleieli saalis mängis Belgia kvartett esipuldis debiicii Loomingu hilisemgi toetaja. Tollal loba kuulsamaid viiuldajaid sai, nagu kirjutati parimat esitust, võinuks teos vaevalt leida. Me pühendume tänases saates kakloote püssiorkestri teostele neist mitmed on ühel või teisel moel seotud ka tema lavamuusikaga, mis on iseseisvaid orkestri teostaks vormunud ballettidest koreograafiliselt poeemidest. Peatume kõigepealt pisut arvudel. Kloote püssi loomingu loetelus on piis originaalset orkestriteost. Kahes neis kasutab ta peamiselt kõlakoloriidi rikastamiseks ka koori. Esimene neist sümfooniline süüd kevadorkestrile klaverile ja koorile aastast 1887 ning sümfooniline trikk tühjon nokk tunnid aastast 1899. Nende vahele jääb prelüüd faunid pärastlõunaaastast 1894. Kolm. Sümfoonilise eskiisi meri on valminud 11 aastat hiljem 1905 ning viimane kujundid aastaks 1912. Iseseisvate orkestriteostena on püsima jäänud ka algselt balletimuusikana loodud Gamma ja mängud aastast 1912. Muusika viimasest kõlas juba eelmises saates soolopillidele orkestriga on originaalversioonis kaks teost. Fantaasia klaverile ja orkestrile aastast 1889 ning kaks tantsu harfile ja keelpilliorkestrile aastast 1904. Orkestriversioonis on talletunud algselt ansamblis klaveriga loodud rapsoodia saksofonile ja rapsoodiaklarnetile, mõlemad rošeetud kassi orkestratsioonis ning veel päike, pala klarneti klaverile, helilooja enese orkestratsioonis. Orkestreerituna võib kuulda ka mitmeid tema klaveriteoseid ja ehkki mitte helilooja enese arranžeeringus nagu tegi seda ära veel oma klaveripaladega on nad mitmeski TPS-i loomingut käsitlevas raamatus kantud tema orkestrimuusika nimekirja. Neist olulisemad on tsükkel lastenurk dirigent Andresega plee ja neljale käele loodud tsükkel kuus antiikset epitafi. Ernest Ansermee orkestratsioonis on teada fakt ette. Püssi kavandas loometee alguses ka sümfooniat kuid sellest on säilinud vaid visandid klaverile neljal käel aastast 1880. Mitmedki teosed ei realiseerunud pikas loomeprotsessis selliselt, nagu nad helilooja vaimus idee tasandil visandunud ta viimistleda oma teoseid üldse kaua, eriti orkistratsiooni lihvides ja tegi veel parandusi viimasteski proovides ning pöördus juba haigena mõnegi juurde neist uuesti tagasi. Nii oli see mallarmee poeemist fauni pärastlõuna inspireeritud muusikaga, mis algselt oli planeeritud ulatuslikuma kolmeosalises iroonilise teosena kuid lõplikult valmis vaid esimene osa prelüüd souli pärastlõuna oli avanud tee TPS-i rahvusvahelisele tuntusele. Seda teost juhatasid tuleval aastal ka tolle aja suurimad dirigendid Richard Strauss, Gustav Mahler ja Arturo Tosca nii Euroopas kui kaks viimast Ameerikas. Kõigi nendega olite püssiga isiklikult kohtunud. Toscaniini oli esmakordselt Milano La skaalas juhatanud ooperit Bellaasimeli saanud ja on märg käimist väärt. Et veel enne siirdumist Ameerikasse oli olnud ka Mahleri soov tuua see ooper lavale Viini keiserliku õukonnateatris Ka järgmise sümfoonilise teose Nocturnid lõplik lahendus sai esialgsest ideekavandist, erineb. Helilooja oli mõelnud selle pühendada ju see isaiile ja anda muusikas esiletõusva rolli sooloviiulile. Siis kontseptsioon muutus, ta loobus viiulist ja lisas orkestrile viimases osas sõnadega. Ta vaid vokalisina laulva 16-st häälest koosneva naiskoori. Teosest kõneldes on debiicii öelnud. Pealkirja Nocturnid tuleb siin mõista üldisemast deklaratiivses mõttes sest tegemist ei ole tavalise Nocturli vormiga vaid see kätkeb endas erilisi muljeid ja valguse peegeldusi. Esimene osa pilved on pilt lõputust taevast ja sellel aeglaste melanhoolselt pilvede pea staatiline kulg, mis suursuguselt hajub õrn valgesse halli. Teine osa pidustused on liikumine, mis kantud tarand. Tellelikust karakterist see on leegitsema, hakkavad. Tuledega atmosfääri tantsid, rütm, piduliku rongkäigus särav ja viirastuslik visioon, mis rahvahulga üldisse hoogu suubub. Kolmas osa sireenid, see on meri ja tema lakkamatu Rütt hõbedaist lainetest kuuvalguses kõlab merelisi hukutavalt, peibutavad müütiliste sireenide salapäraselt naerab ja hääbub. Laul. Veel kirjutasite püssinokk turnides eksperimenteeris ühe ainsa värvi halli kõikvõimalike kombinatsioonidega mis maalikunstis tähendaks stuudiumi hallis. See kõlaver helisepte püssi orkistratsioonis aga sadades varjundites. Trip TÜH on valmis juba ooperi Belleaasimeli saanud komponeerimise aegu ning kõlas Pariisis esmakordselt 1900. aasta Okto. 19. sajandi orkestrimuusika esimene revolutsiooniline uuendaja kõla dimensioonide avaldaja oli prantslane ectorterlioos, kelle traktaadil moodsast orkestratsioonist on tänaseni ulatuv tähendus. Kloote püssiorkestrikäsitlus on aga uuema aja 19. sajandi lõpukunsti esteetikat tema enese ainulaadsest, maailmanägemisest ja loodusetunnetusest sõltuvalt palju tantsi, peenem ja kõlavarjundirikkam kui Bellioosil ja orkestrimuusika edasisele arengule teed näitav kuni 21. sajandini välja. Kui me peame silmas kasvõi jaapani nimekaima nüüdismuusika esindaja. Tooru take mitsu teoste helisevad maailma mis avaneb nagu depressiilgi juba teoste väga poeetilistest pealkirjades ning haprates kõlades värvides, peente strukt tuuridesse liinides. Just kõik see, mida te püssi oli Jaapanit kunstis imetlenud. Take, mis on prantsuse heliloojat ise nimetanud oma stiili suurimaks mõjutajaks. Ja nii ongi Debussy oma muusika kaudu sillaehitaja erinevate kultuuride ja ajastute vahel. 1905. aastal ilmus trükist sümfoonilise Esskiiside meri partituur, mille tiitelleht oli kaunistatud reproduktsiooniga jaapani kunstniku Focus Sai värvilisest puulõikes suur laine. Reproduktsioonivõime näha ühelt fotolt, kus te püssi on, oma kodus poseerimas teda külastanud Igor Stravinski. Meri valmis aastal 1905 ja kõlas esmakordselt oktoobris Lamoree kontsertide sarjas. Samal ajal esitleti siin uue kunstisuuna esindajat foobide matissi. Ani wandongeni värskeid teoseid, mis olid Impressionistidega võrreldes toonud kunsti jõulisema metsikuma värvide skaala. Enam kui faunis või Nocturnides on ka TPS-i väljenduslaad kantud siin mere taltsutamatu stiisiast. Esiettekandes valmistumine möödus raskustega, palju aega kulus proovides vigaste orkestripartiide parandamiseks. Mõnegi depressiit toetava muusiku arvates lähenes dirigent Ševjaari tööstil orkestrantidega pigem loomataltsutaja. Nende innustusel tõusis helilooja teose järgmiseks ettekandeks Klee teatrilaval esmakordselt ise dirigendipulti. Ja kuigi ta juhatas järgnevail aastail oma teoseid nii Londonis, Viinis-Budapestis, Peterburis ja Moskvas, veendus ta, et pole just dirigendiks sündinud. Kriitika leidis sageli ette, mis i kui dirigent alt heliloojat Denissi. Merd võiks nimetada, kas sümfooniaks osadega allegro Scertsuja finaal kuid maalri klassikalises mõistes puudub siin temaatiline konflikt. Helilooja nimetab teosoosi Esskiisideks. Muusikast saab helilise peegelduse ürgne loodus oma lõpmatus haaramatuses. Püssi oli sageli veetnud oma suvekuud mere ääres. On teada, et nooruses oli ta koguni unistanud meremehe kutsest. Ma armastan merd. Kollel igatsenud tunda tema lähedust, kirjutas ta ometi helise, minu muusikas. Otsesed mere muljed või kogemused. Siin on midagi, mida muusika enam suudab kui maalikunst. Siia koonduvad värvide ja valguse liikuvad variatsioonid. Siin peegelduvad hingeelamused. Ehkki teose kolm osa kannavad poeetilise pealkiri, on tulemuseks puhas muusika mis ei järgi mingit kindlat sõnastatud programmi. Esimene osa meri koidikust keskpäevani. Teine osa lainete mäng. Kolmas osa tuule 20 merega TPS-i viimane orkestriteos kujundid sündis ajavahemikus 1000 907911 ja see kujutab endast viieosalist tsüklit, mis ammutab impulsse prantsuse, inglise kui hispaania folkloorist. Tsükli ulatuslikum keskmine osa Ibeeria mis koosneb omakorda kolmest palast, on nagu mitmed tema klaveri paladki inspireeritud Prantsusmaal armastatud hispaania muusikast. Hispaania temaatika oli populaarne prantsuse kirjanike see Kotjee Merimee kui muusikute loomingus. Kui nimetada vaipide Lalo Sabree teoseid. De püssi tundis ka vene heliloojate, näiteks Glinka ja Rimski korsakovi Hispaaniast inspireeritud teoseid. Pariisis andsid noil aastail tooni ka Hispaania muusikud, kes siin õppisid või tegutsesid lühemat või pikemat aega nende hulgas ära saate Kasas granadvus all peenis turina defalia. TPS-i ei olnud käinud kunagi Hispaanias, nagu seegi oma Carmelit looma asudes kuid tundis hispaania muusikat eelkõige isakal peenised klaveri ja mõningate Manuel de palja varaste teoste järgi. Faliaga oli ta tutvunud kohe viimase Pariisi saabudes aastal 1907 kui ta oli juba alustanud tsükli lõppversioonis. Viimaseks osaks jäänud kevade loomist. Kuid kes leidsid, et Libeerias on püssi jäljendanud, Morris Ravelli Neil aastail peeti aga hoopiski tee püssi enese epikooliks. Muidugi tundsite püssi Iierrewell nii teineteist kui vastamisi muusikatki. Ja nende loomingus on palju kokkupuutepunkte, kuid samavõrd ka erinevat. Ravel oli päritolult poolenisti pask ja nende muusika hispaanialikus juurdub erinevast pinnasest. Depressiiravelli niigi distantseeritud suhted olid sageli pingestatud mõnede kriitikute provotseerivatest katsetest kõnelda ja kirjutada Äravellist ikka ja jälle. Kui TPS-i jäljendajast. Kujundite esimene tervikettekanne toimus 1913. aastal on huvitav fakt, et esmakordselt jäädvustati see heliplaadil aga alles aastal 1951 San Francisco sümfooniaorkestriga Permonto juhatusel. Nagu öeldud, algab trip tühjon inglise šoti muusikast inspireeritud šiidiga ja lõpet kevad wandoga. Täna kuulame katkendeid selle trip tühoni keskmisest Ibeeria osast mis omakorda liigendatud kolmeks iseseisvaks osaks. Värviballetti loovad siin mitte üksnes Hispaania koloriidi, rõhutavad kastan, jetid vaid mitmed teisedki instrumendid Tamuurid, ksülofon, kellamäng neljale mängijale kaks harfijad sellesta. Soolopillidele tõusevad esile puu- ja vaskpillid. Uudne ja efektne on keelpillide roll mitmeti liigendatud kord kitarrilaadselt näppides, Dremulutes, väreledes ja klistandades, kui kirgastes valgus kihkudes sähvides. Esimene Ibeeria osa kannab pealkirja tänavatel ja teedel. Pilte Hispaania vahelduvate kontuuridega maastikest ning palja sõnul hõljuvad kajad küladest heledalt valgustatud atmosfääris. Teine osa aroomid siin heliseb valja sõnul Andaluusia öiste aedade magus, raskelt joovastav. Kolmas osa pidupäeva hommikul hispaania rahvapeo Beatööritavat rütmid millesse suubub uhke rongkäik, ühinedes pidulistega. TPS-i muusika leidis kiiresti jäljendajaid, nii neid, kelle nimesid täna vaevu tuntakse kui juba 20. sajandi suurte prantsuse heliloojate hulgast. Kui tuua näiteks kas või oli v, mis jäi ja piir Puleesi loomingut. Pulees on suure kaasmaalase muusika andunuim teenija ka dirigendina. Meile lähedastest on püssi mõju varjamatult tunnistanud Kazanzibelius. Nii oma orkestriteoses allutarid ehk ookeaniidid või isegi kullerbo sümfooniat ja mitmetes lauludes. TPS-i tunnustuse pälvis Sibeliuse aga temaga, kohtudes Londonis püssimuusika mõjust eesti heliloojate loomingus. Me oleme juba aga sarja järgmises saates. Te kuulsite teist saadet prantsuse heliloojale Kloote püssile pühendatud sarjast. Selle autor oli Maia Lilje ja mängis kokku Katri maadik de püssi muusikat esitada Filipp Perno Juliard kvartett ja Los Angelese Filharmoonikute Esapekka saloneni juhatusel. Meie saadet jääb lõpetama tsükli kujundid, viimane osa, kevad Rando.