Tervist, mina olen Urmas Vadi. Kes on see mees, kes muudkui räägib ja räägib imekauneid lugusid, lausa muinasjutte. Oma kohustuslikust raamatust räägib Jaanus Vaiksoo head kuulamist. Tere, Jaanus Vaiksoo, tere. Alustuseks loeksin jällegi ühe katkendi sellest raamatust, millest me kohe rääkima hakkame. See on sinu nii-öelda kohustuslik raamat eesti kirjandusloost kui kaks eelmist raamatut, millest meil need need saated olnud on? Smuuli ja ja kivika raamatut vastavalt siis muhulaste imelikud juhtumised ja nimed, marmor tahvlil. Et need sealt ikkagi leidis tekste või mingit lõikamist ja ikkagi noh, ei tunnegi ära või noh, mina igatahes mitte siis selles raamatus oli ikkagi üsna raske leida selliseid lõike, mida, millest kohe ei oleks aru saada, vaata et ahah, see on siis see loeng ühe katkendi ja ma arvan, et kõik saavad aru, mis asi see on. Ta oli talus varsti oma inimene. Ta ei armastanudki nii väga tööd teha, kuid ta käskis, juhatas sulaseid ning tüdrukuid. Koodi jooksid koertest puretud. Õhtuti aga mängis ta neile kannelt ning rääkis kummalisi lugusid oma elust. Jaanus vaiksoo, sa ütle siis ära, mis on, see on Gailiti romaan Toomas Nipernaadi ja noh, nagu sa ütlesid, et päris raske valida katkendite seda inimesena ära ei tunneks, et tegelikult noh, kalliti kohta on ka öeldud, et ta on selline mees, kes eluaeg kirjutas ühte teost. Et kõik teosed on nagu ühtmoodi sarnased, eks, et see on võib-olla nagu kriitika poolt isegi sellise ette heitena võetud, et aga samal ajal noh selliseid mehi on kunstis ja kirjanduses küll küll eriti kunstis Jüri Arrak või niimoodi, et ega me tunneme kohe ära, ega ta sellepärast ei ole kuidagi kehv kunstniku, nii et äratuntav stiil ongi Gailiti selline omapära, aga ilmselt sellepärast angani kuidagi ainukordne meile eesti kirjanduses. Jah, aga Jaanus Vaiksoo, miks ta sinu jaoks kohustuslik on või kuidas sa leidsid selle, selle teksti, sest sul on ilmunud üks raamat, mis sa oled kirjutanud Kailitist ja Nipernaadi, st et, et noh, selles suhtes oluline tasand on kogu aeg olnud, aga kuidas ta sinu juurde tuli kõige rohkem vaimustusin temast tudengipõlves siis ta kuidagi Narvas ja, ja eelkõige just ilmselt mitte nii võib-olla isegi selle sisu poolest, aga just selle stiili poolest see Kailitlik stiil tundub olema selline, mis mis mulle vähemalt tol hetkel väga sobis, et igal juhul ma olen vist küll Gailiti kogu loomingu mingil hetkel läbi lugenud, et nüüd on juba aastaid olnud sellist distantsi, et noh, ikka väsib tüdineb mingist kirjanikust ära, et, et ma nagu aastaid ei ole lugenud, aga nüüd nüüd lugesin üsna värskelt selle Nipernaadi läbi, et oli, oli jälle päris päris hea lugeda. Noh, enne kui rääkida sellest sellest taustast või kuidas seda Nipernaadit täna oleks lugeda ja kuidas ta tänasel hetkel meiega kõneleb, siis noh, muidugi üks üks asi, millest on räägitud hästi, palju selle Nipernaadi puhul on on see autobiograafilises, et see tegelane on kirjanik kirjanik kirjutab seda raamatut ja kuidas ta siis nagu kalpsan ringi nagu ühest kohast teise, kuidas siis inimesed sellesse nii-öelda kirjanikku suhtuvad? Autobiograafiline liin sellises kõige üldisemas mõttes on seal kindlasti olemas. Nipernaadit on peetud küll Gailiti üheks kõige isiklikumaks teoseks kus Gailiti tunnust kõige kõige rohkem sees, noh, vahest öeldakse ka, et leegitsev süda on ehk kus on seda kalliti elufilosoofiat tuleb rohkem esile, et aga Nipernaadi on jah, et sageli siin kolmekümnendatel aastatel Nipernaadit on kujutatud nii et Gailiti Nipernaadi-na ja vastu kui pidi, et noh, see autobiograafilisest tuleb võib-olla just nagu sellest sellest kõige rohkem välja, et et Gailiti sa vähemalt need, kes teda tundsid kaasajal. Et kallites oli justkui selline mingi varjatud pool, et ta oli ühtpidi selline ligi kahemeetrine kolge, eks, kes kuskil istus, kuidas noor Seurulane oli, eks istus kuskil kohvikus, vaatas möödujaid sellise küünilise pilguga, tegi selliseid küünilisi repliike, viskas nalja, eks kiilakas, eks, kes võib-olla mingis väike kodanlasest tekitas õudu natukene taga. Aga teiselt poolt, kes teda siis lähemalt tundsid nagu Visnapuulähedane sõber või et need, need teadsid, et samast oli selline hästi kuidagi haavatav õrn hing või selline lüüriline pool nagu tegelikult seal Nipernaadi see avaldub või iseäranis tuleb see Kaljo Kiisa lavastatud filmis välja, et noh, seal neid erinevaid novelle seob see Ernst Enno rändaja õhtulaul selline anne maasiku esituses, selline lüüriline, melanhoolne viis, eks Ma kõnnin lõputu teed ja Gailiti, see oli ka peidus, mida ta justkui nagu kiivalt varjas, eks nagu Nipernaadi, ta ei öelnud kunagi, kes ta on, või luiskas mingisuguseid lugusid, kuid kord oli parvepoiss, eks siis oli mingi soo, kuivendaja või rätsep või köstrite mängis ja keda keda kõike veel, eks, et kusjuures seda on peetud kriitika poolt ka romaani kõige nõrgemaks kohaks, et ta lõpus avaldas oma tõelise mina, et et tegelikult on tegemist kirjanikuna, see olekski võinud jääda lõpuni avamata või millega Gailiti vist olen lugenud, et oli ka sellega isegi päri, et ta lubas hiljem romaani ümber töötada. Aga ta on seda töötanud ka, seda ei olnud ikkagi töötanud. Ilmselt see ikkagi muutus, kohe on sedavõrd populaarseks kui me rääkisimegi sellest kohustuslikust kirjandusest, et siis mulle tundubki, et, et miks ta on oluline, et, et omal ajal sai kohe niivõrd populaarseks, eks, et seda nagu lugesid kõik vä? No siin mälestustest olen lugenud, et kui ta 28 aastal ilmus, et siis sai omamoodi selline bestseller kohe kirjanik Raimond Kolk on meenutanud ta karjapoisina sellise tohutu põnevusega kõigepealt, et naabripoisilt kätte saada see laenukse siis ta ühe, ühe päeva jooksul ühe karjapäeva jooksul luges sulle ühe hingetõmbega läbi ja samal ajal Eduard Hupel kirjeldanud, kuidas noh, seltskonnas oli heaks tooniks nagu sellest Nipernaadit rääkida ja sihuke tõusiku prouad nagu omavahel vestlesid Nipernaadi, sest et noh, et selles mõttes ka kohustuslik kirjandus jah, et kõiki nagu huvitas, eks, et tal on nagu. Mul on kuidagi tunne, et ta on nagu, et noh, see Nipernaadi ongi selline, mis, mis kuidagi meeldib nagu inimestele vaid see tüüp. No ma ei tea, tänapäeval natukene selline nagu Jaan Tätte. Et ühelt poolt nagu, et ta teeb head nalja, eks, et seal on nagu sellist huumorit kõvasti, eks, et sihuke hea naljamees, eks ju. Teiselt poolt oskab ta rääkida selliseid romantilisi jutlemisesti nagu naistele väga meeldivad ja kannel on tal kogu aeg kaasas ja rändab mööda ilma ringi, eks, et niimoodi, et noh, et et ja noh, kõigile meeldinud. Aga kui tullagi sellesse meie tänasesse päeva ja et kas lugesid seda uuesti, on mingisugused teemad mingisugune tegelikult ka selle Nipernaadi enda olek, mis, mis tänases päevas meiega räägib, noh ma mõtlen konkreetselt ka mingisugust sotsiaalset mõõdet tegelikult seda annab, et välja lugeda küll no kasvõi see, et ta on kirjutatud 27, kui Eesti vabariik oli juba nagu ennast kehtestanud juba ja inimesed ehitasid endale talusid ja, ja nii edasi ja nii edasi, et noh, sa enda raamatus sellest Gailit ja Nipernaadi rääkinud ei rääkinud ühest võimalikust lugemisviisist. Et ta nagu narr, need narrid alati teevad seda, et kui nad teevad head nalja, et neile on kõik lubatud, et nad nagu näitavad seda ühiskonna pilti. D peegeldavad seda tagasi, et mulle tundub, et see on üks nagu võimalik lugemisviis tänapäeval, kus me oleme ka nagu sellised üliedukad meil kunagi ei ole enam aega lihtsalt jalutada kuskilt läbi metsa ja need monoloogid, noh, need sellised ülem laululikud, romantilised Armo monoloogid, mis ta seal tüdrukutele räägib, eks, et need on, et nad peretütred igatsevad seda, seda kuulda peretütred või sulase teenijatüdrukud, eks, kõõrdsilmne tralla või, või peretütar Ello või mõlemad ühtviisi, et neile on sina kuidagi sellest elust reaalsusest väljatulek. Et üks asi võib olla täiesti, sa ütled, et siis oli 28. aastal, kui ta ilmus, et Eesti vabariik oli suhteliselt noor, et tegelikult ka, et et mina lugesin teda hästi intensiivselt just nagu 90.-te alguses, kui jälle oli ju eesti iseseisev Eesti riik üsna üsnagi noored, siis tundus mulle hästi selline kentsakas, kui ma sattusin seda Nipernaadit niimoodi lähemalt uurides sellise 69. aasta Kaarel Irdi lavastuse peale, et on muusikaliseks teinud Nipernaadi st eks kus, kus ta on siis tol ajal noorele kriitikule Reet krustenile, kuna reet krustan, polemiseeriv Irdiga julges ilmselt noore noore naisterahvana Hirdile nagu saba peale astuda teatud mõttes, et see muusikal nagu ei tabasele Nipernaadi olemust või et sellisest tundlikkust lüürilised ja mitme plaanilisest teosest on, on ird teinud sellise jämekoomilise just nimelt nagu ühiskonnakriitilise lavastuse eks, ja kirjutanud sellesse sirpi suure vastulause klassikaline kirjanduspärandi teater, kus ta siis nagu marksiga toestab oma nagu neid seisukohti. Et see tundus väga naljakas tõesti, et ird nimetab seda Ellot peretütar Ellot nagu kulaku tütreks, eks. Kes abiellub Lombaka kirikuõpetajaga ja niimoodi irdunud, vaadelnud seda nagu klassivõitluse positsioonilt, et see on nagu sellest aru, miks see võib olla nagu mingit vastumeelsust tekitavat jahedamaga. Aga teistpidi võib-olla nagu noh, mis, mis sa just ütled, et nüüd võib-olla nagu siin ligi 15 aastat hiljem nagu seda lugedes, et, et võib-olla tõesti on ka nagu mingi mingisugune selline Hirdi tõlgendused on ikkagi selline väike tõetera sees, et ta ongi nagu selline nagu vastandab ennast nagu väike kodanlusele või sellisele heaoluühiskonna läheks, et et ega seda see sammas nagu eitada 90.-te aastate alguses, kui me oleme iseseisvad, tundus nagu see r tõlgendus väga veider, eks, et aga vaat kuhu me oleme nüüd jõudnud oma ühiskonnaga täna võib-olla see ei olegi nii väga üle tõlgendus erdi poolt, et, et see on ka nagu üks võimalik täiesti üks võimalik tasandilt vaadata teda tõesti nagu omamoodi sellise pilkena sellisele heaoluühiskonnale või see, see selline noh, et on hästi-hästi mitmekihiline, selleks ka kohustuslik kirjandus, temas on mitu kihti olemas tegelikult et igaüks võib sealt midagi leida, tõesti. Öö oli vaikne ning lämmatavalt palav. Taevas kahvatult hõbehall, üksikud tähed vilkusid tuhmilt. Täiskuu hakkas roostetama läbi puude kõrtsi taga piiratud realiste sookaskede ja haavadega seisis väike ait, madal ja lünki vajunud. Sammaldunud katus, nõjatus seljaga otse vastu maad. Harjalaga kasvas lopsakas hein ning raudnõgesed. Takkijate suured puhmad seisid mõlemal pool läveniit, vähe kaugemal olid täis valget soovilla. Nipernaadi astus aida juurde kuulates ning koputas. Anne-Mari armas, kas kuuled selle minatoos oma mees kandlega, kellega sa olid tormi ajal seal soo ääres poollagunenud küünist. Mäletad. Ja toosama poiss, kellele sa rääkisid küübist Joonast, Paavli jaanist, oma vaesest õnnetust meest, jäirusest kes on pandud istuma ränga hobusevarguse pärast. Anna andeks, et tülitan sind. Pidin juba kindlasti lahkuma, siit juba läksingi ära, kuid siis tuli meelde, et võib-olla Anne-Mari polegi nii kuri, palub mind ometi Riivukeseks enese juurde? Ei, muidugi mitte kohe, mitte täna ega homme ka Ülehomsest, ärme veel parem, praegu räägime edaspidi vähe hiljem ütleme nädala või paari pärast. Siis kui harjud juba minuga, kui oled juba visanud paar tulist pilku moodsa tänaga, lubavad mul niisama siin vähe istuda ja lobiseda, eks ole. Tahad aga olla eriti lahked, nihuta oma voodi uksele lähemale, muidu ei kuule Sa mind kindlasti mitte. Ta pani kandlekivi najale, pühkis higi ning istus aida lävele. Ööd on nii tulised, ütles ta. Nii tulised ja valged, vaatad päikese loodet ning oled vaevalt jõudnud pöörata selja, kui tuleratas, kumab ja särab juba laeva vastaspoolel. Oli ööd või ei olnudki. Ning see tib nii rahutuks ja haigeks rändad, kuid tõbine ringi ei leia enam oma parajat paika. Ja und pole raasugi. Oled põgus, kui lind oksal. Ja ma tean, et seal on veel üks huvitav tõlgendus, kuidas seda Nipernaadit näha. Et see on see, et Nipernaadi on hull? Jah, et kui ma seda Nipernaadi raamatut niimoodi lähedalt omal ajal lugesin, seda sai nagu isegi mitu korda järjest loetud otsides läbi töötades nagu kõik kogu seda retseptsiooni lugu, mis on tema kohta ilmunud, et et siis see Nipernaadi tõesti, et ma olen isegi vist ühe konverentsi materjalidega tutvudes ma kuidagi sellele sattusin, et täitsa võib lugeda ka sellisel kombel Nipernaadit ma ei tea, kas näiteks professionaalsed psühhiaatrid seda nii teevad, aga et näiteks Nipernaadi vastab sellisele Tanja sümptomitele, ta justkui põdes maaniat, et ma siin too näiteid, ma vaatasin, et maania siis on selline meeleoluhäire, mida iseloomustab patsiendi haiglaslik meeleolu, kõrgenemine, et reeglina kaasuka mõttekäigu kiirenemine ja tahteaktiivsuse tõus, eks, et tähendab, tal on selline kõrgenenud meeleolu, eks. Ja selline tohutu tegutsemisvajadused siis siin on veel see lisaks, mis on ka Nipernaadi väga iseloomulik, et maaniaga patsient või mõnel juhul kergesti partnereid valimata armuda. Maniakaalne isik suudab kiirelt luua suhteid, kuid ei suuda neid pikaajaliselt hoida. Eks see täpselt nagu täpselt Nipernaadi läheb ja, ja siis noh, kuni selleni välja, et söömine, joomine ja unevajadus nagu kohati nagu täielikult kaovad või nagu Nipernaadit, kui ta satub nagu joovastus, ehk siis unustab ta ärasöömise joomise magamise eriti suvel, eks, et kui kõik nagu normaalsed inimesed nagu magavad kusagil ehk siis tema istub seal aida, aida ukse taga ja, ja räägib nagu need oma armumonolooge, eks. Ja et see võib varieeruda siis lihtsast heast tujust, sellise eufooriline käit. Kohtumiseni, eks, et et ja koos sellega kaasneb siis selline pidev kõnetulv ja tegutsemistung ja vähenenud unevajadus, eks ju. Et see on veel kuidagi nagu tsükliline, et eriti suvel, kui suvi saabub, eks Nipernaadi ju käivitubki nagu ta on öelnud, eks siis kui lumi läheb, eks siis läheb Nipernaadi liikvele, läheb rändama, eks ta ei suuda paigal püsida, eks. Ja siis on, et ma, kui ma seda veel vaatan, et ta võib siis tänu sellele noh, korda saata uskumatuid asju ja isegi nagu sellega siin ühes episoodis vist oli, kus oli valgetööd või kus ta läks ühte külla, mis oli soode ja rabade keskele peitnud sellel asi kuses hobusevargaid, sihukest kahtlast elementi mustlasi ja ja siis seal seal ta esines kui soo kuivendaja, eks dünamiidiga laskis õhku seal ühe paekivi piinamis hoidis jõevett kinni, ta väitis, et ta kuivendab sellega soo ära, aga sellega ta hoiutusele ümbruskonna heinamaad või ühes novellis, kus olid vennad nõgigikadeks, kellele ema ära suri, eks see on filmis ka niimoodi, aga seal raamatus on ta veidi teisiti, et seal nõgigi kastel pärdik paneb leekima ja siis ta ajab nagu rahva kokku ja pärdik jookseb kasesalus kase otsa, siis ta ässitab kõik, et kõik raiuvad nagu Kasesalu maha ja tallavad rukkinurme maha, et see niimoodi see on ka viide nagu kilplaste Dilblastele. Jah, kindlasti, et nendele rahvajuttudele on ka nagu Nipernaadi puhul palju viidatud, et siin tekib nagu seosele Euroopa kirjandustraditsioonidega, et sild, bürger või keelplased til luulensheegele, eks palju on viidatud vä, vaid ongi hote või sellise Hampsuni hulkuri, et noh, et tal on tegelikult palju sugulasi Euroopa kirjandustraditsioonis, noh, et kusjuures ta jää neile nagu alla, eks. Ta on täitsa võrdväärsena nagu sinna jadasse. Teda tõlgiti omal ajal väga palju, et, et siin võib olla Kairitil läks hästi, et ta kõigepealt tõlgiti ta sinna suhteliselt kiiresti saksa keelde, eks. 31 juba kolm aastat hiljem, et ja Saksamaal leidis ta kuidagi väga hea vastuvõtu. Herman Hesse on näiteks kiitnud Nipernaadit tõsija COWI kiitva arvustuse kirjutanud Nipernaadi kohta ja kas sa tead, mis ta kirjutas või kuidas, mis, milline seevastu saksa tõlkele oli? Nad kiitsid väga, see oli natukene ka selles mõttes seda ma seda saksa retseptsiooni olen püüdnud küll kätte saada. Et see on huvitav, et nende jaoks oli nagu Kailid selline noh, nagu justkui selline puhas lehte selline ürgandekas maapoiss, eks, kes on justkui linna tulnud ja siis kirjanikuks hakanud, ei kirjutanud järsku sellise suurepärase teosed. Sakslasi vist võlus ka Nipernaadi need looduskirjeldused. Et need on tegelikult väga sellised võimsad tegelikult looduskirjeldused on seal tõesti nagu sellised väga-väga tundlikult kirjutatud ja poeetiliselt, et noh, saksa saksa tõlkepealkiri ongi Nipernaadi diaarest saite, näeks et Nipernaadi aastaajad, et sellele on pööranud sakslased kuidagi. Noh, ilmselt sakslased ei tundnud võib-olla seda Eesti siin Euroopa äärealal oleva nagu Põhjala riigi seda olustikku võib-olla veel kahekümnendat aastat. Ta lõpus võib-olla sellepärast tunduski, et mees metsast kirjutab nii hästi, et jah, et samas nad ju ei teadnud seda varasemat Seuro aegset Gailit, kes oli ju kirjutanud täiesti pööraseid fantaasiaid, saatana karussell ja selgudes nunnakloostris vagan on saatanaga patustades toob ilmale viis sinist põrsast ja tal oli ju täiesti selline. See periood oli veel täiesti selline pöörane fantaasialend ja niimoodi tegelikult igatpidi nagu linnamees. Et et aga eks teda mõjutas muidugi see sünnikodu Sangaste kant ja Lõuna-Eesti loodus ja noh, see on seal romaanis muidugi tunda, et hästi tundlikult on tal selle välja toonud, et aga mis on see toonane ajastu ja see kontekst, mida tänasel päeval peaksime teadma, et, et mis on need asjad, mis sealt ütleme, nooremale lugejale või mingitele noh, tõepoolest nendele inimestele, kes praegu keskkoolis käivad või et noh, sa oled õpetaja, et oled sa nagu enda õpilastega rääkinud, et on seal mingisugused asjad, mis on nagu läbi aegade mõistetavad. Noh, muidugi on aga et on ka mingid detailid, nüansid, mingisugused elukorralduslikud asjad, mis, mis jäävad segaseid või, või mis, mis peaks nagu üle rääkima. Nojah, et siin on tegelikult nagu kaks tasandit, et kui rääkida, et võib-olla, mis sellest tekstist nagu tänapäeval on olulist, et siis ongi, et noh, seal on ka nagu kindlasti olemas selline sügavam mõõde, et noh, juba see, et sellel romaanil noh, Toomas Haug on selle välja toonud, et romaanil on väga selline selge kompositsioon, eks, et ta on justkui selline elu elumudel või elu ringkäik, et romaan algab lumeminekuga parvepoisina, siis saabub Nipernaadi mööda jõge sinna silver, kudis himu hurtsiku juurde, kus siis vaene lokki teda kohtab ja teiselt poolt on, siis lõpeb siis, kui lumi on jälle maa katnud, eks, et selline nagu suletud ring, et selles on nähtud mingisuguseid selliseid Tseesyphose müüdi tasandit või Ahas veeruse müüti, eks, kes nagu rändab igavesti mööda mööda maailma, eks ju, et kindlasti on temas nagu selline filosoofiline ja müütiline Vaata Anne-Mari. Karla soo. Ning ma ei saa aru, miks pole ta veel kuivatatud, lopsakas heinamaaks. Ka kuriseb ja suliseb ta mätas tal ning ta udutsemisel pole lõppu. Vaata kuist tõusevad valged udud väikesed soogased, Jendrikud, männid otsekui ripuksid latvapidi taevas. Ma vaatasin kose juures, seal on kõigest mõnes ülalaiune paest sein. See hoiab veed kinni. Kui seda seina mõne dünamiidi padruniga õhku lasta, jookseb suu kuivaks. Kui kummuli lükatud liud siis ei tarvitsenud enam hobuseid varastada, neid suhu peitu vedada, mustlastega sõbrustada. Isegi Jairus koju tulles võib hakata ausaks põllumeheks ning küübigi päevad saavad olema rõõmsamad. Siis aetakse siit läbi lai maanteesõitjad astuvad hea meelega pisut kõrtsi jalgu puhkama. Armas Anne-Mari missugused toredad heinamaad võiksid siin olla. Ja neile heinamaadel karjatuseksid paarkümmend Annemari piimalehma. Säärased suured punased udarad kui valged toobrid all ning Annemari seisaks oma talu lävel vaataks seda karja paar poisi Englas seelikusabas kiunumas vaataks karja naeraks laia suuga ning hüüaks. Ali. Karjaõhtule enesel valge põll lüpsimiseks ees silmad ja suu laskuvad päikest, täiskari jookseks müütsatades raskete udarad kõlkudes mööda lopsakat heinamaad kodu poole, krants kõige ees. Karjus kõige taga. Ning varsti-varsti hakkaks piim rõõmsalt jooksma, plekist nõudesse. Ja seal vaata, tuleks airus. Või küüb, noh nagu soovid hobuse ja adraga väravast sisse, pühiks higi otsaesiselt, vaataks rõõmsalt sinu poole ning lausuks. Oh pagan, tulises väävlit mõrvu ja oli see vastaks. Seejärel läheksite mõlemad kotta poisi õnglaste vaarikasabas, ikka sabas. Tall ütleks sulle veel su mees. Pole tarviski hobuseid varastada ja nende Roiude pärast vanglas istuda. Rajud kasvavad ise heinamaal kui seened metsas. Noh, kui sa küsid nagu selle selle olustiku kohta, et et siis tõepoolest, et noh, et Nipernaadi rändab mööda seda Eestimaad, eks, et see, ta käib mööda neid talusid, see on tegelikult nagu natuke on see kindlasti nagu selline noh, romantiseeritud, eks, et need sellised Eestimaa talud või nagu niimoodi kõik on nagu väga ta on kujutanud nagu seda kõige ilusamat aega, eks, et just see valgete ööde periood, eks nagu filmis tuleb, see hästi esile tegi. Film on ka nagu tolle aja kohta 83 on vist see film tehtud, et tolle aja kohta ikkagi see operaatoritöö on nagu päris hea, et see on nagu omamoodi selline laam film nagu Eestimaa põhjamaa looduse ilu ja kõik see olustik tuleb sealt väga hästi välja. Ja tollane see taluelu, et kaks Vidri lindu Paabukest, kus ta satub, hakkab mängima ise nagu taluperemeestena. Vot jah, kui filmist rääkida, et siis mul on tegelikult mulle film väga meeldis, tegelikult see on ka võib-olla üks Eesti parimaid mängufilme ilmselt Kaljo Kiisale väga hästi läbi tunnetatud ja Juhan Viiding on selles stsenarist, et mul on ainult kahju, et seal võib-olla on puuduse üks novell päev Terikeste külas, et kuhu ta saabub siis selle kadriparvi 70.-le juubelile, see oli selline küla selline ema, eks, kes oli sünnitanud 12 poega ja kaks tütart, eks kõik nagu erinevate külameestega, kellele ta jagas siis nagu maatükke selle eest, eks, ja, ja siis oli seal veel Martin näose poja pulmadest ja siis Ühe lapseristsed seal, et kui Nipernaadi esineb seal nagu kästrina, eks, et pärast sõda läheb nagu seal tõeliseks mölluks löömaks ja et seal on kõike seda raamikat ja möllu, noh mis sobiks ühte filmi võib-olla seda kuidagi tollases kontekstis oli võib-olla raske teha või ma ei tea, seda põhjustab. See on tõeliselt filmilik. Sest tegelikult jah, mingit poliitilist asja selles raamatus ju ei ole või et, et noh, et miks seda, seda on kogu aeg saanud lugeda, ta ei ole olnud nii-öelda keelatud kirjanduse ja noh, ma arvan, et sellepärast selliseid filmiga võimalik teha, et seal ei ole nagu sellist millegi vastasust, sest ega see vist oligi ainus Gailiti teos, mis ilmus nõukogude ajal, aga Gailit oli ju ikka selline nõukogude ajal täiesti selline. Noh, ma kujutan ette Endel Sõgla poolt täiesti pehmelt väljendades ikka ebasoovitav autor Nipernaadi Nipernaadi tõesti, sealt ei saa kuskilt nagu kinni hakata, aga see, mis ta paguluses kirjutab, sest Eesti on juba ka see nagu paguluse fakt iseenesest, et üks inimene, kes on siit minema nagu läinud, et siis automaatselt satub see inimene nagu mingi põlu alla või või keelu alla. Jah, muidugi, et, aga Gailit oli paguluses võib-olla ka üks, üks väheseid pagulaskirjanikke, kes suutis ennast elatada oma honoraride eest või Nipernaadit on tõlgitud minu teada üheksasse keelde ja pärast sõda tõlkimine, jätkused sel prantsuse keele, sest 46. aastal ta ilmus enne sõda kaks trükki, hollandi keeles tšehhiga Läti, Leedu, Soome, muidugi, et mul ongi, näe siin üks soomekeelne Nipernaadi kaasas, siin on 50 42 42 ilmunud. Ma olen selle Soomest ostnud Hauska jõuluisal, eks ju. Üks perekond on siis kinkinud. Ilmselt jah, näe, sellise eesti kirjaniku teose, eks kõige viimasena ilmus vene venekeelses tõlkes, et see on tore tõlge, noh, et see on tore, et ta vene keeles on ilmunud, et et siin tore asi, et tagakaanel on pandud ainult Arturaatsoni pilte. Üks kiilakas. Toonane kontekst, millest nagu nagu aru ei saa, et noh, kindlasti kus ta käib, ongi nagu külad ja talud. Et on muidugi see varsti nagu selline asi, mida nagu võib-olla juba seletama hakkama, eks ju, ja ja noh, mingisugused tegevused ja noh, muidugi need vennakesed, kes tahavad nagu linna minna mingit talu eest ära, et ma arvan, et praegu võib-olla saab sellest väga hästi aru, aga toona oli see, ma kujutan ette täielik nagu iroonia. Ma ei tea, ega seda tänapäeva noort lugejat nagu ka selles mõttes kunagi lõpuni ei tunne, eks, et mis talle nüüd isegi õpetajana, et kas nüüd läheb, läheb neile peale või mitte, et seetõttu on nagu võib-olla seda Nipernaadi konteksti vaja lahti seletada. Senini on tundunud küll, et see Nipernaadi on olnud noh, läbi läbi aegade päris menukas teos, eks loeti teda omal ajal ja on on teda armastatud ka hiljem, et aga aga just nimelt, et võib-olla see olustik hakkab jääma nagu kaugemaks, eks talu olustik ja, ja kõik see, see huumor aegadega muutub, eks. Aga muidugi noh, Nipernaadi, see grotesk, eks. No natuke on ikkagi, see on minu arust võrreldav ka Kivirähki grotesk iga, et on selline groteskne, humoristliku ta viskab samamoodi selliseid pööraseid nalja nagu läheb sellega nagu mõnuga liialdusteni välja, eks päris kaugele. Ja samal ajal on ka naljakas, et noh, kui selliseid Leele tuua, mis haagib selle, selle tänapäeva lugeja või noore lugeja maailmapildiga, et või noh, näiteks nimekasutuse noh, Kairitil on üldse sellised väga kihvtid nimed, et noh, seesama Toomas Nipernaadi Nipernaadi või Nipernaadi likus selleks tol ajal päris ruttu käibele, eks selline mingisuguse pundi nagu aseaine. Jah, jah, ei õpita, kujutame ette, kui Gailiti oleks Taleban näiteks Toomas Lepp nimeks või midagi sellist, et vaevalt see, see tüüp tänaseni tuntud oleks võib-olla, et noh, nimi on väga, tal on igasuguseid ägedaid, noh terve looming on tal selliseid täis mingisugune Jevdokija, ääreküla ja Katariina jei, Peetrus, kupelvaariashiki Miki Paal, irvik ja, ja need on ka kuidagi nagu sellised. Et ma olen seal väga oluline talle niimoodi, et noh, et need kõlavad, eks, Toomas Nipernaadi, see jääb kohe meelde. Silver kudisi. Vaat esimeses novellis tuleb, mul jäid need nimed meelde, et seal ongi nagu ta ta nagu vastandanud nagu kaks tüdrukut, kui see esimeseks, kus ta parvepoisina siis saabub, eks, et seal on selline puruvaene lokki, eks. Kelle isa on siis silver kudisiin, eks, et see on siis nagu lokki kudisi ja siis teine on selline rikas peretütar, eks. Tema nimi on Malle Haba Hannes eks. Mal Haba hannes kõlab juba sellised võimsalt. Noh, ja kuidagi sihukese kurjakuulutavalt ekse söök paha, pahane nagu, eks, aga lokki lokki kudisyyman selline hea, eks selline muinasjutt, talgem. On ikka küll nagu selline hästi romantik või niimoodi proteskija musta-valget on seal päris palju, et on selline hea tegelane, eks, vaene talutüdruk ja ja rikas peretütar exusel mal Habahanneseks nagu muinasjutt ka, eks oli ka tegelikult ju Nipernaadi oli ise väga selline terav selline Feljatonist, et tal on ilmunud kaks följetonikogu, see klounid ja faunid on nagu gaidid ja Kailitel, jah. Vabandust, näe, ma ei hakka ise juba sassi ajama, see ongi tüüpiline tegelikult vahest segad ära selle et Gailiti, need klounid ja faunid ilmunud, aga siis 26 aastal 2000 Stat enne Nipernaadit ilmustel aia grimassid. Et vot, see on väga terav, selline ühiskonnakriitiline satiir. Sellised noh, võiks öelda sellised täitsa poliitilised följetonid, et ja, ja siin siin tal on näiteks üks väljaton, kui ma olin ametnik, eks, et see ongi lugu sellisest eesti korporatiivsusest, et, et noh, et et noh, et Eesti oma väiksuse tõttu ei saa sellest lahti, eks, et kõik kõik tunnevad 11 noh, kõik on omavahel tuttavad, sugulased, sõbrad, maleva või kongikaaslased või klassivennad või kooliõed ja et noh, et kõik on omavahel hästi seotud, eks siis räägib sellest, eks, et kuidas tema siis tänu oma sugulastele sai, sai sellise sooja koha peale. Sest ta ütlebki, et, et ma olin väga heast perekonnast, kelle nimi On kirvenägu. Aga 99 protsenti tervest eesti rahvast on seda perekonda, eks, et nagu kirvekirve näo suguvõsast me kõik pärineme, eks. Gailiti iroonia, eks, et kõik tunneme kirvena suguvõsast. Tal on mitu-mitu novelli jah, kus on, mis on nagu ministri otsimisel või erakond või kus ta siis nagu räägib sellest, kuidas kuidas ta nägi õudusunenägu, et et Erakond võitis valimistel ja siis hakati siis talle saabus kõne ja tallad, pakuti nagu ministri kohta ja, ja, ja muidugi tahtis ta sellest ära vingerdada, aga sest talle pakuti noh, igasuguseid ministrikohti ja ja ta ei tahtnud ühegagi nõus olla ja siis öeldi lõpuks, et no hea küll, et kui sa nii väga võitlejad, et paneme su siis peaministriks, aga noh, tähendab, et et ka selline äärmiselt irooniline, ehk selline erakondade võitluseks kõik, kõik see käib, et nad kallitali noh, samas äärmiselt terava sellise sotsiaalse närviga või niimoodi ja teisest küljest nagu väga hea huumorimeelega, eks. Et võib-olla tõesti, selles mõttes ma varem tõin nagu paralleeli Kivirähkiga, eks, et vot see, see on natukene tuntavad, kallid kirjutas Cafeljatena, mitte küll ajalehes niimoodi, et, aga aga see kukkus tal hästi välja, kui neid följetoni avaldas. Noh, siin alguse poole oli veel juttu, et on hästi nagu mitme mitmekihiline teosed, aga et selle teose pannud Gailit moto, et üks rätsep tuli Rasinas Tyralla la, eks et noh, et tundub, et see vahest nagu hiljem lugedes seda Toomas Nipernaadi retseptsiooni või lugeja reaktsioon, et et see natukene juhibki, noh, võib juhtida lugejaga sellisele teele, et võetakse võte võetaksegi Nipernaadit liiga sellise üheplaanilise. Et selline muretu tegelane Tyralla la eks, et aga et mis mulle nakkusele raamatu sümpaatseks teeb, et ta ei ole mingisugune selline koomiline tegelane, vaid ta on pigem ikka sihuke tragikoomiline tüüp, et et selline kuidagi see elu traagilisem pool on temas nagu väga selgelt tuntav. Sven Kivisildnik kui sina oleksid praegu, tänasel päeval päeval kirjutame uuesti August Gailiti Toomas Nipernaadi siis kuidas sa seda teeksid? Ma teeksin seda arukalt vastavalt nagu hetkeoludele iga raamat on sündinud omal ajal oma selles kultuurikontekstis oma kommertskontekstis noh kõike seda arvestades on väga hästi tehtud raamat. Aga kui me kujutame ette, et kui keegi, noh, ütleme selline keegi tänapäeva autor avaldaks selle raamatu ütleme, Gailiti teinud seda, see nagu tegemata see noh, ütleme sedalaadi raamatut ei oleks maid kirjanik, eks ole, jalutab ringi ja suhtleb ja sina arvad, et kui see tuleks nüüd noh, näiteks see aasta jõuludeks, siis ma näiteks kahtlen selles, et sellest võib-olla ei saaks üldse müügihitti omics. No sellepärast, et ta ei vasta nagu tänapäeva nõuetele ei kultuuri nagu sellisele ütleme, kriitikute nõuetele ega nagu laiade masside või turu turu nõuetele. Et ma arvan, et tal on mõlemas mõlemas mõttes nagu nõrkus. Noh, kõige lihtsam on seletada, milles seisneb see nõrkus nagu nagu turunõuete mõttes. Me elame olukorras, kus kus kirjaoskamatuid on ikkagi nagu, ütleme juba praktiliselt pooleks. Aga see on keeruline raamat ei ole väga palju sellist, ütleme, kehalist kehaliselt erutavat tegevust või noh, kõike seda, ütleme noh, miks näiteks on lestiliste vampiiride raamatuid ja filmid populaarsed sellepärast et seal on seksi ja verd, noh, põhiasju ütleme midagi, mis vastab, noh, see oli seal ütleme, kirjaoskamatu sugutungile ja tema sellisele surmahirmule põhiasjad on nagu katmata platoonilist ja sellist juttu armastusest, kõik seda ju on väga palju seal seda on. Aga kui turul ikkagi on põhimõtteliselt nagu räme lihalik, et siis selline platooniline intellektuaalne, tundlik nüansirikas suhe ei müü või kui müüb, siis nii vähe, et kirjastaja Läheb autorile kallale. Et selles mõttes ma olen mitte selle selle saate jaoks, vaid olen täiesti mõelnud, et mul on nagu see Nipernaadi asi nagu meeldib, mulle meeldib nii film, film kui raamat. Et aga, aga teda tuleks nagu tehari meik või Apgreidida, nagu ikka, tehakse vanadest filmidest uusi vanadele mingitele raamatutele kirjutatakse ka vaikselt nagu järgesid midagi taolist. Noh, seda ikka juhtub. Noh, eriti kui on kuulus autor, et siis ikka ikkagi nagu võetakse ette, kohandatakse neid asju siis mõtlesingi, et mida nagu teha, et see raamat vastaks sellele instinkti turule, noh, et kriitikutega ei pea väga arvestama, et meil ei ole ju sellist Ameerika turgu, kus on palju ülikoole, palju nagu hästimakstud kirjanikke. Et sa saaksid teha sellise kõrge laupäevase teose müüa seda nagu noh, kirjandus inimestele, kes on elukutselised kirjandusinimesed ja faktiliselt muuga ei tegelegi. Et sellele turule me ei pea tootma, et me peame ikkagi tootma lihtrahvale, noh, vaatab jalgpalli ja, ja selliseid asju ja löömafilme ja kõike seda. Nii, mis seesama teha, eks ole, instinktid on vaja vajutada põhja kaks instinkte on, eks ole, surmahirm, sugutung sugutungiga, paha asi, et kui me selle põhja vajutama saame pornograafia. Ja noh, me elame selles keskkonnas, kus nagu sihuke räme seksi teema siiski ei, ei kvalifitseeru nagu peavoolutooteks, et siis ta kvalifitseeritakse mingisuguseks porno graafiaks, teda näitakse kas sügaval öösel eri kanalitel, mis tähendab seda raha ei liigu järelikult selle nagu ütleme, me ei saa minna seda tänapäevast armastuse teed ja seda ei tehtagi, sellepärast et noh, telekanalitel on oma nõuded filmidel kinodes veel rangemad nõuded raamatust saaks teha raamaturaamat miljoni, väga raha ei too, et siis noh, ütleme Hargla näide, et ikkagi, kui, kui tulevad sarjad, kui tulevad filmid, noh, siis hakkab see raha nagu vaikselt liikuma, et siis tuleb panna vägivallale, vägivald, on lubatud, sõjafilmid, maniaki, filmid, vampiirid, just vampiirid, eks ole, et seesama vägi val lasi kriidi uues, uues võtmes veel sihuke müstiline element juures, müstiline element on tegelikult tähtis, kuna inimesed ei ole võimelised nagu ratsionaalselt maailma tunnetama siis nad ongi nagu ürginimesed, et nende jaoks on vampiiride üleloomulikud lahendused, jumal tuleb ja karistab või, või noh, näiteks detektiivid on üleloomulikult, noh inimesed ei suuda jälgida loogilisi, selliseid kriminaalfilme näiteks või sarju, nad ei suuda seda loogikat, kuidas, kuidas detektiiv nüüd sai aru, detektiiv on üleloomulike võimetega tädi, kes nägi unes, kes on mõrvar kohe jõuab kohale, eks ole, et see üleloomulik element on väga tähtis. Aga me ütleme, et kui on piisavalt vägivalda, ei ole seda vaja. Ja siis minu seal Nipernaadi ongi samasugune asi. Kirjanik käib mööda Eestit ringi tänapäeva Eestit, suvel sügisel lõpetab ära ja on sarimõrvar vägistaja tükeldaja. Et seda seksivärki ei saa näidata, aga see on seal taustal olemas, eks ole. Aga Verde tükeldamist ja seda kõike, mis inimesi nagu erutab, seda saab näidata, siis sügisel on lõpp, lumi tuleb maha, katab vere kinni ja algab kirjaniku töömaterjaliga. Te kuulsite kolmandat osa sarjast kohustuslik kirjandus. Raamatust Nipernaadi rääkisid Jaanus Vaiksoo ja Sven Kivisildnik. Nipernaadit luges Dan Põldroos 94.-st aastast. Saate panid. Kokku Morris tumba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.